Luuka evangeelium 5:1–39

5  Ükskord, kui Jeesus Genneesareti järve kaldal seisis, tungles tema ümber palju rahvast, et kuulda Jumala sõna.+ 2  Ta nägi järve kaldal kahte paati. Kalurid olid neist välja tulnud ja loputasid võrke.+ 3  Jeesus astus paati, mis oli Siimoni oma, ja palus tal kaldast natuke eemale sõuda. Ta võttis istet ja hakkas paadist rahvahulki õpetama. 4  Kui ta rääkimise lõpetas, ütles ta Siimonile: „Sõua sügavasse kohta ja laske oma võrgud vette.” 5  Siimon vastas: „Õpetaja, me rassisime öö läbi ega saanud midagi,+ aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.” 6  Kui nad seda tegid, said nad nii palju kalu, et võrgud hakkasid rebenema.+ 7  Nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need appi tuleksid. Need tulidki ja nad täitsid mõlemad paadid kaladega, nii et paadid hakkasid vajuma. 8  Seda nähes langes Siimon Peetrus Jeesuse ette ja ütles: „Isand, mine ära mu juurest, sest ma olen patune mees!” 9  Suure kalasaagi tõttu valdas hämmastus teda ja kõiki, kes olid koos temaga, 10  samuti Sebedeuse poegi Jaakobust ja Johannest,+ kes olid Siimoni kaasosanikud. Aga Jeesus ütles Siimonile: „Ära karda. Nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.”+ 11  Siis tõid nad paadid kaldale, jätsid kõik maha ning järgnesid talle.+ 12  Kord jälle, kui Jeesus oli ühes linnas, oli* seal mees täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust märkas, heitis ta silmili maha ja anus teda: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+ 13  Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja sõnas: „Ma tahan, saa puhtaks!” Otsekohe kadus tal pidalitõbi.+ 14  Siis Jeesus keelas meest, et ta sellest kellelegi ei räägiks,+ öeldes: „Mine ja näita ennast preestrile ning vii preestritele enda puhtakssaamise kinnituseks ohvriand, nagu Mooses on käskinud.”+ 15  Ent jutt temast levis üha laiemalt ning suured rahvahulgad tulid kokku teda kuulama ja oma haigustest terveks saama.+ 16  Jeesus läks aga sageli mõnda kõrvalisse paika palvetama. 17  Ühel päeval, kui Jeesus oli õpetamas, istusid seal ka variserid ja seaduseõpetajad, kes olid tulnud igalt poolt Galilea ja Juudamaa küladest ning Jeruusalemmast. Jehoova oli andnud Jeesusele väe tervendada.+ 18  Mehed* tõid sinna kanderaamil ühe halvatu ning püüdsid teda majja Jeesuse ette viia.+ 19  Aga kuna neil polnud rahvahulga pärast võimalik teda sisse viia, ronisid nad katusele ja lasid mehe koos kanderaamiga läbi kivikatuse otse nende keskele, kes olid Jeesuse ees. 20  Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta: „Inimene, sinu patud on andeks antud.”+ 21  Seepeale hakkasid kirjatundjad ja variserid arutlema: „Kelleks ta end peab, et ta julgeb niimoodi Jumalat teotada? Kes muu saab patte andeks anda kui Jumal?”+ 22  Jeesus aga nägi nende arutlused läbi ja küsis neilt: „Miks te oma südames selliselt arutlete? 23  Mida on kergem öelda, kas „Sinu patud on sulle andeks antud” või „Tõuse üles ja kõnni”? 24  Aga et te teaksite, et Inimesepojal on voli maa peal patte andeks anda ...” Ta sõnas halvatule: „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.”+ 25  Sedamaid tõusis mees nende ees püsti, võttis oma lamamisaseme ning läks koju, ülistades Jumalat. 26  Siis olid nad kõik hämmastunud,+ nemadki hakkasid Jumalat ülistama ning neid valdas aukartus. Nad ütlesid: „Me oleme täna imelisi asju näinud!” 27  Pärast seda läks Jeesus välja. Ta nägi maksukogujat nimega Leevi tollihoones istumas ning ütles talle: „Järgne mulle!”+ 28  See jättis kõik maha, tõusis ja järgnes talle.+ 29  Leevi korraldas Jeesuse auks oma majas suure pidusöögi. Palju maksukogujaid ja teisi sõi koos nendega.+ 30  Seepeale hakkasid variserid ja nende kirjatundjad Jeesuse jüngritega nurisema: „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?”+ 31  Jeesus vastas neile: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.+ 32  Ma pole tulnud kutsuma kahetsusele õigeid, vaid patuseid.”+ 33  Nad ütlesid talle: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad hardalt ning sama teevad variseride jüngrid, aga sinu jüngrid söövad ja joovad.”+ 34  Jeesus ütles neile: „Kas peigmehe sõpru võib panna paastuma, kui peigmees on nendega? 35  Aga tulevad päevad, kui peigmees+ võetakse neilt ära, ja siis, neil päevil, nad paastuvad.”+ 36  Ta tõi neile ka näite: „Keegi ei lõika uue kuue küljest riidelappi ega õmble seda paigaks vanale kuuele, sest uus paik rebeneks lahti. Pealegi ei sobi uue kuue küljest võetud paik vana peale.+ 37  Samuti ei pane keegi värsket veini vanadesse nahklähkritesse. Värske vein ajaks ju lähkrid lõhki, vein voolaks välja ja lähkrid oleksid rikutud. 38  Värske vein pannakse ikka uutesse lähkritesse. 39  Mitte keegi, kes on joonud vana veini, ei taha värsket, vaid ütleb: „Vana on hea.””

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „näe! oli”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Mehed”.

Kommentaarid

Genneesareti järve. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv, mida on nimetatud ka Galilea mereks (Mt 4:18), Kinnereti mereks (4Mo 34:11) ja Tiberiase mereks. (Vt Joh 6:1 kommentaari.) See asub keskmiselt 210 m allpool merepinda ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. Genneesaret on väike tasandik järve loodekaldal. Mõned õpetlased arvavad, et Genneesaret tuleb heebrea nimest Kinneret. (Vt Mt 14:34 kommentaari ja lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

hakkas paadist rahvahulki õpetama. Vt Mt 13:2 kommentaari.

mees täis pidalitõbe. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, pidi ta kuni paranemiseni elama teistest eraldi. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.) Matteus ja Markus ütlevad mehe kohta „pidalitõbine” (Mt 8:2; Mr 1:40), aga arst Luukas kirjeldab mehe seisundit täpsemalt. (Kol 4:14.) Ta ütleb, et mees oli „täis pidalitõbe” ehk ilmselt oli haigus juba kaugele arenenud. (Vt Lu 4:38 kommentaari, kus Luukas täpsustab ühe teise haige seisundit.)

puudutas teda. Vt Mt 8:3 kommentaari.

Ma tahan. Vt Mt 8:3 kommentaari.

näita ennast preestrile. Vt Mr 1:44 kommentaari.

Jeesus läks aga sageli mõnda kõrvalisse paika palvetama. See on üks paljudest piiblikohtadest, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas. (Vt Lu 3:21 ja 9:28 kommentaari.) Kreeka verbid selles salmis on vormis, millest nähtub, et Jeesusel oli harjumus palvetada. Sõna, mis on tõlgitud vastega „kõrvaline paik” (éremos), käib sageli kõrbe kohta, kuid võib tähendada ka ükskõik millist teist eraldatud paika. (Mt 14:13; Mr 1:45; 6:31; Lu 4:42; 8:29.) Jeesus ei olnud erak, talle meeldis olla koos teiste inimestega. (Mt 9:35, 36; Lu 8:1; 19:7–10; Joh 11:5.) Kuid veel enam meeldis talle olla koos oma taevase isaga. Seetõttu võttis ta tihti aega, et olla Jehoovaga omavahel ja temaga kogu südamest palves rääkida. (Mt 14:23; Mr 1:35.)

Jehoova ... väe. Kuigi olemasolevates kreekakeelsetes käsikirjades on siin kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. Kontekst näitab, et siin mõeldakse Jumalat. Samuti esineb sõnaga „vägi” tõlgitud kreeka sõna dýnamis Septuagintas neis kohtades, kus heebreakeelses tekstis räägitakse Jehoova väest või jõust ning kus kaastekstis on tetragramm. (L 21:1, 13; 93:1; 118:15; vt lisa C3 sissejuhatust; Lu 5:17.)

läbi kivikatuse. Loo halvatud mehe tervendamisest panid kirja Matteus (9:1–8), Markus (2:1–12) ja Luukas. Jutustused täiendavad üksteist. Matteus ei maini, et mees lasti läbi katuse alla. Markus seevastu selgitab, et mehe sõbrad võtsid katuse lahti, tegid sinna augu ja lasid halvatu kanderaamiga alla. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Mr 2:4 kommentaari.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kivikatus” (kéramos), võib tähendada ka „katusekivi”. See võib viidata ka savile, millest neid kive tehti. Selles salmis on see sõna mitmuses ja seega paistab, et siin mõeldakse katusekive. On tõendeid, et Iisraelis kasutati vanasti katusekive. Piibel ei ütle, milline see katus täpselt oli. Võib-olla asetati katusekivid muldkatuse peale või pandi hoopis kuidagi selle sisse. Igal juhul on näha, et halvatu sõbrad nägid kõvasti vaeva, et teda Jeesuse juurde tuua. Sellest ilmnes nende tugev usk ja ka kõik kolm evangeeliumikirjutajat mainivad, et Jeesus nägi nende usku. (Lu 5:20.)

nende usku nägi. Vt Mt 9:2 kommentaari.

Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.

patte andeks anda ... Vt Mt 9:6 kommentaari.

Leevi. Paralleeltekstis Mt 9:9 kutsutakse seda jüngrit Matteuseks. Viidates temale kui endisele maksukogujale, kasutavad Markus ja Luukas nime Leevi (Mr 2:14); rääkides temast kui apostlist, kasutavad nad aga nime Matteus (Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13). Pühakiri ei täpsusta, kas Leevil oli nimi Matteus juba enne Jeesuse jüngriks saamist või mitte. (Vt Mr 2:14 kommentaari.)

tollihoones. Vt Mr 2:14 kommentaari.

Järgne mulle! Vt Mr 2:14 kommentaari.

maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.

sõi koos nendega. Võib tõlkida ka „külitas koos nendega laua ääres”. (Vt Mr 2:15 kommentaari.)

paastuvad. Vt Mt 6:16 kommentaari.

peigmehe sõpru. Vt Mt 9:15 kommentaari.

veini ... nahklähkritesse. Vt Mt 9:17 kommentaari.

hea. Teine võimalik tähendus: „parem”, nagu on mõnes käsikirjas.

Pildid ja videod

Galilea kalapaadi vrakk
Galilea kalapaadi vrakk

1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.

Galilea mere kalad
Galilea mere kalad

Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.

Esimese sajandi kalapaat
Esimese sajandi kalapaat

See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Luuka 5
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg