Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Olgu meil hea meel Jehoova õigusest

Olgu meil hea meel Jehoova õigusest

Olgu meil hea meel Jehoova õigusest

„Kes taotleb õigust ja headust, leiab elu, õigluse ja au!” (ÕPETUSSÕNAD 21:21)

1. Millised nüüdisaja inimeste teed on viinud katastroofiliste tagajärgedeni?

„MEHE meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpetussõnad 16:25.) Kui täpselt küll kirjeldab see Piibli õpetussõna enamiku nüüdisaja inimeste teid! Üldiselt huvitab inimesi vaid selle tegemine, mis on õige nende eneste silmis, samal ajal kui nad ignoreerivad teiste ka kõige põhilisemaid vajadusi (Õpetussõnad 21:2). Nad väidavad end pidavat lugu riigi seadustest ja normatiividest, ent püüavad neist igal võimalusel mööda hiilida. Tagajärjeks on killustunud, segaduses ja ummikus ühiskond (2. Timoteosele 3:1–5).

2. Mida on inimeste heaoluks hädasti tarvis?

2 Me vajame hädasti oma heaoluks – ning kogu inimpere rahuks ja julgeolekuks – seadust või mõõdupuud, mis on õiglane ja õige ning mida kõik inimesed on valmis tunnustama ja millele nad tahavad kuuletuda. Ilmselgelt ei suuda meid rahuldada ükski ka kõige intelligentsema või ausameelsema inimese koostatud seadus või mõõdupuu (Jeremija 10:23; Roomlastele 3:10, 23). Kui selline mõõdupuu on üldse olemas, siis kust seda leida ja milline see on? Võib-olla et kõige tähtsam küsimus kõlab: kas sa rõõmustaksid sellise mõõdupuu üle ning võtaksid selle heal meelel vastu, kui see eksisteeriks?

Õige mõõdupuu leidmine

3. Kes on kõrgeimal tasemel, et anda mõõdupuu, mis on vastuvõetav ja kasulik kõigile inimestele, ja miks?

3 Igaühele vastuvõetava ja kasuliku mõõdupuu leidmiseks tuleb meil pöörduda kellegi poole, kes on kõrgemal igasugusest rassilisest, kultuurilisest ja poliitilisest piiratusest ning keda ei takista inimlik lühinägelikkus ja eksivus. Kahtlemata on ainukesena sellel tasemel kõikvõimas Looja Jehoova Jumal, kes kuulutab: „Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Jesaja 55:9). Lisaks ütleb Piibel Jehoova Jumala kohta, et tema „on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane” (5. Moosese 32:4). Kõikjalt Piiblist võib leida väljendeid „Jehoova on õiglane” ja „Jehoova on õige” (2. Moosese 9:27; 2. Ajaraamat 12:6; Laul 11:7; 129:4; Nutulaulud 1:18; Ilmutuse 19:2). Jah, me võime Jehoovalt saada ülima mõõdupuu, sest tema on ustav, õiglane ja õige.

4. Mida tähendab mõiste „õige olema”?

4 Muidugi mõista pole mõiste „õige olema” tänapäeval kuigi populaarne. Tegelikult peab suurem osa inimesi seda mõistet negatiivseks, isegi alandavaks, võrdsustades seda teeskluse ehk näivpühaduse ja võltsvagadusega. Ent Piibli käsitus sellest, mis on õige, hõlmab mõtet õiglusest, ausameelsusest, kõlbelisusest, süütusest, patutusest; vastavusest jumalikele seadusepõhimõtetele või tunnustatud moraalinormidele; tegutsemisest õigesti või õiglaselt. Kas sa ei rõõmustaks seaduse või mõõdupuu üle, millel on nii suurepärased tunnusjooned?

5. Kirjelda mõistet „õige olema”, nii nagu Piibel seda väljendab.

5 Seoses sellega, mis on õige, täheldab „Encyclopaedia Judaica”: „Olla õige ei ole abstraktne mõiste, vaid põhineb eeskätt selle tegemisel, mis on igas suhtes õiglane ja õige.” Näiteks see, et Jumal on õige, ei osuta pelgalt tema seesmisele või isiksuslikule omadusele nagu näiteks pühadusele ja laitmatusele. See on hoopis tema olemuse väljendus õigel ja õiglasel viisil. Võib öelda, et kuna Jehoova on püha ja laitmatu, on kõik, mida ta teeb, või kõik, mis temalt tuleb, õige. Piibel ütleb: „Õige on Jehoova kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes!” (Laul 145:17).

6. Mida ütles Paulus mõningate tolle aja uskmatute juutide kohta ja miks?

6 Seda mõtet rõhutas apostel Paulus kirjas Rooma kristlastele. Ta kirjutas mõningate uskmatute juutide kohta: „Kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele” (Roomlastele 10:3). Miks ütles Paulus selliste inimeste kohta, et „nad ei mõista Jumala õigust”? Kas polnud nad õppinud Seadust, Jumala õigusnorme? Muidugi olid. Ent enamik neist pidas seda, et ollakse õige, vaid isiklikuks väärtuseks, mis tuleb saavutada piinlikult täpse ja vaevarikka ususeadustest kinnipidamisega, mitte aga mõõdupuuks, millest juhinduda suhetes kaasinimestega. Nagu Jeesuse päevade usujuhid, ei mõistnud nemadki õigluse ja õiguse tegelikku tähendust (Matteuse 23:23–28).

7. Kuidas Jehoova õigus avaldub?

7 Terava kontrastina väljendub Jehoova õigus selgelt kõigis tema tegemistes. Kuigi tema õigus eeldab seda, et ta ei jäta tahtlike üleastujate patte lihtsalt tähele panemata, ei muuda see teda külmaks ja rangeks Jumalaks, keda peab kartma ja kellest tuleb eemale hoida. Vastupidi, tema õiglased teod on see alus, mis võimaldab inimestel pöörduda tema poole ning saada päästetud patu kohutavatest tagajärgedest. Seetõttu on igati kohane, et Jehoovat iseloomustatakse kui „õiglast Jumalat ja päästjat” (Jesaja 45:21).

Õigus ja pääste

8., 9. Mil viisil väljendus Seaduses Jumal õigus?

8 Mõistmaks Jumala õiguse ja tema armastava päästekorralduse vahelist seost, mõelgem Seadusele, mille ta andis Moosese vahendusel Iisraeli rahvale. Kahtlemata oli Seadus õige. Mooses tuletas oma viimases kõnes iisraellastele meelde: „Kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased seadlused ja seadused, nagu kogu see käsuõpetus, mille ma täna panen teie ette?” (5. Moosese 4:8). Sajandeid hiljem kuulutas Iisraeli kuningas Taavet: „Jehoova seadlused on tõde, need on puha õiged” (Laul 19:10).

9 Jehoova selgitas Seaduse vahendusel oma täiuslikke õige ja vale mõõdupuid. Seadus selgitas väga üksikasjalikult, kuidas pidid iisraellased toimima nii usuküsimustes kui ka äriasjus, abielusuhetes, toitumis- ja hügieenitavades ning muidugi ka õigusküsimustes. Samuti olid Seaduses kirjas ranged sanktsioonid seaduserikkujate kohta, mõnel juhul rakendati koguni surmanuhtlust. * Aga kas olid Seaduses kajastuvad Jumala õiged nõuded inimestele rängaks koormaks, röövides neilt vabaduse ja õnne, nagu paljud tänapäeva inimesed seda väidavad?

10. Kuidas suhtusid Jehoova seadustesse need, kes teda armastasid?

10 Neile, kes armastasid Jehoovat, valmistasid tema õiglased seadused ja määrused suurt heameelt. Me teame näiteks, et kuningas Taavet mitte ainult ei tunnistanud Jehoova kohtuotsuseid tõeseks ja õigeks, vaid ka armastas ja hindas neid kogu südamest. Ta kirjutas Jehoova käskude ja seadluste kohta: „Need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi! Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga!” (Laul 19:8, 11, 12).

11. Kuidas osutus Seadus „kasvatajaks Kristuse poole”?

11 Sajandeid hiljem tõi Paulus välja Seaduse veelgi suurema väärtuslikkuse. Ta mainis kirjas galaatlastele: „Nõnda on käsk saanud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust” (Galaatlastele 3:24). Pauluse päevil oli kasvataja (pedagoog, Kingdom Interlinear) suure pere sulane või ori. Tema kohuseks oli lapsi kaitsta ja kooli viia. Samuti kaitses Seadus iisraellasi ümbritsevate rahvaste laostunud moraali- ja usukommete eest (5. Moosese 18:9–13; Galaatlastele 3:23). Lisaks sellele teadvustas Seadus iisraellastele nende patuse seisundi ning tarviduse leida andestust ja saada päästetud (Galaatlastele 3:19). Ohverduskorraldused osutasid lunastusohvri vajadusele ning andsid prohvetliku eelpildi, mille järgi võidi tõelist Messiat ära tunda (Heebrealastele 10:1, 11, 12). Niisiis, oma õigust Seaduse vahendusel väljendades pidas Jehoova silmas inimeste heakäekäiku ning igavest päästet.

Need, keda Jumal õigeks peab

12. Mida oleksid iisraellased hoolikalt Seadust järgides võinud saavutada?

12 Kuna Jehoova antud Seadus oli igati õige, oleksid iisraellased võinud sellele kuuletudes saada õigeks Jumala ees. Kui iisraellased olid jõudmas Tõotatud Maale, tuletas Mooses neile meelde: „See on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Jehoova, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud!” (5. Moosese 6:25). Lisaks oli Jehoova tõotanud: „Pange tähele minu seadlusi ja minu kohtuseadusi: inimene, kes teeb nende järgi, elab nende varal! Mina olen Jehoova!” (3. Moosese 18:5; Roomlastele 10:5).

13. Kas Jehoova oli ülekohtune, kui ta nõudis oma rahvalt õigest Seadusest kinnipidamist? Selgita.

13 Kahjuks iisraellased kui rahvas ei täitnud ’kõiki neid käske Jehoova ees’ ning seetõttu jäid nad tõotatud õnnistustest ilma. Nad ei suutnud kõiki Jumala käske täita sellepärast, et Jumala Seadus oli täiuslik, nemad aga mitte. Kas see tähendab, et Jumal on ülekohtune? Kindlasti mitte. Paulus kirjutas: „Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!” (Roomlastele 9:14). On tõsiasi, et nii enne kui ka pärast Seaduse väljaandmist oli üksikisikuid, kes olid Jumala silmis õiged, ehkki nad olid ebatäiuslikud ja patused. Selliste jumalakartlike inimeste hulka arvati ka Noa, Aabraham, Iiob, Raahab ja Taaniel (1. Moosese 7:1; 15:6; Iiob 1:1; Hesekiel 14:14; Jakoobuse 2:25). Seega kerkib küsimus: mis alusel Jumal neid õigeks pidas?

14. Mida Piiblis sellega mõeldakse, kui seal öeldakse, et keegi inimene on „õige”?

14 Kui Piibel ütleb inimese kohta, et ta on „õige”, ei pruugi see tähendada patutust või täiuslikkust. Pigem tähendab see oma kohustuste täitmist Jumala ja inimeste ees. Näiteks öeldakse, et Noa oli „üks õige mees” ja „täiesti vaga oma rahvapõlve seas”, sest ta „tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi” (1. Moosese 6:9, 22; Malakia 3:18). Ristija Johannese vanemad Sakarias ja Eliisabet olid „õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult” (Luuka 1:6). Ja mitteiisraellasest Itaalia väepealikku Korneeliust iseloomustati kui „õiget ja jumalakartlikku meest” (Apostlite teod 10:22).

15. Millega on tihedalt seotud see, kas inimene on õige?

15 Peale selle seondub see, kas inimene on õige, paljuski sellega, mis on tema südames – tema usuga Jehoovasse ning lugupidamise ja armastusega tema ning ta tõotuste vastu –, aga mitte pelgalt sellega, et ta teeb, mida Jumal nõuab. Pühakiri ütleb, et Aabraham „uskus Jehoovat ning see arvati temale õiguseks” (1. Moosese 15:6). Lisaks sellele, et Aabraham uskus Jumala olemasollu, oli tal ka usk tema tõotusesse „seemne” kohta (1. Moosese 3:15; 12:2; 15:5; 22:18). Sellise usu ja sellekohaste tegude alusel võis Jehoova Aabrahami ja teiste ustavatega suhelda ning neid õnnistada, olgugi et nad olid ebatäiuslikud (Laul 36:11; Roomlastele 4:20–22).

16. Mida annab usk lunastusse?

16 Lisaks kõigele oleneb see, kas inimesed on õiged, nende usust Jeesus Kristuse lunastusohvrisse. Paulus kirjutas esimese sajandi kristlaste kohta, et nad „mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema [Jumala] armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses” (Roomlastele 3:24). Paulus kõneleb siin neist, kes olid valitud Kristuse kaaspärijaiks taevasesse Kuningriiki. Kuid Jeesuse lunastusohver avas ka miljonitele teistele võimaluse saavutada õige seisund Jumala ees. Apostel Johannes nägi nägemuses „suurt hulka rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda, ... need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse”. Valged rüüd sümboliseerivad nende puhast ja õiget seisundit Jumala ees, sest nad „on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres” (Ilmutuse 7:9, 14).

Hea meel Jehoova õigusest

17. Mida tuleb õigust taotledes ette võtta?

17 Kuigi Jehoova on andnud armastavalt oma Poja Jeesus Kristuse, et inimesed saaksid tema kaudu õige seisundi Jumala ees, ei saavutata sellist seisundit sugugi automaatselt. On tarvis näidata üles usku lunastusse, viia oma elu kooskõlla Jumala tahtega, pühenduda Jehoovale ja sümboliseerida seda veeristimisega. Seejärel tuleb ka edaspidi taotleda õigust, samuti teisi vaimseid omadusi. Paulus manitses Timoteost, ristitud, taevase kutsumusega kristlast: „Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!” (1. Timoteosele 6:11; 2. Timoteosele 2:22). Ka Jeesus rõhutas vajadust teha pidevaid jõupingutusi: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” Me võime ehk Jumala Kuningriigi õnnistusi otsides kõvasti tööd teha, ent kas me töötame sama kõvasti selle nimel, et taotleda Jehoova õigeid teid? (Matteuse 6:33.)

18. a) Miks ei ole kerge taotleda õigust? b) Mida õpetab meile Loti näide?

18 Muidugi pole õigust taotleda sugugi kerge. Põhjuseks on see, et kõik me oleme ebatäiuslikud ning kaldume loomupäraselt tegema seda, mis on ebaõige (Jesaja 64:5). Pealegi ümbritsevad meid inimesed, kes Jehoova õigetest teedest sugugi ei hooli. Meie olukord sarnaneb paljuski Loti olukorraga, kes elas kurjuse poolest tuntud linnas Soodomas. Apostel Peetrus selgitas, miks Jehoova pidas vajalikuks päästa Lott teda ähvardavast hävingust. Peetrus ütles: „Elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid” (2. Peetruse 2:7, 8). Niisiis oleks igaühel meist hea endalt küsida: „Kas ma kiidan vaikides südames heaks ebamoraalsed elukombed meie ümber? Kas ma pean populaarset, ent vägivaldset meelelahutust või sporti vaid lihtsalt labaseks? Või kas on sellised ülekohtused teod mu hingele vaevaks, nii nagu see oli Loti puhul?”

19. Milliseid õnnistusi me võime saada, kui me tunneme head meelt Jumala õigusest?

19 Tunda praegusel ohtlikul ja ebakindlal ajal head meelt Jehoova õigusest, tähendab leida turvalisust ja kaitset. Küsimusele „Jehoova! Kes võib tulla külaliseks su telki? Kes tohib elada su pühal mäel?” vastas Taavet: „See, kes elab laitmatult, teeb õigust” (Laul 15:1, 2). Taotledes Jumala õigust ja tundes sellest head meelt, saame olla heades suhetes temaga ning võime ikka pälvida tema soosingu ja õnnistuse. Seeläbi võime tunda oma elus rahulolu, enesest lugupidamist ja meelerahu. „Kes taotleb õigust ja headust, leiab elu, õigluse ja au!” ütleb Jumala Sõna (Õpetussõnad 21:21). Sellega, et me püüame kõiges teha seda, mis on õiglane ja õige, kaasnevad ka õnnelikud suhted teistega ning parem elukvaliteet nii moraalses kui ka vaimses mõttes. Laulik kuulutas: „Õndsad on need, kes peavad ta kohtuseadusi ja kes teevad õigust igal ajal!” (Laul 106:3).

[Allmärkus]

^ lõik 9 Üksikasju Moosese Seaduse ulatuslikkusest võib leida Jehoova tunnistajate väljaande „Insight on the Scriptures” 2. köite artiklist „Seaduselepingu erijooni”, lk 214–220.

Kas sa oskad selgitada?

• Mida hõlmab mõiste õige olema?

• Kuidas seondub pääste Jumala õigusega?

• Mis alusel peab Jumal inimesi õigeks?

• Kuidas me võime tunda head meelt Jehoova õigusest?

[Küsimused]

[Pildid lk 15]

Kuningas Taavet väljendas südamest tulevat kiindumust Jumala seadustesse

[Pildid lk 16]

Jumal pidas Noad, Aabrahami, Sakariast, Eliisabetti ja Korneeliust õigeks. Kas sa tead, miks?