Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Tu Transleta We Tufala i Putumbak Nem Blong God Long Niutesteman

Tu Transleta We Tufala i Putumbak Nem Blong God Long Niutesteman

 Wan long ol fas prea we plante man oli lanem, hemia Lodsprea we Jisas i tijim long ol man blong hem. Yumi faenem prea ya long haf blong Baebol we plante man oli singaotem se Niutesteman. Prea ya i stat olsem: “Papa blong mifala long heven, plis yu mekem we nem blong yu i tabu [o i holi].” (Matiu 6:9) Nating se i olsem, nem blong God, we long Inglis oli talem se “Jehovah” o samtaem “Yahweh,” i stap long sam long ol Inglis translesen blong Niutesteman nomo. Be, ol translesen ya oli talem nem blong sam giaman god, olsem Sus, Heremes, mo Atemis. Taswe ?from wanem oli no talem nem blong trufala God we Baebol i tokbaot?Ol Wok 14:12; 19:35; 2 Timoti 3:16.

I gat nem blong sam giaman god long Niutesteman. Taswe ?from wanem i no gat nem blong trufala God?

 Tu transleta blong Baebol long Inglan, Lancelot Shadwell mo Frederick Parker, tufala i bilif se oli sud putumbak nem blong God long Niutesteman. ?From wanem yumi talem “putumbak”? From we tufala i bilif se fastaem nem blong God i stap, be biaen sam man oli tekemaot. ?From wanem tufala i bilif olsem?

 Shadwell mo Parker i save se i gat nem blong God plante taosen taem long sam olfala Hibru hanraet blong Oltesteman. Taswe tufala i no save from wanem nem blong God a i no stap long ol hanraet blong Niutesteman we tufala i gat. Mo tu, Shadwell i makem se long Niutesteman i gat plante tok we Oltesteman i yusum, olsem “enjel blong Jehova,” be ol man we oli raetem ol kopi blong Niutesteman long Grik oli jenisim nem blong God i kam Kyʹri·os, we i minim “Masta.”—2 King 1:3, 15; Ol Wok 12:23.

Nem blong God long Hibru

 Bifo we Shadwell mo Parker i printim Baebol blong tufala long Inglis, sam narafala transleta oli putumbak nem blong God long Niutesteman we oli transletem i kam long Inglis, be oli putumbak long sam ples nomo. b Bifo we Parker i printim A Literal Translation of the New Testament long 1863, i luk olsem se i no gat wan Inglis transleta we i putumbak nem blong God long plante ples long Niutesteman. ?Hu ya Lancelot Shadwell mo Frederick Parker?

Lancelot Shadwell

 Lancelot Shadwell (1808-1861) i wan loea mo hem i pikinini blong Sir Lancelot Shadwell, wan haeman long yunivesiti blong Inglan. Boe ya i joen long jos blong Inglan. Hem i bilif long Triniti, be hem i respektem nem blong God, i tokbaot nem ya olsem “tabu nem blong JEHOVA.” Long Baebol blong hem, The Gospels of Matthew, and of Mark, hem i yusum nem ya “Jehovah” 28 taem mo 465 taem bakegen long ol not blong hem.

 Maet Shadwell i lanem nem blong God taem hem i ridim long olfala Hibru hanraet blong Oltesteman. Hem i talem se ol transleta we oli jenisim nem blong God i kam Kyʹri·os long Oltesteman long Grik, “oli no transletem stret.”

The Gospel according to Matthew we L. Shadwell i transletem i go long Inglis wetem ol not blong hem (1859), long laebri blong Bodley. Licensed under CC BY-NC-SA 2.0 UK. Oli jenisim: Ol tok ya we oli makem long kala

Translesen blong Matiu 1:20 we Shadwell i wokem

 Faswan taem we Shadwell i yusum “Jehovah” long Baebol blong hem, hemia long Matiu 1:20. Mo hem i raetem wan not long vas ya se: “Tok ya [Kyʹri·os] long ples ya, mo long plante narafala ples long N.T. i minim JEHOVAH, stret nem blong God: mo i impoten tumas blong putumbak nem ya long Inglis translesen.” Hem i talem tu se: “Yumi mas mekem olsem blong givim ona we i stret blong givim long God. Hem wan i talem se nem blong hem JEHOVAH: mo i stret nomo we yumi yusum nem ya blong tokbaot hem.” Nao hem i talem se: “Long E.V. [Established, Authorized, or King James Version] Baebol, klosap i no gat nem ya JEHOVAH . . . Long ples blong nem blong God, i gat Lord.” Shadwell i gohed se: “Tok ya Lord . . . i no givim ona” we i stret long God, mo hem i talem se, long haos blong hem oli singaotem hem tu se “Lord.”

“[God] hem wan i talem se nem blong hem JEHOVAH: mo i stret nomo we yumi yusum nem ya blong tokbaot hem.”—Lancelot Shadwell

 Long 1859, Shadwell i printim translesen blong hem blong Matiu, mo long 1861, hem i printim Matiu mo Mak tugeta. Be afta long hemia, wok blong hem i finis. Hem i ded long 11 Jenuware 1861, taem hem i gat 52 yia. Be ol hadwok blong hem i no blong nating nomo.

Frederick Parker

 Wan rij bisnes man long London we nem blong hem, Frederick Parker (1804-1888), i ridim translesen blong Matiu we Shadwell i wokem. Taem Parker i gat 20 yia, hem i stat blong transletem Niutesteman. Be hem i no bilif long Triniti olsem Shadwell. Hem i raetem se: “[I gud] se fulwan Jos blong Pikinini [blong God] . . . i bilif fulwan long trutok . . . mo wosipim Jehova we hem wan nomo i Gat Olgeta Paoa.” Mo tu, Parker i ting se ol hanraet blong Niutesteman we oli yusum Kyʹri·os blong talem Masta God mo Masta Jisas tugeta, oli no soemaot klia se tufala i defdefren. Taswe hem i sapraes taem hem i luk se long sam ples, Shadwell i putum “Jehovah” long ples blong Kyʹri·os.

 ?Olsem wanem Parker i kasemsave long samting ya? Hem i stadi long Grik lanwis, mo i raetem sam buk mo sam atikol long saed blong grama blong Grik lanwis. Mo tu, hem i kam wan memba blong Anglo-Biblical Institute, we i mekem risej long ol hanraet blong Baebol, wetem tingting blong wokem ol Baebol long Inglis we oli moa gud. Long 1842, Parker i stat blong printim faswan translesen blong hem long Niutesteman, be hem i mekem long ol defren pat. c

Translesen blong Niutesteman we Parker (Heinfetter) i wokem

Parker i Traehad Blong Putumbak Nem Blong God

 Plante yia, Parker i raetemdaon ol kwestin olsem: “?Wetaem tok ya Kyʹri·os i minim Masta Jisas, mo wetaem hem i minim Masta God?” “?From wanem plante taem oli yusum Kyʹri·os olsem wan prapa nem be i no wan taetel?”

 Taem Parker i ridim translesen blong Matiu we Shadwell i mekem long 1859 wetem ol not we hem i raetem long Kyʹri·os, hem i luksave se samtaem “oli sud transletem [Kyʹri·os] i kam Jehova.” Taswe hem i wokem bakegen translesen blong Niutesteman, mo i putum nem ya “Jehovah” long evri ples we hem i ting se i stret folem grama mo mining blong Grik hanraet. Taswe, taem Parker i wokem A Literal Translation of the New Testament long 1863, hem i putum nem blong God insaed long hem 187 taem. I luk olsem se hemia faswan Inglis translesen we i yusum nem blong God long plante ples long Grik haf blong Baebol. d

Fas pej blong Niutesteman we Parker i wokem, 1864

 Long 1864, Parker i wokem A Collation of an English Version of the New Testament . . . With the Authorized English Version. Hem i joenem tufala Niutesteman ya long wan buk, blong soemaot olsem wanem translesen blong hem i defren long narawan. e

 Blong soemaot from wanem i impoten blong putumbak nem blong God long Baebol, Parker i makem sam vas long Authorized Version, olsem Rom 10:13, we i talem se: “Man we i singaot long nem blong Masta, bambae i kasem laef.” Nao Parker i askem se: ?“[Hu] i save ting se Masta long ol Vas ya long Authorized English Version i minim Jehovah, be i no Pikinini Jisas Kraes, . . . nating se ol vas ya oli tokbaot hem tu”?

Rom 10:13 long King James Version (antap) mo translesen blong Parker, 1864

 Parker i spenem bigfala mane blong printim mo talemaot long ol man ol samting we hem i raetem. Long wan yia nomo, hem i spenem 111,000 vatu long wok ya, we tede hem i olsem 13,933,000 vatu. Mo tu, hem i sanem wan fri kopi blong plante buk we hem i wokem long sam man we hem i save olgeta mo sam lida blong jos, blong oli ridim mo talem tingting blong olgeta long hem.

 Sam man blong hae save oli jikim ol samting we Parker i raetem, mo translesen blong Niutesteman we hem i wokem mo we oli no printim plante kopi blong hem. Taem oli jikim Parker, oli soemaot se oli no tinghae long bigfala wok we hem mo Shadwell mo sam narafala oli mekem, blong putumbak nem blong God long Niutesteman long Inglis.

 Maet yu laekem blong wajem video ya blong ten minit we nem blong hem: Warwick Museum Tours: “The Bible and the Divine Name.”

a “Jah” i sot nem blong “Jehova,” long Revelesen 19:1, 3, 4, 6 mo long tok ya “Halelujah,” we i min se “!Yufala i presem Jah!”

b Shadwell i no transletem Niutesteman fulwan. Sam long ol narafala transleta, hemia Philip Doddridge, Edward Harwood, William Newcome, Edgar Taylor, mo Gilbert Wakefield.

c Parker i yusum narafala nem ya Herman Heinfetter long ol samting we hem i raetem long saed blong Baebol, blong seraotem wok ya long wok blong hem blong winim mane. Narafala nem ya i stap plante taem long apendiks blong Baebol Long Niu Wol Translesen.

d Long 1864, An English Version of the New Testament we Parker i transletem i kamaot. Nem blong God i stap 186 taem long Baebol ya.

e Bifo we Parker i transletem Baebol, i gat nem blong God long sam vas long plante Niutesteman long Hibru. Mo tu, long 1795, Johann Jakob Stolz i printim wan Baebol long lanwis blong Jemani, we i gat nem blong God bitim 90 taem long Matiu kasem Jud.