Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Tu Kwestin

Tu Kwestin

 Tu Kwestin

?Taem Jisas Kraes i sanemaot ol 12 aposol blong oli go prij, hem i talem long olgeta blong oli karem wokingstik mo putum sandel?

I gat tri Gospel long Baebol we oli tokbaot stori blong Jisas we i sanemaot ol aposol blong oli go prij. Sam man oli talem se ol stori long wanwan Gospel ya, oli agensem olgeta bakegen. Be sipos yumi skelem ol stori ya, bambae yumi faenemaot sam samting we oli save pulum tingting blong yumi. Fastaem i gud blong skelem wanem we Mak mo Luk tufala i raetem. Mak i talem se: “Hem [Jisas] i givim tok long olgeta i talem se, ‘Taem yufala i go, yufala i no tekem sam samting blong rod blong yufala. Bambae yufala i no tekem bred, no basket, no mane. Bambae yufala i tekem wokingstik nomo, mo yufala i putum sandel, be yufala i no tekem tu klos.’” (Mak 6:7-9) Luk i raetem se: “Taem yufala i go, bambae yufala i no tekem sam samting blong rod blong yufala. Bambae yufala i no tekem wokingstik, no basket, no kakae, no mane. Mo bambae yufala i no tekem tu klos.” (Luk 9:1-3) Long tufala Gospel ya, i luk olsem se wan stori i agensem narawan. Mak i talem se ol aposol oli kasem oda blong karem wokingstik, mo blong putum sandel. Be Luk i talem se oli no mas karem wan samting nating i go wetem olgeta. Mo hem i no tokbaot ol sandel olsem we Mak i tokbaot.

Blong kasem save samting we Jisas i wantem talem long ol aposol, i gud blong makem ol tok we oli kamaot plante taem long trifala Gospel ya. Ol tok ya, yumi faenem bakegen long Matiu 10:5-10. Long ol vas ya, Jisas i talem long ol aposol se oli no mas werem, no karem “tu klos”. Wanem klos we oli werem, hemia nomo i naf. Oli no save tekem wan narafala klos wetem olgeta, taem oli stap wokbaot. Hemia i sem mak long ol sandel we oli putum. Mak i talem se oli mas “putum sandel,” hemia i minim sandel we oli putum finis. ?Be olsem wanem long wokingstik? Buk ya The Jewish Encyclopedia i talem se: “I luk olsem se i wan kastom blong ol man Hibru bifo blong karem wokingstik taem oli stap wokbaot.” (Jen. 32:10) Mak i talem se ol aposol oli ‘no mas tekem sam samting blong rod blong olgeta,’ be oli tekem wokingstik ya nomo we oli stap karem, taem Jisas i sanemaot olgeta. Taswe, ol man we oli raetem trifala Gospel ya oli stap makemgud ol tok we Jisas i talem long ol aposol, se oli westem taem nomo sipos oli go tekem plante samting blong karem wetem olgeta.

Matiu i raetemdaon wan narafala samting tu blong soemaot poen ya from we hem i stap long taem ya we Jisas i talem ol tok ya. Jisas i talem se: “Taem yufala i go, bambae yufala i no holem mane, mo bambae yufala i no karem basket blong yufala, mo yufala i no tekem tu klos, mo sandel, mo wokingstik blong yufala. Mi talem olsem, from we taem we man i mekem wok blong narafala man, i stret blong man ya i givim kakae long hem.” (Mat. 10:9, 10) ?Olsem wanem long ol sandel we ol aposol oli putum finis, mo ol wokingstik we oli holem finis long han blong olgeta? Jisas i no talem long olgeta se oli mas sakemaot olting we oli gat finis. Be hem i talem nomo se oli no mas westem taem blong olgeta blong go lukaotem ol samting ya. ?From wanem Jisas i talem olsem? Hemia from we “taem we man i mekem wok blong narafala man, i stret blong man ya i givim kakae long hem.” Hemia nao bigfala tingting blong Jisas. Tingting ya i laenap wetem toktok blong hem Antap long Hil, se ol man blong hem oli no mas wari tumas long saed blong kakae, dring, mo klos.—Mat. 6:25-32.

Taem yumi ridim ol stori long trifala Gospel ya, maet fastaem i luk olsem se oli agensem olgeta bakegen. Be trifala evriwan oli tokbaot sem samting nomo. Ol aposol oli mas go olsem nomo, oli no mas westem taem blong lukaot sam moa samting blong karem wetem olgeta. ?From wanem? From we Jehova bambae i givim olgeta samting we oli nidim.

?Taem Solomon i tokbaot “plante woman,” hem i minim hu?—Pri. 2:8.

Yumi no save gud, be maet Solomon i minim sam impoten woman we oli kam long haos blong hem taem hem i king.

Long Prija japta 2, Solomon i tokbaot plante samting we hem i mekem, wetem plante haos tu we hem i bildim. Mo hem i talem se: “Mi stap tekem ol silva mo gol blong ol king blong olgeta ples ya we mi stap rul long olgeta, mi karem i kam, nao mi stap hivimap i kam plante long ples blong mi. Mo mi gat ol man mo woman oli stap singsing blong mekem mi mi glad. Mo mi gat plante woman finis, i bitim we man i wantem.”—Pri. 2:8.

Plante man we oli eksplenem ol tok blong Baebol, oli ting se “plante woman” ya we Solomon i tokbaot, hemia ol woman blong narafala kantri we oli mared long hem, mo ol narafala woman tu we oli stap wetem hem. Ol woman ya we hem i tekem olgeta taem hem i kam olfala, olgeta nao oli lidim hem blong i mekem wosip long ol giaman god. (1 King 11:1-4) Be tingting ya i no laenap wetem sam narafala save. Wan samting se, taem Solomon i raetem ol tok ya, hem i save finis olgeta ya we hem i kolem olgeta se “plante woman.” Long taem ya, Jehova i glad long hem yet. Yumi save samting ya from we God i stap givim ol tok ya blong Solomon i raetem long Baebol. Be long ol yia biaen, Jehova i no moa mekem olsem, from we Solomon i tekem plante handred woman blong ol narafala kantri mo i mekem wosip long ol giaman god.

Long buk blong Prija, Solomon i talem se hem i “traehad blong faenem ol toktok blong givhan, mo ol tok we hem i raetem long buk ya oli stret gud nomo.” (Pri. 12:10) Solomon i save gud ol tok we ol man oli yusum, olsem ‘woman blong mi,’ “kwin,” mo ‘ol narafala woman blong mi,’ from we hem i yusum ol tok ya taem hem i raetemdaon ol save we God i givim long hem. (Prov. 5:18; 12:4; 18:22; Pri. 9:9; Sing 6:8, 9) Be long Prija 2:8, hem i yusum wan defren tok.

Tok ya “plante woman” i kamaot long wan Hibru tok we yumi no faenem long wan narafala ples long Baebol. Ol man we oli stadi dip long Baebol, oli talem se i had blong save gud stret mining blong tok ya. Plante man we oli tanem Baebol i go long narafala lanwis, oli talem se Prija 2:8 i yusum wan spesel fasin blong toktok, blong soemaot samting we i nambawan. Tok ya we oli tanem i kam “plante woman” i save givim tingting olsem.

Fulap man long taem bifo, oli harem nius long saed blong Solomon. Taswe kwin blong rij kantri ya Seba i go luk Solomon, mo hem i sapraes tumas long samting we hem i luk mo i harem. (1 King 10:1, 2) Taem Solomon i talem “plante woman,” maet hem i stap tokbaot sam impoten woman olsem kwin ya, we oli kam long haos blong hem long ol yia we God i glad long hem yet.