Johannese evangeelium 3:1–36

3  Variseride seas oli mees nimega Nikodeemos,+ üks juutide ülemaid.  Nikodeemos tuli öösel Jeesuse juurde+ ja ütles talle: „Rabi,+ me teame, et sa oled tulnud Jumala juurest meile õpetajaks, sest keegi ei suuda teha selliseid tunnustähti+ nagu sina, kui temaga pole Jumalat.”+  Jeesus vastas: „Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: kes ei sünni uuesti,+ ei saa näha Jumala kuningriiki.”+  Nikodeemos küsis: „Mismoodi saab inimene sündida, kui ta on vana? Ta ei saa ju teist korda oma ema üsasse minna ja sündida?”  Jeesus vastas: „Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: ükski, kes ei sünni veest+ ja vaimust,+ ei saa Jumala kuningriiki.  Inimesest sünnib inimene ja vaimust sünnib vaim.  Ära imesta, et ma sulle ütlesin: „Te peate uuesti sündima.”+  Tuul puhub, kuhu tahab, ja sa kuuled selle häält, aga ei tea, kust see tuleb ja kuhu läheb. Nii on ka igaühega, kes on sündinud vaimust.”+  Nikodeemos küsis: „Kuidas on see kõik võimalik?” 10  Jeesus vastas: „Sa oled Iisraeli õpetaja ja ei tea seda? 11  Ma kinnitan sulle ja see on tõsi: meie räägime, mida teame, ja anname tunnistust selle kohta, mida oleme näinud,+ aga teie ei võta meie tunnistust vastu.+ 12  Kui te ei usu seda, mida ma olen teile rääkinud maistest asjadest, kuidas te siis usuksite, kui ma räägiksin teile taevastest asjadest?+ 13  Pole ju ükski inimene läinud üles taevasse.+ Inimesepoeg aga on taevast alla tulnud.+ 14  Nii nagu Mooses tõstis kõrbes mao teiba otsa,+ samamoodi peab üles tõstetama ka Inimesepoeg,+ 15  et igaüks, kes temasse usub, võiks saada igavese elu.+ 16  Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja,+ et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.+ 17  Jumal ju ei läkitanud oma poega mitte selleks, et ta maailma hukka mõistaks, vaid selleks, et maailm tema kaudu pääseks.+ 18  Kes temasse usub, seda ei mõisteta hukka.+ Kes temasse ei usu, see on juba hukka mõistetud, sest ta pole uskunud Jumala ainusündinud poja nimesse.+ 19  Hukkamõistmise põhjuseks on see, et valgus on tulnud maailma,+ kuid inimesed armastavad hoopis pimedust, mitte valgust, sest nende teod on kurjad.+ 20  Kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei laidetaks*. 21  Aga kes teeb seda, mis on õige, tuleb valguse juurde,+ et tema teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud kooskõlas Jumala tahtega.” 22  Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaa maapiirkonda. Ta oli seal koos nendega mõnda aega ning ristis inimesi.+ 23  Samal ajal ristis Johannes rahvast Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli suur veekogu.+ Inimesi muudkui tuli ning neid ristiti,+ 24  sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.+ 25  Johannese jüngrid vaidlesid ühe juudiga puhastustalituse üle. 26  Nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: „Rabi, see mees, kes oli koos sinuga teisel pool Jordanit ja kellest sa rääkisid,+ ristib inimesi ja kõik lähevad tema juurde.” 27  Johannes vastas: „Inimesel pole midagi, kui talle taevast midagi ei anta. 28  Te ise olete selle tunnistajad, et ma ütlesin: „Mina ei ole messias,+ vaid mind on saadetud tema eel.”+ 29  Peigmees on see, kellel on pruut.+ Peigmehe sõber aga seisab kõrval ja on väga rõõmus, kuuldes peigmehe häält. Nõnda on minugi rõõm saanud täielikuks. 30  Tema peab kasvama, mina aga kahanema.”+ 31  Kes tuleb ülalt,+ on üle kõigi teiste*. Kes pärineb maa pealt, on maine ja räägib maistest asjadest. Kes tuleb taevast, on üle kõigi teiste.+ 32  Ta tunnistab seda, mida ta on näinud ja kuulnud,+ aga keegi ei usu tema tunnistust.+ 33  Kes usub tema tunnistust, on kinnitanud, et Jumal räägib tõtt.+ 34  See, keda Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu,+ sest Jumal ei anna vaimu kasinalt*. 35  Isa armastab Poega+ ja on andnud kõik tema kätte.+ 36  Kes Pojasse usub, saab igavese elu,+ aga kes Pojale ei kuuletu, ei saa elu,+ vaid Jumala viha jääb tema peale.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „paljastataks”.
Võib tõlkida ka „kõige muu”.
Võib tõlkida ka „mõõdu järgi”.

Kommentaarid

Nikodeemos. Ainult Johannes mainib, et Nikodeemos aitas Joosepil Arimaatiast Jeesuse surnukeha matmiseks ette valmistada. (Vt Joh 3:1 kommentaari.)

Nikodeemos. Variser ja üks juutide ülemaid, sanhedrini liige. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.) Nimi Nikodeemos, mis tähendab „rahva vallutaja”, oli kreeklaste seas levinud ja ka mõningad juudid kandsid seda nime. Nikodeemost mainitakse ainult Johannese evangeeliumis. (Joh 3:4, 9; 7:50; 19:39.) Jeesus nimetas teda Iisraeli õpetajaks. (Joh 3:10; vt Joh 19:39 kommentaari.)

taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)

Jumala kuningriik. See väljend esineb Markuse evangeeliumis 14 korda. Matteus kasutab seda vaid neli korda (Mt 12:28; 19:24; 21:31, 43), kuid umbes 30 korda kasutab ta sama tähendusega väljendit „taeva kuningriik”. (Vrd tekste Mr 10:23 ja Mt 19:23, 24.) Jeesuse kuulutustöö põhiteema oli Jumala kuningriik. (Lu 4:43.) Sõna „kuningriik” esineb selles tähenduses evangeeliumites üle 100 korra, enamikul juhtudel Jeesuse ütlustes. (Vt Mt 3:2, 4:17 ja 25:34 kommentaare.)

sünni uuesti. Jeesus annab Nikodeemosele teada, et Jumala kuningriigi nägemiseks on vaja teist korda sündida. Nikodeemose vastus 4. salmis näitab, et tema sai aru, nagu tuleks inimesel sõna otseses mõttes teist korda sündida. Jeesus aga selgitas, et teine sünd tähendab vaimust sündimist. (Joh 3:5.) Need, kellel oli õigus saada Jumala lasteks, „ei sündinud mitte lihast ja verest ega inimisa tahtest, vaid Jumalast”. (Joh 1:12, 13.) Ka Peetrus räägib, et võitud kristlased on uuesti sündinud. (1Pe 1:3, 23.) Mõnes piiblitõlkes on tekstis Joh 3:3 esinev fraas „uuesti sündima” tõlgitud vastega „ülalt sündima”. See on samuti võimalik tõlkevaste, sest kreeka sõna ánothen peamine tähendus on „ülalt”. (Joh 3:31; 19:11; Jk 1:17; 3:15, 17.) Mõlemad variandid on omavahel kooskõlas: uuesti sündimine on Jumalast ehk ülalt. (1Jo 3:9, P 1997.) Aga Nikodeemose vastus annab alust eelistada selles salmis fraasi „uuesti sündima”.

Jumala kuningriiki. Võib tõlkida ka „Jumala kuningavalitsust”. See väljend esineb Johannese evangeeliumis vaid kaks korda. (Joh 3:5; vt Mt 3:2 ja Mr 1:15 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.)

sünni veest ja vaimust. Nikodeemos nähtavasti teadis, kuidas Ristija Johannes inimesi ristis. (Mr 1:4–8; Lu 3:16; Joh 1:31–34.) Seega, kui Jeesus rääkis veest, on loogiline arvata, et Nikodeemos sai aru, et Jeesus pidas silmas ristimisvett. Nikodeemos oli ilmselt kursis ka sellega, kuidas piibli heebreakeelses osas kasutatakse terminit „Jumala vaim”, st püha vaim ehk Jumala tegutsev jõud. (1Mo 41:38; 2Mo 31:3; 4Mo 11:17; Koh 3:10; 1Sa 10:6; Jes 63:11.) Kui siis Jeesus kasutas sõna „vaim”, järeldas Nikodeemos tõenäoliselt, et see on püha vaim. Seda, mida Jeesus Nikodeemosele ütles, illustreeris hästi Jeesuse enda kogemus. Kui Jeesus oli vees ristitud, laskus püha vaim tema peale. Seega Jeesus sündis veest ja vaimust. (Mt 3:16, 17; Lu 3:21, 22.) Sel ajal Jumal teatas, et Jeesus on tema poeg. Ta andis sellega mõista, et Jeesus on nüüd tema vaimne poeg, kellel on väljavaade minna tagasi taevasse. Jeesuse järelkäijad, kes on sündinud veest, on hüljanud oma endise eluviisi, kahetsenud oma patte ja lasknud end vees ristida. Need, kes on sündinud veest ja vaimust, on Jumal valinud oma poegadeks ning neil on lootus elada taevas ja valitseda Jumala kuningriigis. (Lu 22:30; Ro 8:14–17, 23; Tt 3:5; Heb 6:4, 5.)

vaimust. Kr pneúma. Sellega mõeldakse siin Jumala püha vaimu ehk tegutsevat jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”.)

kogu inimsoo. Sõna-sõnalt „kogu liha”. (Vrd Joh 1:14 kommentaariga.)

Inimesest sünnib inimene. Sõna-sõnalt „Mis lihast on sündinud, on liha”. Kreeka sõnaga sarx (liha; inimene) mõeldakse siin inimest tema piiratuses. (Vt Joh 17:2 kommentaari.)

sünnib vaim. Ilmselt mõeldakse Jumala vaimuga võitud poega.

vaimust. Kr pneúma. Sellega mõeldakse siin Jumala püha vaimu ehk tegutsevat jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Tuul ... vaimust. Kreeka sõna pneúma, mida sageli tõlgitakse vastega „vaim”, esineb selles salmis kaks korda. See on ainus salm piiblis, kus see sõna on tõlgitud vastega „tuul”. Samas vastav heebrea sõna (rúah) on piiblis nii tõlgitud umbes sajal korral. (1Mo 8:1; 2Mo 10:13; 1Ku 18:45; Ii 21:18; Sak 2:6; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.) Mõlemad sõnad viitavad millelegi, mis on inimsilmale nähtamatu ja mis annab tunnistust mingi jõu tegutsemise kohta. Jeesus õpetas selle sõna abil midagi väga sügavat. Salmi lõpus on sõna pneúma väljendis igaüks, kes on sündinud vaimust, st igaüks, kelle Jumal on püha vaimu kaudu oma pojaks valinud. (Vt Joh 3:5 kommentaari.) Jeesus ütleb Nikodeemosele, et vaimust sündimist võib võrrelda tuule puhumisega. Tuult on võimalik kuulda ja tunda, samuti on võimalik näha, kui see midagi liigutab. Samas me ei mõista, kust see täpselt alguse saab ja kuhu see lõpuks välja jõuab. Samamoodi ei suuda need, kellel puudub vaimne nägemine, mõista, kuidas inimene tänu Jumala vaimule uuesti sünnib ja milline imeline tulevik teda ees ootab.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

samamoodi peab üles tõstetama ka Inimesepoeg. Jeesus võrdleb enda hukkamist postil sellega, kuidas kõrbes pandi vaskmadu teiba otsa. Kui iisraellased, keda mürkmaod olid salvanud, tahtsid ellu jääda, tuli neil vaadata vaskmadu, mille Mooses oli üles pannud. Samamoodi tuleb patustel inimestel, kes soovivad saada igavest elu, n-ö vaadata Jeesuse poole ehk uskuda temasse. (4Mo 21:4–9; Heb 12:2.) Moosese seaduses öeldi, et posti külge riputatu on Jumal ära neednud. (5Mo 21:22, 23.) Seega võis Jeesuse hukkamine postil jätta paljudele mulje, nagu oleks tegu kurjategija ja patuse inimesega. Paulus tsiteeris seda kohta seadusest ja selgitas, et Jeesus pidi pandama posti külge, et vabastada juudid seaduse needuse alt ja et ta saaks ise neetuks nende asemel. (Ga 3:13; 1Pe 2:24.)

maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu. Kreeka sõna kósmos (maailm) käib siin inimkonna kohta, nagu selgub salmi lõpuosast, kus öeldakse, et maailm ei tundnud teda ära. Kreeka kirjanduses kasutati seda sõna ka kõiksuse ja loodu kohta ning paistab, et Pauluski kasutas seda selles tähenduses, kui pöördus kreeka kuulajaskonna poole. (Ap 17:24.) Üldiselt aga mõeldakse piiblis selle sõna all inimkonda või inimesi. Kuigi Jeesus osales ka maa ja taeva loomisel, on selles salmis rõhk inimeste loomisel. (1Mo 1:26; Joh 1:3; Kol 1:15–17.)

ainusündinud poja. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. (Vt Lu 7:12, 8:42 ja 9:38 kommentaari.) Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta (Joh 3:16, 18; 1Jo 4:9), kuid mitte kunagi Jeesuse maise eluga seoses. Ta kasutab seda siis, kui räägib Jeesuse ehk Sõna taevasest elust. (Joh 1:1, 2; 17:5, 24.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu (Kol 1:15, 16). Seega võib öelda, et sõnaga monogenés mõeldakse nii Jeesuse ainulaadsust kui ka seda, et ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. (1Jo 5:18.)

armastanud. Johannese evangeeliumis esineb siin kreeka verb agapáo (armastama) esimest korda. See verb ja nimisõna agápe (armastus) esinevad Johannese evangeeliumis 44 korda, mida on rohkem kui teistes evangeeliumites kokku. Piiblis mõeldakse nende sõnadega sageli isetut armastust, mida juhivad põhimõtted. See tuleb hästi välja sellest salmist, sest siin öeldakse, et Jumal armastab maailma ehk patust inimkonda. (Joh 1:29.) Nimisõna agápe on kasutatud tekstis 1Jo 4:8, kus öeldakse, et Jumal on armastus. Samuti on see Jumala vaimu vilja omaduste loetelus kõige esimene (Ga 5:22) ja pikemalt räägitakse sellest tekstis 1Ko 13:4–7. See, kuidas pühakirjas on seda sõna kasutatud, näitab, et armastus ei ole lihtsalt iseeneslik tunne. Sageli on sel laiem tähendus: keegi on teinud otsuse kedagi armastada. (Mt 5:44; Ef 5:25.) Seega kristlane armastab teisi, kuna nii on õige teha. Ometi ei lähtu selline armastus vaid kohusetundest, sellega kaasnevad sageli ka soojad tunded. (1Pe 1:22.) Seda kinnitab selle sõna kasutus Johannese evangeeliumis. Tekstis Joh 3:35 ütleb Johannes, et Isa armastab poega, ja kasutab sõna agapáo. Aga kui ta paneb kirja Jeesuse sõnad selle sama suhte kohta, kasutab ta kreeka sõna philéo (kiinduma). (Joh 5:20.)

maailma. Kr kósmos. Kreeka kirjanduses ja eriti just piiblis mõeldakse selle sõnaga inimkonda. (Vt Joh 1:10 kommentaari.) Samas tähenduses on see siin ja ka salmis Joh 1:29, kus Ristija Johannes ütleb, et Jumala Tall võtab ära inimkonna patu ehk Aadamalt päritud patu.

ainusündinud poja. Kreeka sõna monogenés on tavaliselt tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta. (Joh 1:14; 3:18; 1Jo 4:9; vt Joh 1:14 kommentaari.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu. Sama sõna kasutas ka Paulus, kui ütles, et Iisak on Aabrahami „ainus poeg”, „ainusündinu” (P 1997). (Heb 11:17.) Kuigi Aabrahamil oli veel poegi, näiteks Ismael, kelle sünnitas talle Haagar, ja pojad, kelle sünnitas talle Ketuura (1Mo 16:15; 25:1, 2; 1Aj 1:28, 32), võis Iisaki kohta ikkagi öelda ainus poeg. Ta oli Aabrahami ainus Jumala tõotuse järgi sündinud poeg ja ainuke poeg, kelle Saara talle ilmale tõi. (1Mo 17:16–19.)

kes temasse usub. Võib tõlkida ka „kes näitab oma tegudega, et usub temasse”. Kreeka verbi pisteúo (uskuma) tähendusvarjund sõltub kontekstist ja grammatilisest konstruktsioonist. Selles salmis järgneb sellele verbile eessõna eis. Ühe õpetlase sõnul viitab selline konstruktsioon usule, millega on seotud teod. („An Introductory Grammar of New Testament Greek”, Paul L. Kaufman, 1982, lk 46.) Kellessegi uskumine tähendab midagi enamat kui tema olemasolu tunnistamist. (Jk 2:19.) Usuga peaks kaasnema usaldus ja kuulekus. On ilmne, et Jeesus ei räägi siin ühest usuteost, vaid eluviisist, mida iseloomustab usk. Tekstis Joh 3:36 on Pojasse uskumine vastandatud talle mittekuuletumisega. Seega tähendab uskumine kuuletumist.

maailma hukka mõistaks. Võib tõlkida ka „maailma üle kohut mõistaks”. Jehoova ei saatnud Jeesust maa peale mitte inimkonda hukka mõistma, vaid päästma neid, kes temasse usuvad. (Joh 3:16; 2Pe 3:9.)

maailma hukka mõistaks. Võib tõlkida ka „maailma üle kohut mõistaks”. Jehoova ei saatnud Jeesust maa peale mitte inimkonda hukka mõistma, vaid päästma neid, kes temasse usuvad. (Joh 3:16; 2Pe 3:9.)

seda ei mõisteta hukka. Võib tõlkida ka „selle üle ei mõisteta kohut”. (Vt Joh 3:17 kommentaari.)

maailma. Kreeka sõna kósmos käib siin inimkonna kohta. Näib, et väljendiga „maailma tulema” ei mõelda siin Jeesuse sündi inimesena, vaid tema teenistust pärast ristimist. Ta oli otsekui valgus inimeste seas. (Vrd Joh 3:17, 19; 6:14; 9:39; 10:36; 11:27; 12:46; 1Jo 4:9.)

valgus. Selles salmis esineb kaks korda sõna „valgus”. Esimeses kohas Jeesus isikustab seda. Jeesuse elu ja õpetused valgustasid inimkonda ning peegeldasid Jumalalt saadud teadmisi ja vaimset valgust. Ka tekstis Joh 1:7–9 on Jeesusest räägitud kui valgusest. (Vt ka Joh 1:9 kommentaari.)

Ta ... ristis inimesi. Paistab, et ristimine toimus Jeesuse juhatusel, kuna tekstis Joh 4:2 öeldakse: „Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid.”

ristis. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutab endast inimese täielikku vee alla kastmist. Johannes ristis inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Vt selle salmi kommentaari Ainonis.) Kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

Ainonis. Koht, kus oli suur veekogu. Ainon oli Salimi lähedal, mis oli ilmselt rohkem tuntud koht. Pole täpselt teada, kus need asusid, kuid 4. saj ajaloolane Eusebios osutab asukohale Jordani orus umbes 8 Rooma miili (12 km) Skütopolisest (Beet-Seanist) lõuna pool. Praegu asub seal Tel Shalem (Tell Ridgha), mis arvatakse olevat Salim. Lähedal on mitu allikat ja see läheb kokku Eusebiose kirjeldusega Ainonist. Ainonit ja Salimit mainitakse piiblis ainult selles salmis.

Betaanias teisel pool Jordanit. St ida pool Jordanit. Seda Betaaniat mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult ühe korra. Tegemist ei ole Jeruusalemma lähedal asuva Betaaniaga. (Mt 21:17; Mr 11:1; Lu 19:29; Joh 11:1.) Pole teada, kus selles salmis mainitud Betaania täpselt asus. Mõned arvavad, et see asus Jeerikost teisel pool jõge, umbes selles kohas, kus Jeesus arvatavasti ristiti. Ent võttes arvesse, mida öeldakse tekstides Joh 1:29, 35, 43; 2:1, paistab, et see ei saanud asuda Jeeriko lähedal, vaid pigem põhja pool, Galilea Kaanale lähemal. Seega üheks asupaigaks on pakutud Galilea merest lõuna poole jäävat kohta. (Vt lisa B10.)

teisel pool Jordanit. Võib tõlkida ka „ida pool Jordanit”. Tekstis Joh 3:23 mainitud Ainon ja Salim asusid lääne pool Jordanit. Johannes ristis Jeesuse aga „Betaanias teisel pool Jordanit” ehk ida pool Jordanit. (Vt Joh 1:28 kommentaari ja lisa B10.)

Peigmehe sõber. Piibliaegadel oli üks peigmehe lähedane sõber tema seaduslikuks esindajaks ja tal oli oluline roll pulmade korraldamisel. Tema oli see, kes viis pruudi ja peigmehe kokku. Pulmapäeval läks pulmarongkäik kas peigmehe või tema isa koju, kus toimus pulmapidu. Peo ajal oli peigmehe sõber rõõmus, kuuldes peigmehe häält, kui see rääkis oma pruudiga, sest sõber tundis siis, et on oma kohustuse hästi täitnud. Ristija Johannes võrdles end peigmehe sõbraga. Sel juhtumil oli Jeesus peigmees ja tema jüngrid tervikuna olid tema sümboolne pruut. Valmistades ette teed messiale, tutvustas Ristija Johannes Jeesusele esimesi jüngreid. (Joh 1:29, 35; 2Ko 11:2; Ef 5:22–27; Ilm 21:2, 9.) Peigmehe sõber täitis oma ülesande pruut ja peigmees kokku viia ning jäi seejärel tagaplaanile. Niisamuti ütles Johannes Jeesuse ja enda kohta: „Tema peab kasvama, mina aga kahanema.” (Joh 3:30.)

Kes tuleb ülalt. Paistab, et sellest salmist kuni peatüki lõpuni (Joh 3:31–36) on kirjas apostel Johannese, mitte Ristija Johannese ega Jeesuse sõnad. Jeesuse vestlus Nikodeemosega lõpeb salmis Joh 3:21. Kirjakohas Joh 3:22–25 jutustab apostel Johannes edasistest sündmustest. Salmides Joh 3:26–30 on kirjas Ristija Johannese ja tema jüngrite vaheline vestlus. Kuigi apostel Johannes ei omistanud sõnu tekstis Joh 3:31–36 Jeesusele, peegeldavad need kahtlemata tõdesid, mida Jeesus talle õpetas.

kinnitanud. Võib tõlkida ka „pitseriga kinnitanud”. Siin esinev kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „pitseerima”. Selles salmis on seda kasutatud piltlikult ja sellega kinnitatakse mingi väite tõesust, just nagu pitser tõendab dokumendi ehtsust. Inimene, kes usub messia tunnistust, tunnistab, et Jumal räägib tõtt, antud juhul, et tõene on kõik, mida ta messia kohta on ennustanud. (Vrd Ro 3:4.)

kes temasse usub. Võib tõlkida ka „kes näitab oma tegudega, et usub temasse”. Kreeka verbi pisteúo (uskuma) tähendusvarjund sõltub kontekstist ja grammatilisest konstruktsioonist. Selles salmis järgneb sellele verbile eessõna eis. Ühe õpetlase sõnul viitab selline konstruktsioon usule, millega on seotud teod. („An Introductory Grammar of New Testament Greek”, Paul L. Kaufman, 1982, lk 46.) Kellessegi uskumine tähendab midagi enamat kui tema olemasolu tunnistamist. (Jk 2:19.) Usuga peaks kaasnema usaldus ja kuulekus. On ilmne, et Jeesus ei räägi siin ühest usuteost, vaid eluviisist, mida iseloomustab usk. Tekstis Joh 3:36 on Pojasse uskumine vastandatud talle mittekuuletumisega. Seega tähendab uskumine kuuletumist.

usub ... ei kuuletu. Vt Joh 3:16 kommentaari.

Pildid ja videod