Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okɛ Yehowa Suɔmɔ Gbɛtsɔɔmɔ Lɛ Baatsu Nii?

Ani Okɛ Yehowa Suɔmɔ Gbɛtsɔɔmɔ Lɛ Baatsu Nii?

Ani Okɛ Yehowa Suɔmɔ Gbɛtsɔɔmɔ Lɛ Baatsu Nii?

“Minyɛ̃ɔ kutumpɔo gbɛi fɛɛ.”—LALA 119:128.

1, 2. (a) Kɛ́ oobi gbɛtsɔɔmɔ koni onyɛ oyashɛ he ko ni otaoɔ oya lɛ, mɛɛ kɔkɔbɔɔ esa akɛ obo toi, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔi Yehowa kɛhaa mɛi ni sɔmɔɔ lɛ lɛ, ni mɛni hewɔ?

FEEMƆ shihilɛ nɛɛ he mfoniri okwɛ: Ehe ebahia ni ofã gbɛ kɛya he ko. Otee onaanyo ko ni oyɔɔ hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ emli ni le gbɛ ni obaatsɔ nɔ lɛ ŋɔɔ koni etsɔɔ bo gbɛ. Beni etsɔɔ bo nɔ fɛɛ nɔ ni he baahia ni ole lɛ, ekolɛ ebaakɛɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ: “Obaana gbɛtsɔɔmɔ okadi ko yɛ gbɛ lɛ nɔ ni nɔ ni aŋma yɛ nɔ lɛ bɛ faŋŋ. Kwɛmɔ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ nakai okadi lɛ he. Mɛi pii nyiɛɔ nɔ ni aŋma lɛ sɛɛ, ni amɛlaajeɔ.” Ani ohiɛ baasɔ bɔ ni esusuɔ ohe lɛ, ni obo ekɔkɔbɔɔ lɛ toi? Yehowa tamɔ nakai onaanyo lɛ yɛ gbɛi komɛi anɔ. Ekɛ gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni baaye abua wɔ koni wɔshɛ oti ni ma wɔhiɛ, ni ji naanɔ wala he lɛ haa wɔ, shi nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ebɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nibii gbohii ni baanyɛ akudɔ wɔ kɛya gbɛ fɔŋ nɔ lɛ hu he.—5 Mose 5:32; Yes. 30:21.

2 Yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii komɛi ni baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ gbonyo ni Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji wɔ-Naanyo lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ he lɛ he. Nyɛhaa ehiaa wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, wɔhe ni Yehowa susuɔ kɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha wɔ lɛ hewɔ ekɛ kɔkɔbɔi nɛɛ haa wɔ lɛ. Eesumɔ ni wɔyashɛ heni wɔyaa lɛ. Kɛ́ mɛi ŋmɛ gbɛ ni nibii gbohii ná amɛnɔ hewalɛ ní no ha amɛdu gbɛ lɛ, edɔɔ lɛ waa. (Ezek. 33:11) Wɔbaasusu nibii etɛ ni baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ gbonyo lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ jɛɔ mɛi krokomɛi, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ jɛɔ wɔ diɛŋtsɛ. Nɔ ni ji etɛ lɛ jeee nɔ ko ni anaa; shi no moŋ yɛ oshara waa. Esa akɛ wɔle nibii gbohii nɛɛ, kɛ bɔ ni wɔŋwɛi Tsɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛ wɔwuu wɔshi nibii nɛɛ. Akɛ mumɔ tsirɛ lalatsɛ ko ni elá eha Yehowa akɛ: “Minyɛ̃ɔ kutumpɔo gbɛi fɛɛ.” (Lala 119:128) Ani bo hu onuɔ he nakai? Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔnyɛ̃ kutumpɔo gbɛi fɛɛ lɛ he.

Kaanyiɛ “Mɛi Pii Asɛɛ”

3. (a) Mɛni hewɔ ebaanyɛ efee oshara akɛ wɔɔnyiɛ gbɛfalɔi krokomɛi asɛɛ kɛ́ wɔbɛ nɔmimaa yɛ gbɛ ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ lɛ he lɛ? (b) Mɛɛ shishitoo mla ni he hiaa waa wɔnaa yɛ 2 Mose 23:2?

3 Kɛ́ oofã gbɛ kɛya he ko ni jɛkɛ, ni ona akɛ oyiŋ etɛɛɛ bo yɛ gbɛ ni esa akɛ otsɔ nɔ lɛ he lɛ, mɛni esa akɛ ofee? Ekolɛ obaanu he akɛ onyiɛ gbɛfalɔi krokomɛi asɛɛ—titri lɛ kɛ́ ona akɛ amɛteŋ mɛi babaoo miitsɔ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ lɛ. Nakai feemɔ yɛ oshara. Ebaanyɛ eba akɛ jeee heni oyaa lɛ nɔŋŋ nakai gbɛfalɔi lɛ yaa, loo ekolɛ amɛ hu amɛlaaje. Beni sane nɛɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ, susumɔ yiŋtoo ni yɔɔ mla ko ni akɛha Israelbii lɛ sɛɛ lɛ he okwɛ. Abɔ mɛi ni sɔmɔɔ akɛ kojolɔi loo odasefoi yɛ saneyeli mli lɛ kɔkɔ yɛ oshara ni yɔɔ ‘mɛi pii asɛɛ ni aaanyiɛ’ lɛ he lɛ he. (Nyɛkanea 2 Mose 23:2.) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ewaaa kwraa akɛ adesai ni yeee emuu lɛ aaaŋmɛ gbɛ ní mɛi krokomɛi aná amɛnɔ hewalɛ ni amɛtsɔ sane hiɛ amɛbu shi. Shi ani saneyeli mli pɛ abaanyɛ akɛ yiŋtoo ni yɔɔ mla nɛɛ sɛɛ ni tsɔɔ akɛ akanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee nii lɛ baanyɛ atsu nii? Dabi kwraa.

4, 5. Mɛɛ be mli ebafee oshara kɛha Yoshua kɛ Kaleb akɛ amɛaanyiɛ mɛi pii asɛɛ, shi mɛni ye bua amɛ ni amɛye nɔ?

4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu he akɛ ‘wɔnyiɛ mɛi pii asɛɛ’ yɛ shihilɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ ateŋ babaoo mli. Ebaanyɛ eba lɛ trukaa, ni ebaanyɛ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔkpee naa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ní Yoshua kɛ Kaleb kɛkpe be ko lɛ he okwɛ. Amɛfata kuu ni emlibii lɛ feɔ hii 12 ní tee ni amɛyakwɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ he. Beni amɛku amɛsɛɛ lɛ, hii nɛɛ ateŋ mɛi nyɔŋma kɛ amaniɛbɔɔ ni ehiii kwraa, ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui ba. Amɛwie po akɛ oblaŋi ní ŋwɛi bɔfoi atuatselɔi lɛ kɛ gbɔmɛi abiyei lɛ bafɔ lɛ aseshibii yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Mose 6:4) Shi jwɛŋmɔ bɛ nakai wiemɔ lɛ mli, ejaakɛ yɛ Nu Afua ni ba afii ohai abɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, akpata bii ni ŋwɛi bɔfoi lɛ kɛ gbɔmɛi abiyei lɛ bafɔ lɛ hiɛ, ni ashiii amɛseshibii lɛ ateŋ mɔ kome folo po. Shi sane ni nɔmimaa ko kwraa bɛ he lɛ baanyɛ aná mɛi ni egbɔjɔ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ anɔ hewalɛ. Amaniɛbɔɔ ni ehiii kwraa ni mɛi ni tee amɛyakwɛ shikpɔŋ lɛ ateŋ mɛi nyɔŋma lɛ kɛba lɛ ha ŋmiŋmi kɛ gbeyeishemɔ bote mɛi lɛ amli. Nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛteŋ mɛi babaoo mu sane naa akɛ efeŋ nɔ ni ja akɛ amɛbaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ taakɛ Yehowa kɛɛ amɛfee lɛ. Mɛni Yoshua kɛ Kaleb fee yɛ shihilɛ ni wa nɛɛ mli?—4 Mose 13:25-33.

5 Amɛnyiɛɛɛ nɔ ni mɛi pii lɛ kɛɛ lɛ sɛɛ. Eyɛ mli akɛ nɔ ni nakai hii enyɔ lɛ kɛɔ lɛ eŋɔɔɔ asafo lɛ naa moŋ, shi amɛwie nɔ ni ji anɔkwale lɛ, ni amɛtsakeee amɛjwɛŋmɔ—ni amɛfee nakai beni awo amɛhe gbeyei po akɛ abaatswia amɛ tɛi ni agbe amɛ lɛ! Nɛgbɛ amɛná ekãa nɛɛ kɛjɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, amɛhemɔkɛyeli lɛ ji nɔ titri hewɔ ni amɛná ekãa lɛ. Mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ naa srɔtofeemɔ ni yɔɔ adesai asusumɔi ni ejaaa lɛ, kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ shiwoi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ teŋ. Sɛɛ mli lɛ, hii enyɔ nɛɛ fɛɛ tsɔɔ bɔ ni amɛnu he amɛha yɛ Yehowa shiwoi fɛɛ ni eko ekaaa shi lɛ he. (Nyɛkanea Yoshua 14:6, 8; 23:2, 14.) Yoshua kɛ Kaleb kpɛtɛ amɛ-Nyɔŋmɔ anɔkwafo lɛ he, ni amɛsumɔɔɔ ni amɛyanyiɛɔ asafo ni bɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ ni amɛkɛwo emli la. No hewɔ lɛ amɛfee shiŋŋ, ni enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ kɛha wɔ ŋmɛnɛ.—4 Mose 14:1-10.

6. Mɛi gbɛi anɔ abaanyɛ anyɛ wɔnɔ ni wɔnyiɛ mɛi pii asɛɛ?

6 Ani onu he pɛŋ akɛ oyanyiɛ mɛi pii asɛɛ? Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni leee Yehowa ni amɛbuuu ejeŋba he shishitoo mlai lɛ ayi fa waa. Kɛ́ aawie hiɛtserɛjiemɔ he lɛ, bei pii lɛ mɛi nɛɛ wieɔ nibii komɛi ni bɛ mli. Ekolɛ amɛbaawie veveeve akɛ jeŋba sha, awuiyeli, kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ tɛlivishiŋ lɛ nɔ, sinii kɛ vidio gemisii amli lɛ yeee awui ko. (2 Tim. 3:1-5) Kɛ́ oohala hiɛtserɛjiemɔ kɛha bo loo oweku lɛ, ani oŋmɛɔ gbɛ ni mɛi krokomɛi asusumɔi náa oyiŋkpɛi lɛ anɔ hewalɛ? Ani no etsɔŋ akɛ oonyiɛ mɛi pii asɛɛ?

7, 8. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔtsɔseɔ ‘wɔhenumɔ nii’ lɛ, ni mɛni hewɔ tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe ni wɔɔnyiɛ mlai pɔtɛi komɛi asɛɛ kɛkɛ lɛ? (b) Mɛni hewɔ onyãa nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Kristofoi oblahii kɛ oblayei babaoo feɔ lɛ he waa lɛ?

7 Yehowa eduro wɔ nɔ ko ni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ—no ji ‘wɔhenumɔ nii,’ loo nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛkpɛɔ wɔyiŋ yɛ saji ahe lɛ. Shi esa akɛ wɔtsɔse henumɔ nii nɛɛ kɛtsɔ ‘fɔ ni wɔkɛaafɔ’ nitsumɔ lɛ nɔ. (Heb. 5:14) Kɛ́ wɔyanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee nii, loo wɔha mɛi krokomɛi wo wɔ mla yɛ nibii ni kɔɔ mɔ diɛŋtsɛ henilee he lɛ ahe lɛ, ehaŋ wɔnyɛ wɔtsɔse wɔhenumɔ nii lɛ. No hewɔ ni atsɔɔɔ Yehowa tsuji sinii ni amɛkwɛ, woji ni amɛkane, kɛ Intanɛti lɛ nɔ hei ni amɛya lɛ. Akɛni je nɛŋ shihilɛ lɛ miitsake oyayaayai hewɔ lɛ, kɛ́ awo mla yɛ nibii nɛɛ ahe lɛ, etsɛŋ kwraa ni ebaabi ni atsake mla nɛɛ mli. (1 Kor. 7:31) Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ehaŋ wɔnyɛ wɔkɛ nyɛmɔ ni Yehowa kɛduro wɔ lɛ atsu nii. Yehowa miisumɔ ni wɔsusu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he jogbaŋŋ, wɔbi ni etsɔɔ wɔ gbɛ, koni no sɛɛ lɛ wɔkpɛ yiŋ ni baasa ehiɛ.—Efe. 5:10.

8 Anɔkwa sane ji akɛ, bei komɛi lɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa ni wɔhiɔ shi yɛ lɛ haŋ asumɔ wɔsane. Ekolɛ mɛi pii baanyɛ oblahii kɛ oblayei ni ji Kristofoi lɛ anɔ waa yɛ skul ni amɛkɛ amɛhe awo nibii ni amɛnanemɛi skulbii lɛ feɔ lɛ mli. (1 Pet. 4:4) No hewɔ lɛ, eyɛ miishɛɛ akɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei kɛ onukpai fɛɛ miijie hemɔkɛyeli ni tamɔ Yoshua kɛ Kaleb nɔ lɛ kpo, ni amɛmiikpoo akɛ amɛaanyiɛ mɛi pii asɛɛ.

Nyɛkanyiɛa “Nyɛtsuii kɛ Nyɛhiŋmɛii Asɛɛ”

9. (a) Kɛ́ wɔmiifã gbɛ lɛ, mɛni hewɔ wɔhenumɔi pɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ baanyɛ afee oshara lɛ? (b) Mɛni hewɔ mla ni yɔɔ 4 Mose 15:37-39 lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha blema Israelbii lɛ?

9 Oshara ni ji enyɔ ni wɔbaasusu he lɛ ji nɔ ni jɛɔ wɔmligbɛ. Wɔbaanyɛ wɔfee he nɔkwɛmɔnɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Kɛ́ ooofã gbɛ kɛmiiya he ko, ni okpɛ mli akɛ okɛ shikpɔŋ he wolo ni onyiɛ lɛ tsuŋ nii shi okɛ ohenumɔi pɛ baatsu nii, ni otsɔɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni osusuɔ akɛ kɛ́ otsɔ nɔ lɛ obaana nibii fɛfɛji lɛ nɔ lɛ, mɛni baanyɛ aba? Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ oha henumɔi ni tamɔ nɛkɛ kudɔ bo lɛ onyɛŋ oyashɛ heni oyaa lɛ. Ha enɛ ahi ojwɛŋmɔ mli, ni osusu mla kroko ni Yehowa kɛha blema Israelbii lɛ he okwɛ. Ekolɛ ebaawa kɛha mɛi babaoo ŋmɛnɛ akɛ amɛaanu fãmɔ ni tsɔɔ akɛ afee amãnyãi kɛ kpãa bluu awo atadei anaa lɛ shishi. (Nyɛkanea 4 Mose 15:37-39.) Shi ani oona nɔ hewɔ ni ehe bahia ni akɛ fãmɔ nɛɛ aha amɛ lɛ? Mla nɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ webii lɛ aaaye lɛ baaha esoro amɛ yɛ maji ni bɔle amɛ ni sɔmɔɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ahe, ni ebaaha amɛtsi amɛhe kɛjɛ maji nɛɛ ahe. Kɛ́ Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ amɛ nɔ, ní ekã he efee nakai lɛ, belɛ ehe miihia ni amɛye mla nɛɛ nɔ. (3 Mose 18:24, 25) Shi kɛlɛ, nakai mla lɛ haa anaa oshara ni ji enyɔ ni baanyɛ atsĩ wɔnaa koni wɔkashɛ oti ni ma wɔhiɛ, ni ji naanɔ wala lɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa etsɔɔ yɛ akɛ ele bɔ ni adesai ji ha jogbaŋŋ?

10 Kadimɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ no ji yiŋtoo hewɔ ni ekɛ mla nɛɛ ha ewebii lɛ: “Nyɛkanyiɛ nyɛtsuii kɛ nyɛhiŋmɛii asɛɛ, nii asɛɛ ni nyɛnyiɛɔ ni nyɛyabɔɔ ajwamaŋ.” Yehowa le bɔ ni adesai ji ha jogbaŋŋ. Ele jogbaŋŋ akɛ nibii ni wɔhiŋmɛi naa lɛ baanyɛ alaka wɔtsui, loo wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yer. 17:9) Belɛ, ani ona bɔ ni kɔkɔbɔɔ ni Yehowa kɛha Israelbii lɛ sa jogbaŋŋ ha? Ele jogbaŋŋ akɛ amɛbaaná shwelɛ lɛ akɛ amɛkwɛ maji ni jáaa Nyɔŋmɔ ni bɔle amɛ lɛ, ni ákɛ nibii ni amɛnaa lɛ baanyɛ alaka amɛ. Ekolɛ amɛbaasumɔ ni amɛsaa amɛhe, amɛsusu nii ahe, ni amɛfee amɛnii tamɔ maji ni jáaa Nyɔŋmɔ lɛ.—Abɛi 13:20.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsui kɛ wɔhiŋmɛi baanyɛ alaka wɔ?

11 Ŋmɛnɛ lɛ, ewaaa kwraa akɛ nibii ni wɔhiŋmɛi naa lɛ baalaka wɔ kutumpɔo tsui lɛ. Wɔyɛ jeŋ ko ni haa efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔnyiɛ nibii gbohii ni wɔtsui shweɔ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, mɛɛ shihilɛ mli wɔbaanyɛ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ 4 Mose 15:39 lɛ atsu nii? Susumɔ shihilɛ nɛɛ he: Kɛ́ onanemɛi skulbii, nitsulɔi, loo okutsoŋbii lɛ saa amɛhe yɛ gbɛ ni baanyɛ atee mɛi abɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ, ani ebaanyɛ ená onɔ hewalɛ koni bo hu osaa ohe nakai? Ani nibii ni onaa lɛ baanyɛ alaka bo ni ‘onyiɛ otsui kɛ ohiŋmɛi sɛɛ’? Ani no baanyɛ aha otsake ohesaamɔ kpakpa lɛ koni osaa ohe tamɔ amɛ?—Rom. 12:1, 2.

12, 13. (a) Kɛ́ bei komɛi lɛ wɔnáa shwelɛ akɛ wɔkwɛ nibii ni esaaa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? (b) Mɛni baatsirɛ wɔ koni bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhaa lɛ akafee kaa kɛha mɛi krokomɛi?

12 Ehe miihia waa ni wɔná henɔyeli. Esaaa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni wɔhiŋmɛi kwɛɔ nibii ni esaaa. Nuu anɔkwafo Hiob nɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ. Ekɛ ehiŋmɛi fee kpaŋmɔ akɛ ekwɛŋ yoo ko ni jeee eŋa yɛ gbɛ ni baatee ekɔnɔ shi lɛ nɔ. (Hiob 31:1) Maŋtsɛ David hu tswa efai shi nakai nɔŋŋ, ekɛɛ akɛ: “Mikɛ nɔ ko gbonyo ko etoŋ mihiɛ.” (Lala 101:3) Nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ afite wɔhenilee ni he tse lɛ, kɛ wekukpaa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ji “nɔ ko gbonyo” kɛha wɔ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji nibii ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi kwɛɔ ni baanyɛ eha wɔná shwelɛ kɛha efɔŋfeemɔ yɛ wɔtsuiŋ, ni ebaaha wɔyafee efɔŋ.

13 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wɔsumɔŋ ni wɔtsɔmɔ tamɔ “nɔ ko gbonyo” wɔha mɛi krokomɛi yɛ gbɛ ko kwraa nɔ, kɛtsɔ ka ni wɔɔka amɛ koni amɛná shwelɛ kɛha nibii fɔji lɛ nɔ. No hewɔ lɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaabo Biblia mli ŋaawoo ni ajɛ mumɔŋ akɛha akɛ wɔkɛ atade ni sa kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ awula wɔhe lɛ toi. (1 Tim. 2:9) Hiɛ ni gboɔ nɔ ni wɔkɛaawula wɔhe lɛ tsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔsaa wɔhe bɔ pɛ ni wɔsumɔɔ. Esa akɛ wɔsusu mɛi ni bɔle wɔ lɛ ahenilee kɛ bɔ ni amɛnuɔ nii ahe amɛhaa lɛ he klɛŋklɛŋ, bɔni afee ni wɔhe akasa wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ. (Rom. 15:1, 2) Kristofoi asafo lɛ mli eyi obɔ kɛ oblahii kɛ oblayei babaoo ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ yɛ amɛhesaamɔ mli. Kwɛ bɔ ni wɔmii shɛɔ wɔhe waa kɛ́ wɔna bɔ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ ‘amɛnyiɛŋ amɛtsuii kɛ amɛhiŋmɛii asɛɛ,’ shi moŋ lɛ amɛbaasa Yehowa hiɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli—yɛ amɛhesaamɔ po mli lɛ!

Kaayanyiɛ “Yakayakanii” Asɛɛ

14. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ “yakayakanii” asɛɛ ni aaanyiɛ lɛ he Samuel kɛha?

14 Ŋɔɔ lɛ akɛ ogbɛfãa lɛ kɛ bo yatsɔ shia ŋa kplanaa ko nɔ. Mɛni baaba kɛ́ oshi gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ nɔ oyadi nɔ ko ni efee tamɔ kpaakpo shi ejeee kpaakpo diɛŋtsɛ lɛ sɛɛ? Nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ ni obaayanyiɛ lɛ baanyɛ ekɛ owala awo oshara mli! Yehowa le nakai oshara lɛ jogbaŋŋ. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he. Israelbii lɛ shwe ni amɛtamɔ maji ni bɔle amɛ, ni adesai ji mɛi ni yeɔ amɛnɔ lɛ. Nakai shwelɛ ni amɛná lɛ ji esha kpele diɛŋtsɛ, ejaakɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ amɛkpoo Yehowa akɛ amɛ-Maŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ Yehowa ŋmɛ gbɛ ni amɛná adesa akɛ amɛmaŋtsɛ moŋ, shi eha egbalɔ Samuel kɛ kɔkɔbɔɔ ni mli kã shi faŋŋ ni kɔɔ “yakayakanii” asɛɛ ní aaanyiɛ lɛ he lɛ ha amɛ.—Nyɛkanea 1 Samuel 12:21.

15. Mɛɛ gbɛi anɔ Israelbii lɛ yatiu yakayakanii asɛɛ?

15 Ani Israelbii lɛ susu akɛ maŋtsɛ ni ji adesa lɛ baanyɛ aye abua amɛ fe Yehowa? Kɛ́ nakai eji lɛ, belɛ amɛnyiɛ yakayakanii asɛɛ lɛɛlɛŋ! Ni enɛ baanyɛ aha amɛyanyiɛ yakayakanii krokomɛi ni jɛ Satan ŋɔɔ lɛ asɛɛ. Ewaaa kwraa akɛ maŋtsɛmɛi ni ji adesai lɛ baadɔ amɛyi kɛyawo wɔŋjamɔ mli. Wɔŋjalɔi susuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ nibii ni amɛnaa—ni ji nyɔŋmɔi ni akɛ tsei loo tɛi fee—lɛ anɔ moŋ fe Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni anaaa lɛ ní bɔ nibii fɛɛ lɛ. Shi taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ lɛ, wɔji “jeee nɔ ko.” (1 Kor. 8:4, NW) Amɛnaaa nii, amɛnuuu nii, amɛnyɛɛɛ amɛwie, loo ni amɛfee nɔ ko. Obaanyɛ ona amɛ, ni ota amɛhe, shi kɛ́ oyajá eko lɛ, no lɛ ootiu yakayakanii asɛɛ lɛɛlɛŋ—ni nakai feemɔ baafee oshara kɛha bo.—Lala 115:4-8.

16. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Satan lakaa mɛi koni amɛyatiu yakayakanii asɛɛ ŋmɛnɛ? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ heloonaa nibii ji yakayakanii lɛ, titri lɛ kɛ́ akɛto Yehowa Nyɔŋmɔ he?

16 Satan kã he eji mɔ ko ni he esa waa kɛ mɛi alakamɔ koni amɛyatiu yakayakanii asɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eha mɛi babaoo ená susumɔ lɛ akɛ heloonaa nibii baanyɛ aha amɛfee shweshweeshwe. Shika, nitsumɔi ni nyɔmɔwoo fa, kɛ nibii krokomɛi baanyɛ afee tamɔ nɔ ni kɛ sɛɛnamɔi komɛi baa. Shi kɛ́ hela mɔ́ mɔ ko ni enyɛɛɛ he nɔ ko efee, kɛ́ jarayeli he gbɛjianɔtoo fite, loo adebɔɔ naa oshara ko ba lɛ, mɛni heloonaa nibii baanyɛ afee? Kɛ́ mɛi nu he akɛ yiŋtoo ko bɛ amɛshihilɛ sɛɛ, loo amɛmiitao sanebimɔi ni he hiaa waa yɛ shihilɛ mli lɛ ahetoo lɛ, ani ebaanyɛ eye ebua amɛ? Ani ebaanyɛ ejie mɔ ko kɛjɛ gbele mli? Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ heloonaa nibii anɔ lɛ wɔnine baanyɛ shi, ejaakɛ no nyɛŋ aha wɔná miishɛɛ. Enyɛŋ ekɛ yelikɛbuamɔ ko aha wɔ; fɛɛ lɛ yakayakanii ni. Heloonaa nibii nyɛŋ abu wɔ he yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ, enyɛŋ ebaa adesa wala ni sɛɛ kɛɛɛ nɛɛ yi, ni enyɛŋ ebu wɔ he kɛjɛ hela kɛ gbele he. (Abɛi 23:4, 5) Kwɛ bɔ ni Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ! Ja wekukpãa ni mli wa yɛ wɔ kɛ lɛ teŋ dani wɔbaanyɛ wɔná anɔkwa miishɛɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ. Mɛɛ jɔɔmɔ po enɛ ji kɛha wɔ nɛkɛ! Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔbaakwa lɛ ni wɔyanyiɛ yakayakanii asɛɛ.

17. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee yɛ kɔkɔbɔi ni wɔsusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ahe?

17 Ani ejeee miishɛɛ sane akɛ Yehowa ji wɔ-Naanyo, kɛ Mɔ ni Tsɔɔ wɔ Gbɛ koni wɔná naanɔ wala? Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbo kɔkɔbɔi ni ejɛɔ suɔmɔ mli ekɛhaa wɔ ni kɔɔ hewalɛ gbonyo ni nibii etɛ—mɛi pii asɛɛnyiɛmɔ, wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui, kɛ yakayakanii—ni wɔsusu he nɛɛ baanyɛ aná yɛ wɔnɔ lɛ toi lɛ, ewaaa akɛ wɔnine baashɛ naanɔ wala ni wɔtaoɔ lɛ nɔ. Yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu kɔkɔbɔi etɛ krokomɛi hu ni Yehowa kɛhaa wɔ koni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ̃ kutumpɔo gbɛi ní eha mɛi babaoo elaaje lɛ, ni wɔkpoo hu lɛ he.—Lala 119:128.

Te Osusuɔ Tɛŋŋ?

Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli lɛ atsu nii?

2 Mose 23:2

4 Mose 15:37-39

1 Samuel 12:21

Lala 119:128

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Ani onu he pɛŋ akɛ oyafata mɛi pii ahe kɛfee nɔ ko?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara akɛ wɔkɛ wɔhenumɔi baafee nii lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Ani ootiu yakayakanii komɛi asɛɛ?