Luuka evangeelium 5:1–39
Kommentaarid
Galilea ehk Tiberiase mere. Galilea mere läänekaldal asus Tiberiase linn, mis oli oma nime saanud Rooma keisri Tiberiuse järgi. (Joh 6:23.) Seetõttu nimetati Galilea merd mõnikord ka Tiberiase mereks. Nii on seda merd kutsutud vaid selles salmis ja tekstis Joh 21:1. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)
Genneesaretis. Väike tasandik (5 × 2,5 km) Galilea mere loodekaldal. Tekstis Lu 5:1 nimetatakse Galilea merd Genneesareti järveks.
Genneesareti järve. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv, mida on nimetatud ka Galilea mereks (Mt 4:18), Kinnereti mereks (4Mo 34:11) ja Tiberiase mereks. (Vt Joh 6:1 kommentaari.) See asub keskmiselt 210 m allpool merepinda ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. Genneesaret on väike tasandik järve loodekaldal. Mõned õpetlased arvavad, et Genneesaret tuleb heebrea nimest Kinneret. (Vt Mt 14:34 kommentaari ja lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)
rannal. Galilea mere rannikul Kapernauma lähedal on üks paik otsekui looduslik amfiteater. Juhul kui Jeesus oli selles kohas, võimaldas sealne hea akustika tal rääkida paadist suurele kuulajaskonnale.
hakkas paadist rahvahulki õpetama. Vt Mt 13:2 kommentaari.
vaevas kõrge palavik. Matteus ja Markus ütlevad, et Peetruse ämm oli „pikali maas palavikus”. (Mt 8:14; Mr 1:30.) Ainult Luukas, võib-olla sellepärast, et ta oli arst, paneb kirja, kui tõsine naise seisund oli, öeldes, et teda vaevas kõrge palavik. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)
mees täis pidalitõbe. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, pidi ta kuni paranemiseni elama teistest eraldi. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.) Matteus ja Markus ütlevad mehe kohta „pidalitõbine” (Mt 8:2; Mr 1:40), aga arst Luukas kirjeldab mehe seisundit täpsemalt. (Kol 4:14.) Ta ütleb, et mees oli „täis pidalitõbe” ehk ilmselt oli haigus juba kaugele arenenud. (Vt Lu 4:38 kommentaari, kus Luukas täpsustab ühe teise haige seisundit.)
puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et nakkus ei leviks. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 4 küünart (1,8 m), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 100 küünart (45 m). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Jeesus aga ei käitunud nii, ta tundis pidalitõbisele kaasa. Ta tegi midagi, mis oli teiste juutide meelest mõeldamatu: ta puudutas meest, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–13.)
Ma tahan. Nende sõnadega ei väljendanud Jeesus üksnes nõusolekut, vaid ka soovi pidalitõbine terveks teha. On selge, et ta ei tegutsenud pelgalt kohusetundest.
puudutas teda. Vt Mt 8:3 kommentaari.
Ma tahan. Vt Mt 8:3 kommentaari.
näita ennast preestrile. Vt Mr 1:44 kommentaari.
näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine oli terveks saanud, pidi preester seda kinnitama. Selleks pidi terveks saanud pidalitõbine minema templisse ja tooma ohvrianni, nagu on kirjas 3Mo 14:2–32.
Sel ajal, kui Jeesus palvetas. Luukas räägib oma evangeeliumis palvetamisest väga palju ja ainult tema mainib mitmeid Jeesuse palveid. Näiteks selles salmis lisab Luukas üksikasja, et Jeesus palvetas ristimise ajal. Mõned konkreetsed sõnad, mis ta selles palves lausus, pani hiljem kirja Paulus. (Heb 10:5–9.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 5:16; 6:12; 9:18, 28; 11:1; 23:46.
palvetama. Ainult Luukas lisab selle üksikasja seoses Jeesuse muutumisega. Ka järgmises salmis ütleb ta, et Jeesus palvetas. (Lu 9:29.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 3:21; 5:16; 6:12; 9:18; 11:1; 23:46.
Jeesus läks aga sageli mõnda kõrvalisse paika palvetama. See on üks paljudest piiblikohtadest, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas. (Vt Lu 3:21 ja 9:28 kommentaari.) Kreeka verbid selles salmis on vormis, millest nähtub, et Jeesusel oli harjumus palvetada. Sõna, mis on tõlgitud vastega „kõrvaline paik” (éremos), käib sageli kõrbe kohta, kuid võib tähendada ka ükskõik millist teist eraldatud paika. (Mt 14:13; Mr 1:45; 6:31; Lu 4:42; 8:29.) Jeesus ei olnud erak, talle meeldis olla koos teiste inimestega. (Mt 9:35, 36; Lu 8:1; 19:7–10; Joh 11:5.) Kuid veel enam meeldis talle olla koos oma taevase isaga. Seetõttu võttis ta tihti aega, et olla Jehoovaga omavahel ja temaga kogu südamest palves rääkida. (Mt 14:23; Mr 1:35.)
Jehoova ... väe. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Kontekst näitab, et siin mõeldakse Jumalat. Samuti esineb sõnaga „vägi” tõlgitud kreeka sõna dýnamis Septuagintas neis kohtades, kus heebreakeelses tekstis räägitakse Jehoova väest või jõust ning kus kaastekstis on tetragramm. (L 21:1, 13; 93:1; 118:15; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 5:17.)
võtsid ... katuse lahti, tehes sinna augu. Esimese sajandi Iisraelis oli paljudel majadel lame katus, kuhu pääses kas trepist või siis õuest redeliga. Markuse ülestähendus ei täpsusta, millest oli tehtud selle maja katus. Sageli tehti katuseid nii, et kaeti puidust katusetalad okste, pilliroo ja mullakihiga, mis omakorda kaeti savimördiga. Mõnikord kasutati ka katusekive. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Lu 5:19 kommentaari.) Halvatud mehe sõbrad said hõlpsasti teha piisavalt suure avause, kustkaudu kanderaam rahvast täis tuppa lasta.
läbi kivikatuse. Loo halvatud mehe tervendamisest panid kirja Matteus (9:1–8), Markus (2:1–12) ja Luukas. Jutustused täiendavad üksteist. Matteus ei maini, et mees lasti läbi katuse alla. Markus seevastu selgitab, et mehe sõbrad võtsid katuse lahti, tegid sinna augu ja lasid halvatu kanderaamiga alla. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Mr 2:4 kommentaari.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kivikatus” (kéramos), võib tähendada ka „katusekivi”. See võib viidata ka savile, millest neid kive tehti. Selles salmis on see sõna mitmuses ja seega paistab, et siin mõeldakse katusekive. On tõendeid, et Iisraelis kasutati vanasti katusekive. Piibel ei ütle, milline see katus täpselt oli. Võib-olla asetati katusekivid muldkatuse peale või pandi hoopis kuidagi selle sisse. Igal juhul on näha, et halvatu sõbrad nägid kõvasti vaeva, et teda Jeesuse juurde tuua. Sellest ilmnes nende tugev usk ja ka kõik kolm evangeeliumikirjutajat mainivad, et Jeesus nägi nende usku. (Lu 5:20.)
Nende usku nähes. Mitmuslik asesõna „nende” näitab, et Jeesus ei pannud tähele mitte ainult halvatu, vaid ka tema toojate usku.
nende usku nägi. Vt Mt 9:2 kommentaari.
Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)
patte andeks anda ... Mõttepunktid näitavad, et Jeesus jättis lause pooleli. Seejärel tervendas ta halvatu kõigi silme all. Sellega ta tõendas, et tal on voli patte andeks anda.
Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.
patte andeks anda ... Vt Mt 9:6 kommentaari.
tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiitkaupadelt. Leevi (Matteus) töötas tollihoones kas Kapernaumas või selle lähedal.
Leevi. Paralleeltekstis Mt 9:9 kutsutakse seda jüngrit Matteuseks. Viidates temale kui endisele maksukogujale, kasutavad Markus ja Luukas nime Leevi (Mr 2:14); rääkides temast kui apostlist, kasutavad nad aga nime Matteus (Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13). Pühakiri ei täpsusta, kas Leevil oli nimi Matteus juba enne Jeesuse jüngriks saamist või mitte. (Vt Mr 2:14 kommentaari.)
tollihoones. Vt Mr 2:14 kommentaari.
Järgne mulle! Vt Mr 2:14 kommentaari.
Järgne mulle! Selles üleskutses kasutatud kreeka verbi põhitähendus on „järgnema, saatma”. Siin on aga kasutatud seda tähenduses „jünger olema”.
Leevit. Paralleeltekstis Mt 9:9 kutsutakse seda jüngrit Matteuseks. Viidates temale kui endisele maksukogujale, kasutavad Markus ja Luukas nime Leevi (Lu 5:27, 29); rääkides temast kui apostlist, kasutavad nad aga nime Matteus (Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13). Pühakiri ei täpsusta, kas Leevil oli nimi Matteus juba enne Jeesuse jüngriks saamist. Markus on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et Matteus Leevi oli Alfeuse poeg. (Vt Mr 3:18 kommentaari.)
einestas Jeesus. Võib tõlkida ka „külitas Jeesus laua ääres”. Laua ääres külitamine koos kellegagi näitas lähedast sõprust. Seepärast ei söönud Jeesuse päevil elanud juudid kunagi ühes lauas koos mittejuutidega.
maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.
sõi koos nendega. Võib tõlkida ka „külitas koos nendega laua ääres”. (Vt Mr 2:15 kommentaari.)
maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)
paastuvad. Vt Mt 6:16 kommentaari.
paastute. Paast on toidust loobumine teatud ajaks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Paast”.) Jeesus ei käskinud oma jüngritel paastuda. Samas ta ka ei keelanud seda teha. Moosese seaduse ajal alandusid õige meelsusega juudid Jehoova ees ja paastusid. Paastumisega väljendasid nad ka patukahetsust. (1Sa 7:6; 2Aj 20:3.)
peigmehe sõbrad. Sõna-sõnalt „pruutkambri pojad”. Kõnekujund, mis käib pulmakülaliste, aga eriti peigmehe sõprade kohta.
peigmehe sõpru. Vt Mt 9:15 kommentaari.
veini ... nahklähkritesse. Vt Mt 9:17 kommentaari.
veini ... nahklähkritesse. Piibliaegadel hoiti veini nahklähkrites. (Jos 9:4.) Veinilähkrite valmistamiseks kasutati mõne kodulooma, näiteks lamba või kitse kogu nahka. Vanad veinilähkrid muutusid jäigaks ja kaotasid elastsuse. Uued veinilähkrid olid aga elastsed ning pidasid vastu survele, mida värske veini käärimisprotsess neile avaldas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Veinilähker”.)
hea. Teine võimalik tähendus: „parem”, nagu on mõnes käsikirjas.
Pildid ja videod

1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.

Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.

See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.