Luuka evangeelium 1:1–80

1  Paljud on võtnud ette koostada jutustuse sündmustest, mille toimumises me oleme täiesti kindlad+  ning millest oleme teada saanud nende sündmuste pealtnägijate käest,+ kes olid Jumala sõnumi kuulutajad algusest peale.+  Seepärast otsustasin ka mina kõik algusest alates täpselt järele uurida ja sinu jaoks, kõrgeauline Teofilos,+ loogilises järjekorras kirja panna,+  et sa näeksid, kui usaldusväärne on see, mida sulle on suusõnal õpetatud.+  Juudamaa kuninga Herodese päevil+ elas üks preester nimega Sakarias, kes oli Abija teenistusrühmast.+ Tal oli Aaroni soost naine, kelle nimi oli Eliisabet.  Nad mõlemad olid Jumala silmis õiged ja elasid laitmatult kõigi Jehoova käskude ja õigusnormide järgi.  Neil ei olnud aga last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid kõrges eas.+  Kui Sakarias oli täitmas preestrikohustusi Jumala ees, kuna oli tema teenistusrühma+ kord teenida,  siis heideti preestriameti kombe kohaselt liisku ja liisk langes temale, nii et tema läks Jehoova pühamusse suitsutusrohtu ohverdama.+ 10  Suitsutusrohu ohverdamise tunnil oli rahvas väljas palvetamas. 11  Siis ilmutas end Sakariasele Jehoova ingel ja seisis suitsutusaltarist paremal pool. 12  Teda nähes Sakarias kohkus ja hakkas kartma. 13  Ent ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuulda võetud ja su naine Eliisabet sünnitab sulle poja. Pane talle nimeks Johannes.+ 14  Sind valdab rõõm ja suur heameel ning paljud rõõmustavad tema sünni üle,+ 15  sest ta saab Jehoova silmis suureks.+ Ta ei tohi juua veini ega muud alkoholi.+ Ta saab juba emaihus täis püha vaimu+ 16  ja ta toob paljud iisraellased tagasi Jehoova, nende Jumala juurde.+ 17  Ta läheb Jumala ees Eelija vaimus ja väes,+ et muuta isade süda laste oma sarnaseks+ ja pöörata sõnakuulmatud õigete arukuse poole, et rahvast Jehoovale ette valmistada.”+ 18  Sakarias ütles inglile: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen ju vana ja ka mu naine on kõrges eas.”+ 19  Ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel,+ kes seisan Jumala lähedal,+ ning mind on saadetud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda head sõnumit. 20  Aga* kuna sa ei ole uskunud mu sõnu, mis täituvad määratud ajal, siis jääd sa tummaks ega saa rääkida kuni nende sõnade täitumise päevani.”+ 21  Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja imestas, et ta nii kauaks pühamusse jääb. 22  Kui ta välja tuli, ei saanud ta nendega rääkida ja nad taipasid, et ta oli pühamus midagi üleloomulikku* näinud. Ta väljendas end žestide abil, sest ta oli tumm. 23  Kui ta teenistuspäevad täis said, läks ta koju. 24  Mõne päeva pärast jäi tema naine Eliisabet lapseootele ja ei lahkunud viis kuud kodunt, öeldes: 25  „Nõnda on Jehoova mulle teinud neil päevil. Ta on pidanud mind meeles, et võtta ära mu häbi inimeste keskel.”+ 26  Tema kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli+ Galilea linna Naatsaretti 27  neitsi+ juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Neitsi nimi oli Maarja.+ 28  Sisse tulles ütles ingel: „Rahu sulle, sa ülimalt õnnistatu, Jehoova on sinuga!” 29  Maarja jahmus väga tema sõnade peale ja mõtles, mida see tervitus peaks küll tähendama. 30  Ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled Jumalale meelepärane. 31  Sa* jääd lapseootele ja sünnitad poja.+ Pane talle nimeks Jeesus.+ 32  Ta saab tuntuks+ ja teda hüütakse Kõigekõrgema pojaks.+ Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni+ 33  ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi soo üle ja tema kuningriigile ei tule lõppu.”+ 34  Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma pole mehega olnud?”+ 35  Ingel vastas talle: „Sinu peale tuleb püha vaim+ ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütakse teda, kes sünnib, pühaks,+ Jumala pojaks.+ 36  Sinu* sugulane Eliisabet, keda peeti viljatuks, kannab samuti ihus poega oma vanas eas ja ta on juba kuuendat kuud lapseootel. 37  Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud.”+ 38  Siis ütles Maarja: „Sinu* ees on Jehoova orjatar! Mulle sündigu su sõna järgi!” Seejärel ingel lahkus tema juurest. 39  Neil päevil seadis Maarja end teekonnaks valmis ja läks rutates mägismaale ühte Juuda linna. 40  Ta astus Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti. 41  Kui Eliisabet Maarja tervitust kuulis, hüppas lapsuke tema üsas. Eliisabet sai täis püha vaimu 42  ja hüüdis valjusti: „Õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on su ihuvili! 43  Kuidas küll on mulle saanud osaks selline au, et mu Isanda ema tuleb minu juurde? 44  Kui* sinu tervituse hääl mu kõrvu kostis, siis hüppas lapsuke mu üsas suurest rõõmust. 45  Õnnelik oled sina, kes uskusid, mida sulle räägiti, sest kõik, mida Jehoova on sulle öelnud, läheb täide!” 46  Maarja ütles: „Ma ülistan Jehoovat+ 47  ja mu süda on ülirõõmus Jumala, mu päästja pärast,+ 48  kuna ta on hoolinud oma lihtsast orjatarist!+ Nüüdsest* peale nimetavad mind õnnelikuks kõik põlvkonnad,+ 49  sest vägev Jumal on teinud mulle suuri asju. Tema nimi on püha+ 50  ja tema halastus on põlvest põlve nendega, kes teda kardavad.+ 51  Ta on teinud oma käsivarrega vägevaid tegusid.+ Ta on pillutanud laiali need, kelle süda on ülbe.+ 52  Ta on tõuganud võimukandjad troonidelt+ ja ülendanud alandlikud,+ 53  on andnud näljastele küllaga head+ ja jõukad tühjade kätega minema saatnud. 54  Ta on tulnud appi oma teenijale Iisraelile, pidades meeles oma lubadust osutada halastust igavesti,+ 55  nagu ta ütles meie esiisadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele*.”+ 56  Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus seejärel tagasi koju. 57  Siis jõudis Eliisabetil kätte sünnitamise aeg ja ta tõi ilmale poja. 58  Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Jehoova on osutanud talle suurt halastust, ning nad olid rõõmsad koos temaga.+ 59  Kaheksandal päeval tulid nad last ümber lõikama+ ning nad kavatsesid panna talle isa järgi nimeks Sakarias. 60  Aga ta ema ütles: „Ei, tema nimeks saab Johannes.” 61  Seepeale ütlesid nad talle: „Sinu sugulaste seas pole ju kellelgi sellist nime.” 62  Siis küsisid nad žestide abil lapse isalt, mis tema tahaks pojale nimeks panna. 63  Sakarias palus endale tahvli ja kirjutas: „Tema nimi on Johannes.”+ Kõik panid seda imeks. 64  Sedamaid avanes Sakariase suu, ta keelepaelad pääsesid valla ning ta hakkas rääkima+ ja Jumalat ülistama. 65  Siis haaras kõiki naabruskonna inimesi kartus ning kõigest sellest räägiti kogu Juuda mägismaal. 66  Kõik, kes sellest kuulsid, hoidsid seda südames ja ütlesid: „Kes sellest lapsest küll saab?”, sest oli selge, et Jehoova käsi on temaga. 67  Tema isa Sakarias sai täis püha vaimu ja hakkas prohvetlikult rääkima, öeldes: 68  „Ülistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal,+ sest ta on pööranud pilgu oma rahvale, et sellele vabastus tuua!+ 69  Ta on tõstnud meile päästesarve+ oma teenija Taaveti soost,+ 70  nagu ta ütles juba vanal ajal oma pühade prohvetite kaudu,+ 71  lubades meid päästa meie vaenlaste ja kõigi vihkajate käest,+ 72  et halastada meile meie esiisade pärast ja mitte unustada oma püha lepingut,+ 73  vannet, mille ta andis meie esiisale Aabrahamile.+ 74  Ta lubas, et pärast vaenlaste käest päästmist annab ta meile imelise võimaluse teenida teda kartmatult, 75  ustavalt ja õigesti kõik meie elupäevad. 76  Aga sind, lapsuke, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Jehoova ees, et valmistada ette tema teid+ 77  ja kuulutada tema rahvale, et neile tuleb pääste pattude andekssaamise kaudu,+ 78  sest meie Jumal on kaastundlik. Tema kaastunne taevast on meile kui koidusära,+ 79  mis valgustab neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus,+ ning juhib meid rahu teel.” 80  Laps kasvas suureks, tema vaim sai tugevaks. Ta elas kõrbes kuni päevani, mil ta ilmus Iisraeli rahva ette.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Aga näe!”.
Võib tõlkida ka „mingit nägemust”.
Võib tõlkida ka „Näe! Sa”.
Võib tõlkida ka „Näe! Sinu”.
Võib tõlkida ka „Näe! Sinu”.
Võib tõlkida ka „Näe! Kui”.
Võib tõlkida ka „Näe! Nüüdsest”.
Sõna-sõnalt „seemnele”.

Kommentaarid

Luuka. Kr Lukás, ladina nimest Lucas. Luukas kirjutas omanimelise evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu. Ta oli arst ja apostel Pauluse ustav reisikaaslane. (Kol 4:14; vt ka „Luuka evangeeliumi tutvustust”.) Mõned väidavad, et Luukas ei olnud juut, ja toovad põhjenduseks tema väljendusviisi ja kreeka nime. Lisaks räägib Paulus tekstis Kol 4:10–14 ümberlõigatutest ja alles seejärel mainib Luukat. Ent selline väide on vastuolus tekstiga Ro 3:1, 2, kus öeldakse, et juutide „hoolde on usaldatud see, mida Jumal on rääkinud”. Seega võis Luukas olla kreeka keelt kõnelev juut, kellel oli kreeka nimi.

Luuka evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Luuka evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Lukán („Hea sõnum Luuka järgi”) või lihtsalt Katá Lukán („Luuka järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati ja kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandisse või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

mille toimumises me oleme täiesti kindlad. See näitab, et sündmusi oli hoolikalt uuritud ja kristlased olid veendunud, et kõik Kristusesse puutuv on täide läinud ja tõeks osutunud ning seda võib usaldada. Siin esinevat kreeka sõna on teistes piiblitekstides tõlgitud vastetega „täiesti veendunud” ja „kindel”. (Ro 4:21; 14:5.)

Jumala sõnumi kuulutajad. Võib tõlkida ka „sõna sulased”. Kahes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J18, 22) on selles tekstis kasutatud tetragrammi ja see tekst kõlab: „Jehoova sõna sulased.”

kõik algusest alates täpselt järele uurida. Luukas ei olnud nende sündmuste pealtnägija, mis ta kirja pani. Ta kirjutas püha vaimu mõjutusel ja ilmselt toetus ka järgmistele allikatele. 1) Kirjalikud dokumendid, mille alusel ta pani kirja Jeesuse põlvnemise. (Lu 3:23–38.) 2) Matteuse evangeelium. 3) Intervjuud paljude pealtnägijatega (Lu 1:2), näiteks elus olevate jüngritega ja võimalik, et ka Jeesuse ema Maarjaga. Ligi 60 protsenti Luuka evangeeliumist on võrreldes teiste evangeeliumitega ainulaadne. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

kõrgeauline. Kr krátistos. Selle sõnaga pöörduti kõrgete ametnike poole. (Ap 23:26; 24:3; 26:25.) Mõned õpetlased järeldavad sellest, et Teofilos võis olla mõni kõrge ametnik, enne kui temast kristlane sai. Teiste arvates on see pelgalt sõbralik või viisakas pöördumissõna või lugupidamist näitav väljend. Tõenäoliselt oli Teofilos kristlane, sest talle oli juba „suusõnal õpetatud” sõnumit Jeesus Kristusest ja tema teenistusest. (Lu 1:4.) Luuka kirjalik ülestähendus pidi talle kinnitama, et see, mida ta oli suusõnal teada saanud, on usaldusväärne. Ent on ka teisi arvamusi. Mõnede arvates oli Teofilos algul huviline, kellest sai pärast kristlane. On ka neid, kelle meelest on see nimi (tähendusega „Jumala armastatu; Jumala sõber”) pseudonüüm ja tähistab kristlasi üldiselt. Apostlite tegude raamatu alguses Teofilose poole pöördudes Luukas sõna „kõrgeauline” ei kasuta. (Ap 1:1.)

loogilises järjekorras. Kr kathexés. Võib tõlkida ka „järgemööda”. See kreeka sõna võib tähendada nii kronoloogilist kui ka temaatilist või loogilist järjestust. Seda, et Luukas ei pannud sündmusi alati kronoloogiliselt kirja, tõendab piiblikoht Lu 3:18–21. Sellepärast on vaja uurida kõiki nelja evangeeliumit, et teha kindlaks, mis järjekorras mingid sündmused toimusid. Luukas kirjutas üldjuhul kronoloogiliselt, kuid vahel mõjutasid ka teised tegurid seda, mis järjekorras ta teatud sündmustest või teemadest rääkis.

liisk langes temale. Algselt põletas kuldaltaril suitsutusrohtu ülempreester Aaron (2Mo 30:7), kuid hiljem hakkas suitsutusrohu ja telkpühamu riistade eest vastutama tema poeg Eleasar (4Mo 4:16). Selles salmis öeldakse, et suitsutusrohtu ohverdas Sakarias, kes ei olnud ülempreester. Seega näib, et seda ülesannet võisid täita ka teised preestrid, välja arvatud lepituspäeval. Suitsutusrohu põletamist võidi pidada kõige aulisemaks ülesandeks igapäevases templiteenistuses. Seda tehti pärast ohvri toomist ja samal ajal kogunes rahvas pühamu juurde palvetama. Rabide pärimuse järgi heideti preestrite vahel liisku, kuid kui liisk langes preestrile, kes oli varem suitsutusrohtu ohverdanud, sai ta seda uuesti teha ainult juhul, kui kõik teised olid seda juba teinud. Kui see nii oli, võis selline au preestrile osaks saada vaid kord elus.

Herodese. Mõeldakse Herodes Suurt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

Sakarias. Heebrea nime Sakarja kreeka vaste. Nimi Sakarja tähendab „Jehoova on mäletanud”.

Abija. Nimi Abija tuleb heebrea keelest ja tähendab „minu isa on Jehoova”.

Abija teenistusrühmast. Abija oli Aaroni soost preester. Kuningas Taaveti päevil oli Abija ühe Iisraeli suguvõsa peamees. Taavet jagas preestrid 24 teenistusrühma. Iga rühm pidi teenima Jeruusalemma pühamus ühe nädala iga kuue kuu järel. Abija suguvõsa määrati liisu teel juhtima kaheksandat teenistusrühma. (1Aj 24:3–10.) See, et Sakarias oli Abija teenistusrühmast, ei tähenda tingimata, et ta põlvnes Abijast, vaid et ta teenis temanimelises rühmas. (Vt Lu 1:9 kommentaari.)

Eliisabet. Kreeka nimi Eleisábet tuleb heebrea nimest Elišéva, mis tähendab „mu Jumal on küllus; külluse Jumal”. Eliisabet oli Aaroni soost ja seega olid Johannese mõlemad vanemad preestrite järeltulijad.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

templisse. Kreeka sõna naós tähendab kogu templikompleksi koos õuedega.

pühamu. Kreeka sõna naós viitab siin templihoonele, kus asusid püha paik ja kõige püham paik.

liisk langes temale. Algselt põletas kuldaltaril suitsutusrohtu ülempreester Aaron (2Mo 30:7), kuid hiljem hakkas suitsutusrohu ja telkpühamu riistade eest vastutama tema poeg Eleasar (4Mo 4:16). Selles salmis öeldakse, et suitsutusrohtu ohverdas Sakarias, kes ei olnud ülempreester. Seega näib, et seda ülesannet võisid täita ka teised preestrid, välja arvatud lepituspäeval. Suitsutusrohu põletamist võidi pidada kõige aulisemaks ülesandeks igapäevases templiteenistuses. Seda tehti pärast ohvri toomist ja samal ajal kogunes rahvas pühamu juurde palvetama. Rabide pärimuse järgi heideti preestrite vahel liisku, kuid kui liisk langes preestrile, kes oli varem suitsutusrohtu ohverdanud, sai ta seda uuesti teha ainult juhul, kui kõik teised olid seda juba teinud. Kui see nii oli, võis selline au preestrile osaks saada vaid kord elus.

Jehoova pühamusse. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks on väljendites tähendusega „Jehoova pühamu” ja „Jehoova tempel” sageli tetragramm. (4Mo 19:20; 2Ku 18:16; 23:4; 24:13; 2Aj 26:16; 27:2; Jer 24:1; Hes 8:16; Hag 2:15.) Nagu näitab lisa C1, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. Seetõttu on siin kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:9.)

pühamusse. Kreeka sõna naós viitab siin templihoonele. Kui oli Sakariase kord suitsutusrohtu ohverdada, pidi ta minema pühamu esimesse ruumi, pühasse paika, kus asus suitsutusaltar. (Vt Mt 27:5 ja 27:51 kommentaari ja lisa B11.)

Jehoova ingel. See väljend esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, esimest korda tekstis 1Mo 16:7, ja koosneb heebrea vastest sõnale „ingel” ja tetragrammist. Ühes varases Septuaginta käsikirjas on tekstis Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja), millele järgneb Jumala nimi heebrea tähtedega. See fragment leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Lu 1:11 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on „Uue maailma tõlkes” selles fraasis nimi Jehoova. Põhjendused on toodud lisades C1 ja C3.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaari.

Jehoova silmis. Kreeka väljend enópion Kyríu (sõna-sõnalt „Issanda (silme) ees”) sarnaneb ühe heebrea idioomiga. See väljend esineb olemasolevates Septuaginta käsikirjades üle saja korra ja sellega on tõlgitud heebreakeelseid fraase, kus algtekstis on tetragramm. (Koh 11:11; 1Sa 10:19; 2Sa 5:3; 6:5.) See, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, näitab, et sõna kýrios on siin Jumala nime asemel. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:15.)

püha vaimu. Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Püha vaim”, „Vaim”.

Jehoova. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios (isand, issand), theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (siin Jehoova, nende Jumala). (Võrdle väljenditega „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Lu 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova, nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand, nende Jumal” ei esine kordagi. Lisaks võib tekstis Lu 1:16 olevat kreeka väljendit, mis on tõlgitud kui iisraellased, tõlkida ka vastega „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1Mo 36:31, P 1997; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:16.)

Jehoova silmis. Kreeka väljend enópion Kyríu (sõna-sõnalt „Issanda (silme) ees”) sarnaneb ühe heebrea idioomiga. See väljend esineb olemasolevates Septuaginta käsikirjades üle saja korra ja sellega on tõlgitud heebreakeelseid fraase, kus algtekstis on tetragramm. (Koh 11:11; 1Sa 10:19; 2Sa 5:3; 6:5.) See, kuidas seda väljendit on piibli heebreakeelses osas kasutatud, näitab, et sõna kýrios on siin Jumala nime asemel. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:15.)

Jehoova. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios (isand, issand), theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (siin Jehoova, nende Jumala). (Võrdle väljenditega „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Lu 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova, nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand, nende Jumal” ei esine kordagi. Lisaks võib tekstis Lu 1:16 olevat kreeka väljendit, mis on tõlgitud kui iisraellased, tõlkida ka vastega „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1Mo 36:31, P 1997; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:16.)

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

et muuta isade süda laste oma sarnaseks. Võib tõlkida ka „et pöörata isade süda tagasi laste poole”. See on tsitaat ennustusest tekstis Mal 4:6 ega kuuluta ette üldist isade ja laste vahelist lepitust. Mõte on selles, et Johannese sõnum ajendab isasid kahetsema, nii et nende kõva süda muutub sõnakuulelike laste südame sarnaseks, mis on alandlik ja õpetusele vastuvõtlik. On neid, kellest saavad Jumala lapsed. Malaki ennustas ka, et poegade süda muutub isade oma sarnaseks, mis tähendab seda, et need, kes kahetsevad, muutuvad oma ustavate esiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi sarnaseks.

rahvast Jehoovale ette valmistada. Ingli sõnades Sakariasele (salmides 13–17) on vihjeid tekstidele Mal 3:1; 4:5, 6 ja Jes 40:3, kus esineb Jumala nimi. (Vt Lu 1:15 ja 1:16 kommentaari.) Septuagintas esineb sarnane väljend tekstis 2Sa 7:24. Heebrea tekstis on tolles salmis fraas tähendusega „Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks ... Jehoova”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:17.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kõikjal maailmas ... kuulutatakse. Nagu tekstis Mt 24:14, ütleb Jeesus ka siin, et head sõnumit kuulutatakse kogu maailmas. Ühtlasi pidi räägitama selle naise heateost. Jumala vaimu mõjutusel panid selle naise teo kirja koguni kolm evangeeliumikirjutajat. (Mr 14:8, 9; Joh 12:7; vt Mt 24:14 kommentaari.)

Gabriel. Nimi Gabriel tähendab heebrea keeles „Jumala võimas (tugev) mees”. (Tn 8:15, 16.) Gabriel on ainus ingel peale Miikaeli, keda on piiblis nimeliselt mainitud, ja ainus inimkeha võtnud ingel, kes andis teada oma nime.

kuulutama ... head sõnumit. Kr euangelízomai. See verb on seotud nimisõnaga euangélion (hea sõnum). Ingel Gabriel on siin kui hea sõnumi kuulutaja. (Vt Mt 4:23, 24:14 ja 26:13 kommentaari.)

teenistuspäevad. Võib tõlkida ka „avaliku teenistuse päevad”. Kreeka keeles on siin sõna leiturgía. Nii seda kui ka teisi samatüvelisi sõnu – leiturgéo (teenistuskohuseid täitma; teenima) ja leiturgós (teenija, teener) – kasutasid vanad kreeklased ja roomlased riigi alluvuses tehtava töö või teenistuse kohta, mis toimus rahva hüvanguks. Näiteks tekstis Ro 13:6 öeldakse, et võimukandjad on „Jumala teenrid [sõna leiturgós mitmusevorm] üldsuse heaks”. Luukas kasutab seda terminit nii, nagu seda kasutatakse Septuagintas. Nii verbi kui ka nimisõnaga on seal sageli tähistatud preestrite ja leviitide templiteenistust. (2Mo 28:35; 4Mo 8:22.) Templiteenistus toimus muu hulgas rahva hüvanguks. Tegemist oli püha teenistusega, sest leviitpreestrid õpetasid Jumala seadust ning tõid rahva pattude katmiseks ohvreid. (2Aj 15:3; Mal 2:7.)

Nõnda on Jehoova mulle teinud. Eliisabet väljendab siin oma tänu viisil, mis on väga sarnane sellega, kuidas tekstis 1Mo 21:1 kirjeldatakse Saaraga juhtunut ning kus esineb Jumala nimi. Eliisabeti sõnad, et tema häbi (selle pärast, et tal polnud lapsi) on ära võetud, meenutavad Raaheli sõnu tekstis 1Mo 30:23. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:25.)

Tema kuuendal kuul. Sõna-sõnalt „Kuuendal kuul”. St Eliisabeti raseduse kuuendal kuul, nagu näitavad salmid 24 ja 25.

kihlatud. Heebrealastele oli kihlus siduv kokkulepe. Kihlatud paari suhtuti kui abielupaari, kuid mees ja naine ei hakanud koos elama enne, kui pulmatseremoonia oli toimunud.

kihlatud. Vt Mt 1:18 kommentaari.

Maarja. Vastab heebrea nimele „Mirjam”. Piibli kreekakeelses osas on kuus naist, kelle nimi on Maarja. 1) Jeesuse ema Maarja. 2) Maarja Magdaleena (Mt 27:56; Lu 8:2; 24:10). 3) Jaakobuse ja Joosese ema Maarja (Mt 27:56; Lu 24:10). 4) Marta ja Laatsaruse õde Maarja (Lu 10:39; Joh 11:1). 5) Johannes Markuse ema Maarja (Ap 12:12). 6) Roomas elav Maarja (Ro 16:6). Jeesuse päevil oli Maarja üks levinumaid naisenimesid.

Jehoova on sinuga. See väljend ja teised sarnased väljendid, kus on Jumala nimi, esinevad piibli heebreakeelses osas tihti. (Ru 2:4; 2Sa 7:3; 2Aj 15:2; Jer 1:19.) See, kuidas ingel Maarjat tervitas, on sarnane sellega, kuidas Jehoova ingel pöördus Giideoni poole, nagu on kirjas tekstis Koh 6:12, kus öeldakse: „Jehoova on sinuga, sa vapper sõjamees!” (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:28.)

Jeesus. Vastab heebrea nimele Ješua või Jošua (Joosua), mis on nime Jehošua lühivormid, ning tähendab „Jehoova on pääste”.

Jeesus. Vt Mt 1:21 kommentaari.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios (isand, issand), theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (siin Jehoova, nende Jumala). (Võrdle väljenditega „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Lu 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova, nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand, nende Jumal” ei esine kordagi. Lisaks võib tekstis Lu 1:16 olevat kreeka väljendit, mis on tõlgitud kui iisraellased, tõlkida ka vastega „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1Mo 36:31, P 1997; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:16.)

Jumal Jehoova. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Ingli sõnad Taaveti trooni kohta viitavad tõotusele, mille Jehoova andis Taavetile prohvet Naatani kaudu tekstides 2Sa 7:12, 13, 16 ja mille kaastekstis esineb tetragramm mitu korda. (2Sa 7:4–16.) Piibli kreekakeelses osas esinevad väljend „Jumal Jehoova” (nagu siin salmis) ja teised sarnased väljendid põhiliselt piibli heebreakeelse osa tsitaatides või sellistes lõikudes, mille väljendusviis on heebreapärane. (Vt Lu 1:16 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:32.)

kuningriigile. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

Sinu sugulane. Selles fraasis olev kreeka sõna syngenís esineb piibli kreekakeelses osas sellisel kujul vaid siin, teistes salmides on sel sõnal teine kirjapilt (syngenés). (Lu 1:58; 21:16; Ap 10:24; Ro 9:3.) Mõlemad sõnad käivad üldiselt sugulase, kas lähisugulase või kaugema sugulase kohta. Seega olid Maarja ja Eliisabet sugulased, kuid pole teada, mil moel. Sakarias ja Eliisabet olid Leevi suguharust, Joosep ja Maarja aga Juuda omast. Sellest võib järeldada, et nad ei olnud lähisugulased.

Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud. Võib tõlkida ka „Ükski Jumala sõna ei jää täitumata”. Teine võimalik tähendus: „Jumalale pole miski võimatu”. Selles fraasis esinev kreeka sõna rhéma tähendab „sõna, ütlus; sõnum; asi; sündmus”. Kuigi kreekakeelset teksti võib tõlkida mitut moodi, on põhitähendus sama, nimelt, et Jumalal on kõik võimalik ja ta suudab täita kõik oma tõotused. Salmi sõnastus on sarnane sellega, kuidas Septuagintas on tõlgitud piiblitekst 1Mo 18:14, kus Jehoova kinnitab Aabrahamile, et selle naine Saara sünnitab oma vanas eas poja, Iisaki.

Sinu ees on Jehoova orjatar! Need Maarja sõnad sarnanevad sõnadega, mida kasutasid ka piibli heebreakeelses osas mainitud Jehoova teenijad. Näiteks Hanna lausus palves Jumalale: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija [võib tõlkida ka „orjatari”] vaeva.” (1Sa 1:11.) Selles tekstis esineb Septuagintas sama kreeka sõna, mis on Luuka tekstis tõlgitud vastega „orjatar”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:38.)

läks ... mägismaale. Teekond Maarja kodust Naatsaretist Juuda mägismaale võis võtta kolm või neli päeva, olenevalt sellest, kus Sakariase ja Eliisabeti kodulinn asus. Vahemaa võis olla üle 100 km.

su ihuvili. Võib tõlkida ka „laps sinu üsas”. Vastav kreeka väljend käib sündimata lapse kohta ja sellest kumab läbi sarnane heebrea idioom, mis on tõlgitud kui „ihuvili”, „ihusugu”. (1Mo 30:2; 5Mo 7:13; 28:4; L 132:11 (kõik P 1997); L 127:3; Jes 13:18; Nu 2:20.)

mida Jehoova on sulle öelnud. See, mida ingel Maarjale ütles, pärines Jumal Jehoovalt. Kreeka väljend pará Kyríu, mis esineb selles fraasis, on olemasolevates Septuaginta käsikirjades tõlkevasteks heebrea väljenditele, kus esineb tavaliselt Jumala nimi. (1Mo 24:50; Koh 14:4; 1Sa 1:20; Jes 21:10; Jer 11:1; 18:1; 21:1; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:45.)

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Nõnda on Jehoova mulle teinud. Eliisabet väljendab siin oma tänu viisil, mis on väga sarnane sellega, kuidas tekstis 1Mo 21:1 kirjeldatakse Saaraga juhtunut ning kus esineb Jumala nimi. Eliisabeti sõnad, et tema häbi (selle pärast, et tal polnud lapsi) on ära võetud, meenutavad Raaheli sõnu tekstis 1Mo 30:23. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:25.)

Sinu ees on Jehoova orjatar! Need Maarja sõnad sarnanevad sõnadega, mida kasutasid ka piibli heebreakeelses osas mainitud Jehoova teenijad. Näiteks Hanna lausus palves Jumalale: „Vägede Jehoova, kui sa näed oma teenija [võib tõlkida ka „orjatari”] vaeva.” (1Sa 1:11.) Selles tekstis esineb Septuagintas sama kreeka sõna, mis on Luuka tekstis tõlgitud vastega „orjatar”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:38.)

Maarja ütles. Maarja ülistussõnades, mis on kirjas salmides 46–55, on üle 20 viite piibli heebreakeelsele osale. Paljud Maarja väljendid meenutavad Saamueli ema Hanna palvesõnu. Ka teda õnnistas Jehoova lapsega. (1Sa 2:1–10.) Teised kohad, millele Maarja viitas, on näiteks tekstides L 35:9; Hab 3:18; Jes 61:10 (47. salm); 1Mo 30:13; Mal 3:12 (48. salm); 5Mo 10:21; L 111:9 (49. salm); Ii 12:19 (52. salm); L 107:9 (53. salm); Jes 41:8, 9; L 98:3 (54. salm); Mi 7:20; Jes 41:8; 2Sa 22:51 (55. salm). Maarja sõnad näitavad, et ta tundis hästi pühakirja ja et ta oli tänumeelne. Neist on näha ka Maarja sügavat usku, sest ta räägib, et Jehoova alandab ülbeid ja vägevaid ning aitab alandlikke ja vaeseid, kes soovivad teda teenida.

Ma. Sõna-sõnalt „Mu hing”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Ma ülistan Jehoovat. Need Maarja sõnad meenutavad piibli heebreakeelses osas öeldut, nt sõnu tekstides L 34:3 ja 69:30, kus Jumala nimi esineb kas samas salmis või selle kaastekstis. (L 69:31.) Nendes salmides kasutatakse Septuagintas sedasama kreeka sõna megalýno, mis on siin tõlgitud vastega „ülistama”. (Vt selle salmi kommentaari Maarja ütles, Lu 1:6, 1:25 ja 1:38 kommentaari ning lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:46.)

Jehoova on osutanud talle suurt halastust. See väljend [võib tõlkida ka „Issand oli oma halastuse tema vastu suureks teinud”, P 1938–40], on oma väljendusviisilt sarnane heebrea keele tavapärase väljendusviisiga ja meenutab näiteks sõnu tekstis 1Mo 19:18–20. Seal pöördub Lott Jehoova poole ja kasutab Jumala nime koos fraasiga, mida võib tõlkida „sa oled suurendanud oma helduse” (P 1938–40). (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:58.)

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova pühamusse. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks on väljendites tähendusega „Jehoova pühamu” ja „Jehoova tempel” sageli tetragramm. (4Mo 19:20; 2Ku 18:16; 23:4; 24:13; 2Aj 26:16; 27:2; Jer 24:1; Hes 8:16; Hag 2:15.) Nagu näitab lisa C1, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. Seetõttu on siin kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:9.)

Jehoova käsi. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 9:3; 4Mo 11:23; Koh 2:15; Ru 1:13; 1Sa 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1Ku 18:46; Esr 7:6; Ii 12:9; Jes 19:16; 40:2; Hes 1:3.) Sõna „käsi” esineb piiblis sageli piltlikus tähenduses ning sellega mõeldakse väge või jõudu. Kuna käsi rakendab käsivarre rammu, võidakse sellega mõelda ka rakendatavat jõudu. Peale kõnesoleva salmi esineb kreeka väljend, mille vasteks on „Jehoova käsi”, tekstides Lu 1:66 ja Ap 13:11. (Vt Lu 1:6 ja 1:66 kommentaare ning lisa C3 sissejuhatust; Ap 11:21.)

Jehoova käsi. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (2Mo 9:3; 4Mo 11:23; Koh 2:15; Ru 1:13; 1Sa 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1Ku 18:46; Esr 7:6; Ii 12:9; Jes 19:16; 40:2, P 1988; Hes 1:3.) Kreekakeelne väljend, mis on tõlgitud kui „Jehoova käsi”, esineb ka tekstides Ap 11:21; 13:11. (Vt Lu 1:6, 1:9, Ap 11:21 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:66.)

käsi. Seda sõna kasutatakse sageli piltlikult, tähistamaks jõudu või väge, ning see kannab endas mõtet jõu kasutamisest.

Ülistatud olgu Jehoova. Võib tõlkida ka „Õnnistatud olgu Jehoova”. Selline kiitusavaldus esineb piibli heebreakeelses osas sageli ja enamasti koos Jumala nimega. (1Sa 25:32; 1Ku 1:48; 8:15; L 41:13; 72:18; 106:48; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:68.)

päästesarve. Võib tõlkida ka „vägeva päästja”. Loomasarved sümboliseerivad piiblis sageli jõudu, vallutamist ja võitu. (1Sa 2:1; L 75:4, 5, 10; 148:14; allmärkused.) Sarvedega sümboliseeriti ka valitsejaid ja võimul olevaid dünastiaid, nii õigeid kui ka jumalatuid, ning sarvedega puskimist võrreldi teiste alistamisega. (5Mo 33:17; Tn 7:24; 8:2–10, 20–24.) Selles salmis viitab „päästesarv” messiale kui võimsale päästjale. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sarv”.)

teenida teda. Võib tõlkida ka „osaleda tema pühas teenistuses”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja piiblis kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3) ja teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Vahel on seda sõna kasutatud seoses ebajumalateenimisega, loodu kummardamisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova. Ingli sõnum Sakariasele (salmid 13–17) on väljendusviisilt väga sarnane piibli heebreakeelse osa tekstidega. Näiteks on piibli heebreakeelse osa tsitaatides tavaline, et koos esinevad kýrios (isand, issand), theós (jumal) ja mõni isikuline asesõna (siin Jehoova, nende Jumala). (Võrdle väljenditega „oma Jumalat Jehoovat” ja „Jehoovat, oma Jumalat” tekstides Lu 4:8, 12; 10:27.) Piibli heebreakeelses osas esineb väljend „Jehoova, nende Jumal” korduvalt, aga väljendit „Issand, nende Jumal” ei esine kordagi. Lisaks võib tekstis Lu 1:16 olevat kreeka väljendit, mis on tõlgitud kui iisraellased, tõlkida ka vastega „Iisraeli lapsed”. Ütlust „Iisraeli lapsed” kasutatakse sageli ka piibli heebreakeelses osas iisraellaste kohta. (1Mo 36:31, P 1997; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:16.)

rahvast Jehoovale ette valmistada. Ingli sõnades Sakariasele (salmides 13–17) on vihjeid tekstidele Mal 3:1; 4:5, 6 ja Jes 40:3, kus esineb Jumala nimi. (Vt Lu 1:15 ja 1:16 kommentaari.) Septuagintas esineb sarnane väljend tekstis 2Sa 7:24. Heebrea tekstis on tolles salmis fraas tähendusega „Sa oled teinud Iisraeli rahva põliselt enda omaks ... Jehoova”. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:17.)

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.) Luuka evangeeliumis seostatakse see ennustus Ristija Johannese tegevusega. Ta valmistas ette Jehoova tee ning pidi olema eelkäijaks Jeesusele, kes esindas oma isa ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29.) Johannese evangeeliumis ütleb Ristija Johannes ise, et see ennustus käib tema kohta. (Joh 1:23.)

sa lähed Jehoova ees. Ristija Johannes pidi minema Jehoova ees selles mõttes, et temast pidi saama eelkäija Jeesusele, kes esindas Jehoovat ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29; vt selle salmi kommentaari Jehoova.)

Jehoova. Sakariase prohvetlikud sõnad selle salmi teises pooles sarnanevad sõnadega tekstides Jes 40:3 ja Mal 3:1, kus heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt Lu 1:6, 1:16, 1:17, 3:4 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:76.)

Neil päevil. Tekstis Lu 3:1–3 on kirjas, et Ristija Johannes alustas oma teenistust keiser Tiberiuse 15. valitsusaastal, s.o 29. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari.) Umbes kuus kuud hiljem, 29. aasta sügisel, lasi Jeesus end Johannesel ristida. (Vt lisa A7.)

Tiberiuse 15. valitsusaastal. Keiser Augustus suri 17. augustil aastal 14 (Gregoriuse kalendri järgi). 15. septembril lasi Tiberius end Rooma senatil keisriks kuulutada. Kui arvestada Tiberiuse valitsusaega Augustuse surmast, siis kestis tema 15. valitsusaasta alates augustist 28 kuni augustini 29. Kui alustada valitsusaastate arvestamist tema keisriks kuulutamisest, siis kestis tema 15. valitsusaasta alates septembrist 28 kuni septembrini 29. Johannes alustas oma teenistust ilmselt 29. aasta kevadel, mis jääb Tiberiuse 15. valitsusaasta sisse. Sel aastal oli Johannes umbes 30-aastane. Selles vanuses alustasid leviitpreestrid templiteenistust. (4Mo 4:2, 3.) Tekstist Lu 3:21–23 selgub, et kui Jeesus ristiti ja ta oma tööd alustas, oli ta samuti umbes 30-aastane. Jeesus suri kevadel niisanikuus, seega algas tema kolme ja poole aastane teenistus ilmselt sügisel etanimikuu (september-oktoober) paiku. Johannes oli tõenäoliselt pool aastat vanem kui Jeesus ja alustas ka oma teenistust temast pool aastat varem. (Lu 1. ptk.) Niisiis on loogiline järeldada, et Johannes alustas oma teenistust 29. aasta kevadel. (Vt Lu 3:23 ja Joh 2:13 kommentaari.)

oma tööd alustades. Võib tõlkida ka „oma tegevust alustades”. Sõna-sõnalt „alustades”. Luukas kasutab sama kreekakeelset väljendit tekstides Ap 1:21, 22 ja 10:37, 38, kui räägib Jeesuse maise teenistuse algusest. See teenistus hõlmas kuulutamist, õpetamist ja inimeste jüngriteks tegemist.

päevani, mil ta ilmus Iisraeli rahva ette. Mõeldakse aega, mil Ristija Johannes alustas oma teenistust. See toimus kevadel aastal 29. (Vt Mr 1:9, Lu 3:1 ja 3:23 kommentaari.)

Pildid ja videod

Luuka evangeeliumit tutvustav video
Luuka evangeeliumit tutvustav video
Luuka evangeelium. Tähtsamad sündmused
Luuka evangeelium. Tähtsamad sündmused

Sündmused on, kui vähegi võimalik, kronoloogilises järjestuses.

Iga evangeeliumikaart toob esile erinevaid sündmusi.

1. Ingel Gabriel ilmutab end templis Sakariasele ja ennustab Ristija Johannese sündi. (Lu 1:8, 11–13.)

2. Pärast Jeesuse sündi ilmutavad inglid end Petlemma lähistel olevatele karjastele. (Lu 2:8–11.)

3. 12–aastane Jeesus räägib templis õpetajatega. (Lu 2:41–43, 46, 47.)

4. Kurat paneb Jeesuse templi katuserinnatisele ja püüab teda kiusatusse viia. (Mt 4:5–7; Lu 4:9, 12, 13.)

5. Jeesus loeb Naatsareti sünagoogis Jesaja rullraamatut. (Lu 4:16–19.)

6. Jeesuse kodulinna elanikud põlgavad ta ära. (Lu 4:28–30.)

7. Jeesus läheb Naini, ilmselt Kapernaumast. (Lu 7:1, 11.)

8. Jeesus äratab Nainis üles lesknaise ainsa poja. (Lu 7:12–15.)

9. Jeesuse teine kuulutustööretk Galileas. (Lu 8:1–3.)

10. Jeesus äratab üles Jairuse tütre, ilmselt Kapernaumas. (Mt 9:23–25; Mr 5:38, 41, 42; Lu 8:49, 50, 54, 55.)

11. Teel läbi Samaaria Jeruusalemma ütleb Jeesus: „Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.” (Lu 9:57, 58.)

12. Jeesus saadab välja 70 jüngrit, ilmselt Juudamaal. (Lu 10:1, 2.)

13. Koht, kus mõistujutus halastavast samaarlasest läheb tee alla Jeerikosse. (Lu 10:30, 33, 34, 36, 37.)

14. Jeesus õpetab Perea linnades ja külades ning läheb Jeruusalemma. (Lu 13:22.)

15. Samaaria ja Galilea vahelt läbi rännates tervendab Jeesus kümme pidalitõbist. (Lu 17:11–14.)

16. Jeesus külastab Jeerikos maksukoguja Sakkeust. (Lu 19:2–5.)

17. Jeesus palvetab Ketsemani aias. (Mt 26:36, 39; Mr 14:32, 35, 36; Lu 22:40–43.)

18. Kaifase maja õues salgab Peetrus Jeesuse kolm korda ära. (Mt 26:69–75; Mr 14:66–72; Lu 22:55–62; Joh 18:25–27.)

19. Paigas, mida nimetatakse Pealuuks (Kolgata), ütleb Jeesus kurjategijale: „Sa oled koos minuga paradiisis.” (Lu 23:33, 42, 43.)

20. Jeesus ilmutab end Emmause teel kahele jüngrile. (Lu 24:13, 15, 16, 30–32.)

21. Jeesus viib jüngrid Betaaniani; lähedalasuvalt Õlimäelt võetakse ta taevasse. (Lu 24:50, 51.)

Herodese templi sissekäik
Herodese templi sissekäik

See animatsioon kujutab seda, mida Sakarias võis templisse sisenedes näha. Mõnedel andmetel oli Herodese ehitatud tempel 15 korruse kõrgune. Templihoone fassaad oli kaetud kullaga. Kuna sissepääs oli ida pool, peegeldus fassaadilt tõusva päikese valgus.

1) Naiste õu

2) Põletusohvrialtar

3) Sissepääs pühasse paika

4) Metallist meri

Tetragramm Symmachose tõlkes
Tetragramm Symmachose tõlkes

Pildil on Symmachose kreekakeelse tõlke pärgamendifragment, millel on näha piiblikoht L 69:30, 31 (L 68:31, 32, Septuaginta). See pärineb 3. või 4. sajandist m.a.j. Symmachos tegi oma tõlke 2. sajandil m.a.j. See fragment on tuntud kui P. Vindobonensis Greek 39777 ja asub Viinis Austria rahvusraamatukogus. Pildil on näidatud kaks kohta, kus kreeka tekstis esineb arhailiste heebrea tähtedega tetragramm ( või ). Maarja sõnad tekstis Lu 1:46 meenutavad piiblikohta L 69:30, 31, kus algses heebreakeelses tekstis on Jumala nimi. Maarja ülistussõnad, mis sarnanevad piibli heebreakeelses osas öeldule, ja tetragrammi esinemine Symmachose kreekakeelses tõlkes, annavad alust kasutada piiblitekstis Lu 1:46 Jumala nime. (Vt Lu 1:46 kommentaari ja lisa C.)

Kirjutustahvel
Kirjutustahvel

Sakarias kirjutas tahvlile heebrea keeles „Tema nimi on Johannes”. Ta võis kasutada sarnast puidust tahvlit, nagu pildil on näha. Niisugused tahvlid olid Vana-Lähis-Idas kasutusel sajandite jooksul. Raamide sisse jääv madalam osa täideti õhukese vahakihiga. Pehmele vahale kirjutati tekst rauast, pronksist või elevandiluust krihvliga. Krihvel oli harilikult ühest otsast terav ning teisest otsast lame. Lameda otsaga sai teksti kustutada ja vaha siluda. Vahel seoti kaks või enam tahvlit omavahel naharibadega kokku. Tahvlitele tegid kaupmehed, õpetlased, õpilased ja maksukogujad märkmeid, mis olid ajutised. Fotol näidatud tahvlid on pärit 2. või 3. sajandist m.a.j ja need leiti Egiptusest.