1. Miks on praegune aeg ainulaadne?

ME ELAME ainulaadsel ajal. Nagu Piiblis on ennustatud, kogub Jehoova praegu „suurt rahvahulka ... kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest”. Ta on kogunud kokku üle kaheksa miljoni õnneliku inimese, kes „teenivad teda ööd ja päevad”. See on tõesti „vägev rahvas”. (Ilm. 7:9, 15; Jes. 60:22.) Kunagi varem pole olnud nii palju inimesi, kes armastavad Jumalat ja oma ligimesi.

2. Milline on Jumalast võõrdunud inimeste armastus? (Vaata pilti artikli alguses.)

² Ent Piiblis on ennustatud meie päevade kohta ka seda, et Jumalast võõrdunud inimesi iseloomustab isekas armastus. Apostel Paulus kirjutas: „Viimseil päevil tulevad karmid ajad. Inimesed on siis enesearmastajad, rahaarmastajad, ... lõbuarmastajad, aga mitte jumalaarmastajad.” (2. Tim. 3:1–4.) Säärane isekas armastus ei sobi kokku kristliku armastusega, õigupoolest on tegu vastanditega. Vastupidi inimeste ootustele ei tee oma soovide rahuldamine neid õnnelikuks. Selline  armastus muudab maailma kõledaks paigaks, kus kõigil on raske elada.

3. Mida me selles artiklis analüüsime ja miks?

³ Paulus mõistis, et laialt levinud isekas armastus on kristlastele ohtlik. Seepärast esitas ta üleskutse hoida eemale neist, kes ilmutavad sellist kohatut armastust. (2. Tim. 3:5.) Muidugi ei ole meil võimalik vältida kõiki kokkupuuteid niisuguste inimestega. Kuidas me siis saame hoiduda ilmalikest hoiakutest ning olla meelepärased armastuse Jumalale Jehoovale? Kõrvutagem Jumalale meelepärast armastust armastusega, mida kirjeldatakse tekstis 2. Timoteosele 3:2–4. Nii saame analüüsida, kuidas ilmutada armastust, mis teeb meid tõeliselt õnnelikuks ja annab rahulolutunde.

4. Miks pole tasakaalukas armastus iseenda vastu vale?

⁴ „Inimesed on siis enesearmastajad,” kirjutas Paulus. Kas on vale iseennast armastada? Ei ole. Eluterve armastus enda vastu on loomulik ja lausa vajalik. Jehoova on meid nii loonud. Jeesus ütles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Mark. 12:31.) Kui me ei armasta iseennast, ei saa me armastada ka ligimest. Samuti on Piiblis öeldud: „Mees [peaks] armastama oma naist nagu omaenda keha. Mees, kes armastab oma naist, armastab iseennast, sest pole ju keegi kunagi vihanud oma keha, vaid igaüks toidab seda ja peab seda kalliks.” (Efesl. 5:28, 29.) Niisiis on hea, kui me iseennast parajal määral armastame.

5. Kuidas sa kirjeldaksid neid, kes armastavad end ülearu?

⁵ Tekstis 2. Timoteosele 3:2 mainitud enesearmastus pole aga ei loomulik ega eluterve. Tegu on väärastunud, iseka armastusega. Enesearmastajad arvavad endast liiga palju. (Loe Roomlastele 12:3.) Nad mõtlevad eelkõige iseendale ega hooli eriti teistest. Kui neil veab viltu, ei võta nad vastutust enda peale, vaid kipuvad süüdistama teisi. Ühes Piiblit kommenteerivas väljaandes võrreldakse enesearmastajat siiliga, kes tõmbub kerra ja hoiab oma sooja pehme karvkatte endale, kuid teistele näitab ainult oma teravaid okkaid. Enesekesksed inimesed ei ole tõeliselt õnnelikud.

6. Millised on jumalaarmastajad?

⁶ Mõne piibliõpetlase arvates on Pauluse kirjutatud halbade iseloomujoonte nimistus mainitud enesearmastust esimesena seetõttu, et sellest saavad alguse muud negatiivsed omadused. Inimesed, kes armastavad Jumalat, on aga hoopis teistsugused. Piibel seostab Jumalale meelepärast armastust rõõmu, rahu, kannatlikkuse, lahkuse, headuse, usu, tasaduse ja enesevalitsusega. (Gal. 5:22, 23.) „Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” lausus laulukirjutaja. (Laul 144:15.) Jehoova on õnnelik Jumal ja sellised on ka tema teenijad. Erinevalt enesearmastajatest, kes on huvitatud ainult saamisest, leiavad Jehoova teenijad rõõmu iseenda andmisest teiste heaks. (Ap. t. 20:35.)

7. Millised küsimused aitavad meil analüüsida, kui tugev on meie armastus Jumala vastu?

⁷ Kuidas saada aru, kas enesearmastus on hakanud varjutama armastust Jumala vastu? Mõtle nõuandele kirjakohas Filiplastele 2:3, 4. Seal öeldakse: „Ärge tehke midagi kiusu ega eneseupitamise pärast, vaid pidage alandlikult teisi endast ülemaks. Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu.” Meil  oleks hea esitada endale järgmised küsimused. Kas mina toimin selle nõuande järgi? Kas ma püüan kogu hingest Jumala tahet täita? Kas ma otsin võimalusi aidata inimesi koguduses ja kuulutustööl? Pole alati lihtne end teiste heaks anda. On vaja pingutada ja olla ohvrimeelne. Ent mis võiks teha meid veel õnnelikumaks kui teadmine, et kõrgeimal valitsejal on meist hea meel?

8. Mida on armastus Jumala vastu ajendanud mõnda tegema?

⁸ Armastus Jumala vastu on ajendanud mõnda loobuma paljutõotavast karjäärist, et pühenduda täielikumalt Jumala teenimisele. Ericka, kes elab USA-s, on arst. Kuid selle asemel et teha endale nime meditsiini valdkonnas, sai temast üldpioneer. Ta on teeninud oma mehega mitmel maal. Ericka ütleb: „Need arvukad kogemused, mis meil on olnud võõrkeelsel põllul teenides, ning sõbrad, keda oleme leidnud, on tohutult rikastanud meie elu. Ma töötan endiselt arstina, kuid ma tunnen erilist rõõmu ja rahulolu sellest, et saan enamiku oma ajast ja energiast pühendada inimeste usulise tervise parandamisele ning koguduse aitamisele.”

9. Miks ei tee rahaarmastus inimest õnnelikuks?

⁹ Paulus kirjutas, et inimesed on rahaarmastajad. Mõni aasta tagasi rääkis üks pioneerist vend Iirimaal ühe meesterahvaga Jumalast. Mees võttis välja oma rahakoti, otsis sealt paar rahatähte, tõstis need üles ja teatas uhkelt: „See on minu jumal!” Ehkki paljud ei väljenda oma seisukohta nii avameelselt, on maailm täis inimesi, kes armastavad raha ja kõike, mida selle eest saab osta. Kuid Piibel hoiatab: „Ei küllastu kunagi hõbedast see, kes armastab hõbedat, ega tulust see, kes armastab rikkust.” (Kog. 5:10.) Niisugused inimesed tahavad alati saada rohkem raha. Üritades seda kokku kühveldada, põhjustavad nad endale palju valu. (1. Tim. 6:9, 10.)

10. Mida ütleb rikkuse ja vaesuse kohta Piibel?

¹⁰ Loomulikult me kõik vajame raha. See pakub mõningast kaitset. (Kog. 7:12.) Kas inimene saab aga olla õnnelik, kui tal on olemas vaid esmased tarbed? Saab küll! (Loe Koguja 5:12.) Jake poeg Agur kirjutas: „Ära anna mulle vaesust ega rikkust, vaid toida mind vajaliku leivaga.” Pole tarvis nuputada, miks ta ei soovinud vireleda vaesuses. Nagu ta edasi selgitas, ei tahtnud ta hakata varastama ega Jumala nime häbistama. Ent miks ta palus, et Jumal ei annaks talle rikkust? Ta kirjutas: „Et ma küllastudes ei salgaks sind ega ütleks: „Kes on Jehoova?”” (Õpet. 30:8, 9.) Ilmselt tunned sinagi inimesi, kes loodavad pigem oma jõukusele kui Jumalale.

11. Millist nõu andis Jeesus seoses rahaga?

¹¹ Rahaarmastajad ei saa olla Jumalale meelepärased. Jeesus ütles: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” Enne seda lausus ta: „Ärge koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda söövad ning vargad sisse murravad ja varastavad. Koguge endale varandust hoopis taevasse, kus koi ega rooste seda ei söö ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta.” (Matt. 6:19, 20, 24.)

12. Miks võimaldab lihtne eluviis paremini Jumalat teenida? Too näide.

 ¹² Paljud on leidnud, et lihtne eluviis annab neile rohkem aega Jehoovat teenida ja teeb neid õnnelikumaks. Jack USA-st müüs maha oma suure maja ja firma, et teenida koos oma abikaasaga pioneerina. Ta meenutab: „Polnud kerge loobuda oma ilusast majast ja krundist maakohas. Aga ma tulin aastaid töölt koju tusasena, kaasas kõik tööprobleemid. Minu naine teenis pioneerina ja oli alati rõõmus. Ta ütles ikka: „Mul on parim ülemus!” Nüüd, kui ka mina olen pioneer, töötame mõlemad sama ülemuse, Jehoova alluvuses.”

13. Kuidas me saame analüüsida oma suhtumist rahasse?

¹³ Me saame analüüsida oma suhtumist rahasse, kui vastame ausalt järgmistele küsimustele. Kas ma olen tõesti nõus sellega, mida Piibel raha kohta ütleb, ja ka elan selle järgi? Kas raha teenimine on mulle teistest asjadest tähtsam? Kas aineline vara on mulle olulisem kui suhted Jehoova ja inimestega? Kas ma tõesti usun, et Jehoova hoolitseb minu vajaduste eest? Võime olla kindlad, et Jehoova ei valmista kunagi pettumust neile, kes tema peale loodavad. (Matt. 6:33.)

14. Milline on tasakaalukas suhtumine lõbutsemisse?

¹⁴ Nagu ennustatud, on praegu ka palju lõbuarmastajaid. Nii nagu meil peaks olema tasakaalukas suhtumine endasse ja rahasse, on igati loomulik tunda rõõmu ka tasakaalukast lõbutsemisest. Jehoova ei soovi, et oleksime askeetlikud või hoiduksime igasugusest kosutavast ajaviitest. Piiblis on öeldud ustavatele jumalateenijatele: „Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rõõmsa südamega oma veini.” (Kog. 9:7.)

15. Millised inimesed on lõbuarmastajad?

¹⁵ Kirjakohas 2. Timoteosele 3:4 räägitakse sellistest inimestest, kes armastavad lõbutsemist ja jätavad Jumala täiesti kõrvale. Pane tähele, selles  salmis ei öelda, et inimesed armastavad lõbutsemist rohkem kui Jumalat, justkui nad armastaksid teda mingil määral. Seal öeldakse hoopis, et nad on „lõbuarmastajad, aga mitte jumalaarmastajad”. Üks õpetlane on kirjutanud: „Kindlasti ei tähenda see seda, et nad armastavad omajagu ka Jumalat. See tähendab, et nad ei armasta Jumalat üldse.” Milline kainestav mõte neile, kes kipuvad lõbutsemist ülearu armastama! Fraas „lõbuarmastajad” kirjeldab tabavalt neid, kes „lasevad end kaasa kiskuda ... naudingutel”. (Luuka 8:14.)

16., 17. Kuidas suhtus Jeesus lõbutsemisse?

¹⁶ Jeesuse suhtumine lõbutsemisse oli täiuslikult tasakaalukas. Ta käis pulmapeol ja suurel pidusöögil. (Joh. 2:1–10; Luuka 5:29.) Kuna vein sai pulmas otsa, tegi Jeesus ime ja muutis vee veiniks. Ühel teisel korral lükkas Jeesus ümber nende inimeste põhjendamatud väited, kes kritiseerisid teda söömise ja joomise pärast. (Luuka 7:33–36.)

¹⁷ Samas ei tuntud Jeesust kui elunautlejat. Ta keskendus Jehoova tahte täitmisele ja tegutses isetult teiste heaks. Ta oli valmis piinapostil meeletut valu kannatama ja surema, et teised võiksid elada. Jeesus ütles oma jüngritele: „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad ja taga kiusavad ning teist valetades kõiksugust halba räägivad. Rõõmustage ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samamoodi on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.” (Matt. 5:11, 12.)

18. Mis küsimused aitavad meil analüüsida, kui palju me armastame lõbutsemist?

¹⁸ Kuidas analüüsida, kui palju me armastame lõbutsemist? Me võime näiteks endalt küsida: kas meelelahutus tõrjub meie elus koosolekud ja kuulutustöö tagaplaanile; kas ma olen Jehoova teenimise pärast valmis mõningatest asjadest loobuma; kui tahan mõnusalt aega veeta, siis kas mõtlen ka sellele, mida Jehoova minu valikutest arvab? Kui me tõepoolest armastame Jumalat, ei hoidu me ainult sellest, mis igal juhul talle meele järele ei ole, vaid ka sellest, mille puhul meile tundub, et see võib olla talle vastumeelt. (Loe Matteuse 22:37, 38.)

19. Millistel inimestel ei ole kunagi võimalik tõeliselt õnnelik olla?

¹⁹ Saatana maailmale, kus inimkond on juba umbes kuus tuhat aastat vaevelnud, saabub peagi lõpp. Praegu on maailm täis enesearmastajaid, rahaarmastajaid ja lõbuarmastajaid. Need on inimesed, kes mõtlevad aina sellele, mida nad võiks saada, inimesed, kelle jaoks on nende enda soovid a ja o. Sellistel inimestel ei ole kunagi võimalik tõeliselt õnnelik olla. Laulukirjutaja tõdes: „Õnnelik on see, kelle aitaja on Jaakobi Jumal, kes loodab oma Jumala Jehoova peale.” (Laul 146:5.)

20. Miks sa võid öelda, et armastus Jumala vastu on teinud sind õnnelikuks?

²⁰ Jehoova teenijad armastavad oma Jumalat. Meie read täienevad aasta-aastalt. See tõendab, et Jumala kuningriik valitseb ja toob varsti maa peale kujuteldamatud õnnistused. Tõeline ja püsiv õnn tuleneb Jehoova tahte täitmisest ja teadmisest, et oleme talle meelepärased. Need, kes armastavad Jehoovat, on õnnelikud igavesti. Järgmises artiklis räägitakse loomujoontest, mis käivad käsikäes iseka armastusega, ja sellest, kuidas need vastanduvad omadustele, mida võib näha Jehoova teenijate juures.