Apostlite teod 10:1–48

10  Kaisareas oli mees nimega Korneelius, kes oli üks Itaalia väesalga sadakonnaülematest.  Ta oli usklik ja jumalakartlik mees,* samuti kogu tema majarahvas. Ta andis rahvale palju armuande ja palvetas Jumala poole*.  Ühel päeval umbes üheksandal tunnil+ nägi ta nägemuses selgesti Jumala inglit, kes tuli tema juurde ja ütles: „Korneelius!”  Korneelius vaatas teda kohkunult* ja küsis: „Isand, mida sa soovid?” Ingel vastas: „Jumal on kuulnud su palveid ja näinud su armuande, ta pole neid unustanud.+  Saada nüüd mehed Joppesse ja kutsu enda juurde Siimon, keda hüütakse Peetruseks.  Ta peatub* nahaparkija Siimoni juures, kelle maja on mere ääres.”  Niipea kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus ta oma alluvate hulgast kaks teenrit ja ühe jumalakartliku sõduri,  rääkis neile kõigest ja saatis nad Joppesse.  Järgmisel päeval, kui nad olid linna lähedale jõudnud, läks Peetrus umbes kuuendal tunnil katusele palvetama. 10  Aga tal läks kõht väga tühjaks ja ta tahtis süüa. Kui toitu valmistati, sai ta nägemuse.+ 11  Ta nägi, et taevas on avatud ja et sealt laskub alla midagi*, mis on otsekui suur linane riie, mida nelja nurka pidi maa peale lastakse. 12  Selles oli igasuguseid neljajalgseid, roomajaid ja linde. 13  Siis ütles talle üks hääl: „Tõuse, Peetrus, tapa* ja söö!” 14  Aga Peetrus ütles: „Ei mingil juhul, isand, sest ma pole kunagi söönud midagi rüvedat ega ebapuhast!”+ 15  Hääl ütles talle teist korda: „Ära nimeta enam rüvedaks seda, mille Jumal on puhastanud.” 16  Nii juhtus ka kolmandat korda, ja sedamaid võeti see* üles taevasse. 17  Peetrus oli veel segaduses ja mõtles, mida tema nähtud nägemus võiks küll tähendada, kui Korneeliuse* saadetud mehed pärisid, kus on Siimoni maja, ja tulid selle värava taha.+ 18  Nad hõikasid ja küsisid, kas Siimon, keda hüütakse Peetruseks, peatub seal. 19  Kui Peetrus alles nägemuse üle aru pidas, ütles püha vaim:+ „Kolm* meest otsivad sind. 20  Tõuse, mine alla ja mine kõhklemata nendega kaasa, sest mina olen nad saatnud.” 21  Siis Peetrus läks alla meeste juurde ja ütles: „Mina olengi see, keda te otsite. Miks te tulite?” 22  Nad vastasid: „Sadakonnaülem Korneelius,+ õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juudi rahva seas, sai püha ingli kaudu Jumalalt korralduse kutsuda sind oma majja ja kuulata, mis sul on öelda.” 23  Seepeale kutsus ta nad sisse ja võõrustas neid. Järgmisel päeval lahkus Peetrus koos nendega ja mõned vennad Joppest läksid temaga kaasa. 24  Päev hiljem jõudis ta Kaisareasse. Korneelius juba ootas neid ning oli kokku kutsunud oma sugulased ja lähimad sõbrad. 25  Kui Peetrus kohale jõudis, läks Korneelius talle vastu, langes põlvili* tema jalge ette ja kummardas ta ees. 26  Aga Peetrus tõstis ta püsti, öeldes: „Tõuse üles! Minagi olen ju vaid inimene.”+ 27  Temaga vesteldes läks Peetrus sisse ja nägi, et palju inimesi on kokku tulnud. 28  Ta ütles neile: „Te teate, et juudil pole lubatud läbi käia teisest rahvusest inimesega ega minna tema juurde.+ Ent Jumal on mulle näidanud, et ma ei tohi pidada ühtki inimest rüvedaks ega ebapuhtaks.+ 29  Nii ma siis tulin vastuvaidlemata, kui mind kutsuti. Seepärast ma küsin, miks te mind kutsusite.” 30  Korneelius vastas: „Neli päeva tagasi selsamal üheksandal tunnil palvetasin ma oma majas. Ühtäkki nägin ma enda ees seismas säravas rüüs meest, 31  kes ütles: „Korneelius, Jumal on kuulnud* sinu palvet ja tal on meeles sinu armuannid.+ 32  Saada sõna Joppesse ja kutsu Siimon, keda hüütakse Peetruseks. Ta peatub nahaparkija Siimoni majas mere ääres.”+ 33  Ma lasin kohe sind kutsuda ja sa olidki lahkesti nõus tulema. Nüüd me oleme kõik siin Jumala ees, et kuulda, mida Jehoova on käskinud sul öelda.” 34  Seepeale kostis Peetrus: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,+ 35  vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.+ 36  Ta saatis Iisraeli poegadele hea sõnumi rahust,+ mis on võimalik tänu Jeesus Kristusele, kes on kõikide isand.+ 37  Te teate, millest Johannese kuulutatud ristimise+ järel räägiti kõigepealt Galileas+ ja seejärel üle kogu Juudamaa. 38  See puudutab Naatsaretist pärit Jeesust: kuidas Jumal võidis ta püha vaimuga+ ja andis talle väe ning kuidas ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus,+ sest Jumal oli temaga.+ 39  Meie oleme selle kõige tunnistajad, mida ta tegi juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga tapsid ta, lüües ta postile.+ 40  Jumal äratas ta kolmandal päeval üles+ ja lasi inimestel teda näha, 41  mitte küll kõigil, vaid Jumala poolt varem valitud tunnistajatel, meil, kes me sõime ja jõime koos temaga pärast seda, kui ta oli surnuist üles äratatud.+ 42  Samuti käskis ta meil oma rahvale kuulutada ja põhjalikult* tunnistust anda,+ et tema on see, kelle Jumal on seadnud kohtumõistjaks elavate ja surnute üle.+ 43  Kõik prohvetid kinnitavad,+ et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime kaudu patud andeks.”+ 44  Kui Peetrus alles rääkis, tuli püha vaim kõigi peale, kes seda sõnumit kuulsid.+ 45  Ja ümberlõigatud usklikke, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, valdas hämmastus, sest püha vaim, Jumala kink, valati ka nende peale, kes polnud juudid, 46  ning nad kuulsid neid rääkimas võõraid keeli ja ülistamas Jumalat.+ Siis ütles Peetrus: 47  „Kas keegi saab keelata vees ristimast*+ neid, kes on saanud püha vaimu nagu meie?” 48  Siis andis ta käsu ristida nad Jeesus Kristuse nimesse.+ Seejärel palusid nad tal mõneks päevaks nende juurde jääda.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Ta austas ja kartis Jumalat”.
Võib tõlkida ka „anus pidevalt Jumalat”.
Võib tõlkida ka „vaatas teda ainiti, lõi kartma”.
Võib tõlkida ka „on külaline”.
Sõna-sõnalt „mingi anum”.
Võib tõlkida ka „ohverda”.
Sõna-sõnalt „anum”.
Võib tõlkida ka „näe! Korneeliuse”.
Võib tõlkida ka „Näe! Kolm”.
Võib tõlkida ka „maha”.
Võib tõlkida ka „kuulda võtnud”.
Võib tõlkida ka „laialdaselt”.
Sõna-sõnalt „keelata vett, et ei ristitaks”.

Kommentaarid

leegioni. Esimesel sajandil oli Rooma leegionis umbes 6000 sõdurit. 12 leegioniga mõtles Jeesus ilmselt suurt või lõputut arvu ingleid, keda tema isa võiks talle appi saata.

Itaalia väesalga. Võib tõlkida ka „Itaalia kohordi”. Kohort oli Rooma sõjaväe umbes 600-meheline väesalk, kümnendik leegioni. (Vt Mt 26:53 kommentaari.) On tõendeid, et 2. Itaalia kohort, mis koosnes Rooma kodanikest vabatahtlikest (ld Cohors II Italica voluntariorum civium Romanorum), oli aastal 69 Süürias ning on arvatud, et tegu võis olla sellesama väesalgaga, mida siin mainitakse.

sadakonnaülematest. Võib tõlkida ka „tsentuuriotest”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

umbes üheksandal tunnil. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

nahaparkija Siimoni. Nahaparkija leotas loomanahku lubjalahuses, et eemaldada karvad ning liha- ja rasvajäänused. Seejärel töötles ta nahka spetsiaalse vedelikuga, et nahast saaks valmistada esemeid. Parkimisel eritus ebameeldivat lõhna ja läks vaja palju vett, mis võib selgitada, miks Siimon elas mere ääres, tõenäoliselt Joppe äärelinnas. Moosese seaduse järgi oli inimene, kes töötas loomakorjustega, rituaalselt ebapuhas. (3Mo 5:2; 11:39.) Seepärast vaatasid paljud juudid nahaparkijatele ülalt alla ega soovinud nende juures ööbida. Talmudis nimetatakse nahaparkija ametit alamaks isegi sõnnikuvedaja omast. Ent Peetrus oli eelarvamustest üle ja ööbis Siimoni juures. Peetruse eelarvamustevaba suhtumine valmistas teed tema järgmiseks ülesandeks: külastada mittejuuti. Osa õpetlaste arvates on kreeka sõna byrseús (nahaparkija) Siimoni lisanimi.

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. Jeesus ütles, et põgenemisega on nii kiire, et katusel olija ei jõua enam toast läbi käia.

umbes kuuendal tunnil. Umbes kell 12 päeval. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

katusele. Enamikul majadest oli lame katus. Seal oli mugav asju hoida (Jos 2:6), puhata (2Sa 11:2), magada (1Sa 9:26), pühi pidada (Neh 8:16–18) ja omaette palvetada. See, et Peetrus palvetas katusel, näitab, et ta polnud nagu silmakirjatsejad, kellele meeldis palvetada inimeste nähes. (Mt 6:5.) Tõenäoliselt varjas rinnatis teda teiste silme eest. (5Mo 22:8.) Katus oli ka koht, kus lõõgastuda ja kuhu varjuda tänavamüra eest. (Vt Mt 24:17 kommentaari.)

sain ma nägemuse. Võib tõlkida ka „langesin ma transsi”. Kreeka sõna ékstasis kohta lisainfo saamiseks vt Ap 10:10 kommentaari. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J14, 17, 22) on siin sõnad „tuli minu peale Jehoova käsi”, ühes (J18) aga „rüütas mind Jehoova vaim”.

sai ta nägemuse. Võib tõlkida ka „langes ta transsi”. Selles salmis esinev kreeka sõna ékstasis (ek „väljas”, stásis „püsimine”) annab edasi mõtte, et inimene on üllatuse, hämmastuse või Jumalalt saadud nägemuse tõttu enesest ära. Seda kreeka sõna on tõlgitud väljenditega „meeletu rõõm” (Mr 5:42), „tugevate tunnete meelevallas” (Mr 16:8) ja „hämmastunud” (Lu 5:26). Paistab, et Jumala vaim mõjutas inimeste teadvust mõnikord nii, et nad sattusid transsi – unesarnasesse või sügava keskendatuse seisundisse, milles nad said nägemusi Jumala tahte kohta. Transiseisundis inimene ei tunneta ümbritsevat tegelikkust ja on vastuvõtlik nägemustele. (Vt Ap 22:17 kommentaari.)

hakati Jumala juhtimisel nimetama. Enamik piiblitõlkeid ütleb lihtsalt „hakati nimetama” või „hüüti”. Ent kreeka keeles pole siin kasutatud sõna, mida tavaliselt tõlgitakse vastetega „nimetama” või „hüüdma”. (Mt 1:16; 2:23; Mr 11:17; Lu 1:32, 60; Ap 1:12, 19.) Siin esineb verb chrematízo ning kõigis üheksas kohas, kus see leidub, on kasutatud seda seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt. (Mt 2:12, 22; Lu 2:26; Ap 10:22; 11:26; Ro 7:3; Heb 8:5; 11:7; 12:25.) Näiteks tekstis Ap 10:22 esineb see koos fraasiga „püha ingli kaudu” ning tekstides Mt 2:12 ja 22 on seda kasutatud seoses Jumala antud unenägudega. Tekstis Ro 11:4 esineb nimisõna chrematismós, millele sõnastikud ja piiblitõlked annavad selliseid vasteid nagu „Jumala vastus” ja „Jumala kostus”. On võimalik, et Jehoova käskis Saulusel ja Barnabasel võtta kasutusele nimetuse „kristlased”. On ka väidetud, et see oli põlastav nimetus, mille lasid käibele Antiookia mittejuudid. Viimane pole ilmselt tõsi, sest verb chrematízo näitab selgelt, et mängus oli Jumala käsi. Pole usutav, et juudidki oleksid hakanud Jeesuse jüngreid kristlasteks ehk heebreapäraselt messianistideks nimetama. Juudid ei pidanud Jeesust messiaks ehk kristuseks, seega poleks nad isegi vihjamisi möönnud, et Jeesus on Jumala võitu.

sai ... Jumalalt korralduse. Kr chrematízo. See kreeka verb esineb piiblis üheksa korda. (Mt 2:12, 22; Lu 2:26; Ap 10:22; 11:26; Ro 7:3; Heb 8:5; 11:7; 12:25.) Enamikul juhtudel on seda kasutatud seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt. Näiteks kõnesolevas salmis esineb see koos fraasiga „püha ingli kaudu”. Tekstides Mt 2:12 ja 22 on seda kasutatud seoses Jumala antud unenägudega. Tekstis Ro 11:4 esineb nimisõna chrematismós, millele sõnastikud ja piiblitõlked annavad selliseid vasteid nagu „Jumala vastus” ja „Jumala kostus”. Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J18) on tekstis Ap 10:22 fraas tähendusega „sai Jehoovalt käsu”. (Vt Ap 11:26 kommentaari.)

kummardas ta ees. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Jeesus ei noominud neid, kes tema ees kummardasid. (Lu 5:12; Joh 9:38.) Ta oli Taaveti troonipärija ning teda kui kuningat tuligi austada. (Mt 21:9; Joh 12:13–15.) Ka piibli heebreakeelses osas räägitakse, et prohvetite, kuningate ja teiste Jumala esindajate ees kummardati ning et nood ei lükanud niisugust austusavaldust tagasi. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4–7; 1Ku 1:16; 2Ku 4:36, 37.) Kui aga Korneelius Peetruse ees kummardas, polnud viimane selle austusavaldusega nõus, vaid ütles: „Tõuse üles! Minagi olen ju vaid inimene.” (Ap 10:26.) Kristuse õpetus kehtestas Jumala maistele teenijatele uued käitumisnormid. Jeesus ütles oma jüngritele: „Üks on teie õpetaja, ent teie kõik olete vennad. ... üks on teie juht – Kristus.” (Mt 23:8–12.)

juudil pole lubatud. Võib tõlkida ka „juudil on lubamatu”. Peetruse päevil õpetasid juutide juhid, et mittejuudi külastamine teeb inimese rituaalselt ebapuhtaks (Joh 18:28), kuigi Moosese seaduses sellist sätet polnud. Pealegi oli juute ja mittejuute eraldav vahesein Jeesuse lunastusohvri ja uue lepinguga kõrvaldatud. „[Jeesus] liitis need kaks rühma üheks.” (Ef 2:11–16.) Kuid ka pärast 33. aasta nädalatepüha ei taibanud Jeesuse järelkäijad kohe, mida Jeesus õigupoolest oli teinud. Juudikristlastel kulus aastaid, enne kui nad vabanesid oma kultuuris sügavalt kinnistunud hoiakutest.

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

üheksandal tunnil. Umbes kell 15. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

Jehoova. Enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tu kyríu (isand, issand). Kuid nagu selgitatakse lisas C, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kyríos. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 10:33.)

ei ole erapoolik. Vastega „ei ole erapoolik” tõlgitud kreeka sõna on otsetõlkes „ei ole see, kes võtab vastu nägusid”. Jumal ei otsusta inimese üle välise põhjal; ta ei soosi kedagi rassi, rahvuse, ühiskondliku positsiooni vms alusel. Olla Jumala eeskujul erapooletu tähendab mitte otsustada inimese üle pinnapealse mulje põhjal, vaid pöörata tähelepanu tema olemusele ja omadustele, eriti neile, mis peegeldavad Looja enda omadusi.

Iisraeli poegadele. Võib tõlkida ka „Iisraeli rahvale”, „iisraellastele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)

postile. Võib tõlkida ka „puu külge”. Kr xýlon (puit, puu, halg). Siin on seda kreeka sõna kasutatud sõna staurós (tõlgitud kui „piinapost”) sünonüümina. Luukas, Paulus ja Peetrus kasutavad sõna xýlon kokku viis korda ja just Jeesuse hukkamisvahendist rääkides. (Ap 5:30; 10:39; 13:29; Ga 3:13; 1Pe 2:24.) Septuagintas esineb sõna xýlon näiteks kirjakohas 5Mo 21:22, 23, kus öeldakse: „Tema surnukeha pannakse posti külge rippuma.” Vastav heebrea sõna on ets (puu, puit, puutükk). Paulus tsiteerib seda kirjakohta tekstis Ga 3:13, öeldes: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub.” Kreeka sõna xýlon esineb Septuagintas ka tekstis Esr 6:11 (Esdras A 6:31, LXX), kus algtekstis on aramea sõna a (mis vastab heebrea sõnale ets). Selles tekstis öeldakse Pärsia kuninga korralduse rikkuja kohta: „Tema majast [kistakse] palk välja ja ta lüüakse selle külge.” Fakt, et piiblikirjutajad kasutasid sõnu xýlon ja staurós sünonüümidena, on lisatõend selle kohta, et Jeesus hukati püstisel, ilma põikpuuta postil, sest just seda xýlon tähendab.

lüües ta postile. Võib tõlkida ka „pannes ta posti külge rippuma”, „pannes ta puu külge rippuma”. (Vt Ap 5:30 kommentaari.)

taeva kuningriigi võtmed. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii sõna otseses mõttes kui ka piltlikult. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Peetrus kasutas talle usaldatud võtmeid, et avada juutidele (Ap 2:22–41), samaarlastele (Ap 8:14–17) ning mittejuutidele (Ap 10:34–38) võimalus saada Jumala püha vaimu, mis annab väljavaate siseneda taevasesse kuningriiki.

tuli püha vaim kõigi peale, kes seda sõnumit kuulsid. See on ainus ülestähendatud juhtum, kus püha vaimu valati veel ristimata jüngrite peale. Pealegi olid Korneelius ja teised, kes kõnesoleval juhul püha vaimuga võiti, mittejuudid. Niisiis kasutab Peetrus siin kolmandat taeva kuningriigi võtit: ta teeb algust kuulutustööga mittejuutide seas (st nende seas, kes pole juudid, proselüüdid ega samaarlased), avades neile võimaluse pääseda Jumala kuningriiki. Esimest võtit kasutas ta mõni aeg varem juutide ja proselüütide ning teist samaarlaste heaks. (Ap 2:22–41; 8:14–17; vt Mt 16:19 kommentaari.)

ümberlõigatud usklikke. Võib tõlkida ka „usklikke ümberlõigatute hulgast”, st juudikristlasi. (Ap 10:23.)

keeltes. Kr glóssa. See sõna tähendab nii kõneelundit kui ka keelt kui suhtlemisvahendit; samuti võidakse kasutada seda rahva kohta, kes teatud keelt räägib. (Mr 7:33; Lu 1:64; 16:24; Ilm 5:9; 7:9; 13:7.) Sama sõna on tekstis Ap 2:3, kus räägitakse, et iga jüngri pea kohale laskus tulekeel. Seega oli püha vaimu väljavalamist näha nii nendest tulekeeltest kui ka jüngrite võimest rääkida eri keeltes.

rääkimas võõraid keeli. Sõna-sõnalt „rääkimas keeli”. See ime, mida võis nii näha kui ka kuulda, oli ilmne tõend, et Jumal on esitanud taevase kutse ka mittejuutidele. Jehoova näitas oma püha vaimu kaudu, et see uuendus on temalt. Sama oli ta teinud ka nädalatepühal. (Vt Ap 2:4 kommentaari.)

Pildid ja videod