Apostlite teod 13:1–52

13  Antiookia koguduses olid prohvetid ja õpetajad:+ Barnabas,+ Simeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli hariduse saanud koos valitseja Herodesega,+ ja Saulus.  Kui nad siis Jehoovat teenisid ja paastusid, ütles püha vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus,+ et nad võiksid teha tööd, milleks ma olen nad valinud*.”+  Pärast paastumist ja palvetamist panid nad käed nende peale ning saatsid nad teele.  Niisiis läksid need mehed, kelle püha vaim oli teele saatnud, alla Seleukeiasse ja purjetasid sealt Küprosele.  Kui nad jõudsid Salamisesse, hakkasid nad juutide sünagoogides Jumala sõna kuulutama. Neil oli abiliseks kaasas Johannes.+  Kui nad olid kogu saare kuni Pafoseni läbi käinud, kohtasid nad üht juudi meest nimega Barjeesus, kes oli nõid ja valeprohvet.  Ta oli koos prokonsul Sergius Paulusega, kes oli tark* mees. Prokonsul kutsus Barnabase ja Sauluse enda juurde, sest ta soovis väga kuulda Jumala sõna.  Nõid Elümas (tema nimi tähendabki nõida) asus neile aga vastu töötama, et prokonsul ei hakkaks Isandasse uskuma*.  Kuid Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks, sai täis püha vaimu, vaatas talle teraselt otsa 10  ja ütles: „Oh sind, kes sa oled täis igasugust pettust ja alatust! Sa Kuradi poeg,+ kõige õige vaenlane, kas sa kord juba ei lõpeta Jehoova sirgete teede väänamist? 11  Jehoova* käsi tuleb sinu peale ja sa jääd pimedaks ega näe mõnda aega päikesevalgust.” Otsekohe langeski tema silmadele paks udu ja pimedus ning ta käis ringi, otsides kedagi, kes teda kättpidi talutaks. 12  Kui prokonsul nägi, mis oli juhtunud, hakkas ta Isandasse uskuma,* sest ta oli Jehoova õpetusest hämmastunud. 13  Paulus läks koos oma kaaslastega Pafosest merele ja nad jõudsid Pergesse+ Pamfüülias, kuid Johannes+ lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.+ 14  Nemad aga läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia Antiookiasse.+ Läinud hingamispäeval sünagoogi,+ võtsid nad istet. 15  Pärast seda, kui oli loetud Moosese seadust ja prohvetiraamatuid,+ saatsid sünagoogi ülemad neile sõna: „Mehed, vennad, kui teil on rahvale midagi innustavat öelda, siis öelge.” 16  Seepeale tõusis Paulus püsti, viipas käega ja ütles: „Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulake! 17  Iisraeli rahva Jumal valis meie esiisad välja ja ta ülendas iisraellased, kui nad võõrana Egiptusemaal elasid, ning tõi nad sealt välja ülestõstetud käsivarrega.+ 18  Umbes 40 aastat talus ta neid kõrbes.+ 19  Kui ta oli hävitanud seitse Kaananimaa rahvast, jagas ta nende rahvaste maa neile pärandiks.+ 20  Kõik see toimus umbes 450 aasta jooksul. Pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid kuni prohvet Saamueli ajani.+ 21  Seejärel nõudsid nad endale kuningat+ ja Jumal andis neile Benjamini suguharust Kiisi poja Sauli,+ kes valitses 40 aastat. 22  Pärast tema tagandamist seadis ta neile kuningaks Taaveti,+ kelle kohta ta tunnistas: „Ma olen leidnud Iisai poja+ Taaveti, mehe, kes on mulle südame järele.+ Ta teeb kõik, mida ma tahan.” 23  Oma tõotuse kohaselt on Jumal andnud selle mehe järglaste hulgast Iisraelile päästja, Jeesuse.+ 24  Enne tema tulekut kuulutas Johannes kogu Iisraeli rahvale, et kahetsuse märgiks tuleb lasta end ristida*.+ 25  Kuid oma elutee lõpul rääkis Johannes: „Mina ei ole see, kelleks te mind peate.*+ Pärast* mind tuleb keegi, kelle sandaalirihmugi ma pole väärt lahti tegema.”+ 26  Mehed, vennad, Aabrahami järeltulijad ja kõik teised, kes te Jumalat kardate, meile on saadetud see päästesõnum.+ 27  Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei saanud küll aru, et tema on messias,* ent oma kohtumõistmisega viisid nad täide prohvetiraamatute sõnad,+ mida loetakse ette igal hingamispäeval. 28  Ehkki nad ei leidnud temas midagi, mis oleks surma väärt,+ nõudsid nad Pilatuselt, et ta hukataks.+ 29  Kui nad olid teoks teinud kõik, mis tema kohta oli kirjutatud, võtsid nad ta postilt maha ja panid hauda.+ 30  Aga Jumal äratas ta surnuist üles+ 31  ja paljude päevade jooksul ilmutas ta end neile, kes olid läinud koos temaga Galileast üles Jeruusalemma. Need annavad nüüd rahvale tema kohta tunnistust.+ 32  Niisiis me kuulutame teile head sõnumit tõotusest, mis anti meie esiisadele. 33  Jumal on selle tõotuse täielikult täide viinud meie, nende laste heaks, äratades üles Jeesuse,+ nagu on kirjutatud teises laulus: „Sina oled mu poeg, täna sai minust su isa.”+ 34  Jumal äratas tema surnuist üles, et ta keha ei peaks kunagi kõdunema,* nagu ta oli ette kuulutanud: „Ma osutan teile ustavalt truud armastust, nagu ma tõotasin osutada Taavetile.”+ 35  Ka ühes teises laulus öeldakse: „Sa ei luba oma ustaval näha kõdunemist.”+ 36  Taavet täitis kogu oma elu jooksul* Jumala tahet, suikus surmaunne ja läks puhkama oma esiisade juurde ning tema keha nägi kõdunemist.+ 37  Aga selle keha, kelle Jumal üles äratas, ei näinud kõdunemist.+ 38  Seepärast teadke, vennad, et me kuulutame teile pattude andekssaamist tema surma kaudu+ 39  ja et igaüks, kes usub, tunnistatakse tema kaudu süütuks kõiges selles, milles teid ei saa süütuks tunnistada Moosese seaduse alusel.+ 40  Vaadake siis, et teie peale ei tuleks see, mida on öeldud prohvetiraamatutes: 41  „Vaadake seda, te põlastajad, hämmastuge ja hukkuge, sest ma teen teie päevil teo, mida te ei usuks, isegi kui keegi teile sellest üksikasjalikult jutustaks.””+ 42  Kui nad olid väljumas, palusid inimesed neil rääkida neist asjust ka järgmisel hingamispäeval. 43  Pärast seda, kui sünagoogist oli laiali mindud, järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes kõnelesid nendega ja ergutasid neid jääma ka edaspidi Jumala armu vääriliseks*.+ 44  Järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu terve linn kokku, et kuulda Jehoova sõna. 45  Nii suurt hulka rahvast nähes muutusid mõned juudid kadedaks* ning hakkasid Paulusele vastu vaidlema ja maha tegema seda, mida ta rääkis.+ 46  Paulus ja Barnabas ütlesid neile julgelt: „Jumala sõna tuli rääkida esmalt teile.+ Aga teie olete selle ära põlanud ja näitate sellega, et te ei vääri igavest elu*. Seepärast me* pöördume mittejuutide poole.+ 47  Jehoova on käskinud meil seda teha, öeldes: „Ma panen sind rahvastele valguseks, et sa oleksid päästeks maa äärteni.””+ 48  Kui mittejuudid seda kuulsid, olid nad väga rõõmsad ja ülistasid Jehoova sõna, ning kõik, kes olid valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu, said usklikuks. 49  Nõnda levis Jehoova sõna kogu ümbruskonnas. 50  Aga juudid ässitasid üles kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna tähtsamaid mehi ning õhutasid Pauluse ja Barnabase tagakiusamist+ ning ajasid nad oma piirkonnast välja. 51  Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt neile hoiatuseks ja läksid Ikoonioni.+ 52  Jüngrid olid edaspidigi väga rõõmsad+ ja täis püha vaimu*.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kutsunud”.
Võib tõlkida ka „intelligentne”.
Sõna-sõnalt „usust ära pöörata”.
Võib tõlkida ka „Näe! Jehoova”.
Sõna-sõnalt „sai ta usklikuks”.
Sõna-sõnalt „kogu Iisraeli rahvale meeleparandusristimist”.
Võib tõlkida ka „Kelleks te mind peate? Mina ei ole see”.
Võib tõlkida ka „Aga näe! pärast”.
Sõna-sõnalt „ei tundnud teda ära”.
Sõna-sõnalt „nii et ta ei naase enam kunagi kaduvusse”.
Sõna-sõnalt „oma põlvkonna ajal”.
Sõna-sõnalt „juurde”.
Sõna-sõnalt „täitusid juudid kadedusega”.
Võib tõlkida ka „ega arva end igavest elu väärivat”.
Võib tõlkida ka „näe! me”.
Sõna-sõnalt „täis rõõmu ja püha vaimu”.

Kommentaarid

Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh” (neljandiku valitseja). Rooma määras tetrarhi valitsema neljandiku provintsi üle. Herodes Antipase tetrarhia ehk valitsetava maa-ala moodustasid Galilea ja Perea. (Vrd Mr 6:14 kommentaariga.)

Nigeriks. Nimi Niger tähendab „must”.

valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh”; teatud maa-ala valitseja, kes esindas Rooma keisrit. (Vt Mt 14:1 kommentaare.)

Herodesega. Mõeldakse Herodes Antipast, Herodes Suure poega. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

teenistuspäevad. Võib tõlkida ka „avaliku teenistuse päevad”. Kreeka keeles on siin sõna leiturgía. Nii seda kui ka teisi samatüvelisi sõnu – leiturgéo (teenistuskohuseid täitma; teenima) ja leiturgós (teenija, teener) – kasutasid vanad kreeklased ja roomlased riigi alluvuses tehtava töö või teenistuse kohta, mis toimus rahva hüvanguks. Näiteks tekstis Ro 13:6 öeldakse, et võimukandjad on „Jumala teenrid [sõna leiturgós mitmusevorm] üldsuse heaks”. Luukas kasutab seda terminit nii, nagu seda kasutatakse Septuagintas. Nii verbi kui ka nimisõnaga on seal sageli tähistatud preestrite ja leviitide templiteenistust. (2Mo 28:35; 4Mo 8:22.) Templiteenistus toimus muu hulgas rahva hüvanguks. Tegemist oli püha teenistusega, sest leviitpreestrid õpetasid Jumala seadust ning tõid rahva pattude katmiseks ohvreid. (2Aj 15:3; Mal 2:7.)

Jehoovat teenisid. Siin kasutatud kreeka sõna leiturgéo (teenistuskohuseid täitma; teenima) esineb mitmeid kordi ka Septuagintas, salmides, kus heebreakeelses algtekstis on Jumala nimi. Näiteks tekstides 2Aj 13:10 ja 35:3 on Septuagintas sama kreeka väljend, mis on tekstis Ap 13:2. (1Sa 2:11; 3:1; Hes 45:4; Jl 2:17; vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:2.)

teenisid. Kr leiturgéo (teenistuskohuseid täitma; teenima). Nii seda kui ka teisi samatüvelisi sõnu – leiturgía (avalik teenistus) ja leiturgós (teenija, teener) – kasutasid vanad kreeklased ja roomlased riigi alluvuses tehtava töö või teenistuse kohta, mis toimus rahva hüvanguks. Näiteks tekstis Ro 13:6 öeldakse, et võimukandjad on „Jumala teenrid [sõna leiturgós mitmusevorm] üldsuse heaks”. Tekstis Lu 1:23 (vt kommentaari) on sõna leiturgía kasutatud seoses Ristija Johannese isa Sakariase teenistusega templis. Luukas kasutab seal sõna leiturgía samamoodi, nagu seda tehakse Septuagintas, kus selle nimisõna ja verbiga leiturgéo tähistatakse sageli preestrite ja leviitide templiteenistust. (2Mo 28:35; 4Mo 1:50; 3:31; 8:22; 2Aj 31:2; 35:3; Jl 1:9, 13; 2:17.) Templiteenistus toimus muu hulgas rahva hüvanguks. Tegemist oli püha teenistusega, sest leviitpreestrid õpetasid Jumala seadust (2Aj 15:3; Mal 2:7) ning tõid rahva pattude eest ohvreid (3Mo 1:3–5; 5Mo 18:1–5). Tekstis Ap 13:2 on sõna leiturgéo kasutatud üldisemas tähenduses: sellega kirjeldatakse Süüria Antiookia koguduse prohvetite ja õpetajate teenistust. See käib erinevate jumalateenimise tahkude, sealhulgas palvetamise ja koguduse õpetamise kohta. Samuti kuulus selle teenistuse hulka kuulutamine avalikkusele. (Ap 13:3.)

Seleukeiasse. Kindlustatud sadamalinn Vahemere ääres, umbes 20 km Süüria Antiookiast edela pool. Neid kaht linna ühendas maantee, samuti laevatatav Orontese jõgi, mis möödus Antiookiast ja suubus Vahemerre veidi maad Seleukeiast lõuna pool. Seleukeia linna rajas Seleukos I (Nikator), üks Aleksander Suure väepealikest, kes pani sellele nime enda järgi. Paulus läks koos Barnabasega oma esimesele misjonireisile aastal 47 just Seleukeiast. Muistne Seleukeia asub praegu Türgi aladel Samandağı linnast natuke põhja pool ja selle sadam on soostunud. (Vt lisa B13.)

purjetasid sealt Küprosele. Seleukeiast Küprosele oli umbes 200 km. Soodsate tuulte korral võis laev sõita umbes 150 km päevas, halva ilmaga aga märksa vähem. Küpros oli Barnabase kodukoht. (Vt lisa B13.)

Markuse. Tuleneb ladina nimest Marcus. Markus oli tekstis Ap 12:12 mainitud Johannese teine nimi. Tema ema Maarja oli Jeesuse jünger ja elas Jeruusalemmas. Johannes Markus oli Barnabase nõbu. (Kol 4:10.) Markus rändas koos Barnabase, Pauluse ja teiste 1. sajandi misjonäridega. (Ap 12:25; 13:5, 13; 2Ti 4:11.) Kuigi sellest evangeeliumist kirjutaja nime ei selgu, peavad 2. ja 3. sajandi ajaloolased kirjutajaks Markust.

Salamisesse. Linn Küprose idarannikul. Kuigi saare pealinn oli läänerannikul asuv Pafos, oli igati loogiline alustada kuulutustööd Salamisest. See oli misjonireisi alguskohale Süüria Antiookiale lähemal, samuti oli see saare kultuuri-, haridus- ja kaubanduskeskus. Salamises elas palju juute ja seal oli vähemalt kaks sünagoogi. Kuna Barnabas oli Küproselt pärit, tundis ta saart ilmselt päris hästi. Misjonärid võisid saarel kuulutades maha kõndida oma 150 km. (Vt lisa B13.)

Johannes. Mõeldakse Johannes Markust, Jeesuse jüngrit, Barnabase nõbu (Kol 4:10), kes kirjutas Markuse evangeeliumi. (Vt kommentaari Markuse.) Teda nimetatakse Johanneseks ka tekstis Ap 13:13, kuid kolmes ülejäänud salmis, kus teda Apostlite tegude raamatus mainitakse, lisatakse ka tema ladinapärane nimi Markus. (Ap 12:12, 25; 15:37.) Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan (Joohanan), mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Mujal piibli kreekakeelses osas räägitakse temast kui lihtsalt Markusest. (Kol 4:10; 2Ti 4:11; Flm 24; 1Pe 5:13.)

prokonsul. Provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. Mõned provintsid, näiteks Juudamaa, allusid otse keisrile, kes määras ametisse maavalitsejad. Kuna aastal 22 e.m.a oli Küpros läinud senati alluvusse, valitses seda prokonsul. Küproselt on leitud münt, mille ühel küljel on keiser Claudiuse kujutis ja ladinakeelne pealiskiri ning teisel kreeka keeles sõnad „Cominius Proclus, küproslaste prokonsul”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Nõid Elümas. Sama kes Barjeesus salmis 6.

Saulus. Nimi Saulus tuleb heebrea nimest Saul, mis tähendab „[Jumalalt] küsitu; [Jumalalt] palutu”. Saulus, kes on tuntud eeskätt ladina nime all Paulus, oli „Benjamini suguharust, heebrealastest sündinud heebrealane”. (Flp 3:5.) Ta oli sünnilt Rooma kodanik. (Ap 22:28.) Seepärast on loogiline, et tema juutidest vanemad andsid talle ka ladina nime Paulus („väike; tähtsusetu”). Nime Saul (kr Saúlos) võisid vanemad panna talle mitmel põhjusel. Saul oli Benjamini suguharus populaarne nimi, kuna esimene Iisraeli kuningas oli Saul sellestsamast suguharust. (1Sa 9:2; 10:1; Ap 13:21.) Võimalik ka, et vanemad andsid talle nime Saul selle tähenduse pärast. Samuti on võimalik, et see oli tema isa nimi, sest tol ajal oli kombeks nimetada poeg oma isa järgi. (Lu 1:59.) Tõenäoliselt kasutas Paulus juutidega läbi käies oma heebrea nime Saul, eriti ajal, kui ta oli variser. (Ap 22:3.) Esimesed kümme aastat pärast kristlaseks saamist oli ta peamiselt tuntud Saulusena. (Ap 11:25, 30; 12:25; 13:1, 2, 9.)

Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks. Siitpeale räägitakse Saulusest kui Paulusest. Paulus oli heebrealane ja sünnilt Rooma kodanik. (Ap 22:27, 28; Flp 3:5.) Seepärast on loogiline, et vanemad panid talle nii heebrea nime Saul (kr Saúlos) kui ka ladina nime Paulus. Polnud sugugi tavatu, et väljaspool Iisraeli elavatel juutidel oli kaks nime. (Ap 12:12; 13:1.) Tõenäoliselt oli ka mõnel Pauluse sugulasel peale heebrea nime veel ladina või kreeka nimi. (Ro 16:7, 21.) Pauluse ülesanne oli kuulutada head sõnumit mittejuutidele. (Ap 9:15; Ro 11:13; Ga 2:7, 8.) Seepärast kasutas ta nähtavasti rohkem oma ladina nime. Osa õpetlasi on arvamusel, et ta võttis ladina nime endale ise Sergius Pauluse auks. See pole aga tõenäoline, sest ta kasutas nime Paulus ka pärast Küproselt lahkumist. Samuti on arvatud, et Paulus ei soovinud kasutada oma heebrea nime, sest see kõlas sarnaselt ühe kreeka sõnaga, mis tähendab uhke kõnnakuga inimest või looma. (Vt Ap 7:58 kommentaari.)

Pauluseks. Kr Paúlos, ld Paulus („väike; tähtsusetu”). Seda nime kasutatakse piibli kreekakeelse osa algtekstis 157 korda apostel Pauluse kohta ja ühe korra Küprose prokonsuli Sergius Pauluse kohta. (Ap 13:7.)

Jehoova ... teede. Pauluse vastuses Barjeesusele (salmides 10 ja 11) on mitu väljendit, mis on pärit heebrea pühakirjast. Näiteks kreekakeelne väljend, mis on siin tõlgitud vastega „teede väänamist”, esineb Septuagintas tekstis Õp 10:9. Ja fraas, mis on tõlgitud kui „Jehoova sirgete teede”, esineb Septuagintas tekstis Ho 14:9. Tolles tekstis on heebreakeelses algtekstis ka Jumala nimi. („Jehoova teed on õiged”). (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:10.)

Jehoova käsi. Piibli heebreakeelses osas esineb tihti fraas, mis koosneb heebrea vastest sõnale „käsi” ja tetragrammist. (Nt 2Mo 9:3; 4Mo 11:23; Koh 2:15; Ru 1:13; 1Sa 5:6, 9; 7:13; 12:15; 1Ku 18:46; Esr 7:6; Ii 12:9; Jes 19:16; 40:2; Hes 1:3.) Sõna „käsi” esineb piiblis sageli piltlikus tähenduses ning sellega mõeldakse väge või jõudu. Kuna käsi rakendab käsivarre rammu, võidakse sellega mõelda ka rakendatavat jõudu. Peale kõnesoleva salmi esineb kreeka väljend, mille vasteks on „Jehoova käsi”, tekstides Lu 1:66 ja Ap 13:11. (Vt Lu 1:6 ja 1:66 kommentaare ning lisa C3 sissejuhatust; Ap 11:21.)

Jehoova õpetusest. Väljend „Jehoova õpetus” on sama tähendusega mis tekstis Ap 13:5 esinev väljend „Jumala sõna”. Tolles tekstis öeldakse, et kui Paulus jõudis oma kaaslastega Küprosele, „hakkasid nad juutide sünagoogides Jumala sõna kuulutama”. Prokonsul Sergius Paulus „soovis väga kuulda Jumala sõna”. (Ap 13:7.) Ta oli hämmastunud sellest, mida ta Pauluse sõnadest ja tegudest Jumal Jehoova ja tema õpetuse kohta teada sai. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:12.)

Pisiidia Antiookiasse. Linn Rooma provintsis Galaatias. See asus Früügia ja Pisiidia piiril, seega võidi seda eri aegadel pidada emma-kumma osaks. Selle linna varemed on Türgis Yalvaçi linna lähedal. Pisiidia Antiookiat mainitakse veel tekstides Ap 14:19 ja 21. Teekond Vahemere-äärsest Pergest Pisiidia Antiookiasse oli üsna vaevarikas, kuna viimane asus umbes 1100 m kõrgusel merepinnast (vt lisa B13) ja sealsetes mäekurudes passisid bandiidid. Pisiidia Antiookiat ei tohiks segi ajada Süüria Antiookiaga. (Ap 6:5; 11:19; 13:1; 14:26; 15:22; 18:22.) Enamik Apostlite tegude raamatus olevaid viiteid Antiookiale käivadki Süüria Antiookia kohta.

tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. Õpetlased on märkinud, et see on teadaolevalt varaseim kirjeldus sünagoogiteenistusest. Juudi pärimuse järgi algas teenistus tavaliselt sellega, et inimesed sisenesid hoonesse ja esitasid omaette palve. Pärast seda loeti peast ette tekstid 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Seejärel esitati ühispalveid ja loeti vastavalt kavale ette mõni pentateuhi osa. Tekstis Ap 15:21 öeldakse, et 1. sajandil loeti Moosese raamatuid ette igal hingamispäeval. Järgmine osa teenistusest oli prohvetiraamatute lugemine, samuti toodi loetud osast välja õpetlik iva. Sellest räägib ilmselt ka Lu 4:16. Lugeja seisis tavaliselt püsti ja võib-olla sai ta ise valida, millist prohvetiraamatu osa lugeda. (Vt Ap 13:15 kommentaari.)

kui oli loetud Moosese seadust ja prohvetiraamatuid. Esimesel sajandil loeti sünagoogides pühakirja ette igal hingamispäeval (Ap 15:21) ja korrati juudi usutunnistust šemá’d (5Mo 6:4–9; 11:13–21). Nime on see saanud teksti 5Mo 6:4 esimese sõna järgi. Seal öeldakse: „Kuula [Šemá], Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.” Sünagoogides loeti ette ka toorat (viie Moosese raamatu koondnimetus juutidel); see oli jumalateenistuse tähtsaim osa. Paljudes sünagoogides loeti toora läbi aastaga, osas aga kolme aastaga. Loeti ja selgitati ka prohvetiraamatuid. Lugemise järel peeti jutlus. Pärast seda, kui Pisiidia Antiookia sünagoogis oli pühakirja ette loetud, paluti Paulusel rahvale midagi innustavat öelda. (Vt Lu 4:16 kommentaari.)

umbes 450 aasta jooksul. Paulus alustab Iisraeli ajaloost rääkimist, öeldes: „Jumal valis meie esiisad välja.” (Ap 13:17.) Ilmselt viitab ta ajale, kui sündis Iisak, kes oli tõotatud järeltulija. (1Mo 17:19; 21:1–3; 22:17, 18.) Iisaki sünniga lahenes küsimus, mis oli kerkinud seoses Saarai (Saara) viljatusega (1Mo 11:30), nimelt kes on tõotatud järeltulija. Alustades sellest sündmusest jutustab Paulus Jumala tegudest oma rahva heaks kuni prohvet Saamueli ajani. See ajavahemik oli kokku umbes 450 aastat: Iisaki sünnist 1918 e.m.a kuni aastani 1467 e.m.a. Sellesse vahemikku jäid ka 46 aastat pärast Egiptusest lahkumist aastal 1513 e.m.a. Seega oli iisraellastel aastaks 1467 e.m.a seljataga 40 kõrberännaku aastat ja 6 aastat Kaananimaa vallutamist, mistõttu oligi see aasta tähendusrikas. (4Mo 9:1; 13:1, 2, 6; 5Mo 2:7; Jos 14:6, 7, 10.)

järglaste. Sõna-sõnalt „seemne”.

postile. Võib tõlkida ka „puu külge”. Kr xýlon (puit, puu, halg). Siin on seda kreeka sõna kasutatud sõna staurós (tõlgitud kui „piinapost”) sünonüümina. Luukas, Paulus ja Peetrus kasutavad sõna xýlon kokku viis korda ja just Jeesuse hukkamisvahendist rääkides. (Ap 5:30; 10:39; 13:29; Ga 3:13; 1Pe 2:24.) Septuagintas esineb sõna xýlon näiteks kirjakohas 5Mo 21:22, 23, kus öeldakse: „Tema surnukeha pannakse posti külge rippuma.” Vastav heebrea sõna on ets (puu, puit, puutükk). Paulus tsiteerib seda kirjakohta tekstis Ga 3:13, öeldes: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub.” Kreeka sõna xýlon esineb Septuagintas ka tekstis Esr 6:11 (Esdras A 6:31, LXX), kus algtekstis on aramea sõna a (mis vastab heebrea sõnale ets). Selles tekstis öeldakse Pärsia kuninga korralduse rikkuja kohta: „Tema majast [kistakse] palk välja ja ta lüüakse selle külge.” Fakt, et piiblikirjutajad kasutasid sõnu xýlon ja staurós sünonüümidena, on lisatõend selle kohta, et Jeesus hukati püstisel, ilma põikpuuta postil, sest just seda xýlon tähendab.

hauda. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See kreeka sõna tuleb verbist tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest peetakse meeles. (Joh 5:28, 29.)

postilt. Võib tõlkida ka „puult”. (Vt Ap 5:30 kommentaari.)

hauda. Vt Mr 6:29 kommentaari.

Jumala tahtest. Võib tõlkida ka „Jumala eesmärgist”, „Jumala nõust”. Selle väljendiga mõeldakse siin kõike, mida Jumal on võtnud nõuks teha oma kuningriigi kaudu, sealhulgas kõike, mis on tema silmis vajalik pääste saamiseks. (Ap 20:25.) Tekstis Lu 7:30 on kreeka sõna bulé tõlgitud vastega „tahtesse [„nõusse”, „juhatusse”; allm]” ja tekstis Heb 6:17 „eesmärgi”.

täitis ... Jumala tahet. Sõna-sõnalt „teenis ... Jumala eesmärki”. (Vt Ap 20:27 kommentaari.)

jumalakartlikke naisi. Siin esineb kreeka verb sébomai, mis tähendab „[Jumalat] austama, kummardama”. Süüriakeelses Pešittas on see tõlgitud kui „naisi, kes kartsid Jumalat”. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10, 18) on siin Jumala nimi ja see koht kõlab tõlgituna „naisi, kes kartsid Jehoovat”.

jumalakartlikud proselüüdid. Siin esineb kreeka verb sébomai, mis tähendab „[Jumalat] austama, kummardama”. (Vt Ap 13:50 kommentaari.) Süüriakeelses Pešittas on see fraas tõlgitud kui „proselüüdid, kes kartsid Jumalat”. Ühes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse sellele lühendiga J18) on siin Jumala nimi ja see koht kõlab tõlgituna „proselüüdid, kes kartsid Jehoovat”.

Jumala armu. Kuna Paulus oli Jeesusele ja tema järelkäijatele kõvasti vastutööd teinud (Ap 9:3–5), on arusaadav, miks ta rääkis nii palju Jehoova armust. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Arm”.) Ta mõistis, et suudab täita Jumala antud ülesannet üksnes tänu Jumala armule. (1Ko 15:10; 1Ti 1:13, 14.) Efesose kogudusevanematega vesteldes mainis ta armu kaks korda (Ap 20:24, 32) ja oma 14 kirjas umbes 90 korda. Seega räägib Paulus armust rohkem kui ükski teine piiblikirjutaja. Näiteks mainib ta Jumala või Jeesuse armu oma kirjade avasõnas (välja arvatud kirjas heebrealastele) ja kõigi oma kirjade lõpus.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

kõrvaldab rahvastelt pimeduskatte. Võib tõlkida ka „on ilmutuseks rahvaile”. Kreeka sõna apokálypsis, mis on tõlgitud kui „pimeduskatet kõrvaldama”, tähendab ka kattest vabastamist, avamist, avalikuks tegemist, ilmutamist. Seda on sageli kasutatud vaimsete tõdede või Jumala tahte ja eesmärkide teatavaks tegemise kohta. (Ro 16:25; Ef 3:3; Ilm 1:1.) Eakas Siimeon räägib, et Jeesus on valgus, ja annab mõista, et peale juutide ja proselüütide paistab vaimne valgus ka teistele rahvastele. Siimeoni prohvetlikud sõnad on kooskõlas piibli heebreakeelse osa ennustustega, näiteks nendega, mis on tekstides Jes 42:6 ja 49:6.

maailma otsani. Võib tõlkida ka „maa äärteni”. Vastav kreeka väljend esineb ka tekstis Ap 13:47. Seal tsiteeritakse ennustust kirjakohast Jes 49:6, kus Septuaginta tõlkes on sama kreeka väljend. Lausudes sõnad, mis on tekstis Ap 1:8, võis Jeesus viidata sellelesamale ennustusele, kus Jehoova ütleb oma teenijale: „Ma panen sind ka rahvastele valguseks, et mu pääste ulatuks maa äärteni.” Jeesus oli varem öelnud, et tema järelkäijad teevad veel suuremaid tegusid kui tema. (Vt Joh 14:12 kommentaari.) Samuti oli ta öelnud, et nad teevad kuulutustööd kogu maailmas. (Vt Mt 24:14, 26:13 ja 28:19 kommentaari.)

Jehoova on käskinud meil seda teha, öeldes. Neile sõnadele järgnev tsitaat on pärit salmist Jes 49:6, mille kontekst heebreakeelses algtekstis näitab selgelt, et ütleja on Jehoova. (Jes 49:5; vt ka Jes 42:6.) See ennustus on täitunud seoses Jehoova teenija Jeesus Kristuse ja tema järelkäijate teenistusega. (Jes 42:1; vt Lu 2:32 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:47.)

maa äärteni. Võib tõlkida ka „maailma otsani”. Vastav kreeka väljend esineb ka Septuagintas tekstis Jes 49:6, mida siin salmis on tsiteeritud. Jesaja ennustas, et Jehoova teenija saab „rahvastele valguseks” ja et Jumala pääste ulatub „maa äärteni”. Paulus ja Barnabas ütlesid Pisiidia Antiookia sünagoogis kõneldes, et neis prohvetlikes sõnades kätkeb Jehoova käsk Kristuse järelkäijatele olla rahvastele valguseks. Sama kreeka väljend esineb ka tekstis Ap 1:8 (vt kommentaari). See näitab, et Jeesuse järelkäijad pidid andma temast tunnistust kogu maailmas.

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 13:48.

valmis vastu võtma tõde. See väljend käib Pisiidia Antiookia mittejuutide kohta, kes said usklikuks pärast seda, kui Paulus ja Barnabas olid neile Jumala sõna rääkinud. Kreeka sõna (verbi tásso vorm), mis on siin tõlgitud kui „valmis vastu võtma tõde”, on laia tähendusega. Muu hulgas tähendab see „seadma, paika panema; korraldama, määrama, käskima”. Sõna tähendust konkreetses kohas aitab mõista kontekst. Tekstis Ap 13:46 vastandatakse Pisiidia Antiookia juute sealsetele mittejuutidele, keda mainitakse salmis 48. Eelmisel hingamispäeval oli Paulus pidanud neile kõigile sütitava kõne. (Ap 13:16–41.) Paulus ja Barnabas ütlesid juutidele, kes Jumala sõna ära põlgasid: „Te ei vääri igavest elu.” (Ap 13:46.) Ent mittejuudid reageerisid kuuldule sootuks teistmoodi. Nad olid väga rõõmsad ja ülistasid Jehoova sõna. Seega annab verb tásso selles kontekstis edasi mõtte, et Antiookia mittejuudid otsekui seadsid end igavese elu saamiseks valmis. Teisisõnu, nad ilmutasid hoiakut, mida on vaja selleks, et saada igavene elu. Seetõttu ongi see koht „Uue maailma tõlkes” tõlgitud sõnadega „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. Paljudes piiblitõlgetes on selles salmis sõnad „määratud igaveseks eluks”, mis jätab mulje, et nende inimeste saatus oli ette määratud. Kuid sellist mõtet ei toeta ei selle salmi kontekst ega ka ülejäänud piibel. Nende mittejuutide saatus polnud sugugi rohkem ette määratud kui juutide oma, kes keeldusid Paulust kuulda võtmast. Viimased lükkasid tema sõnumi teadlikult tagasi. Ka Jeesus oli öelnud, et osa inimesi näitab oma tegudega, et nad „ei ole väärt pääsema Jumala kuningriiki”. (Lu 9:62.) Antiookia mittejuudid osutusid aga hea sõnumi vääriliseks. (Mt 10:11, 13.)

Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)

jumalakartlikke naisi. Siin esineb kreeka verb sébomai, mis tähendab „[Jumalat] austama, kummardama”. Süüriakeelses Pešittas on see tõlgitud kui „naisi, kes kartsid Jumalat”. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10, 18) on siin Jumala nimi ja see koht kõlab tõlgituna „naisi, kes kartsid Jehoovat”.

raputas ta oma riideid. Selle žestiga näitas Paulus, et tema ei vastuta nende Korintose juutide elu eest, kes polnud võtnud kuulda tema kuulutatud sõnumit Kristusest. (Vt selle salmi kommentaari Teie veri tulgu teie pea peale.) Sellele žestile leidub pretsedent piibli heebreakeelses osas. Nehemja raputas oma riidevolte, kui ta kõneles Jeruusalemma tulnud juutidega. Nõnda näitlikustas ta seda, et Jumal tõukab ära kõik, kes ei täida oma tõotust. (Neh 5:13.) Paulus tegi samasuguse žesti ka Pisiidia Antiookias. Koos Barnabasega raputasid nad tolmu oma jalgadelt hoiatuseks neile, kes neid selles linnas taga kiusasid. (Vt Ap 13:51 ja Lu 9:5 kommentaari.)

Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas tegid Jeesuse sõnade kohaselt, mis on kirjas tekstides Mt 10:14, Mr 6:11 ja Lu 9:5. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda rüvedaks. Kuid Jeesus pidas silmas hoopis midagi muud. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mille Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Vt Ap 18:6 kommentaari.)

Pildid ja videod

Apostlite teod. Pauluse esimene misjonireis (Ap 13:1–14:28) u 47–48
Apostlite teod. Pauluse esimene misjonireis (Ap 13:1–14:28) u 47–48

Sündmused on loetletud kronoloogilises järjekorras

1. Barnabas ja Saulus saadetakse Süüria Antiookiast misjonireisile. Vaata lisast B13 kõikide misjonireiside kaarti (Ap 13:1–3)

2. Barnabas ja Saulus purjetavad Seleukeiast Küprosel asuvasse Salamisesse; nad kuulutavad Jumala sõna sealsetes sünagoogides (Ap 13:4–6)

3. Pafosel toimuvast rääkides nimetatakse Saulust piiblis esimest korda Pauluseks (Ap 13:6, 9)

4. Küprose prokonsul Sergius Paulus hakkab Isandasse uskuma (Ap 13:7, 12)

5. Paulus jõuab koos oma kaaslastega Pergesse Pamfüülias; Johannes Markus pöördub tagasi Jeruusalemma (Ap 13:13)

6. Paulus ja Barnabas kuulutavad Pisiidia Antiookia sünagoogis (Ap 13:14–16)

7. Suur hulk inimesi tuleb Antiookias Paulust ja Barnabast kuulama, kuid juudid kiusavad Paulust ja Barnabast taga (Ap 13:44, 45, 50)

8. Paulus ja Barnabas kõnelevad Ikoonioni sünagoogis; suur hulk juute ja kreeklasi hakkab Jeesusesse uskuma (Ap 14:1)

9. Mõned Ikoonioni juudid teevad vendadele vastutööd ja linnarahvas jaguneb kaheks; juudid tahavad Paulust ja Barnabast kividega surnuks visata (Ap 14:2–5)

10. Paulus ja Barnabas on Lükaoonia linnas Lüstras; neid peetakse jumalateks (Ap 14:6–11)

11. Antiookiast ja Ikoonionist tulevad juudid ning ässitavad rahva Pauluse vastu üles; Paulust visatakse kividega, kuid ta jääb ellu (Ap 14:19, 20a)

12. Paulus ja Barnabas kuulutavad head sõnumit Derbes; paljud saavad Jeesuse jüngriteks (Ap 14:20b, 21a)

13. Paulus ja Barnabas pöörduvad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse, et toetada vastrajatud kogudusi; nad määravad igas koguduses ametisse vanemaid (Ap 14:21b–23)

14. Paulus ja Barnabas lähevad tagasi Pergesse ja kuulutavad seal Jumala sõna; seejärel lähevad nad Ataaliasse (Ap 14:24, 25)

15. Ataaliast purjetavad nad Süüria Antiookiasse (Ap 14:26, 27)

Süüria Antiookia
Süüria Antiookia

Fotol on Antakya linn tänapäeva Türgis. Kunagi asus siin Antiookia, Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil olevat see olnud Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Seal võis olla isegi üle 250 000 elaniku. Pärast seda, kui Stefanos Jeruusalemmas hukati, hakati Jeesuse jüngreid ägedalt taga kiusama ja osa neist tuli Antiookiasse. Nad kuulutasid head sõnumit kreeka keelt kõnelevatele inimestele, kellest suur hulk sai usklikuks. (Ap 11:19–21.) Apostel Paulus alustas Antiookiast oma misjonireise. „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap 11:26.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga (Kesk-Türgis), mida on mainitud tekstides Ap 13:14; 14:19, 21 ja 2Ti 3:11.

Küprose münt kirjaga „prokonsul”
Küprose münt kirjaga „prokonsul”

Fotol olev münt on leitud Küproselt ja see on vermitud Rooma keisri Claudiuse valitsusajal. Claudius oli võimul, kui Paulus ja Barnabas 47. aasta paiku Küprosel käisid. Mündi ühel küljel on Claudiuse kujutis ja pealiskiri, teisel küljel aga kreekakeelne tekst, kus selle saare valitsejat nimetatakse prokonsuliks. See kinnitab, et Luuka jutustus, milles ta räägib Sergius Paulusest kui Küprose prokonsulist, on täpne. (Ap 13:4, 7.)