Markuse evangeelium 12:1–44

12  Siis rääkis Jeesus neile mõistujutu: „Üks inimene rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni*.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+ 2  Saagikoristusajal saatis ta aednike* juurde ühe orja, et see tooks neilt viinamäe vilju. 3  Aednikud aga võtsid orja kinni, peksid läbi ja saatsid tühjade kätega minema. 4  Ta saatis aednike juurde teisegi orja. Seda lõid nad pähe ja mõnitasid*.+ 5  Ta saatis veel ühe, kuid selle nad tapsid. Samuti saatis ta palju teisi, kellest osa nad peksid läbi ja osa tapsid. 6  Üks oli tal veel, tema armas poeg.+ Selle saatis ta aednike juurde viimasena, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” 7  Aednikud aga rääkisid omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära ja pärand saab meile.” 8  Nad võtsid ta kinni, tapsid ära ja viskasid viinamäelt välja.+ 9  Mida teeb nüüd viinamäe omanik? Ta tuleb, hukkab need aednikud ja annab viinamäe teistele.+ 10  Kas te pole lugenud seda kirjakohta: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ 11  See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?”+ 12  Siis tahtsid nad Jeesust kinni võtta*, sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle mõistujutu nende kohta, kuid nad kartsid rahvast. Niisiis jätsid nad ta sinnapaika ja läksid ära.+ 13  Seejärel saatsid nad Jeesuse juurde mõned variserid ja Herodese pooldajad, et teda sõnadest lõksu püüda.+ 14  Kui need tulid, ütlesid nad Jeesusele: „Õpetaja, me teame, et sa armastad tõde ega otsi kellegi poolehoidu, sest sa ei otsusta inimeste üle pinnapealse mulje põhjal, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. Kas on õige* maksta keisrile pearahamaksu või mitte? 15  Kas meil tuleb maksta või ei tule?” Nähes neid läbi, et nad on silmakirjalikud, ütles ta neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle näha üks denaar.” 16  Nad tõidki ühe ja Jeesus küsis neilt: „Kelle kujutis ja pealiskiri see on?” Nad vastasid talle: „Keisri.”+ 17  Siis ütles Jeesus: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile,+ ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ Ja nad olid tema sõnade üle hämmastunud. 18  Siis tulid Jeesuse juurde saduserid, kes ei usu ülesäratamist,*+ ja pärisid temalt:+ 19  „Õpetaja, Mooses on kirjutanud meile, et kui mees sureb ja temast jääb maha naine, aga ei jää last, peab tema vend võtma selle naise ja soetama oma surnud vennale järglase.+ 20  Oli seitse venda. Esimene võttis naise, aga kui ta suri, ei jäänud temast järeltulijat. 21  Teine abiellus selle naisega, aga suri, jätmata samuti endast järeltulijat, ning kolmandaga juhtus niisamuti. 22  Kõik seitse jäid ilma järeltulijata* ja viimaks suri ka naine. 23  Kelle naiseks nende seast saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.” 24  Jeesus ütles neile: „Kas te pole mitte eksiteel, sellepärast et te ei tunne pühakirja ega Jumala väge?+ 25  Kui surnud üles äratatakse, ei võta nad naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.+ 26  Mis aga puutub surnute ülesäratamisse, siis kas te pole lugenud Moosese raamatust põleva põõsa lugu*, kuidas Jumal Moosesele ütles: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?+ 27  Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite küll rängalt.”+ 28  Üks sinna tulnud kirjatundjatest, kes oli kuulnud neid väitlemas ja teadis*, et ta oli neile hästi vastanud, küsis temalt: „Milline on kõikidest käskudest esimene*?”+ 29  Jeesus vastas: „Esimene on see: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.* 30  Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.”+ 31  Teine on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ Neist suuremat käsku ei ole.” 32  Kirjatundja ütles talle: „Õpetaja, sa ütlesid hästi ja kooskõlas tõega „Tema on üks ja ainus, ei ole kedagi teist peale tema”.+ 33  Ja see, kui armastada teda kogu südamest ja kogu oma mõistuse* ja jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast, on väärt kaugelt rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”+ 34  Kui nüüd Jeesus nägi, et too vastas arukalt, ütles ta temale: „Sa ei ole kaugel Jumala kuningriigist*.” Aga kellelgi polnud enam julgust temalt midagi küsida.+ 35  Jeesus õpetas templis edasi ja ütles: „Miks kirjatundjad ütlevad, et messias* on Taaveti poeg?+ 36  Ütles ju Taavet püha vaimu kaudu:+ „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla.””+ 37  Taavet ise nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias saab olla Taaveti poeg?”+ Rahvahulk kuulas teda hea meelega. 38  Jeesus jagas veelgi õpetust, öeldes: „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kes tahavad ringi käia pikkades rüüdes, ootavad tervitusi turgudel,+ 39  ihkavad esimesi istmeid sünagoogides ja aukohti õhtusöökidel.+ 40  Nad neelavad alla lesknaiste majad* ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nemad saavad ränga* karistuse.” 41  Jeesus istus sinna, kust annetuskastid+ näha olid, ning jälgis, kuidas rahvas neisse raha paneb. Paljud rikkad panid hulga münte.+ 42  Siis tuli üks vaene lesknaine ja annetas kaks leptonit, mis võrdub ühe kvadransiga.+ 43  Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles: „Ma kinnitan teile, et see vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised,+ 44  sest need kõik panid sellest, mis neil on üle, aga tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „valvetorni”.
^ Võib tõlkida ka „rentnike”.
^ Võib tõlkida ka „teotasid”, „alandasid”.
^ Võib tõlkida ka „Jeesuse vahi alla võtta”.
^ Võib tõlkida ka „tohib”.
^ Võib tõlkida ka „kes ütlevad, et ülestõusmist pole”.
^ Võib tõlkida ka „ükski seitsmest ei jätnud järele järglast”.
^ Võib tõlkida ka „ogalise põõsa lugu”.
^ Võib tõlkida ka „sai aru”.
^ Võib tõlkida ka „tähtsaim”.
^ Võib tõlkida ka „Jehoova, meie Jumal, on üks Jehoova”.
^ Võib tõlkida ka „arusaamise”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.
^ Sõna-sõnalt „Kristus”.
^ Võib tõlkida ka „vara”.
^ Võib tõlkida ka „rängema”.

Kommentaarid

seda kirjakohta. Kreeka sõna graphé ainsusevorm tähendab siin pühakirjalõiku, kõnealusel juhul teksti L 118:22, 23.

Jehoovalt. Kirjakohas L 118:22, 23, kust see tsitaat on pärit, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Herodese pooldajad. Vt „Sõnaseletusi”.

denaar. Rooma hõbemünt, millel oli keisri pealiskiri. Roomlased nõudsid juutidelt ühe denaari suurust pearahamaksu. (Mr 12:14) Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise päevatöö palk. (Mt 20:2.) Piibli kreekakeelses osas antakse millegi maksumus tihti edasi denaarides. (Mr 6:37; 14:5; Ilm 6:6.) Iisraelis olid käibel mitmesugused vask- ja hõbemündid, sealhulgas Tüüroses vermitud hõbemündid, mida kasutati templimaksu maksmiseks. Roomale makstav maksuraha oli aga ilmselt keisri kujutisega hõbedenaar. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

keisrile, mis kuulub keisrile. See kirjakoht ning paralleeltekstid Mt 22:21 ja Lu 20:25 on Piiblis ainsad kohad, kus Jeesus mainib Rooma keisrit. Keisrile kuuluvad muu hulgas maksud, mida valitsus kasutab erinevate teenuste pakkumiseks, alamate austus ning kuuletumine, juhul kui keiser ei oota midagi sellist, mis on vastuolus Jumala seadustega. (Ro 13:1–7.)

saduserid. See on ainus koht, kus Markus mainib sadusere. (Vt „Sõnaseletusi”.) Nimetus „saduserid” (kr saddukaíos) tuleb ilmselt nimest Saadok (Septuagintas sageli kujul Saddúk). Saadoki määras preestriks kuningas Saalomon ja ilmselt teenisid tema järeltulijad preestriametis sajandeid. (1Ku 2:35.)

ülesäratamist. Kreeka sõna anástasis tähendab „ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine”. Seda sõna kasutatakse Piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Mt 22:23, 31; Ap 4:2; 24:15; 1Ko 15:12, 13.) Septugintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”, andmaks edasi heebrea verbi tähendusega „elama”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Teine abiellus selle naisega. Muistsetel heebrealastel oli tava, mille järgi lastetu abielumehe surma puhul pidi tema vend abielluma lesega, et soetada järglane, kes surnu liini edasi viiks. (1Mo 38:8.) Hiljem oli vastav kord sätestatud ka Moosese seaduses ja seda nimetati mehevenna kohuse täitmiseks. (5Mo 25:5, 6.) Nagu näha saduseride sõnadest, järgiti leviraatabielu tava ka Jeesuse päevil. Seaduse järgi võis mees ka keelduda täitmast mehevenna kohust, kuid sellega tõmbas ta enda peale häbi. (5Mo 25:7–10; Ru 4:7, 8.)

vaid elavate. Paralleelteksti Lu 20:38 järgi lisas Jeesus: „Sest nad kõik on tema silmis elavad.” Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

Moosese raamatust. Saduserid uskusid, et üksnes Moosese raamatud on Jumalalt. Nad ei olnud nõus Jeesuse õpetusega ülesäratamisest, ilmselt sellepärast, et nende meelest polnud Pentateuhi põhjal alust seda uskuda. Jeesus oleks võinud ülesäratamise toetuseks tsiteerida mitmeid kirjakohti, nagu Jes 26:19, Tn 12:13 ja Ho 13:14. Ent kuna ta teadis, milliseid pühakirja osi saduserid aktsepteerivad, tsiteeris ta oma mõtte tõestuseks just Jehoova sõnu Moosesele. (2Mo 3:2, 6.)

Jumal Moosesele ütles. Jeesus viitab siin Jehoova vestlusele Moosesega, mis toimus ilmselt aastal 1514 e.m.a. (2Mo 3:2, 6.) Tolleks ajaks oli Aabraham olnud surnud 329, Iisak 224 ja Jaakob 197 aastat. Ometi ei öelnud Jehoova, et ta oli olnud nende Jumal, vaid et ta on nende Jumal. (Vt Mr 12:27 kommentaari.)

vaid elavate. Paralleelteksti Lu 20:38 järgi lisas Jeesus: „Sest nad kõik on tema silmis elavad.” Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

Jehoova, ... Jehoova. Kirjakohas 5Mo 6:4, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis kaks korda Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Jehoova. Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

südamest. Piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab süda tavaliselt seesmist inimest tervikuna, inimese olemust, isiksust. Olles kõrvuti mõistetega „hing” ja „mõistus”, omandab see aga konkreetsema tähenduse ja märgib peamiselt tundeid, soove ja ihasid. Siin kasutatud neli mõistet (süda, hing, mõistus ja jõud) ei kanna kõik täiesti erinevat tähendust. Need kattuvad osaliselt ja rõhutavad seega jõuliselt, kui täielik peaks olema inimese armastus Jumala vastu. (Vt selle salmi kommentaare mõistuse ja jõuga.)

mõistuse. Intellekt, arusaamisvõime. Et Jumalat tundma õppida ja üha enam armastada, tuleb kasutada mõistust. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, on heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid Markuse evangeeliumis, mis on kirjutatud kreeka keeles, nimetatakse nelja: südant, hinge, mõistust ja jõudu. Põhjusi selleks võib olla mitu. Sõna „mõistus” võib olla lisatud selleks, et anda edasi osalt kattuvate heebrea mõistete kogu tähendust. Vanaheebrea keeles polnud eraldi sõna mõistuse kohta, vaid seda mõtet kätkes tihti mõiste „süda”, mis piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab seesmist inimest tervikuna: tema mõtteid, tundeid, hoiakuid, ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt selle salmi kommentaari südamest.) Seetõttu on heebrea sõna, mille vaste on „süda”, tõlgitud Septuagintas tihti kreeka sõnaga, mille vaste on „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Fakt, et Markus kasutab siin sõna „mõistus”, võib osutada ka sellele, et heebrea sõna, mis tähendab jõudu, ja kreeka sõna, mis tähendab mõistust, on osalt kattuva tähendusega. (Vrd tekstiga Mt 22:37, kus on sõna „mõistus”, mitte „jõud”.) Sõnade tähendusväljade osaline kattumine aitab ehk selgitada, miks kirjatundja kasutas Jeesusele vastates sõna „arusaamine”. (Mr 12:33, allm.) Samuti võib see selgitada, miks evangeeliumikirjutajad ei kasuta teksti 5Mo 6:5 tsiteerides täpselt samu mõisteid, mis on heebrea keeles. (Vt selle salmi kommentaari jõuga.)

jõuga. Nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris mõistuse, on kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „jõud”, võib tähendada nii keha- kui ka vaimujõudu. See võib olla üks põhjus, miks Piibli kreekakeelses osas on teksti 5Mo 6:5 tsiteerides nimetatud ka mõistust. Samuti võib see selgitada, miks tekstis Mt 22:37 on samas tsitaadis sõna „mõistus”, mitte „jõud”. Igal juhul kui kirjatundja tsiteerib sedasama heebrea teksti, mainib ta Lu 10:27 järgi (mis kirjutati kreeka keeles) nii südant, hinge, jõudu kui ka mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega.

põletusohvrid. Kreeka sõna holokaútoma (sõnadest hólos, mis tähendab „kogu”, ja kaío, mis tähendab „põletama”) esineb Piibli kreekakeelses osas ainult kolm korda, siin ja tekstis Heb 10:6, 8. Septuagintas on sellega tõlgitud heebrea sõna, mis tähistab põletusohvrit, st ohvrit, mis toodi ärapõletamise teel tervenisti Jumalale, nii et ohvritooja ei söönud sellest midagi. Sama kreeka sõna on Septuagintas tekstides 1Sa 15:22 ning Ho 6:6, mis võisid kirjatundjal Jeesusega rääkides meeles mõlkuda. (Mr 12:32.) Piltlikult öeldes andis Jeesus end põletusohvriks ehk tervenisti Jumalale.

Jehoova. Kirjakohas L 110:1, kust see tsitaat on võetud, on heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

annetuskastid. Muistsete juudi kirjutiste järgi oli tegu trompeti- või sarvekujuliste anumatega, millel oli ülal väike ava. Neisse pandi erisuguseid annetusi. Sama kreeka sõna esineb tekstis Joh 8:20, kus seda võib tõlkida ka vastega „varamu”. See oli ilmselt osa naiste õuest. (Vt lisa B11.) Rabiinliku kirjanduse järgi oli naiste õue seinte ääres 13 annetuskasti. Arvatakse, et templil oli ka suurem varamu, kuhu viidi annetuskastidest saadud raha.

raha. Sõna-sõnalt „vaske”, st vaskmünte. Vastav kreeka sõna tähistas ka raha üldiselt. (Vt lisa B14.)

kaks leptonit. Siin esineb mitmusevorm kreeka sõnast leptón, mis tähendas midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli tõenäoliselt väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)

mis võrdub ühe kvadransiga. Kvadrans (kr kodrántes ladina sõnast quadrans) oli Rooma vask- või pronksmünt, mille väärtus oli 1/64 denaari. Markus toob siin võrdluseks Rooma vääringu, selgitamaks juudi müntide väärtust. (Vt lisa B14.)

Pildid ja videod

Surutõrs
Surutõrs

Iisraelis koristati viinamarju augustis ja septembris olenevalt viinamarjasordist ja kasvupiirkonna kliimast. Korjatud marjad pandi tavaliselt lubjakivist surutõrde või kaljupinda raiutud süvendisse. Harilikult sõtkusid viinamarju mehed, paljajalu ja ise samal ajal lauldes. (Jes 16:10; Jer 25:30; 48:33.)

1. Värskelt korjatud viinamarjad

2. Surutõrs

3. Äravoolurenn

4. Madalamal asuv kogumissüvend

5. Savist veininõud

Keiser Tiberius
Keiser Tiberius

Tiberius sündis aastal 42 e.m.a. Aastal 14 m.a.j sai temast teine Rooma keiser. Ta suri märtsis 37 m.a.j. Seega oli Tiberius keiser kogu Jeesuse teenistuse vältel ning just tema valitsemisajal lausus Jeesus seoses maksurahaga: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile.” (Mr 12:14–17; Mt 22:17–21; Lu 20:22–25.)

Turg
Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.

Esimesed istmed sünagoogides
Esimesed istmed sünagoogides

See videorekonstruktsioon põhineb osalt 1. sajandist pärit sünagoogi jäänustel Gamlas umbes 10 km Galilea merest kirdes. Kuna ühtki 1. sajandi sünagoogi pole tervena säilinud, pole täpselt teada, millised need välja nägid. Video annab ettekujutuse tolle aja sünagoogi võimalikust interjöörist.

1. Esimesed ehk parimad istmed sünagoogis võisid olla poodiumi peal või ees.

2. Poodium, millelt õpetaja luges ette seadust. Poodiumi asukoht võis sünagoogiti erineda.

3. Seinaäärsetel istmetel istusid tõenäoliselt prominentsed ühiskonnaliikmed. Ülejäänud kuulajad võisid istuda põrandal mattidel. Paistab, et Gamla sünagoogis oli neli istmerida.

4. Pühakirjarullide panipaik võis asuda tagaseina ääres.

Sünagoogis kehtiv istumiskord oli kohalviibijatele alaliseks meeldetuletuseks, et ühed on tähtsamad kui teised – see oli teema, mille üle Jeesuse jüngrid sageli vaidlesid. (Mt 18:1–4; 20:20, 21; Mr 9:33, 34; Lu 9:46–48.)

Aukohad õhtusöökidel
Aukohad õhtusöökidel

Esimesel sajandil oli tavaks süüa laua ääres külitades. Vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Vana-Kreeka ja -Rooma elamu tüüpilises söögitoas asetses madala laua ümber kolm lamamispinki. Roomlased nimetasid sellist söögituba trikliiniumiks (ld triclinium, mis tuleb kreeka sõnast tähendusega “tuba kolme lamamispingiga”). Traditsiooniliselt külitas laua ääres üheksa inimest, kolm igal pingil, kuid hiljem võeti kasutusele pikemad pingid, kuhu mahtus rohkem inimesi. Üks pink tähendas vähimat (A), teine keskmist (B) ja kolmas suurimat austust (C). Ka kohad pinkidel tähendasid erineval määral austust. Isikut peeti tähtsamaks sellest, kes oli temast paremal, ja vähem tähtsamaks sellest, kes oli temast vasakul. Ametlikul pidusöögil külitas võõrustaja tavaliselt kõige vähem tähtsama pingi esimesel kohal (1). Aukohaks oli keskmise pingi kolmas koht (2). Kuigi pole teada, mil määral juudid selle kombe üle võtsid, paistab, et Jeesus viitas sellele, kui õpetas oma järelkäijatele alandlikkuse olulisust.

Annetuskastid ja lesknaine
Annetuskastid ja lesknaine

Rabiinliku kirjanduse kohaselt oli Herodese templis 13 annetuskasti, mida nimetati heebrea sõna šofár järgi šofarkastideks. Sõna šofár tähendab jäärasarve. Sellest võib järeldada, et vähemalt mingi osa annetuskastist meenutas sarve või trompetit. Kui Jeesus mõistis hukka silmakirjatsejad, kes armuande andes nii-öelda pasunat puhusid, võis tema kuulajatele meenuda heli, mida tekitasid trompetikujulisse annetuskasti kukkuvad mündid. (Mt 6:2.) Lesknaise annetus ilmselt kuigi tugevat heli ei tekitanud, kuna tegu oli vaid kahe väikse mündiga. Jeesuse sõnad aga näitavad, et Jehoova pidas nii seda naist kui ka tema annetust kalliks.

Jaga
PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 12
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg