Luuka evangeelium 2:1–52

2  Neil päevil andis keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta.  (See esimene arvelevõtmine+ toimus siis, kui Quirinius oli Süüria maavalitseja.)  Siis läksid kõik oma linna end arvele võtma.  Seda tegi ka Joosep,+ ta läks Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks,+ sest ta oli Taaveti soost.  Ta läks end arvele võtma koos Maarjaga, kellest oli saanud tema naine+ ja kes pidi varsti sünnitama.+  Kui nad seal olid, jõudiski Maarjal kätte sünnitamise aeg.  Ta sünnitas poja, oma esmasündinu,+ mähkis ta sisse ja pani sõime,+ sest majas polnud nende jaoks kohta.  Seal kandis olid karjased, kes elasid lageda taeva all ja hoidsid öösel oma karju.  Järsku seisis nende ees Jehoova ingel ja nende ümber säras Jehoova auhiilgus. Nad kohkusid väga. 10  Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke, sest ma* olen tulnud kuulutama teile head sõnumit, mis toob suurt rõõmu kõigile inimestele. 11  Teile sündis täna Taaveti linnas+ päästja,+ kes on isand messias.+ 12  Te tunnete ta ära selle järgi: lapsuke on sisse mähitud ja lamab sõimes.” 13  Järsku ilmusid ingli kõrvale taevased väehulgad,+ ülistasid Jumalat ja ütlesid: 14  „Au Jumalale ülal ja olgu rahu maa peal+ nende inimeste seas, kellest tal on hea meel!” 15  Kui inglid olid nende juurest taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme kohe Petlemma ja vaatame, kuidas on täitunud see, millest Jehoova meile teada andis!” 16  Nad läksid kiiresti sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja sõimes lamava vastsündinu. 17  Last nähes rääkisid nad, mida neile tema kohta oli öeldud. 18  Kõik, kes karjaste juttu kuulsid, olid sellest hämmastunud, 19  aga Maarja jättis kõik need sõnad meelde ja mõtiskles nende üle oma südames.+ 20  Siis läksid karjased tagasi, ülistades ja kiites Jumalat selle eest, mis nad olid näinud ja kuulnud, sest kõik oli nii, nagu neile oli räägitud. 21  Kaheksa päeva pärast, kui poiss ümber lõigati,+ pandi talle nimeks Jeesus, nagu ingel oli teda nimetanud, enne kui Maarja lapseootele jäi.+ 22  Kui neil jõudis kätte aeg end Moosese seaduse järgi puhastada,+ tõid nad Jeesuse üles Jeruusalemma, et tuua ta Jehoova ette, 23  nagu on kirjutatud Jehoova seaduses: „Iga esmasündinud poisslaps tuleb pühendada Jehoovale.”+ 24  Nad tõid ohvri, nagu ütleb Jehoova seadus: „Paar turteltuvi või kaks tuvipoega.”+ 25  Jeruusalemmas* oli mees nimega Siimeon. Ta oli õige ja jumalakartlik mees, kes ootas aega, kui Iisrael leiab lohutust,+ ja tema peal oli püha vaim. 26  Jumal oli talle püha vaimu kaudu ilmutanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Jehoova saadetud messiat.+ 27  Vaimu mõjutusel tuli ta templisse, ja kui vanemad tõid sinna väikse Jeesuse, et täita seadusnõuet,+ 28  võttis ta lapse kätele, ülistas Jumalat ja ütles: 29  „Nüüd, kõrgeim valitseja, lased sa oma orjal oma sõnade kohaselt rahus surra,+ 30  sest mu silmad on näinud teda, kelle kaudu sa tood pääste,*+ 31  mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes.+ 32  Tema on valgus,+ tema kõrvaldab rahvastelt pimeduskatte+ ning ta on sinu rahva Iisraeli au.” 33  Lapse isa ja ema imestasid selle üle, mida lapse kohta räägiti. 34  Siimeon õnnistas neid ja ütles lapse emale Maarjale: „See* laps paneb paljud Iisraelis langema+ ja uuesti tõusma+ ning teda põlatakse+ — 35  ka sinu hingest tungib läbi pikk mõõk+ —, nii et paljude südame mõtted tulevad ilmsiks.” 36  Seal oli ka naisprohvet Anna, Fanueli tütar Aaseri suguharust. See naine oli kõrges eas ning oli elanud oma mehega pärast abiellumist seitse aastat. 37  Ta oli 84-aastane lesk ning ei puudunud kunagi templist, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastudes ja palvetades. 38  Just sel tunnil tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat tänama ning rääkima sellest lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastamist.+ 39  Kui nad olid kõik Jehoova seaduse kohaselt teinud,+ läksid nad tagasi Galileasse oma linna Naatsaretti.+ 40  Laps kasvas, sai üha tugevamaks ja targemaks ning oli Jumala soosingus.+ 41  Jeesuse vanematel oli tavaks käia igal aastal Jeruusalemmas paasapüha pidamas.+ 42  Kui Jeesus oli 12-aastane, läksid nad nagu tavaliselt pühadeks üles Jeruusalemma.+ 43  Pärast pühi asusid nad tagasiteele, kuid vanemad ei märganud, et Jeesus jäi maha Jeruusalemma. 44  Arvates, et ta on teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee, siis aga hakkasid teda sugulaste ja tuttavate seast otsima. 45  Ent kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda sealt. 46  Kolme päeva pärast leidsid nad ta templist, kus ta istus õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi. 47  Kõik, kes teda kuulasid, imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle.+ 48  Kui vanemad teda nägid, olid nad hämmastunud ja ema küsis temalt: „Pojake, miks sa meile niimoodi tegid? Isa ja mina oleme sind meeleheitlikult taga otsinud.” 49  Tema ütles neile: „Miks te mind otsisite? Kas te ei teadnud, et ma olen oma Isa kojas?”+ 50  Kuid nad ei mõistnud, mida ta sellega öelda tahtis. 51  Jeesus läks koos nendega alla Naatsaretti ning kuulas edaspidigi nende sõna.+ Tema ema aga hoidis kõik selle meeles.+ 52  Jeesus kasvas jõus ja tarkuses ning oli Jumala ja inimeste soosingus.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „näe! ma”.
Võib tõlkida ka „Näe! Jeruusalemmas”.
Võib tõlkida ka „näinud sinu päästet”.
Võib tõlkida ka „Näe! See”.

Kommentaarid

keiser. Kreeka sõna kaísar vastab ladina sõnale caesar. (Vt „Sõnaseletusi”.) Nime Augustus (ld „auväärne”) andis Rooma senat aastal 27 e.m.a Gaius Octavianusele, kes oli Rooma esimene keiser. Ta sai tuntuks kui keiser Augustus. Tema määruse tõttu sündis Jeesus Petlemmas ja sellega täitus piibli prohvetiennustus. (Tn 11:20; Mi 5:2.)

kõik riigi elanikud. Sõna-sõnalt „kogu maailm”. Laiemas tähenduses tähistab selles fraasis esinev kreeka sõna oikuméne inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) 1. saj kasutati seda ka tohutu Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Ap 24:5.)

tuleb arvele võtta. Augustus andis selle määruse välja ilmselt selleks, et tal oleks lihtsam rahvalt makse koguda ja mehi sõjaväkke värvata. Arvatavasti sellega täituski Taanieli prohvetiennustus valitsejast, „kes saadab maksunõudja suursugust kuningriiki läbi käima”. Taaniel ennustas ka, et selle valitseja ametijärglase, „ühe põlatu” valitsusajal toimub midagi pöördelist: murtakse lepingu juht ehk hukatakse messias. (Tn 11:20–22.) Jeesus hukati Augustuse ametijärglase Tiberiuse ajal.

Quirinius ... Süüria maavalitseja. Silmapaistvat Rooma senaatorit Publius Sulpicius Quiriniust mainitakse piiblis vaid korra. Õpetlased väitsid varem, et Quirinius oli Rooma provintsi Süüria maavalitseja ainult ühe ametiaja umbes aastal 6 m.a.j, kui rahvaloenduse järel puhkes mäss. See piiblitekst pani nad kahtlema Luuka ülestähenduse usaldusväärsuses, kuna nad olid seisukohal, et Quirinius oli maavalitseja aastal 6 või 7 m.a.j, kuid Jeesus sündis varem. Ent aastal 1764 leiti raidkiri, mis annab alust järeldada, et Quirinius oli Süüria maavalitseja (legaat) kaks ametiaega. On ka teisi raidkirju, mis on veennud ajaloolasi, et Quirinius oli Süüria maavalitseja ka varem, enne meie ajaarvamist. Ilmselt toimus just siis selles salmis mainitud esimene arvelevõtmine. Lisaks ei võta kriitikud arvesse kolme fakti. Esiteks, Luukas näitab, et toimus rohkem kui üks rahvaloendus, kuna ta nimetab seda esimeseks arvelevõtmiseks. Ta oli teadlik ka hilisemast loendusest, mis toimus umbes aastal 6 m.a.j. Seda arvelevõtmist mainib Luukas tekstis Ap 5:37 ja sellest räägib ka Josephus Flavius. Teiseks, piibli kronoloogia järgi ei saanud Jeesus sündida Quiriniuse teisel ametiajal, kuid võis sündida tema esimesel ametiajal, mis oli millalgi aastatel 4–1 e.m.a. Kolmandaks, Luukas on tuntud kui hoolikas ajaloolane, kes kirjutas sündmustest, millest paljud toimusid tema eluajal. (Lu 1:3.) Peale selle kirjutas ta püha vaimu mõjutusel. (2Ti 3:16.)

läks Galileast ... üles. Naatsaretist kõigest 11 km kaugusel asus samuti linn nimega Petlemm, kuid prohvetiennustuses oli öeldud, et messias tuleb Petlemmast, Efratast. (Mi 5:2.) See Petlemm, mida nimetati ka Taaveti linnaks, asus lõunas Juudamaal. (1Sa 16:1, 11, 13.) Naatsaretist sellesse Petlemma oli linnulennult 110 km. Võttes aluseks tänapäevased teed, võis teekond läbi Samaaria olla kuni 150 km pikk. Tee kulges läbi mägismaa ja see vaevarikas rännak võis võtta mitu päeva.

oma esmasündinu. See väljend näitab, et Maarjal sündis hiljem veel lapsi. (Mt 13:55, 56; Mr 6:3.)

sõime. Kreeka sõna phátne võib tähendada nii sõime kui ka latrit. (Vrd tekstiga Lu 13:15, kus see sõna on tõlgitud vastega „latter”.) Selles salmis mõeldakse ilmselt sõime, kuid piibel ei täpsusta, kas see asus väljas või sees või kas see oli latri külge kinnitatud.

majas. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka külalistetuba, nagu see on tõlgitud tekstides Mr 14:14 ja Lu 22:11.

karjased. Jeruusalemma templis ohverdati pidevalt palju lambaid. Võimalik, et osa lambaid, keda Petlemma lähistel kasvatati, oli mõeldud ohvriloomadeks.

elasid lageda taeva all. Vastav kreeka väljend tuleneb verbist, milles on ühendatud sõnad agrós (väli) ja aulé (õu), ja tähendab „väljal elama”. See kannab endas mõtet lageda taeva all ööbimisest. Lambad viidi päevaks välja igal aastaajal. Kuid salmis öeldakse, et karjased olid lammastega väljas ka öösel. See annab aimu, millal Jeesus sündis. Iisraelis algab vihmaperiood oktoobri keskel ja kestab mitu kuud. Detsembris esineb nii Petlemmas kui ka Jeruusalemmas tihti öökülma. See, et Petlemma karjased olid lammastega öösel väljas, näitab, et vihmaperiood ei olnud veel alanud. (Vt lisa B15.)

Jehoova ingel. See väljend esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, esimest korda tekstis 1Mo 16:7, ja koosneb heebrea vastest sõnale „ingel” ja tetragrammist. Ühes varases Septuaginta käsikirjas on tekstis Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja), millele järgneb Jumala nimi heebrea tähtedega. See fragment leiti Iisraelist Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Lu 1:11 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on „Uue maailma tõlkes” selles fraasis nimi Jehoova. Põhjendused on toodud lisades C1 ja C3.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova pühamusse. Nagu öeldakse Lu 1:6 kommentaaris, on Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks on väljendites tähendusega „Jehoova pühamu” ja „Jehoova tempel” sageli tetragramm. (4Mo 19:20; 2Ku 18:16; 23:4; 24:13; 2Aj 26:16; 27:2; Jer 24:1; Hes 8:16; Hag 2:15.) Nagu näitab lisa C1, on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. Seetõttu on siin kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:9.)

Jehoova ingel. Vt Lu 1:11 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:9.

Jehoova auhiilgus. Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Piibli heebreakeelses osas esineb vastega „auhiilgus” või „au” tõlgitud heebrea sõna koos tetragrammiga rohkem kui 30 korda. Mõned näited on tekstides 2Mo 16:7; 40:34; 3Mo 9:6, 23; 4Mo 14:10; 16:19; 20:6; 1Ku 8:11; 2Aj 5:14; 7:1; L 104:31; 138:5; Jes 35:2; 40:5; 60:1; Hes 1:28; 3:12; 10:4; 43:4; Hab 2:14. (Vt Lu 1:6, 1:9 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:9.)

kes on ... messias. Ingel kasutas seda nimetust Jeesuse kohta prohvetlikult, kuna Jeesusest sai messias ehk Kristus alles siis, kui ta ristiti ja tema peale tuli püha vaim. (Mt 3:16, 17; Mr 1:9–11; Lu 3:21, 22.)

isand messias. Sõna-sõnalt „isand Kristus”. Kr christós kýrios. See väljend esineb piibli kreekakeelses osas vaid siin. Ingel kasutas seda nimetust Jeesuse kohta prohvetlikult ja seega võiks seda lauseosa tõlkida ka fraasiga „kellest saab isand messias”. (Vt selle salmi kommentaari kes on ... messias.) Tekstis Ap 2:36 ütleb Peetrus püha vaimu mõjutusel, et Jumal on teinud Jeesuse „nii Isandaks kui ka messiaks”. Kuid väljendit, mis on tõlgitud kui „isand messias”, võib mõista ka teisiti. Mõne õpetlase meelest võib tõlkevasteks olla ka „võitud isand”. Teiste arvates tähendab see väljend „Isanda Kristust”. Sellisel kujul esineb see fraas salmis Lu 2:11 mõnes ladina- ja süüriakeelses piiblitõlkes. Sarnaselt sellega kasutavad mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (mida lisas C tähistatakse lühenditega J5–8, 10) vastet mašíah Jehová („Jehoova Kristus”, „Jehoova messias”, „Jehoova võitu”). Sel ja teistel põhjustel on mõned järeldanud, et seda väljendit siin salmis tuleb mõista nagu väljendit tekstis Lu 2:26, mis on tõlgitud vastega „Jehoova saadetud messias”.

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”, „ma tunnen temast suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 12:18 kommentaari.)

mul on sinust hea meel. Võib tõlkida ka „sinul on mu soosing”, „ma tunnen sinust suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 3:17 ja 12:18 kommentaari.)

ja olgu rahu maa peal nende inimeste seas, kellest tal on hea meel. On käsikirju, mille järgi võiks seda salmiosa tõlkida järgmiselt: „ja maa peal rahu, inimestest hea meel”, ning umbes nii ongi see tõlgitud osades piiblitõlgetes. Ent „Uue maailma tõlke” vastet toetavad vanemad ja usaldusväärsemad käsikirjad. Ingli teadaanne ei näita, et Jumal tunneb heameelt kõigist inimestest nende hoiakust või tegudest olenemata. See viitab hoopis inimestele, kellest Jumalal on hea meel seepärast, et nad usuvad temasse ja saavad tema poja järelkäijateks. (Vt selle salmi kommentaari inimeste seas, kellest tal on hea meel.)

inimeste seas, kellest tal on hea meel. Kr anthrópois eudokías. Kreeka sõna eudokía tähendab ka „hea tahe; meelepärasus; soov”. Verbi eudokéo on kasutatud tekstides Mt 3:17; Mr 1:11 ja Lu 3:22 (vt Mt 3:17 ja Mr 1:11 kommentaari), kus Jumal pöördub oma poja poole kohe, kui too on ristitud. Selle põhitähendus on „heaks kiitma; head meelt tundma; rõõmu tundma”. Ingli teadaanne ei näidanud, et Jumal tunneb heameelt kõigist inimestest nende hoiakust või tegudest olenemata. See viitab hoopis inimestele, kellest Jumalal on hea meel seepärast, et nad usuvad temasse ja saavad tema poja järelkäijateks. Kuigi kreeka sõna eudokía käib mõnes salmis inimeste heameele kohta (Ro 10:1; Flp 1:15, P 1988), on seda sagedamini kasutatud Jumala heameele või heakskiidu kohta (Mt 11:26; Lu 10:21; Ef 1:5, 9; Flp 2:13; 2Te 1:11). Nii on seda sõna kasutatud Septuagintas tekstis L 51:18 (50:20, LXX).

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

millest Jehoova meile teada andis. Sõnumi andsid edasi küll inglid, kuid karjased said aru, et see lähtus Jumal Jehoovalt. Kreeka verbi, mis on tõlgitud kui „teada andma”, on Septuagintas kasutatud tekstides, kus Jehoova annab inimestele teada oma tahte või kus inimesed tahavad seda teada saada. Neis salmides on heebreakeelses algtekstis sageli tetragramm. (L 25:4; 39:4; 98:2; 103:6, 7.) Seetõttu on loogiline järeldada, et juudi karjased kasutasid selles olukorras nime Jehoova. (Vt Lu 1:6 kommentaari, lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:15.)

Jeesus. Vastab heebrea nimele Ješua või Jošua (Joosua), mis on nime Jehošua lühivormid, ning tähendab „Jehoova on pääste”.

Jeesus. Vt Mt 1:21 kommentaari.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoovale. See tsitaat põhineb salmidel 2Mo 13:2, 12, kus heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Kui neil jõudis kätte aeg end ... puhastada. St, kui neil jõudis kätte aeg end jumalateenimiseks rituaalselt puhastada. Moosese seaduse järgi pidi naine end pärast poja sündi 40 päeva puhastama. (3Mo 12:1–4.) Selle käsu mõte ei olnud alavääristada naisi või sünnitamist, vaid õpetada olulist tõde: sünnituse teel kandub Aadama patt ühelt põlvkonnalt teisele. Ka Maarja polnud erand, ehkki osa teolooge väidab vastupidist. (Ro 5:12.) Luukas kasutas selles salmis asesõna „nemad”, kuid ta ei mõelnud, et lisaks Maarjale vajas puhastamist ka Jeesus. Ta teadis, et püha vaim oli Jeesust varjanud, nii et too ei pärinud oma ebatäiuslikult emalt pattu. (Lu 1:34, 35.) Luukas võis pidada silmas hoopis Jeesuse kasuisa Joosepit, kes oma pere templisse viis ja kes perepeana vastutas selle eest, et ohver saaks toodud.

et tuua ta Jehoova ette. Nagu näitab järgmine salm, toodi Jeesus pärast sündi templisse kooskõlas Jehoova sõnadega salmides 2Mo 13:1, 2, 12, kus vanematele öeldakse, et neil tuleb iga meessoost esmasündinu Jehoovale pühendada. Samuti meenutab väljend „et tuua ta Jehoova ette” fraasi „viin ma ta Jehoova ette”, mis esineb tekstis 1Sa 1:22–28, kus kirjeldatakse väikse Saamueli andmist Jehoova teenistusse. (Vt Lu 1:6, 2:23 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:22.)

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Kui neil jõudis kätte aeg end ... puhastada. St, kui neil jõudis kätte aeg end jumalateenimiseks rituaalselt puhastada. Moosese seaduse järgi pidi naine end pärast poja sündi 40 päeva puhastama. (3Mo 12:1–4.) Selle käsu mõte ei olnud alavääristada naisi või sünnitamist, vaid õpetada olulist tõde: sünnituse teel kandub Aadama patt ühelt põlvkonnalt teisele. Ka Maarja polnud erand, ehkki osa teolooge väidab vastupidist. (Ro 5:12.) Luukas kasutas selles salmis asesõna „nemad”, kuid ta ei mõelnud, et lisaks Maarjale vajas puhastamist ka Jeesus. Ta teadis, et püha vaim oli Jeesust varjanud, nii et too ei pärinud oma ebatäiuslikult emalt pattu. (Lu 1:34, 35.) Luukas võis pidada silmas hoopis Jeesuse kasuisa Joosepit, kes oma pere templisse viis ja kes perepeana vastutas selle eest, et ohver saaks toodud.

Nad tõid ohvri. Moosese seaduse järgi oli naine teatud aja pärast sünnitust rituaalselt ebapuhas. Kui see aeg lõppes, toodi tema eest põletusohver ja patuohver. (3Mo 12:1–8.)

Jehoova seaduses. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 13:9; 2Ku 10:31; 1Aj 16:40; 22:12; 2Aj 17:9; 31:3; Neh 9:3; L 1:2; 119:1; Jes 5:24; Jer 8:8; Am 2:4.) Piibli kreekakeelses osas eelneb väljend, mida võib tõlkida nagu on kirjutatud, sageli heebreakeelse osa tsitaatidele. (Mr 1:2; Ap 7:42; 15:15; Ro 1:17; 10:15; vt Lu 1:6 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:23.)

Iga esmasündinud poisslaps. Tekst Lu 2:22–24 ei räägi ainult ohvrist, mille Maarja tõi enda puhastamiseks (vt Lu 2:22 ja 2:24 kommentaari), vaid ka sellest, et vanematel tuli pärast esiklapse sündi maksta viis seeklit hõbedat, nagu seadus nõudis. Esmasündinuna oli Jeesus pühendatud Jumalale ja kuulus talle. Seega tuli Jeesuse vanematel Joosepil ja Maarjal seaduse järgi ta vabaks osta. (2Mo 13:1, 2; 4Mo 18:15, 16.) Seda tuli teha siis, kui laps oli „ühekuune või vanem”. Niisiis võis Joosep need viis seeklit maksta samal ajal, kui Maarja tõi enda puhastamiseks ohvri, st 40 päeva pärast Jeesuse sündi.

Jehoovale. See tsitaat põhineb salmidel 2Mo 13:2, 12, kus heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Jehoova seaduses. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 13:9; 2Ku 10:31; 1Aj 16:40; 22:12; 2Aj 17:9; 31:3; Neh 9:3; L 1:2; 119:1; Jes 5:24; Jer 8:8; Am 2:4.) Piibli kreekakeelses osas eelneb väljend, mida võib tõlkida nagu on kirjutatud, sageli heebreakeelse osa tsitaatidele. (Mr 1:2; Ap 7:42; 15:15; Ro 1:17; 10:15; vt Lu 1:6 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:23.)

Nad tõid ohvri. Moosese seaduse järgi oli naine teatud aja pärast sünnitust rituaalselt ebapuhas. Kui see aeg lõppes, toodi tema eest põletusohver ja patuohver. (3Mo 12:1–8.)

Jehoova seadus. Vt Lu 2:23 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:24.

Paar turteltuvi või kaks tuvipoega. Kui naine oli vaene, lubas seadus tal lamba asemel ohvriks tuua linnu, mis oli märksa odavam. (3Mo 12:6, 8.) Sellest võib järeldada, et Joosep ja Maarja olid ohvri toomise ajal vaesed. Järelikult ei tulnud astroloogid Jeesust vaatama siis, kui too oli veel vastsündinu (Mt 2:9–11), sest kui astroloogid oleksid oma kallid kingitused juba üle andnud, oleksid Joosep ja Maarja templis lamba ohverdanud.

Siimeon. See nimi tuleb heebrea verbist tähendusega „kuulma; kuulda võtma”. Nii nagu Sakariase ja Eliisabeti kohta, öeldakse ka Siimeoni kohta, et ta oli õige. (Lu 1:5, 6.) Veel öeldakse, et ta oli jumalakartlik (kr eulabés). Seda kreeka sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas hoolsa ja kohusetundliku jumalateenija kohta. (Ap 2:5; 8:2; 22:12.)

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

Jehoova saadetud messiat. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend tähendusega „Issanda Kristust” (ton christón kyríu), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Selle väljendiga on olemasolevates Septuaginta käsikirjades tõlgitud heebrea väljendit mašíah JHVH, mille tähendus on „Jehoova võitu”. See esineb piibli heebreakeelses osas 11 korda. (1Sa 24:6 [kaks korda], 10; 26:9, 11, 16, 23; 2Sa 1:14, 16; 19:21; Nu 4:20; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:26.)

messiat. Võib tõlkida ka „võitut”, „Kristust”. Messias (hbr mašíah) on samaväärne tiitliga Kristus (kr Christós). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. (Vt Mt 1:1 kommentaari ja selle salmi kommentaari Jehoova saadetud messiat.)

kõrgeim valitseja. Kr despótes. Selle sõna põhitähendus on „omanik; isand; peremees”. (1Ti 6:1; Tt 2:9; 1Pe 2:18.) Kui seda kasutatakse Jumala poole pöördumisel, nagu siin ning tekstides Ap 4:24 ja Ilm 6:10, on see tõlgitud vastega „kõrgeim valitseja”, kirjeldamaks tema kõrgeaulisust ja majesteetlikkust. Mõned teised piiblitõlked kasutavad vasteid Issand ja Valitseja. Paljudes piibli kreekakeelse osa heebreakeelsetes tõlgetes on sõna despótes vasteks adonaí (kõrgeim valitseja) ja vähemalt kahes tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J9, 18) on kasutatud Jumala nime Jehoova.

lased sa oma orjal ... rahus surra. Võib tõlkida ka „lased sa oma orjal ... rahus minna”. Kreeka sõna, mida võib tõlkida kui „minna laskma”, tähendab sõna-sõnalt „vabaks laskma; lahti laskma; ära saatma”, aga seda kasutatakse ka eufemismina tähenduses „surra laskma”. Rahus surema võib tähendada seda, et inimene on elanud rahuldust pakkuvat elu või näinud oma lootuste täitumist. (Vrd 1Mo 15:15; 1Ku 2:6.) Jumala tõotus Siimeonile oli täitunud: ta oli näinud päästjat, Jehoova saadetud messiat. Siimeon võis nüüd tunda sisemist rahu, suikuda surmaunne ning oodata ülesäratamist. (Lu 2:26.)

kõrvaldab rahvastelt pimeduskatte. Võib tõlkida ka „on ilmutuseks rahvaile”. Kreeka sõna apokálypsis, mis on tõlgitud kui „pimeduskatet kõrvaldama”, tähendab ka kattest vabastamist, avamist, avalikuks tegemist, ilmutamist. Seda on sageli kasutatud vaimsete tõdede või Jumala tahte ja eesmärkide teatavaks tegemise kohta. (Ro 16:25; Ef 3:3; Ilm 1:1.) Eakas Siimeon räägib, et Jeesus on valgus, ja annab mõista, et peale juutide ja proselüütide paistab vaimne valgus ka teistele rahvastele. Siimeoni prohvetlikud sõnad on kooskõlas piibli heebreakeelse osa ennustustega, näiteks nendega, mis on tekstides Jes 42:6 ja 49:6.

ülesäratamist. Kr anástasis (ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine). Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Mt 22:31; Ap 4:2; 24:15; 1Ko 15:12, 13.) Septugintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”, andmaks edasi heebrea verbi tähendusega „elama”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

uuesti tõusma. Kr anástasis. Seda on piibli kreekakeelses osas tavaliselt tõlgitud vastega „ülestõusmine”. (Vt Mt 22:23 kommentaari.) Siimeoni sõnad selles salmis näitavad, et inimesed reageerivad Jeesusele erinevalt, nii et nende südame mõtted tulevad ilmsiks. (Lu 2:35.) Uskmatud põlgavad Jeesuse ära, nad otsekui komistavad ja kukuvad. Nagu oli ennustatud, saigi Jeesusest paljudele juutidele komistuskivi. (Jes 8:14.) Teised aga usuvad Jeesusesse. (Jes 28:16.) Nad on „surnud oma väärsammude ja pattude tõttu”, kuid tõusevad piltlikus mõttes üles ja tunnevad rõõmu headest suhetest Jumalaga. (Ef 2:1.)

hingest. Vt „Sõnaseletusi”.

pikk mõõk. Ilmselt mõeldakse sellega valu, kannatusi ja kurbust, mida Maarja pidi tundma, nähes oma poega piinapostil suremas. (Joh 19:25.)

prohvetlikult rääkima. Vastav kreeka sõna propheteúo tähendab „kuulutama, teada andma”. Piiblis tähendab see Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist. Sageli mõeldakse sellega ennustamist, kuid see pole selle sõna põhitähendus. See võib tähendada ka jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. (Vt Mt 26:68, Mr 14:65 ja Lu 22:64 kommentaari.) Selles olukorras pani püha vaim inimesed prohvetlikult rääkima, see tähendab rääkima vägevatest tegudest, mida Jumal on teinud ja veel teeb. (Ap 2:11.) Nad olid prohvetid ehk Jehoova eesträäkijad. Ka heebrea keeles on prohvetlikult rääkimisel sama tähendus. Näiteks tekstis 2Mo 7:1 nimetatakse Aaronit Moosese prohvetiks. See tähendab, et Aaron rääkis Moosese asemel ehk oli tema eestkõneleja, mitte aga tulevikuennustaja.

Anna. Kreeka vaste heebrea nimele Hanna, mis tähendab „soosing; arm”. Anna tegutses kui naisprohvet, rääkides väiksest Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastamist. Väljendi „prohvetlikult rääkimine” peamine tähendus on Jumalalt pärit sõnumite teadaandmine ja tema tahte teatavaks tegemine. (Vt Ap 2:17 kommentaari.)

teenida teda. Võib tõlkida ka „osaleda tema pühas teenistuses”. Kreeka verb latreúo tähendab peamiselt „teenima” ja piiblis kasutatakse seda enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 2:37; 4:8; Ap 7:7; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3) ja teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Vahel on seda sõna kasutatud seoses ebajumalateenimisega, loodu kummardamisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)

ei puudunud kunagi templist. Anna oli alati templis, võimalik, et alates ajast, mil templiväravad hommikul avati, kuni nende sulgemiseni õhtul. Nagu paljud teised ustavad jumalateenijad, teenis ka Anna Jumalat paastudes ja palvetades, mis näitab, et ta oli südamest kurb tollase olukorra pärast ning ihkas muutust. (Esr 10:1; Neh 1:4; Nu 1:16.) Juudid olid sajandeid olnud allutatud võõrvõimudele ning õige jumalateenimine oli niivõrd mandunud, et mõjutas koguni templis toimuvat ja preesterkonda. See selgitab, miks Anna ja teised ootasid igatsusega Jeruusalemma vabastamist. (Lu 2:38.)

teenis Jumalat. Võib tõlkida ka „osales Jumala pühas teenistuses”. (Vt Lu 1:74 kommentaari.)

Jumalat. Varaseimates kreekakeelsetes käsikirjades on siin theós (jumal), teistes kreekakeelsetes käsikirjades ning ladina- ja süüriakeelsetes tõlgetes on sõna tähendusega „isand, issand”. Mitmed piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (mida lisas C tähistatakse lühenditega J5, 7–17, 28) kasutavad siin Jumala nime ning selles salmis olevat fraasi on tõlgitud vastega „Jehoovat tänama”.

Jehoova. See on selles piiblitõlkes esimene koht, kus Luuka evangeeliumis esineb Jumala nimi. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis esines selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega Issand. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 1:6.) Luuka evangeeliumi kahes esimeses peatükis on palju viiteid piibli heebreakeelse osa väljenditele ja lõikudele, kus esineb Jumala nimi. Näiteks fraas „käsud ja õigusnormid” ning muud sarnased väljendid esinevad kohtades, kus on Jumala nimi või kus Jehoova ise räägib. (1Mo 26:2, 5; 4Mo 36:13; 5Mo 4:40; 27:10; Hes 36:23, 27.)

Jehoova seaduses. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 13:9; 2Ku 10:31; 1Aj 16:40; 22:12; 2Aj 17:9; 31:3; Neh 9:3; L 1:2; 119:1; Jes 5:24; Jer 8:8; Am 2:4.) Piibli kreekakeelses osas eelneb väljend, mida võib tõlkida nagu on kirjutatud, sageli heebreakeelse osa tsitaatidele. (Mr 1:2; Ap 7:42; 15:15; Ro 1:17; 10:15; vt Lu 1:6 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:23.)

Jehoova seaduse. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „seadus” ja tetragrammist. (2Mo 13:9; 2Ku 10:31; 1Aj 16:40; 22:12; 2Aj 17:9; 31:3; Neh 9:3; L 1:2; 119:1; Jes 5:24; Jer 8:8; Am 2:4; vt Lu 1:6, 2:23 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 2:39.)

läksid nad tagasi Galileasse. Kuigi sellest salmist võib jääda mulje, et pärast templis käimist läksid Joosep ja Maarja kohe Naatsaretti, tasub meeles pidada, et Luuka jutustus on kokkuvõtlik. Matteuse evangeeliumis (2:1–23) räägitakse ka järgmistest üksikasjadest: astroloogide külaskäik, Joosepi ja Maarja põgenemine Egiptusse, et pääseda kuningas Herodese käest, Herodese surm ja ka perekonna naasmine Naatsaretti.

Jeesuse vanematel oli tavaks. Moosese seaduse järgi polnud naistel tarvis paasapüha pidustustest osa võtta. Ent Maarjal oli tavaks minna koos Joosepiga igal aastal paasapühaks Jeruusalemma. (2Mo 23:17; 34:23.) Aastast aastasse võtsid nad selle teekonna ette üha kasvava perega. Tee kulges läbi mägise maastiku ning rännaku pikkus oli kokku ligi 300 km.

läks Galileast ... üles. Naatsaretist kõigest 11 km kaugusel asus samuti linn nimega Petlemm, kuid prohvetiennustuses oli öeldud, et messias tuleb Petlemmast, Efratast. (Mi 5:2.) See Petlemm, mida nimetati ka Taaveti linnaks, asus lõunas Juudamaal. (1Sa 16:1, 11, 13.) Naatsaretist sellesse Petlemma oli linnulennult 110 km. Võttes aluseks tänapäevased teed, võis teekond läbi Samaaria olla kuni 150 km pikk. Tee kulges läbi mägismaa ja see vaevarikas rännak võis võtta mitu päeva.

läksid ... üles Jeruusalemma. Neil tuli minna läbi mägise ala. (Vt Lu 2:4 kommentaari.)

esitas neile küsimusi. Kuulajate reageeringust on näha, et Jeesuse küsimused olid midagi enamat kui vaid ühe uudishimuliku poisi küsimused. (Lu 2:47.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud kui „esitas ... küsimusi”, võib tähendada ka kohtulikku küsitlemist ja ristküsitlust. (Mt 27:11; Mr 14:60, 61; 15:2, 4; Ap 5:27.) Ajaloolaste sõnul oli tähtsamatel usujuhtidel kombeks jääda pärast pühi templisse ja õpetada mõnes selle avaras sammaskäigus. Inimesed võisid istuda nende jalge ees, neid kuulata ja neile küsimusi esitada.

imestasid. Kreeka verb, mille vasteks on „imestama”, on siin vormis, mis viitab kestvale või korduvale imestusele.

taevas avanes. Ilmselt andis Jumal Jeesusele võime mõista taevaseid asju. Muu hulgas võis see tähendada seda, et Jeesusele meenus tema inimelule eelnenud taevane elu.

avanes taevas. Ilmselt andis Jumal Jeesusele võime mõista taevaseid asju. Muu hulgas võis see tähendada seda, et Jeesusele tuli meelde tema taevane elu. Seda on näha tema enda sõnadest pärast ristimist ja eriti palvest, mille ta esitas 33. aasta paasaõhtul. Sellest palvest ilmneb ka, et Jeesus mäletas auhiilgust, mis tal oli olnud isa juures taevas, ning ka seda, mida isa oli siis öelnud ja teinud. (Joh 6:46; 7:28, 29; 8:26, 28, 38; 14:2; 17:5.) Tõenäoliselt meenus see kõik Jeesusele siis, kui ta lasi end ristida ja kui teda püha vaimuga võiti.

Tema ütles neile. Sellele fraasile järgnevad sõnad on Jeesuse esimesed sõnad, mis on piiblis kirjas. Poisina ei olnud Jeesus ilmselt täielikult teadlik oma inimelule eelnenud taevasest elust. (Vt Mt 3:16 ja Lu 3:21 kommentaari.) Siiski võib arvata, et tema ema ja kasuisa olid talle rääkinud, mida inglid olid öelnud, samuti mida Siimeon ja Anna olid ennustanud, kui pere 40 päeva pärast Jeesuse sündi Jeruusalemmas käis. (Mt 1:20–25; 2:13, 14, 19–21; Lu 1:26–38; 2:8–38.) Jeesuse sõnad näitavad, et ta mõistis mingil määral, et tema sünd oli olnud ime ja et tal on oma taevase isa Jehoovaga eriline suhe.

ma olen oma Isa kojas. Sõna-sõnalt „ma pean olema selles, mis on mu Isa oma”. Kontekstist selgub, et Joosep ja Maarja tahtsid teada, kus Jeesus on, ja seega on loogiline järeldada, et nende sõnadega on mõeldud asukohta. (Lu 2:44–46.) Oma teenistuse ajal nimetas Jeesus templit oma isa kojaks. (Joh 2:16.) Osa õpetlaste meelest võib seda kreeka väljendit mõista ka laiemalt ja tõlkida kui „ma pean olema hõivatud oma Isa asjadega”.

üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Mr 10:32; Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mt 19:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.

läks Galileast ... üles. Naatsaretist kõigest 11 km kaugusel asus samuti linn nimega Petlemm, kuid prohvetiennustuses oli öeldud, et messias tuleb Petlemmast, Efratast. (Mi 5:2.) See Petlemm, mida nimetati ka Taaveti linnaks, asus lõunas Juudamaal. (1Sa 16:1, 11, 13.) Naatsaretist sellesse Petlemma oli linnulennult 110 km. Võttes aluseks tänapäevased teed, võis teekond läbi Samaaria olla kuni 150 km pikk. Tee kulges läbi mägismaa ja see vaevarikas rännak võis võtta mitu päeva.

läksid ... üles Jeruusalemma. Neil tuli minna läbi mägise ala. (Vt Lu 2:4 kommentaari.)

Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud. Võib tõlkida ka „Ükski Jumala sõna ei jää täitumata”. Teine võimalik tähendus: „Jumalale pole miski võimatu”. Selles fraasis esinev kreeka sõna rhéma tähendab „sõna, ütlus; sõnum; asi; sündmus”. Kuigi kreekakeelset teksti võib tõlkida mitut moodi, on põhitähendus sama, nimelt, et Jumalal on kõik võimalik ja ta suudab täita kõik oma tõotused. Salmi sõnastus on sarnane sellega, kuidas Septuagintas on tõlgitud piiblitekst 1Mo 18:14, kus Jehoova kinnitab Aabrahamile, et selle naine Saara sünnitab oma vanas eas poja, Iisaki.

Jeesus läks ... alla. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna. Siin on mõeldud Jeruusalemmast lahkumist. (Lu 10:30, 31; Ap 24:1, P 1997; vrd Mt 20:17, Lu 2:4 ja 2:42 kommentaariga.)

kuulas edaspidigi nende sõna. Võib tõlkida ka „oli neile allaheitlik”. Kreeka verb näitab kestvat tegevust. Kui Jeesus oli templis oma teadmistega Jumala sõnast õpetajates hämmingut tekitanud, läks ta koju ja allus alandlikult oma vanematele. Jeesuse kuulekus oli tähelepanuväärsem kui ühegi teise lapse kuulekus, kuna tema täitis Moosese seaduse igas üksikasjas ja kuulekus vanematele oli osa sellest. (2Mo 20:12; Ga 4:4.)

kõik selle. Võib tõlkida ka „kõik need sõnad”. (Vt Lu 1:37 kommentaari.)

Pildid ja videod

Keiser Augustus
Keiser Augustus

Octavianus, täisnimega Gaius Julius Caesar Octavianus, oli Rooma impeeriumi esimene keiser. Octavianuse lapsendas Rooma diktaator Julius Caesar, kes mõrvati aastal 44 e.m.a. Septembris aastal 31 e.m.a sai Octavianusest Rooma impeeriumi valitseja ning 16. jaanuaril aastal 27 e.m.a andis Rooma senat talle tiitli Augustus. Aastal 2 e.m.a andis keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud peavad oma linnas end arvele võtma. (Lu 2:1–7.) Tema määruse tõttu sündis Jeesus Petlemmas ja sellega täitus piibli prohvetiennustus. (Tn 11:20; Mi 5:2.) Augustus suri 17. augustil (Juliuse kalendri järgi 19. augustil) aastal 14 m.a.j. See oli kuu, millele ta oli andnud enda järgi nime. Pildil olev pronksskulptuur on pärit aastatest 27–25 e.m.a ning seda hoitakse Briti Muuseumis.

Talv Petlemmas
Talv Petlemmas

Jeesus ei saanud sündida detsembris, sest novembrist märtsini on Petlemmas tavaliselt külm ja vihmane ilm. Talvel võib sealkandis lund sadada. Sellel aastaajal ei oleks karjased olnud öösel oma karjadega lageda taeva all. (Lu 2:8.) Petlemm asub Juuda mägismaal 780 m kõrgusel merepinnast.

Jeesus sõimes
Jeesus sõimes

Tekstis Lu 2:7 on vastega „sõim” tõlgitud kreeka sõna phátne. Palestiinas on arheoloogid leidnud suuri lubjakivist välja tahutud toidukünasid, mille pikkus on umbes meeter ning laius ja kõrgus umbes pool meetrit. Võimalik ka, et sõimed olid raiutud kaljukoobastesse, kus loomad ulu all olid; selliseid sõimesid on teada hilisemast ajast.

Turteltuvi ja tuvi
Turteltuvi ja tuvi

Moosese seaduse järgi pidi naine, kes oli sünnitanud, tooma põletusohvriks noore jäära ja patuohvriks tuvipoja või turteltuvi. Kui pere oli vaene, nagu ilmselt Maarja ja Joosep, ega saanud tuua ohvriks jäära, võis ohverdada kaks turteltuvi või kaks tuvipoega. (3Mo 12:6–8.) Esimesel pildil on turteltuvi (Streptopelia turtur). See liik elutseb nii Iisraelis kui ka Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Igal aastal oktoobris rändavad nad Iisraelist lõuna poole soojematesse maadesse ning naasevad kevadel. Teisel pildil on kaljutuvi (Columba livia). Neid linde leidub kogu maailmas ja harilikult nad ei rända.

Vaade Jisreeli orule
Vaade Jisreeli orule

Vaade Naatsareti lähedal asuvalt kaljult lõuna poole. Viljakas Jisreeli org, mida mainitakse mitmes piibliloos, kulgeb idast läände. (Jos 17:16; Koh 6:33; Ho 1:5.) Taamal vasakul on näha Moore küngas, mille nõlval paikneb Naini linn. Nainis äratas Jeesus surnuist üles ühe lesknaise poja. (Koh 7:1; Lu 7:11–15.) Pildi keskosas paistab silmapiiril Gilboa mägi. (1Sa 31:1, 8.) Kuna Jeesus kasvas üles Naatsaretis, võis temagi tulla siia kaljule, kust on näha mitu Iisraeli ajaloos olulist kohta. (Lu 2:39, 40.)