Matteuse evangeelium 4:1–25

4  Pärast seda juhtis vaim Jeesuse kõrbesse ja seal püüdis Kurat+ teda kiusatusse viia.+  Kui Jeesus oli 40 päeva ja 40 ööd paastunud, tundis ta nälga.  Siis tuli kiusaja+ ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle neile kividele, et need saaksid leibadeks.”  Tema aga vastas: „Kirjutatud on: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.””+  Seejärel viis Kurat ta pühasse linna,+ pani ta templi katuserinnatisele+  ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis hüppa siit alla, sest on kirjutatud: „Ta annab oma inglitele käsu” ja „Nad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.””+  Jeesus ütles talle: „Kirjutatud on ka nõnda: „Ära pane oma Jumalat Jehoovat proovile.””+  Seejärel viis Kurat ta erakordselt kõrgele mäele, näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust+  ning ütles talle: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha heidad ja mind korra kummardad.” 10  Jeesus vastas talle: „Mine minema, Saatan! Sest on kirjutatud: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat+ ja teenima üksnes teda.””+ 11  Siis läks Kurat tema juurest ära+ ning inglid* tulid ja hoolitsesid tema eest.+ 12  Kui Jeesus kuulis, et Johannes on vahi alla võetud,+ läks ta Galileasse.+ 13  Ta lahkus Naatsaretist ja asus elama Kapernauma,+ mis on mere ääres Sebuloni ja Naftali aladel, 14  et läheks täide see, mida Jumal oli öelnud* prohvet Jesaja kaudu: 15  „Oo, Sebulonimaa ja Naftalimaa, kes asute mereäärsel teel, lääne pool Jordanit, rahvaste Galilea! 16  Rahvas, kes istus pimeduses, nägi suurt valgust, ja neile, kes istusid surmavarju maal, koitis valgus.”+ 17  Sellest ajast alates hakkas Jeesus kuulutama: „Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik* on lähedal!”+ 18  Galilea mere ääres kõndides nägi ta kaht venda: Siimonit,+ keda hüütakse Peetruseks,+ ja tema venda Andreast.+ Nad heitsid parasjagu võrku merre, sest nad olid kalurid.+ 19  Ta ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.”+ 20  Sedamaid jätsid nad võrgud maha ja järgnesid talle.+ 21  Edasi minnes nägi ta veel kaht venda: Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest.+ Nad olid koos oma isa Sebedeusega paadis võrke parandamas. Ta kutsus neidki.+ 22  Sedamaid jätsid nad maha paadi ja oma isa ning järgnesid talle. 23  Siis käis ta läbi kogu Galilea.+ Ta õpetas sünagoogides,+ kuulutas head sõnumit kuningriigist ning tegi rahva hulgas inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest.+ 24  Kuuldus temast levis üle kogu Süüria ja tema juurde toodi kõik, keda vaevasid mitmesugused haigused ja valud,+ kes olid deemonitest vaevatud,+ langetõbised+ või halvatud, ning ta tegi nad terveks. 25  Seepärast järgnesid talle suured rahvahulgad Galileast, Dekapolisest, Jeruusalemmast, Juudamaalt ja ida poolt Jordanit.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „näe! inglid”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Sõna-sõnalt „mida oli öeldud”.
Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”.

Kommentaarid

juhtis vaim. Võib tõlkida ka „juhtis tegutsev jõud”. Vastega „vaim” tõlgitud kreeka sõna on pneúma ning sellega mõeldakse siin püha vaimu, st Jumala tegutsevat jõudu, mis võib mõjutada inimest toimima kooskõlas Jumala tahtega. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)

Kurat. Tuleb kreeka sõnast diábolos, mis tähendab „laimaja”. (Joh 6:70; 2Ti 3:3.) Samatüveline verb diabállo tähendab „süüdistama; laimama”, ning on tõlgitud sõnaga „süüdistati” tekstis Lu 16:1.

Kirjutatud on. Jeesus kasutab seda väljendit kolm korda, kui vastab Piibli heebreakeelset osa tsiteerides Kuradile, kes püüab teda kiusatusse viia. (Mt 4:7, 10.)

Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast 5Mo 8:3, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

pühasse linna. Mõeldakse Jeruusalemma, mida kutsuti sageli pühaks, sest seal paiknes Jehoova tempel. (Neh 11:1; Jes 52:1.)

templi katuserinnatisele. Võib tõlkida ka „templi harjale”. Sõna-sõnalt „templi tiivale”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „tempel”, võib käia templi pühamu või kogu templikompleksi kohta. Seega võib väljend „templi katuserinnatis” käia templikompleksi ümbritseva müüri ülaosa kohta.

Jehoovat. See tsitaat on võetud kirjakohast 5Mo 6:16, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

näitas talle. Deemonite valitseja näitas Jeesusele ilmselt nägemust, mis tundus reaalne.

maailma. Vastav kreeka sõna kósmos viitab siin ülekohtusele inimühiskonnale.

kuningriike. Viitab üldises mõttes kõigile inimvalitsustele.

kui sa ... mind korra kummardad. Kreeka verb, mis on tõlgitud sõnaga „kummardama”, on siin ajavormis, mida nimetatakse aoristiks, ja see viitab hetkelisele tegevusele. Sõnadega „kui sa ... mind korra kummardad” ei mõelnud Saatan, et Jeesus teda teenima hakkaks, vaid et ta kummardaks teda ühe korra.

Saatan. Tuleb heebrea sõnast satán, mis tähendab „vastane”.

Jehoovat. See tsitaat on võetud kirjakohast 5Mo 6:13, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

ja teenima üksnes teda. Võib tõlkida ka „ja osalema üksnes tema pühas teenistuses”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja Piibli kreekakeelses osas kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega. (Lu 1:74; 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3.) Tekstis 5Mo 6:13, mida Jeesus tsiteeris, vastab sõnale „teenima” heebrea sõna avád. Sama heebrea sõna on tõlgitud ka „ohvrit tooma”. (2Sa 15:8.) Jeesus teenis Jehoovat jäägitu pühendumusega.

Kui Jeesus kuulis. 11. salmi ja 12. salmi vahele jääb umbes aasta ning sel ajavahemikul toimuvad sündmused, mida kirjeldatakse tekstis Joh 1:29–4:3. Johannese evangeeliumist saame veel teada, et kui Jeesus rändas Juudamaalt Galileasse, läks ta läbi Samaaria, kus ta kohtas Sühhari linna lähedal kaevu juures Samaaria naist. (Joh 4:4–43; vt lisa A7 tabelit „Jeesuse teenistuse algus” ja kaarti 2.)

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

Sebuloni ja Naftali aladel. Viitab Iisraeli põhjaosa aladele, mis jäävad Galilea merest lääne ja põhja poole, ning hõlmab ka Galilea piirkonda. (Jos 19:10–16, 32–39.) Kogu Galilea mere läänekallas kulges mööda Naftali territooriumi piiri.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

et läheks täide see, mida Jumal oli öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

mereäärsel teel. Võib viidata muistsele teele, mis kulges Galilea mere ääres ja viis Vahemereni.

lääne pool Jordanit. Sõna-sõnalt „teisel pool Jordanit”.

rahvaste Galilea. Jesaja võis kasutada sellist kirjeldust, sest Galilea oli piiriks Iisraeli ja ümbritsevate rahvaste vahel. Galilea asukoha ja seda läbivate teede tõttu puutusid sealsed iisraellased ümbritsevate rahvastega rohkem kokku ning mitteiisraellastel oli kerge sinna sisse tungida ja elama asuda. Esimesel sajandil elas seal palju mittejuute, mis teeb selle kirjelduse iseäranis sobivaks.

suurt valgust. Jeesus kuulutas peamiselt Galilea piirkonnas Sebuloni ja Naftali aladel, viies täide messia kohta käiva Jesaja prohvetiennustuse. (Mt 4:13, 15.) Nõnda tõi Jeesus vaimset valgust neile, keda arvati olevat vaimses pimeduses ja kellesse suhtusid põlgusega isegi nende kaasmaalased, Juudamaal elavad juudid. (Joh 7:52.)

surmavarju. Ilmselt mõeldakse selle väljendiga, et surm heidab piltlikult oma varju üle inimeste, kui ta neile läheneb. Jeesus aga tõi vaimse valguse, mis võib selle varju kõrvaldada ja päästa inimesed surma küüsist.

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

kuulutama. St avalikult teatavaks tegema. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

taeva kuningriik on lähedal. Sõnum uuest maailmavalitsusest oli Jeesuse kuulutustöö teema. (Mt 10:7; Mr 1:15.) Ristija Johannes hakkas samasugust sõnumit kuulutama umbes kuus kuud enne Jeesuse ristimist. (Mt 3:1, 2.) Ent kui Jeesus lausus sõnad „kuningriik on lähedal”, kandsid need mõtet ka sellest, et tema kui selle kuningriigi tulevane kuningas on nende keskel. Pole teada, et pärast Jeesuse surma oleksid tema jüngrid kuulutanud, et „kuningriik on lähedal”.

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel Piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”)

Siimonit, keda hüütakse Peetruseks. Siimon oli tema isikunimi; Jeesus andis talle nimeks Peetrus (Pétros), mis on semiidi nime Keefas (Kephás) kreeka vaste. (Mr 3:16; Joh 1:42; vt Mt 10:2 kommentaari.)

heitsid ... võrku. Osav kalur, kes kahlas vees või oli paadis, suutis heita ringikujulist võrku nii, et see langes lapiti veepinnale. Selle 6–8 m läbimõõduga võrgu äärde olid pandud raskused, nii et see vajus põhja ja kalad jäid lõksu.

kalurid. Kalapüük oli Galileas tavaline töö. Peetrus ja tema vend Andreas polnud omaette tegutsevad kalurid, vaid nad ajasid ühist kalaäri ilmselt koos Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega. (Mr 1:16–21; Lu 5:7, 10.)

inimesepüüdjad. Jeesus kasutas sõnamängu, vihjates Siimoni ja Andrease kaluriametile. Nad pidid piltlikult öeldes hakkama püüdma inimesi Jumala kuningriigi jaoks. (Lu 5:10.) Jeesus võis viidata ka sellele, et just nagu kalapüük, on ka inimeste õpetamine töömahukas ülesanne, mis nõuab pingutusi ja vastupidavust, kuid ei pruugi alati anda oodatud tulemusi.

Sedamaid jätsid nad maha. Kreeka sõna euthéos, mis on tõlgitud vastega „sedamaid”, esineb nii siin kui ka salmis 20. Nagu Peetrus ja Andreas, reageerisid ka Jaakobus ja Johannes kiiresti Jeesuse kutsele talle järgneda.

järgnesid talle. St said tema järelkäijateks. Peetrus ja Andreas olid Jeesuse jüngrid olnud juba umbes kuus kuud kuni aasta. (Joh 1:35–42.) Nüüd kutsub Jeesus neid üles jätma oma kaluritöö ja järgnema talle. (Lu 5:1–11; vt Mt 4:22 kommentaari.)

Saloome. Nimi Saloome tuleb arvatavasti heebrea sõnast tähendusega „rahu”. Saloome oli Jeesuse jünger. Ta võis olla apostlite Jaakobuse ja Johannese ema (vrd teksti Mt 27:56 tekstidega Mr 3:17 ja 15:40). Matteus ütleb „Sebedeuse poegade ema”, Markuse paralleeltekst aga „Saloome”. Ja tekstide Mr 15:40 ja Joh 19:25 kõrvutamine annab alust arvata, et Saloome võis olla Jeesuse ema Maarja lihane õde. Kui see oli nii, olid Jaakobus ja Johannes Jeesuse tädipojad. Tõenäoliselt oli Saloome üks neid naisi, kes käisid Jeesusega kaasas ja toetasid teda oma varaga, nagu näitavad tekstid Mt 27:55, 56, Mr 15:41 ja Lu 8:3.

Sebedeuse. Arvatavasti Jeesuse ema Maarja õe Saloome abikaasa. Kui see oli nii, siis olid Johannes ja Jaakobus Jeesuse nõod. (Vt Mr 15:40 kommentaari.)

Jaakobust ja tema venda Johannest. Jaakobust mainitakse alati koos oma venna Johannesega. Kuna enamikul juhtudel nimetatakse Jaakobust esimesena, võib arvata, et ta oli Johannesest vanem. (Mt 4:21; 10:2; 17:1; Mr 1:29; 3:17; 5:37; 9:2; 10:35, 41; 13:3; 14:33; Lu 5:10; 6:14; 8:51; 9:28, 54; Ap 1:13.)

Sedamaid jätsid nad maha. Kreeka sõna euthéos, mis on tõlgitud vastega „sedamaid”, esineb nii siin kui ka salmis 20. Nagu Peetrus ja Andreas, reageerisid ka Jaakobus ja Johannes kiiresti Jeesuse kutsele talle järgneda.

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

õpetage neid. Kreeka sõna, mille vaste on „õpetama”, hõlmab juhendamist, selgitamist, põhjendamist ja tõendite toomist. (Vt Mt 3:1 ja 4:23 kommentaari.) Õpetada neid pidama kõike, mida Jeesus on käskinud, on jätkuv protsess. Õpilased peaksid Jeesuse õpetusi teadma, ellu rakendama ja tema eeskuju järgima. (Joh 13:17; Ef 4:21; 1Pe 2:21.)

käis ta läbi kogu Galilea. See oli Jeesuse esimene kuulutustööretk Galileas, mille ta tegi koos nelja hiljaaegu valitud jüngriga: Peetruse, Andrease, Jaakobuse ja Johannesega. (Mt 4:18–22; vt lisa A7.)

õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid. (Vt Mt 3:1 ja 28:20 kommentaari.)

sünagoogides. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Süüria. St Rooma provints Süüria, mittejuutide piirkond Galileast põhja pool Damaskuse ja Vahemere vahel.

langetõbised. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kuutõbine olema”. Matteus kasutab seda väljendit meditsiinilises tähenduses ega seosta seda haigust ebausklikult mõne kuufaasiga. Sümptomeid, mida Matteus, Markus ja Luukas kirjeldavad, võib seostada epilepsia ehk langetõvega.

Dekapolisest. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B10.

ida poolt Jordanit. Sõna-sõnalt „teiselt poolt Jordanit”. See ala on tuntud ka kui Perea (kreeka sõnast péran, mis tähendab „teine pool”).

Pildid ja videod

Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)
Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)

Viljatu piirkond, kus Ristija Johannes alustas oma teenistust ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia.

Kõrb
Kõrb

Algkeelsed sõnad, mis on Piiblis tõlgitud vastega „kõrb” (hbr midbár ja kr éremos), tähendavad üldjuhul hõredalt asustatud metsikut maa-ala, näiteks põõsaste ja rohuga steppi või isegi karjamaad. Samu sõnu kasutatakse ka kuivade piirkondade, st päris kõrbete kohta. Piiblis mõeldakse kõrbe all tavaliselt Juuda kõrbe, kus elas Ristija Johannes ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Mr 1:12.)

Templi katuserinnatis
Templi katuserinnatis

Saatan võis panna Jeesuse sõna otseses mõttes „templi katuserinnatisele” (võib tõlkida ka „templi harjale”) ja öelda talle, et ta alla hüppaks, kuid täpset kohta, kus Jeesus võis seista, pole teada. Kuna siin kasutatud sõna „tempel” võib käia kogu templikompleksi kohta, võis Jeesus seista templiala kagunurgas (1) või mõnes muus templikompleksi nurgas. Allakukkumine ükskõik millisest eelmainitud kohast oleks ilma Jehoova sekkumiseta tähendanud kindlat surma.

Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse
Galilea mere põhjakallas vaatega loodesse

1. Genneesareti tasandik. See oli viljakas kolmnurkne maatükk, mis oli umbes 5 km pikk ja 2,5 km lai. Just selles piirkonnas Galilea mere ääres kõndides kutsus Jeesus kalamehi Peetrust, Andreast, Jaakobust ja Johannest endale järgnema. (Mt 4:18–22.)

2. Pärimuse järgi pidas Jeesus mäejutluse siin. (Mt 5:1; Lu 6:17, 20.)

3. Kapernaum. Jeesus asus sellesse linna elama. Kapernaumas või selle lähistel leidis ta Matteuse. (Mt 4:13; 9:1, 9.)

Viskevõrk
Viskevõrk

Galilea merel kasutati kaht tüüpi viskevõrku: tihedat väikeste ja hõredat suuremate kalade püüdmiseks. Erinevalt noodast, mille vedamiseks oli vaja vähemalt üht paati ja mitut meest, sai viskevõrguga hakkama üks inimene, kes seisis paadis, kaldal või kaldaäärses vees. Viskevõrk võis olla üle 5 m läbimõõduga ning selle äärtes olid kivid või tinaraskused. Õigesti visatuna maandus see kettana veepinnale. Raskustega varustatud serv vajus põhja kiiremini, nii et kalad jäid võrgu alla lõksu. Seejärel kalur kas sukeldus ja võttis kalad vee all võrgust välja või siis vedas võrgu koos kaladega kaldale. Viskevõrgu käsitsemine nõudis suurt osavust ja palju jõudu.

Galilea mere kalad
Galilea mere kalad

Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.

Kalavõrgu parandamine
Kalavõrgu parandamine

Kalavõrgud olid kallid ja nende hooldamine nõudis palju tööd. Pärast igat kalastusretke oli vaja võrgud parandada, pesta ja kuivatada ning sellele tööle kulus suur osa kaluri ajast. (Lu 5:2.) Matteus kasutas kalavõrkude kohta kolme kreeka sõna. Üldisem sõna díktyon võib ilmselt käia eri tüüpi võrkude kohta. (Mt 4:21.) Sõnaga sagéne mõeldakse suurt noota, mis lasti merre paadist. (Mt 13:47, 48.) Sõnaga amphíblestron (miski heidetu) tähistati väiksemat võrku, mille kalur heitis ilmselt madalasse vette, seistes ise kaldal või vees. (Mt 4:18.)

Esimese sajandi kalapaat
Esimese sajandi kalapaat

See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.

Galilea kalapaadi vrakk
Galilea kalapaadi vrakk

1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.

Sünagoog esimesel sajandil
Sünagoog esimesel sajandil

Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.