Kuidas sa võid saada Jumalaga lähedaseks

„Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” ütleb Jakoobuse 4:8. Andes meie eest oma Poja, näitas Jehoova Jumal, kui väga ta tahab, et inimestel oleks temaga lähedane suhe.

SEDA armastavat sammu silmas pidades kirjutas apostel Johannes: „Me armastame [Jumalat], sest tema on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19). Et meie võiksime saada Jumalaga lähedaseks, peame astuma mõningaid samme. Need sarnanevad neile neljale tegurile, mille kaudu me võime kaasinimestega lähedasemaks saada ning mis toodi välja eelmises artiklis. Uurigem neid nüüd põhjalikumalt.

Pane tähele Jumala imelisi omadusi

Jumalal on palju imelisi omadusi. Väljapaistvaimad neist on armastus, tarkus, õiglus ja jõud. Tema tarkust ja jõudu võib laialdaselt näha nii kauges universumis kui ka meid ümbritsevas maailmas, võimsatest galaktikatest imepisikeste aatomiteni. Laulukirjutaja sõnas: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” (Laul 19:2; Roomlastele 1:20).

Loomistöö peegeldab ka Jumala armastust. Näiteks see, kuidas Jumal meid on teinud, näitab tema soovi, et me naudiksime elu. Ta andis meile võime näha värve, tunda lõhna ja maitset, lugu pidada muusikast, naerda, nautida ilu ning veel palju muid võimeid ja omadusi, mis pole eluks hädavajalikud. Jah, Jumal on tõepoolest helde, heatahtlik ja armastav – selliste omadustega, mis kahtlematult kinnitavad, et ta on „õnnelik Jumal” (1. Timoteosele 1:11, UM; Apostlite teod 20:35).

Jehoovale toob rõõmu tõsiasi, et nii tema suveräänsus kui ka intelligentsete loodute toetus sellele põhineb eelkõige armastusel (1. Johannese 4:8). Tõepoolest, Jehoova on Universumi Suverään, kuid ta kohtleb inimesi, eriti oma lojaalseid teenijaid, nõnda, nagu armastav isa kohtleb oma lapsi (Matteuse 5:45). Ta ei jäta tegemata midagi, mida on tarvis nende heaoluks (Roomlastele 8:38, 39). Nagu varem mainitud, andis ta meie eest isegi oma ainusündinud Poja elu. Jah, me oleme olemas ning meil on igavese elu väljavaade tänu Jumala armastusele (Johannese 3:16).

Jeesus andis meile sügava arusaamise Jumala isiksusest, sest ta jäljendas oma Isa täiuslikult (Johannese 14:9–11). Ta oli täiesti omakasupüüdmatu, teistega arvestav ja hooliv. Ükskord tutvustati Jeesust mehele, kes oli kurt ja kel oli kõnehäire. Võib arvata, et see mees ei tundnud end hästi suure rahvahulga seas. On huvitav tähele panna, et Jeesus viis mehe kõrvale ja ravis ta terveks seal (Markuse 7:32–35). Kas sa hindad inimesi, kes arvestavad sinu tunnetega ja austavad su väärikust? Kui see on nii, siis saad sa Jehoovat ja Jeesust paremini tundma õppides nendega kindlasti lähedasemaks.

Mõtiskle Jumala omaduste üle

Kellelgi võivad küll olla imelised omadused, kuid temasse kiindumiseks on meil vaja tema peale mõelda. Sama kehtib Jehoova kohta. Tema omaduste üle mõtisklemine ongi teine eluliselt tähtis samm, et temaga lähedaseks saada. Kuningas Taavet, mees, kes Jehoovat tõeliselt armastas ning oli „[Jehoovale] südamekohane”, ütles: „Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!” (Apostlite teod 13:22; Laul 143:5).

 Kui sa vaatled loomistöö imesid või loed Jumala Sõna Piiblit, siis kas sa mõtiskled Taaveti sarnaselt selle üle, mida sa näed ja loed? Kujuta ette poega, kes on parasjagu saanud kirja isalt, kelle vastu ta tunneb sügavat kiindumust. Kuidas ta sellesse kirja suhtub? Kindlasti ei lase ta tekstist lihtsalt kiiresti silmadega üle ega viska seda siis sahtlisse. Pigem loeb ta seda hoolikalt ning teeb järeldusi igast üksikasjast ja nüansist. Sarnaselt sellega peaks Jumala Sõna olema meile väärtuslik, nagu see oli laulukirjutajale, kes laulis: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97).

Säilita hea suhtlemine

Hea suhtlemine on tähtis iga suhte puhul. See hõlmab rääkimist ja kuulamist – ning seda mitte ainult mõistuse, vaid ka südamega. Me räägime Loojaga palve kaudu, mis on harras pöördumine Jumala poole. Jehoova tunneb heameelt palvete üle, mida esitavad need, kes teda armastavad ja teenivad ning kes tunnustavad Jeesust Kristust Tema peaesindajana (Laul 65:3; Johannese 14:6, 14).

Minevikus kasutas Jumal inimestega rääkimiseks mitmesuguseid viise, nagu nägemused, unenäod ja inglid. Ent tänapäeval teeb ta seda oma kirjaliku Sõna, Püha Piibli kaudu (2. Timoteosele 3:16). Kirjapandud Sõnal on palju eeliseid. Seda võib lugeda igal ajal ning ikka uuesti ja uuesti nautida nagu kirjagi. Seda ei saa ka moonutada, mis võib juhtuda tihti suulise ümberjutustusega. Mõtle seega Piiblile kui suurele kirjade kogule, mille sa oled saanud oma armsalt taevaselt Isalt, ning lase tal nende kirjade kaudu endaga iga päev rääkida (Matteuse 4:4).

Näiteks annab Piibel teada Jehoova seisukoha õige ja väära kohta ning selgitab tema eesmärki inimkonna ja maa suhtes. Sellest ilmneb ka, kuidas ta on tegelenud suurte inimhulkade ja rahvastega, lojaalsetest teenijatest kuni vihaste vaenlasteni. Kuna Jehoova on nõnda üles tähendanud selle, kuidas ta on tegelenud inimestega, on ta maalinud erakordselt üksikasjaliku pildi oma isiksusest. Ta ilmutab armastust, rõõmu, kurbust, pettumust, viha, halastust, hoolt – paljusid oma mõtteid ja tundeid ning ka põhjusi, millest need on tingitud – viisil, mida inimesed suudavad kergesti mõista (Laul 78:3–7).

Kui oled lugenud Jumala Sõnast mõne lõigu, siis kuidas sa võiksid sellest kasu saada? Ning mis eriti tähtis – kuidas sa võid Jumalaga lähedasemaks saada? Esmalt mõtle, mida sa oled Jumala kui isiku kohta lugenud ja teada saanud ning lase neil mõtetel oma südamesse jõuda. Seejärel räägi palves Jehoovale oma mõtetest ja sisimatest tunnetest loetu kohta ning sellest, kuidas sa püüad loetust kasu saada. See ongi suhtlemine. Kui sul on meeles veel teisi mõtteid, siis muidugi võid sa ka nendest oma palves rääkida.

Tegutse koos Jumalaga

Piibel ütleb mõnede ustavate vanaaja meeste kohta, et nad kas kõndisid ühes tõelise Jumalaga või käisid tema ees (1. Moosese 6:9; 1. Kuningate 8:25). Mida see tähendab? Põhiliselt seda, et nad elasid iga päev nii, otsekui oleks Jumal nende kõrval. Ehkki nad olid patused, armastasid nad Jumala seadusi ja põhimõtteid ning elasid kooskõlas Jumala eesmärgiga.  Jehoova on selliste inimeste ligi ja ta hoolitseb nende eest, nagu on näha tema ütlusest Laulus 32:8: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!”

Jehoova võib olla ka sinu lähedane sõber – ta võib käia koos sinuga, hoolitseda sinu eest ja anda sulle isalikku nõu. Prohvet Jesaja kirjeldas Jehoovat kui isikut, „kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima” (Jesaja 48:17). Kui me kogeme seda kasu, siis tunneme nagu Taavetki, et Jehoova on meie „paremal pool” (Laul 16:8).

Jumala nimi koondab kõik tema omadused

Paljud religioonid ja järjest rohkem piiblitõlkeid ei kasuta ega tee teatavaks Jumala isikunime (Laul 83:19). Ent algses heebreakeelses tekstis esineb see nimi – Jehoova – umbes 7000 korda! (Enamik Piibli tõlkijaid on selle püha nime välja jätnud, kuid on vastuoluliselt alles  jätnud paljud algtekstis mainitud ebajumalate nimed, nagu Baal, Beel, Merodak ja isegi Saatan.)

Mõnede arvates on Jumala nime väljajätmine tühine asi. Kuid mõtle – kas nimetu isikuga on raskem või kergem lähedasi ja selgeid suhteid arendada? Sellised tiitlid nagu Jumal ja Issand (mida kasutatakse ka ebajumalate kohta) võivad küll juhtida tähelepanu Jehoova jõule, autoriteedile või positsioonile, kuid ainult tema isikunime järgi saab teda ühemõtteliselt ära tunda (2. Moosese 3:15; 1. Korintlastele 8:5, 6). Tõelise Jumala isikunimi võtab sobivalt kokku tema omadused ja iseloomujooned. Teoloog Walter Lowrie väitis tabavalt: „Inimene, kes ei tea Jumala nime, ei tunne tegelikult teda kui isikut.”

Mõtle siirale katoliiklasele Mariale, kes elab Austraalias. Kui Jehoova tunnistajad teda esmakordselt kohtasid, lubas Maria neil endale näidata Piiblist Jumala nime. Kuidas see talle mõjus? „Kui ma esimest korda nägin Piiblis Jumala nime, siis ma nutsin. Ma olin nii liigutatud mõttest, et võin teada ja kasutada Jumala isikunime.” Maria jätkas Piibli uurimist ning esimest korda elus õppis ta tundma Jehoovat kui isikut ja suutis hakata rajama temaga püsivaid suhteid.

Tõepoolest, ka meie saame ’tulla Jumala ligi’, ehkki me ei saa teda otseselt silmadega näha. Me võime „näha” mõistuse ja südamega tema silmapaistvalt kaunist isiksust ning seeläbi kasvab meie armastus tema vastu. Selline armastus on „täiuslik side” (Koloslastele 3:14).

[Kast/pilt lk 6]

Jehoova vastab sinu armastusele tema vastu

SUHTED on kahepoolsed. Kui meie läheme Jumala ligi, siis vastab ta sel moel, et tuleb meie ligi. Mõtle, millised olid tema tunded eaka Siimeoni ja Anna vastu, keda mõlemat on Piiblis eriliselt mainitud. Evangeeliumikirjutaja Luukas märgib, et Siimeon oli „õige ja jumalakartlik” ning ootas Messiat. Jehoova pani tähele Siimeoni suurepäraseid omadusi ning ilmutas oma armastust selle kalli eaka mehe vastu, ilmutades talle, et „ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda Võitut”. Jehoova pidas oma lubadust ja juhatas Siimeoni Jeesus-lapse juurde, kelle vanemad olid Jeruusalemma templisse toonud. Siimeon embas last vaimustuse ja sügava hindamisega ning palvetas: „Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna järgi, sest mu silmad on näinud sinu päästet.” (Luuka 2:25–35.)

„Samal tunnil” ilmutas Jehoova oma armastust ka 84-aastase Anna vastu ning juhatas temagi Jeesuse juurde. Piibel räägib, et see kallis lesk oli alati pühakojas ja „teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega”. Ülevoolava tänuga kiitis ta nagu Siimeongi Jehoovat tema erakordse lahkuse eest, misjärel ta kõneles sellest lapsest „kõikidele, kes ootasid Jeruusalemma lunastust” (Luuka 2:36–38).

Jehoova pani tähele, kui sügavalt Siimeon ja Anna teda armastasid ja kartsid ning kui suurt huvi tundsid nad tema eesmärgi täitumise vastu. Kas ei tee sellised Piibli jutustused Jehoovat sulle lähedasemaks?

Sarnaselt oma Isaga oskas ka Jeesus mõista inimese tõelist sisemist isiksust. Templis õpetades pani ta tähele „vaest lesknaist”, kes annetas vaid „kaks väikest, väga väheväärtuslikku münti” (UM). Tema and võis tunduda tühine teistele pealtnägijatele, kuid mitte Jeesusele. Ta kiitis seda naist, sest too oli andnud kõik, mis tal oli (Luuka 21:1–4). Järelikult me võime kindlalt loota, et Jehoova ja Jeesus peavad meid väärtuslikeks, kui me anname neile oma parima, olgu meie and siis suur või väike.

Jehoova tunneb rõõmu nendest, kes teda armastavad, ent ta tunneb ka valu, kui inimesed pöörduvad temast ära ja teevad väärtegusid. 1. Moosese 6:6 öeldakse, et Jehoova „süda valutas” enne Noa päevade veeuputust elanud inimeste kurjuse pärast. Hiljem sõnakuulmatud iisraellased „kiusasid ikka ja jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha” [„tegid valu Iisraeli Pühale”, UM], öeldakse Laulus 78:41. Tõepoolest, Jumal ei ole mingi kaugel asuv tunneteta „Algpõhjus”. Ta on tõeline isik, kelle tunded pole nii nagu meil tasakaalutud või ebatäiuslikkuse tõttu nüristunud.

[Pildid lk 7]

Jehoova loomistöö üle mõtisklemine on üks viis, kuidas me võime temaga lähedaseks saada