Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Mbela eendjovo doye odi li “‘heeno’ na ‘ahowe’”?

Mbela eendjovo doye odi li “‘heeno’ na ‘ahowe’”?

Diladila kwaashi: Natu tye nee omukulunhuongalo oo e li oshilyo shOkomitiye yOkukwatafana nOipangelo okwa ninga elongekido a ka longe pamwe nomumwatate omunyasha moukalele mOsoondaxa ongula. Ongula oyo, omukulunhuongalo oo okwa dengelwa ongodi ya endelela komumwatate umwe oo omukulukadi waye a li moshiponga shohauto nokwa twalwa diva koshipangelo. Omumwatate oo okwa pula opo omukulunhuongalo e mu kwafele a konge ndokotola oo ta dulu okupanga omukulukadi waye nopehe na okulongifa ohonde. Opo omukulunhuongalo oo a yambidide pahole oukwaneumbo oo u li monghalo yopaulumomhumbwe, okwa li e na okukaleka elongekido loku ka longa pamwe moukalele nomumwatate omunyasha.

Diladila vali konghalo ei: Omudalakadi ina hombolwa e na ounona vavali okwa shivwa kovalihomboli vamwe vomeongalo lavo opo va ka tokelwe kuvo onguloshi imwe. Eshi omudalakadi oo a lombwela ovana kombinga yaasho, ovana ova li va hafa neenghono. Ova li va teelela nodjuulufi efiku la tya ngaho. Ndele fimbo ashike ku na efiku limwe efiku olo li fike, ovalihomboli ova li va lombwela omudalakadi oo kutya opa holoka onghalo yonhumba ombadilila nonokutya itava dulu vali oku ka tokelwa pamwe. Omudalakadi oo lwanima okwa ka uda kutya oshike sha ya moshipala omalongekido a tya ngaho. Konima ashike eshi ovalihomboli ovo va shiva omudalakadi oo, navo ova ka shivwa kookaume kavo vamwe vaye keumbo lavo mefiku olo tuu olo omo va shiva omudalakadi oo, nova li va dimina oku ya.

Tu li Ovakriste, otu na okuwanifa po osho twa udaneka. Eendjovo detu inadi kala “‘heeno’ na ‘ahowe.’” (2 Kor. 1:18) Ndele ngaashi oihopaenenwa ivali oyo ya tumbulwa metetekelo ye shi ulika, eenghalo ihadi kala da faafana. Omafimbo amwe otashi dulika u lihange monghalo omo uhe na nghee ndele to kaleke ashike eudafano olo wa ninga. Omuyapostoli Paulus pomhito imwe okwa li e lihanga monghalo ya tya ngaho.

PAULUS OKWA LI A LUNDILWA KUTYA KE SHI OKULINEEKELWA

Mo 55 O.P., fimbo Paulus a li muEfeso pefimbo lolweendo laye olutitatu loutumwa, okwa li a pangela a tauluke Efuta laAegea a ye kuKorinto nokudja opo okwa li ta ka ya kuMakedonia. Naashi ta ka shuna kuJerusalem okwa li a lalakanena okutalela po eongalo laKorinto oshikando oshitivali, tashi dulika opo a ka tale ko eeshalihole dovamwatate vokuJerusalem. (1 Kor. 16:3) Otu na oushili waasho molwaashi 2 Ovakorinto 1:15, 16, ova ti: “Melineekelo eli nda li nda hala tete okuuya kunye, onye mu pewe epuniko etivali, nondi pite punye mokuya kuMakedonia, nomokwaaluka kuMakedonia okuuya vali kunye, [nokekwafo] leni okuuya kuJudea.”

Otashi ulike kutya Paulus okwa li a lombwela Ovakorinto monhumwafo ya tetekela shi na sha nomhangela yaye. (1 Kor. 5:9) Ndele diva konima  eshi a mana okushanga onhumwafo oyo, Paulus okwa uda koukwaneumbo waKloe navamwe kutya meongalo omo omwa li mu na eenhamanana da kwata moiti. (1 Kor. 1:10, 11) Onghee hano, Paulus okwa li a tokola opo a lundulule omhangela yaye yonale, noku va shangela onhumwafo oyo hai ifanwa Ovakorinto votete. Okwe va pukulula noku va pa omayele opahole okupitila monhumwafo oyo. Okwa popya yo kutya okwa lundulula omhangela yaye, e va lombwela kutya tete ota i kuMakedonia nokudja opo opo nee ta i kuKorinto. — 1 Kor. 16:5, 6. *

Osha fa shi li ngaha kutya ovamwatate muKorinto eshi va tuminwa onhumwafo, vamwe ‘vomovayapostoli vanene’ vomeongalo olo ova li va lundila Paulus kutya ke shi okulineekelwa molwaashi iha wanifa po osho a udaneka. Opo e liamene, Paulus okwa li e va pula ta ti: “Hano eshi nda li nda hala okuninga ngaha, inandi shi diladila nawa mbela? Ile handi pangele eemhangela dange pambelela ndi kale ngeno ndi neendjovo mbali: ‘Heeno, heeno’ na ‘ahowe, ahowe’?” — 2 Kor. 1:17; 11:5.

Otashi dulika tu lipule kutya, Mbela omuyapostoli Paulus ka li a “diladila nawa” shili moshinima sha tya ngaho? Osha yela kutya Paulus okwa li a diladila nawa. Epulo laPaulus louletoli olo kutya “handi pangele eemhangela dange pambelela?” ola li li na ngeno okukala la kwafela Ovakriste vomuKorinto va mone kutya eshi Paulus a lundulula omhangela yaye hamolwaashi ehe fi okulineekelwa.

Paulus okwa li a nyaneka pomutenya omalundilo avo, eshi a ti: “Ndelenee Kalunga Oye omudiinini, onghee ondjovo yetu kunye itai kala ‘heeno’ na ‘ahowe.’” (2 Kor. 1:18) Paulus okwa li a lundulula omhangela yaye molwaashi okwa li e na ko nasha nouwa wovamwatate novamwameme vomuKorinto. Mo 2 Ovakorinto 1:23 omwa popiwa kutya okwa li a lundulula omhangela yaye molwaashi okwe va “tala onheni.” Okwa li e va pa omhito va yukife oinima ofimbo ina ya ko kuvo. Ngaashi Paulus a li e lineekela, fimbo e li muMakedonia okwa li a lombwelwa kuTitus kutya onhumwafo yaye oya kwafela Ovakorinto va mone kutya osho tava ningi osha puka nokulivela ombedi, naasho osha li sha hafifa Paulus neenghono. — 2 Kor. 6:11; 7:5-7.

JESUS OYE EKWASHILIPALEKO

Elundilo olo kutya Paulus ke shi okulineekelwa otali yandje ediladilo kutya ngeenge Paulus iha wanifa po omaudaneko aye oo ha ningi efiku keshe, noilonga yaye yokuudifa itai dulu okulineekelwa. Ashike Paulus okwa li a dimbulukifa Ovakorinto kutya okwe va udifila kombinga yaJesus Kristus. Okwa ti: “Omona waKalunga Kristus Jesus, Oye ou a udifwa mokati keni kufye, kuame naSilvanus naTimoteus, oye ke fi ‘heeno’ na ‘ahowe’, ndelenee muye omwa dja ‘heeno.’” (2 Kor. 1:19) Mbela Jesus Kristus oo e li omuhopaenenwa waPaulus okwa li ehe fi okulineekelwa moinima imwe? Hasho nandenande! Jesus okwa kala alushe ha popi oshili monghalamwenyo yaye aishe nomoukalele. (Joh. 14:6; 18:37) Ngeenge eudifo laJesus alishe oloshili noli shii okulineekelwa, na Paulus okwa li a udifa etumwalaka la faafana, osha yela kutya eudifo laPaulus ola li li shii okulineekelwa.

Jehova ‘oKalunga koshili.’ (Eps. 31:5, NW) Osho otu shi wete mwaasho Paulus a ka shanga lwanima, a ti: “keshe apa omuvalu womaudaneko aKalunga apa u fike, aeshe oku li muye ‘heeno,’” sha hala kutya muKristus. Molwaashi Jesus okwa li a kanyatela oudiinini waye eshi a li kombada yedu, ohatu dulu okukala noushili kutya omaudaneko aJehova oku shii okulineekelwa. Paulus okwa weda ko a ti: “Onghee hano muye tamu di ‘amen’ yao kefimano laKalunga kufye.” (2 Kor. 1:20) Omolwashike taku ti wa kutya Jesus oye “amen”? Omolwaashi Jesus oye ekwashilipaleko kutya omaudaneko aeshe aJehova otaa ka wanifwa.

Ngaashi ashike Jehova naJesus hava popi alushe oshili, Paulus naye okwa li ha wanifa po alushe osho a popya. (2 Kor. 1:19) Paulus ka li omunhu ehe fi okulineekelwa, oo ha ningi eemhangela “pambelela.” (2 Kor. 1:17) Ndele ponhele yaasho, okwa li ha ‘ende momhepo.’ (Gal. 5:16) Okwa li ha ungaunga novamwaxe  monghedi oyo tai ulike kutya oku na ko nasha nouwa wavo. Oheeno yaye oya li hai kala heeno.

MBELA OHEENO YOYE OI LI HEENO?

Kunena, ovanhu vahapu ovo ihava kala metwokumwe nomifikamhango dOmbibeli kashi fi oupyakadi kuvo okulundulula omaudaneko avo ngeenge opa holoka oupyakadi munini ile pa holoka sha shimwe osho ve wete sha fimana kuvo. Ngeenge tashi uya poinima yopangeshefa, ‘oheeno’ yavo ihai kala alushe ‘heeno,’ nokuli nonande ova shaina omukanda weudafanotwokumwe. Ovanhu vahapu inava tala ko vali eano lohombo li li oshinima sha kwata moiti, osho ve na okudiinina okukalamwenyo kwavo akushe nonande opa holoke omaupyakadi. Ponhele yaasho, omuvalu womahengafano owa londa pombada osho tashi ulike kutya vahapu ova tala ko eano lohombo inali fimana notava dulu oku li teya noupu. — 2 Tim. 3:1, 2.

Ongahelipi shi na sha naave? Mbela oheeno yoye oi li heeno? Ngaashi wa didilika pehovelo loshitukulwa eshi, otashi dulika wa kaleka eudafano olo wa li wa ninga naumwe, hamolwaashi uhe fi okulineekelwa ndele omolweenghalo odo ito dulu okuninga po sha shi na sha nado. Ndele ngeenge Omukriste okwa udaneke sha ile a ninga eano, oku na okuninga ngaashi ta dulu opo e li wanife po. (Eps. 15:4; Mat. 5:37) Ngeenge okwa ningi ngaho, ota ka kala omulineekelwa, omunhu oo ha popi alushe oshili. (Ef. 4:15, 25; Jak. 5:12) Ovanhu ngeenge ova didilike kutya ou shii okulineekelwa moinima aishe, otava ka kala va halelela oku ku pwilikina eshi to va udifile oshili yOuhamba waKalunga. Onghee hano, natu shilipalekeni alushe kutya oheeno yetu oi li shili heeno!

^ okat. 7 Efimbo linini okudja eshi Paulus a shanga Ovakorinto votete, okwa ya molweendo a pitila muTroas a finda kuMakedonia, oko a shangela Ovakorinto ovativali. (2 Kor. 2:12; 7:5) Opo nee lwanima okwa ka ya kuKorinto.