Wan Kwestin

?From wanem 1 Korin 10:8 i talem se i gat 23,000 man Isrel we oli ded from oli mekem nogud wetem woman, be Namba 25:9 i talem se 24,000 man i ded?

Maet i gat plante defren risen from wanem namba blong ol man we oli ded, we tufala vas ya i tokbaot, oli no sem mak. Wan long ol risen ya se, maet namba blong ol man we oli ded hem i stap bitwin long 23,000 mo 24,000, taswe taem oli talem tufala namba ya i olsem medel namba nomo.

Tingbaot wan narafala samting. Aposol Pol i tokbaot samting we i hapen long ol man Isrel long Sitim blong givim woning long ol Kristin long Korin bifo. Taon ya blong Korin i fulap long ol nogud fasin. Hem i raetem se: “I nogud yumi stap mekem ol fasin nogud wetem woman, olsem we sam long olgeta ya bifo oli stap mekem nao long wan dei nomo, i gat twanti tri taosen blong olgeta oli ded.” Pol i tokbaot olgeta we Jeova i kilim olgeta i ded from we oli mekem nogud wetem woman, mo i givim namba ya 23,000.​—1 Korin 10:8.

Be Namba japta 25 i talem se, ‘ol laen blong Isrel oli stap mekem wosip [“oli fasgud,” NW ] long god ya Bal we i god blong ol man Peoro, nao from samting ya, Hae God i kros tumas long olgeta.’ Jeova i talem long Moses blong kilim i ded ‘olgeta lida blong ol laen blong olgeta.’ Ale, Moses i singaot ol jaj we hem i jusumaot olgeta, blong oli mekem olsem we Jeova i talem. Nao taem Finehas i tekem aksin kwiktaem blong kilim i ded wan man Isrel we i tekem wan woman Midian i go long haos tapolen blong hem, ‘hem i blokem rabis sik we i stap spolem ol man, nao sik i finis.’ Stori ya i finis wetem tok ya se: “Be sik ya i kilim twanti fo taosen man finis oli ded.”​—Namba 25:​1-9.

Namba blong ol man we oli ded we buk blong Namba i givim, i kaontem olgeta ‘lida blong ol laen blong ol man Isrel’ we ol jaj oli kilim i ded folem oda blong Moses, wetem olgeta narafala man ya we Jeova hem wan i kilim olgeta i ded. Maet ol jaj ya oli kilim i ded wan taosen blong ol lida ya, taswe namba ya i kasem 24,000. Maet ol lida ya oli mekem i nogud wetem ol woman, no oli joen long ol lafet, no oli letem ol man Isrel oli mekem nogud, be i sua se ol lida ya oli gat fol from we oli ‘mekem wosip [“oli fasgud,” NW ] long god ya Bal we i god blong ol man Peoro.’

Wan buk we i givhan long ol man we oli stadi Baebol, i talem se tok ya “fasgud” i save minim we “man i givim ful laef blong hem i go long narafala.” Ol man Isrel oli givim laef blong olgeta long Jeova. Be taem oli ‘mekem wosip [“fasgud,” NW ] long god ya Bal, we i god blong ol man Peoro,’ oli brekem kontrak we oli mekem wetem Hem. Samwe long 700 yia biaen, Jeova i tokbaot ol man Isrel ya long profet Hosea i se: “Nao oli go long hil ya Peoro, mo oli stat mekem wosip long god ya Bal. Oli stap mekem gogo, fasin blong olgeta i kam nogud we i nogud, i olsem fasin blong Bal ya we oli laekem hem tumas.” (Hosea 9:10) I stret nomo we olgeta we oli mekem ol nogud fasin ya oli kasem jajmen blong God. Moses i talem bakegen long ol man Isrel se: “Yufala i luk finis long ae blong yufala nomo ol samting ya we hem i mekem long hil ya Peoro. Olgeta ya we oli go mekem wosip long god ya Bal, hem i kilim olgeta oli ded.”​—Dutronome 4:3.