Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

!Oltaem Yu Yu Mas Rere!

!Oltaem Yu Yu Mas Rere!

 !Oltaem Yu Yu Mas Rere!

“Oltaem yufala i mas rere, from we mi, mi Pikinini blong Man, bambae mi kamtru long taem we yufala i no tingbaot.”—MAT. 24:44.

1, 2. (a) ?Ol profet tok blong Baebol oli tokbaot wanem samting we bambae i hapen, we i sem mak long taega ya we wantaem nomo hem i jam blong kakae man? (b) ?From wanem yu yu mas rere taem anamol i tanraon long woman ya?

I GAT wan man we i trenem ol taega blong oli mekem ol defren samting long fored blong ol man. Ol taega ya oli kwaet mo oli obei gud long man ya blong plante yia. Man ya i talem se: “Taem wan anamol i trastem yu, yu harem olsem se yu winim wan nambawan samting we i gud moa i bitim ol narafala samting long wol.” Be long Oktoba 3, 2003, wan samting i hapen we i soemaot se ol taega oli no moa trastem man ya. From wan risen we man i no save, wan long ol taega ya we i hevi olsem 172 kilo, i jam long man ya mo i kakae hem. Man ya we i trenem ol taega, i sek bigwan from we hem i neva ting se samting olsem i save hapen, mo hem i no rere.

2 Stori ya i mekem yumi tingbaot wan narafala “anamol” we ol profet tok blong Baebol oli tokbaot. Anamol ya tu i wantem kakae man, mo yumi mas rere. (Ridim Revelesen 17:15-18.) ?Anamol ya bambae i kakae hu? Ol samting long wol ya blong Setan bambae oli jenis wantaem nomo we man i sek long hem. Ol man blong Setan bambae oli seraot, we sam long olgeta bambae oli agensem ol narafala. Anamol ya we i red we i red hem i minim Yunaeted Neson. Mo “ol ten hon” blong hem oli minim ol politik paoa blong wol ya. Olgeta ya nao bambae oli kakae woman blong rod we nem blong hem Bigfala Babilon, hemia olgeta giaman skul long wol. Bambae oli agensem woman ya mo bambae oli spolem hem olgeta. ?Samting ya bambae i hapen wetaem? Yumi no save stret dei mo taem blong samting ya. (Mat. 24:36) Be yumi save se bambae i hapen long wan taem we yumi no tingbaot, mo yumi save tu se yumi no gat plante taem i stap. (Mat. 24:44; 1 Kor. 7:29) From samting ya, i impoten tumas we yumi mas rere oltaem. Nao taem anamol ya i tanraon long woman blong rod ya mo Jisas Kraes i kam olsem Man blong Givim Panis, be bambae hem i kam blong sevem yumi tu. (Luk 21:28) ?Yumi mas mekem wanem blong rere? Stori blong ol gudfala man blong God bifo i save givhan long yumi. Olgeta ya tu oli rere oltaem, mo from samting ya oli luk sam bigbigfala samting oli kamtru stret olsem we God i promes blong mekem. I gud yu tinghevi long ol stori ya.

Oltaem Yu Yu Mas Rere, Olsem Noa

3. ?From wanem i no isi blong Noa i mekem wok blong God long taem blong hem?

3 Ol rabis fasin oli kam antap bigwan long taem blong Noa. Be Noa i rere oltaem blong luk ol promes blong God oli kamtru. Yu traem tingbaot ol trabol we Noa i mas fesem evri dei. Ol stronghed enjel oli tekem bodi olsem man, mo oli kam stap wetem ol naes woman long wol. God i no mekem ol enjel blong oli kam tekem ol woman long wol. Taswe taem oli gat pikinini, ol pikinini ya oli dabolbun. Oli “lariken man blong faet,” we oli yusum paoa blong olgeta blong mekem trabol long ol narafala man. (Jen. 6:4) Yu traem tingbaot taem ya we ol bigbigfala man ya oli stap wokbaot olbaot long wol ya, oli stap faet mo kilim man i ded. Laef long taem ya i nogud tumas. Gudfala fasin i lus mo rabis fasin i kam antap gogo tingting mo fasin blong man i kam nogud olgeta. Ale, Jehova we hem i Haefala Masta blong heven mo wol, i makem wan stret taem blong finisim ol rabis fasin blong wol long taem ya.—Ridim Jenesis 6:3, 5, 11, 12. *

4, 5. ?Wanem sam samting tede we oli sem mak long taem blong Noa?

4 Jisas i talem wan profet tok long saed blong taem blong yumi, mo hem i talem se bambae i olsem long taem blong Noa bifo. (Mat. 24:37) Long taem blong yumi, ol nogud enjel oli mekem trabol long ol man tu. (Rev. 12:7-9, 12) Ol nogud enjel ya we oli tekem bodi olsem man long taem blong Noa, hemia ol rabis enjel we oli stap mekem trabol long wol tede tu. God i blokem olgeta finis blong oli no moa save tekem bodi olsem man. Nating se i olsem, oli stap traehad yet blong bos long laef blong ol yangfala mo ol olfala tu.  Ol rabis enjel ya we oli wok long fasin haed, oli harem gud blong spolem ol man long wol. Oli harem gud blong lidim ol man blong oli mekem ol rabis fasin mo ol fasin we oli doti tumas long fes blong God.—Efes. 6:11, 12.

5 Tok blong God i talem se Setan hem i “man blong kilim man,” mo i talem tu se hem i “gat paoa blong mekem man i ded.” (Jon 8:44; Hib. 2:14, NW) Hemia i no min se hem i gat paoa blong kilim i ded evri man we hem i wantem. Nogat. Be rabis enjel ya i save pulum ol man blong oli mekem sam samting, nao oli safa mo oli ded from. Mo tu, hem i traem pulum tingting blong ol man blong oli no laekem narafala man nao oli wantem kilim olgeta i ded. Long Yunaeted Stet, oli mekem wan ripot we i soemaot se, long evri 142 pikinini we oli bon, bambae i gat 1 i ded from we narafala man i kilim hem i ded. Ol man oli faet mo oli kilim man i ded blong nating nomo. Fasin ya i kam antap bigwan. Sipos Jehova i luk rabis fasin long taem blong Noa mo i tekem aksen from, ?yu ting se hem i no save luk we rabis fasin i stap kam antap tede tu? ?Yu ting se bambae hem i no save tekem aksen?

6, 7. ?Noa mo famle blong hem oli mekem wanem we i soemaot se oli gat bilif mo oli ona gud long God?

6 Taem Jehova i luk se i stret, hem i talem long Noa se bambae hem i mekem bigfala wota i kam kavremap wol, blong spolem olgeta man. (Jen. 6:13, 17) Jehova i talem long Noa olsem wanem blong bildim wan bigfala sip we i olsem wan bokis. Noa mo famle blong hem oli statem wok ya. ?Wanem i halpem olgeta blong oli obei mo oli rere taem God i jajem wol?

7 Noa mo famle blong hem oli mekem ol samting we Jehova i talem long olgeta blong mekem, from we bilif blong olgeta i strong mo oli ona gud long God. (Jen. 6:22; Hib. 11:7) From we Noa i hed blong famle blong hem, hem i mas fren gud wetem Jehova, mo hem i no mas folem rabis fasin blong ol man long taem blong hem. (Jen. 6:9) Hem i save se famle blong hem i mas lukaot gud blong oli no mekem raf fasin olsem ol man raonabaot, mo blong oli no mekem olsem olgeta ya we oli no wantem obei long God. Noa mo famle blong hem, oli no mas bisi tumas blong ronem ol samting blong laef evri dei. God i givim wan wok long olgeta blong mekem, mo i impoten tumas we evriwan long famle oli mekem wok ya fastaem long ol narafala samting long laef blong olgeta.—Ridim Jenesis 6:14, 18.

Noa Mo Famle Blong Hem Oli Rere

8. ?Wanem i soemaot se woman blong Noa, wetem ol pikinini boe mo ol woman blong olgeta, evriwan oli man blong Jehova?

8 Baebol i toktok plante long saed blong Noa we hem i hed blong famle blong hem. Be woman blong Noa mo ol pikinini boe blong hem wetem ol woman blong olgeta, olgeta tu oli man blong Jehova. Profet Esikel i soemaot samting ya. Hem i talem se sipos Noa i laef long taem blong hem, be i no bilif blong Noa we i sevem ol pikinini blong hem. Ol pikinini blong Noa oli bigman finis. Oli save mekem prapa desisen blong olgeta se bambae oli obei no bambae oli no obei. From we Jehova i sevem ol pikinini blong Noa, hemia i min se olgeta wanwan oli soemaot se oli lavem God mo oli laekem ol stret fasin blong God. (Esik. 14:19, 20) Famle blong Noa i folem tok blong Noa, oli bilif strong olsem hem, mo oli no letem fasin blong ol man raonabaot long olgeta i mekem olgeta oli kam slak long wok we God i givim long olgeta.

9. ?Hu i soemaot bilif tede olsem Noa bifo?

9 Tede tu, i gat plante hed blong ol Kristin famle we oli stap traehad blong folem fasin blong Noa, mo samting ya i leftemap tingting blong yumi. Olgeta ya oli luksave se i no naf blong givim kakae, klos, mo wan ples blong slip long ol pikinini blong olgeta, mo pem skul fi blong olgeta. Oli mas givim ol samting we famle blong olgeta i nidim blong stap klosap long Jehova tu. Taem ol hed blong famle oli mekem olsem, oli soemaot se oli rere blong fesem wanem we Jehova bambae i mekem i no longtaem.

10, 11. (a) ?Taem Noa olgeta oli stap long sip, oli mas harem olsem wanem? (b) ?Wanem kwestin we yumi mas tingbaot?

 10 Noa mo woman blong hem, trifala pikinini boe blong tufala, wetem ol woman blong trifala, oli wokem sip ya gogo samwe long 50 yia i pas. Oli yusum kolta blong blokem ol hol long hem. Oli karem kakae i kam insaed. Oli karem ol anamol tu oli kam insaed. Oli mas gokam plante taem. Ale, yu traem tingbaot wanem i hapen biaen. Long namba 17 dei blong namba tu manis blong yia 2370 B.K.T. * Noa mo famle blong hem, oli go stap insaed long sip ya. Jehova i satem doa, nao ren i stat foldaon. Hemia i no bigfala ren we i kasem sam ples nomo. Nogat. Wota we i hang long klaod hae antap long wol ya, i olsem wan bigfala wota we i dip, mo hemia nao wota we i foldaon long wol long taem blong Noa. (Jen. 7:11, 16, NW) Ol man olbaot long wol oli ded be ol man we oli stap insaed long sip oli sef. ?Long taem ya, yu ting se Noa mo famle blong hem oli harem olsem wanem? Ating oli glad tumas mo oli talem tangkiu long God from we hem i sevem olgeta. Be yumi save se oli glad tu se, oli bin obei long God mo oli mekem samting blong oli rere from dei ya. (Jen. 6:9) ?Yu ting se bambae yu harem olsem wanem afta Amagedon? Ating bambae yu glad tumas mo bambae yu talem tangkiu long Jehova tu, olsem we Noa olgeta oli bin mekem.

11 God ya we i Gat Olgeta Paoa, i promes se bambae hem i finisim rabis fasin we Setan i stamba blong hem. I no gat wan samting we i save blokem ol promes ya. I gud yu tingbaot ol kwestin ya: ‘?Mi mi trastem olgeta promes blong God? ?Mi mi gat strong tingting se olgeta smosmol samting we God i talem, bambae oli kamtru evriwan, mo bambae oli kamtru long stret taem tu?’ Sipos yes, ale yu no mas fogetem “Dei ya blong God” we i stap spid i kam, be yu mas soemaot oltaem se yu yu rere.—2 Pita 3:12.

Moses i Rere Gud

12. ?Wanem i save mekem se Moses i no moa tingbaot Jehova?

12 Bambae yumi tokbaot wan narafala man bakegen we hem i soemaot wan gudfala eksampol. Man ya hemia Moses. Long tingting blong ol man, Moses i save gat wan gudfala laef long Ijip. Taem Moses i wan bebi yet, gel blong Fero i lukaot long hem olsem stret pikinini blong hem. Ating ol man oli gat respek long Moses from we hem i olsem pikinini blong wan haeman. Ating hem i stap kakae ol kakae we i beswan, hem i stap werem ol klos we i beswan, mo i stap slip long ol nambawan haos. Mo hem i skul gud tu. (Ridim Ol Wok 7:20-22.) From we hem i olsem pikinini blong wan haeman, hem i gat janis blong kasem bigfala graon mo mane.

13. ?Wanem i givhan long Moses blong i tingbaot oltaem ol promes blong God?

13 Taem Moses i smol yet, stret papa mama blong hem, tufala i tijim hem. Ating tijing ya i mekem we Moses i luksave klia nomo se fasin blong mekem wosip long ol aedol, olsem we ol man Ijip oli stap mekem, i blong nating nomo. (Eks. 32:8) Ol waes blong Ijip mo ol naes samting we oli stap long haos blong king, oli no pulum Moses blong i lego tru wosip. Ating Moses i stap tingting plante long ol promes we God i bin mekem long ol bubu blong hem bifo. Mo ating hem i wantem soemaot we hem i rere blong mekem ol samting we God i wantem. Taswe Moses i talem long ol man Isrel se: ‘[Jehova] . . . hem i God blong Ebraham, mo God blong Aesak, mo God blong  Jekob, mo hem nao i sanem mi mi kam long yufala.’—Ridim Eksodas 3:15-17.

14. ?Wanem samting i traem bilif mo strong tingting blong Moses?

14 Tru God ya Jehova, hem i no olsem ol aedol blong ol god blong ol man Ijip. Moses i luksave klia nomo se ol aedol ya oli no laef, be Jehova hem i laef, i tru, mo i stap. Long olgeta samting we Moses i mekem, hem i mekem olsem we hem i “stap luk God ya we man i no save luk long ae blong hem.” Moses i bilif strong se ol man blong God bambae oli kam fri, be hem i no save stret taem we samting ya bambae i hapen. (Hib. 11:24, 25, 27) Hem i wantem tumas we ol Hibru oli no moa wok slef. Ale wan dei, taem hem i luk we wan man Ijip i kilim wan man Hibru i ded, hem i kilim man Ijip ya i ded. (Eks. 2:11, 12) Be hemia i no stret taem yet blong Jehova i mekem ol man Isrel oli fri. Taswe Moses i ronwe long Ijip. Hem i go stap long wan kantri farawe. Ating Moses, we fastaem hem i laef long haos blong king long Ijip, i harem se i no isi blong laef long draeples. Nating se i olsem, Moses i soemaot we hem i rere, from we hem i stap wet oltaem blong Jehova i toktok long hem, mo i stap lesin gud long wanem we hem i mas mekem. Taswe afta we Moses i stap 40 yia long kantri ya Midia, Jehova i jusum hem blong i mekem ol Hibru oli kam fri. God i talem long Moses se hem i mas gobak long Ijip, ale Moses i obei. Hemia nao taem we God i jusum blong putum wok long han blong hem. Ale Moses i mas mekem wok blong God long fasin we God i wantem. (Eks. 3:2, 7, 8, 10) Moses i wan man we ‘tingting blong hem i stap daon moa long ol narafala man long wol.’ Taem hem i gobak long Ijip, hem i mas gat bilif mo strong tingting, blong i no fraet blong go stanap long fored blong Fero. (Nam. 12:3) Mo Moses i no go wan taem nomo. Hem i go bakegen mo bakegen blong talemaot ol trabol we bambae God i mekem long Ijip. Taem hem i go talemaot wan trabol finis, hem i no save hamas taem hem i mas go stanap bakegen long fored blong Fero, blong talemaot wan narafala trabol.

15. ?Nating se ol samting oli no hapen olsem we Moses i wantem, wanem i pulum hem blong i lukaot janis blong leftemap nem blong Papa blong hem long heven?

15 Long ol 40 yia we oli kam, stat long 1513 B.K.T. go kasem 1473 B.K.T., plante samting oli hapen we oli mekem tingting blong Moses i foldaon. Nating se i olsem, Moses i traem lukaot janis oltaem blong leftemap nem blong Jehova. Mo taem hem i toktok long ol man Isrel, hem i pulum olgeta tu blong oli mekem sem mak. (Dut. 31:1-8) ?From wanem? From we Moses i laekem moa nem mo hae rul blong Jehova i bitim prapa nem blong hem. (Eks. 32:10-13; Nam. 14:11-16) I tru se i gat sam samting we oli save mekem tingting blong yumi i foldaon, mo samtaem ol samting oli no rongud olsem we yumi wantem. Be yumi mas gohed blong mekem ol samting we oli leftemap rul blong God, mo yumi mas trastem se rod we God i jusum blong mekem samting i moa waes, i moa stret, mo i moa gud i bitim ol narafala rod. (Aes. 55:8-11; Jer. 10:23) ?Hemia nao tingting we yu yu gat?

!Yumi Mas Wekap Gud Oltaem!

16, 17. ?From wanem yu mas tingting gud long ol tok blong Mak 13:35-37?

16 “Yufala i mas lukaot gud, mo oltaem yufala i mas rere, from we yufala i no save taem ya we bambae olgeta samting ya oli kamtru.” (Mak 13:33) Hemia wan woning we Jisas i talem taem hem i tokbaot saen we bambae i soemaot se en blong rabis fasin blong wol ya i stap kam. Hemia lastok blong profet tok ya blong Jisas, olsem we Mak i raetem: “Yufala tu i mas lukaot gud, from we yufala i no save taem we masta blong haos bambae i kambak. Maet hem i kambak long sapa, no long medel naet, no long taem we faol i singaot, no long taem we san i girap. Sipos no, bambae hem i kambak kwiktaem long yufala, i faenem we yufala i stap slip. Be tok ya we mi talem long yufala, mi stap talem long olgeta man se, ‘Oltaem, yufala i mas lukaot gud.’”—Mak 13:35-37.

17 Advaes ya we Jisas i wantem se ol man blong hem oli folem, i pulum tingting blong yumi tu. Jisas i tokbaot fo defren taem long naet. I gat sapa, i gat medel naet, i gat taem we faol i singaot, mo i gat taem we  san i girap. Laswan ya, hemia raonabaot long 3 klok moning go kasem taem we san i girap, mo long taem ya nao i hadwok moa blong man i stap wekap. Ol man we oli mekem ol plan blong ami long taem blong faet oli talem se i moa gud blong mekem enemi i sek long eli moning. Hemia i beswan taem, from we i gat janis i stap se bambae enemi ya i stap “slip.” Yumi stap long wan taem we ol man long wol oli stap slip, oli no tingbaot nating blong fren gud wetem God. Ale, from we yumi stap wetem ol man olsem, maet i hadwok blong yumi stap wekap. ?Olsem wanem? ?Yu yu harem se i no moa impoten tumas blong “lukaot gud” mo “rere” from taem ya we God bambae i mekem en i kamtru mo i sevem yumi?

18. ?Yumi ol Witnes blong Jehova, yumi save mekem wanem nambawan samting?

18 Man blong trenem ol taega, we yumi tokbaot fastaem, hem i no ded taem taega ya i kakae hem. Be ol profet tok blong Baebol oli soemaot se ol giaman skul mo ol narafala haf blong rabis wol ya bambae oli ded taem en i kam. (Rev. 18:4-8) Yumi evriwan we yumi stap mekem wok blong God, ol yangfala mo ol olfala tu, yumi mas mekem evri samting we yumi naf blong mekem, blong yumi rere oltaem from dei blong Jehova. Hemia wan samting we yumi mas tinghevi long hem, olsem we Noa mo famle blong hem oli mekem. Yumi laef long wan wol we ol man blong hem oli no ona long God nating. Ol tija blong giaman skul mo ol man we oli talem se i no gat God, oli talem ol samting we i jikim God ya we hem i Mekem Olgeta Samting. Yumi no wantem nating blong letem wan smol tingting blong olgeta i kasem yumi. Yumi mas tingting strong long ol eksampol we yumi tokbaot long stadi ya tede. Yumi mas lukaot janis blong toktok blong leftemap nem blong Jehova mo givim ona long hem. Hem nomo i “God blong ol god.” Yes, hem i “God ya we i hae, i gat bigfala paoa mo i save mekem man i fraet.”—Dut. 10:17, NW.

[Ol futnot]

^ par. 3 Sipos yu wantem kasem moa save long saed blong tok ya “wan handred twanti yia” long Jenesis 6:3, yu save ridim Wajtaoa blong Disemba 15, 2010, pej 30 (Franis mo Inglis).

^ par. 10 B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem.

?Yu Yu Tingbaot?

• ?From wanem Noa i mas tingbaot blong givhan fastaem long famle blong hem, blong oli fren gud wetem Jehova?

• ?Long wanem fasin, taem blong yumi i sem mak long taem blong Noa?

• ?Nating se sam samting oli mekem tingting blong Moses i foldaon, from wanem hem i gohed strong blong tingbaot ol promes blong Jehova?

• ?Wanem sam profet tok blong Baebol we oli givhan long yu blong stap wekap oltaem?

[Kwestin]

[Tok blong pija long pej 25]

Noa mo famle blong hem oli putum tingting blong olgeta i stap long wan samting nomo, hemia wok blong Jehova

[Tok blong pija long pej 26]

Moses i trastem ol promes blong God, mo samting ya i mekem we hem i stap wekap oltaem