mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

torni. Kasutati viinamäe valvamiseks, et kaitsta seda varaste ja metsloomade eest. (Jes 5:2.)

rendile. Viinamägede rendileandmine oli Iisraelis 1. sajandil tavaline. Antud juhul oli omanik teinud palju ettevalmistusi ja lootis saada suuremat renditulu.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

torni. Vt Mt 21:33 kommentaari.

rendile. Vt Mt 21:33 kommentaari.

nurga tipmiseks kiviks. Võib tõlkida ka „päiskiviks”, „tipukiviks”. Nii heebrea väljend tekstis L 118:22 kui ka vastav kreeka väljend tähendavad sõna-sõnalt „nurga pea”. Kuigi seda väljendit võib mitmeti mõista, tähendab see ilmselt kivi, mis asetati seinte ühenduskoha peale ja hoidis neid koos. Jeesus tsiteeris seda prohvetiennustust ja ütles, et tema on nurga tipmine kivi. Nii nagu hoone tipmine kivi oli silmapaistev, nii paistab silma ka Jeesus Kristus, kes on võitud kristlaste koguduse ehk vaimse templi pea.

seda kirjakohta. Kreeka sõna graphé ainsusevorm tähendab siin pühakirjalõiku, kõnealusel juhul teksti L 118:22, 23.

nurga tipmiseks kiviks. Vt Mt 21:42 kommentaari.

Jehoovalt. Kirjakohas L 118:22, 23, kust see tsitaat on pärit, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Herodese pooldajad. Vt „Sõnaseletusi”.

keisrile. Jeesuse ajal valitses Rooma keiser Tiberius. Lisaks keisrile võis see sõna tähendada Rooma tsiviilvõimu või riiki ja selle ametnikke, keda Paulus kutsus võimudeks ning Peetrus kuningaks ja maavalitsejateks. (Ro 13:1–7; Tt 3:1; 1Pe 2:13–17; vt „Sõnaseletusi”.)

pearahamaksu. Roomlased nõudsid iga-aastast maksu kõigilt, kes olid rahvaloendusega kirja pandud. See maks võis olla ühe denaari ehk ühe päevapalga suurune. (Lu 2:1–3.)

keisrile. Vt Mt 22:17 kommentaari.

pearahamaksu. Vt Mt 22:17 kommentaari.

denaar. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis. Roomlased nõudsid juutidelt ühe denaari suurust pearahamaksu. (Mr 12:14) Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise päevatöö palk. (Mt 20:2.) Piibli kreekakeelses osas antakse millegi maksumus tihti edasi denaarides. (Mr 6:37; 14:5; Ilm 6:6.) Iisraelis olid käibel mitmesugused vask- ja hõbemündid, sealhulgas Tüüroses vermitud hõbemündid, mida kasutati templimaksu maksmiseks. Roomale makstav maksuraha oli aga ilmselt keisri kujutisega hõbedenaar. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

kujutis ja pealiskiri. Tollal käibel olnud denaari esiküljel oli kujutatud Rooma keiser Tiberiust, loorberipärg peas. Ta valitses aastatel 14–37. Mündil oli ka ladinakeelne kiri „Tiberius Caesar Augustus, jumala Augustuse poeg”. (Vt ka lisa B14.)

kujutis ja pealiskiri. Vt Mt 22:20 kommentaari.

Andke. Sõna-sõnalt „Andke tagasi”. Mündid olid keisri vermitud ja tal oli õigus osa neist tagasi nõuda. Aga keisril ei olnud õigust nõuda, et inimesed oma elu talle pühendaksid. Ainult Jumal annab „inimestele elu, õhu ja kõik muu”. (Ap 17:25.) Seega on üksnes Jumalal õigus oodata jäägitut pühendumust ja ainult talle saab inimene tagasi anda oma elu.

Jumalale, mis kuulub Jumalale. Sellega mõeldakse, et inimene teenib Jumalat kogu südamest, armastab teda kogu hingest ja kuuletub talle täielikult. (Mt 4:10; 22:37, 38; Ap 5:29; Ro 14:8.)

Andke. Vt Mt 22:21 kommentaari.

keisrile, mis kuulub keisrile. See kirjakoht ning paralleeltekstid Mt 22:21 ja Lu 20:25 on piiblis ainsad kohad, kus Jeesus mainib Rooma keisrit. Keisrile kuuluvad muu hulgas maksud, mida valitsus kasutab erinevate teenuste pakkumiseks, alamate austus ning kuuletumine, juhul kui keiser ei oota midagi sellist, mis on vastuolus Jumala seadustega. (Ro 13:1–7.)

Jumalale, mis kuulub Jumalale. Vt Mt 22:21 kommentaari.

saduserid. See on ainus koht, kus Markus mainib sadusere. (Vt „Sõnaseletusi”.) Nimetus „saduserid” (kr saddukaíos) tuleb ilmselt nimest Saadok (Septuagintas sageli kujul Saddúk). Saadoki määras ülempreestriks kuningas Saalomon ja ilmselt teenisid tema järeltulijad preestriametis sajandeid. (1Ku 2:35.)

ülesäratamist. Kreeka sõna anástasis tähendab „ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine”. Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Mt 22:23, 31; Ap 4:2; 24:15; 1Ko 15:12, 13.) Septugintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”, andmaks edasi heebrea verbi tähendusega „elama”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

Teine abiellus selle naisega. Muistsetel heebrealastel oli tava, mille järgi lastetu abielumehe surma puhul pidi tema vend abielluma lesega, et soetada järglane, kes surnu liini edasi viiks. (1Mo 38:8.) Hiljem oli vastav kord sätestatud ka Moosese seaduses ja seda nimetati mehevenna kohuse täitmiseks. (5Mo 25:5, 6.) Nagu näha saduseride sõnadest, järgiti leviraatabielu tava ka Jeesuse päevil. Seaduse järgi võis mees ka keelduda täitmast mehevenna kohust, kuid sellega tõmbas ta enda peale häbi. (5Mo 25:7–10; Ru 4:7, 8.)

pühakirja. Tähendab tavaliselt piibli heebreakeelset osa.

pühakirja. Vt Mt 22:29 kommentaari.

vaid elavate. Paralleelteksti Lu 20:38 järgi lisas Jeesus: „Sest nad kõik on tema silmis elavad.” Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

Moosese raamatust. Saduserid uskusid, et üksnes Moosese raamatud on Jumalalt. Nad ei olnud nõus Jeesuse õpetusega ülesäratamisest, ilmselt sellepärast, et nende meelest polnud Pentateuhi põhjal alust seda uskuda. Jeesus oleks võinud ülesäratamise toetuseks tsiteerida mitmeid kirjakohti, nagu Jes 26:19, Tn 12:13 ja Ho 13:14. Ent kuna ta teadis, milliseid pühakirja osi saduserid aktsepteerivad, tsiteeris ta oma mõtte tõestuseks just Jehoova sõnu Moosesele. (2Mo 3:2, 6.)

Jumal Moosesele ütles. Jeesus viitab siin Jehoova vestlusele Moosesega, mis toimus ilmselt aastal 1514 e.m.a. (2Mo 3:2, 6.) Tolleks ajaks oli Aabraham olnud surnud 329, Iisak 224 ja Jaakob 197 aastat. Ometi ei öelnud Jehoova, et ta oli olnud nende Jumal, vaid et ta on nende Jumal. (Vt Mr 12:27 kommentaari.)

vaid elavate. Paralleelteksti Lu 20:38 järgi lisas Jeesus: „Sest nad kõik on tema silmis elavad.” Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

Kuule, Iisrael! See on tsitaat tekstist 5Mo 6:4, 5. Markus tsiteerib neid salme pikemalt, kui Matteus ja Luukas seda teevad. Nende sõnadega algab ka juudi usutunnistus šema, mis on võetud tekstidest 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Nimetus šema tuleb heebrea sõnast, mis on salmi 5Mo 6:4 esimene sõna ja tähendab „kuula; kuule”.

Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus. Võib tõlkida ka „Jehoova on meie Jumal, Jehoova on üks”, „Jehoova on meie Jumal, on üks Jehoova”. Need sõnad on tsitaat tekstist 5Mo 6:4. Selle salmi heebreakeelses algtekstis öeldakse Jehoova kohta, et ta on „üks”, mis võib tähendada ka „ainulaadne, üks ja ainus”. Jehoova on ainus tõeline Jumal, ükski ebajumal pole temaga võrreldav. (2Sa 7:22; L 96:5; Jes 2:18–20.) 5. Moosese raamatus rõhutab Mooses iisraellastele, et neil tuleb teenida ainult Jehoovat. Iisraellased ei tohtinud kummardada teiste rahvaste jumalaid ja jumalannasid, kellest osa peeti mingite loodusnähtuste jumalateks ja osa olid lihtsalt ühe ja sama jumaluse eri vormid. Heebrea sõna, mille vaste on „üks”, annab selles kontekstis mõista ka seda, et Jehoova eesmärgid ja teod on alati täielikus kooskõlas. Jehoova ei ole kahepalgeline ega ettearvamatu. Ta on muutumatu ning alati ustav ja õiglane. Tekstis Mr 12:28–34 kirjas olev vestlus on toodud ära ka Matteuse ja Luuka evangeeliumis, kuid üksnes Markus on üles tähendanud sõnad „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus”. Vahetult neile sõnadele järgneb käsk armastada Jumalat. See näitab, et Jehoova teenijate armastus oma Jumala vastu peab samuti olema jagamatu, jäägitu.

Jehoova, ... Jehoova. Kirjakohas 5Mo 6:4, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis kaks korda Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

hingest. Võib tõlkida ka „kogu oma olemusega”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

mõistusega. St intellekti, arusaamisvõimega. Et Jumalat tundma õppida ja armastada, tuleb kasutada mõistust. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, on heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid Matteuse evangeeliumis nimetatakse kreeka keeles jõu asemel mõistust. Põhjusi selleks võib olla mitu. Esiteks, kuigi vanaheebrea keeles polnud eraldi sõna mõistuse kohta, kätkes seda mõtet tihti mõiste „süda”, mis tähendab piltlikult seesmist inimest tervikuna: tema mõtteid, tundeid, hoiakuid, ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt selle salmi kommentaari südamest.) Seetõttu on heebrea sõna „süda” tõlgitud Septuagintas tihti kreeka sõnaga „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Teine põhjus, miks Matteus kasutab teksti 5Mo 6:5 tsiteerides sõna „jõud” asemel sõna „mõistus”, võib olla see, et heebrea sõna „jõud” võib tähendada nii füüsilist jõudu kui ka võimet mõtelda ja arutleda. Sõnade tähendusväljade osaline kattumine aitab ehk selgitada, miks evangeeliumikirjutajad ei kasuta teksti 5Mo 6:5 tsiteerides täpselt samu mõisteid nagu heebrea keeles. (Vt Mr 12:30 ja Lu 10:27 kommentaari.)

südamest ... hingest ... jõu ja mõistusega. Seadusetundja tsiteerib teksti 5Mo 6:5, kus heebreakeelses algtekstis on kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid kreekakeelse Luuka evangeeliumi järgi nimetab ta nelja: südant, hinge, jõudu ja mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega. (Vt Mr 12:30 kommentaare, kust saab üksikasjalikumat infot.)

Jehoova. Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

südamest. Piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab süda tavaliselt seesmist inimest tervikuna, inimese olemust, isiksust. Olles kõrvuti mõistetega „hing” ja „mõistus”, omandab see aga konkreetsema tähenduse ja märgib peamiselt tundeid, soove ja ihasid. Siin kasutatud neli mõistet (süda, hing, mõistus ja jõud) ei kanna kõik täiesti erinevat tähendust. Need kattuvad osaliselt ja rõhutavad seega jõuliselt, kui täielik peaks olema inimese armastus Jumala vastu. (Vt selle salmi kommentaare mõistuse ja jõuga.)

hingest. Vt Mt 22:37 kommentaari.

mõistuse. Intellekt, arusaamisvõime. Et Jumalat tundma õppida ja üha enam armastada, tuleb kasutada mõistust. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, on heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid Markuse evangeeliumis, mis on kirjutatud kreeka keeles, nimetatakse nelja: südant, hinge, mõistust ja jõudu. Põhjusi selleks võib olla mitu. Sõna „mõistus” võib olla lisatud selleks, et anda edasi osalt kattuvate heebrea mõistete kogu tähendust. Vanaheebrea keeles polnud eraldi sõna mõistuse kohta, vaid seda mõtet kätkes tihti mõiste „süda”, mis piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab seesmist inimest tervikuna: tema mõtteid, tundeid, hoiakuid, ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt selle salmi kommentaari südamest.) Seetõttu on heebrea sõna, mille vaste on „süda”, tõlgitud Septuagintas tihti kreeka sõnaga, mille vaste on „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Fakt, et Markus kasutab siin sõna „mõistus”, võib osutada ka sellele, et heebrea sõna, mis tähendab jõudu, ja kreeka sõna, mis tähendab mõistust, on osalt kattuva tähendusega. (Vrd tekstiga Mt 22:37, kus on sõna „mõistus”, mitte „jõud”.) Sõnade tähendusväljade osaline kattumine aitab ehk selgitada, miks kirjatundja kasutas Jeesusele vastates sõna „arusaamine”. (Mr 12:33, allm.) Samuti võib see selgitada, miks evangeeliumikirjutajad ei kasuta teksti 5Mo 6:5 tsiteerides täpselt samu mõisteid, mis on heebrea keeles. (Vt selle salmi kommentaari jõuga ning Mt 22:37 ja Lu 10:27 kommentaari.)

jõuga. Nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris mõistuse, on kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „jõud”, võib tähendada nii keha- kui ka vaimujõudu. See võib olla üks põhjus, miks piibli kreekakeelses osas on teksti 5Mo 6:5 tsiteerides nimetatud ka mõistust. Samuti võib see selgitada, miks tekstis Mt 22:37 on samas tsitaadis sõna „mõistus”, mitte „jõud”. Igal juhul kui kirjatundja tsiteerib sedasama heebrea teksti, mainib ta Lu 10:27 järgi (mis kirjutati kreeka keeles) nii südant, hinge, jõudu kui ka mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega.

ligimest. Võib tõlkida ka „kaasinimest”, sõna-sõnalt „lähedast”, „naabrit”. Ligimesed pole lihtsalt läheduses elavad inimesed, vaid kõik, kellega kokku puututakse. (Lu 10:29–37; Ro 13:8–10; vt Mt 5:43 kommentaari.)

Teine. Tekstis Mr 12:29, 30 on kirjas Jeesuse otsene vastus kirjatundja küsimusele. Kuid peale selle tsiteerib ta ka teist käsku. (3Mo 19:18.) Nii rõhutab Jeesus, et need kaks käsku on lahutamatult seotud ning et neil põhinevad Moosese seadus ja prohvetiraamatud. (Mt 22:40.)

ligimest. Vt Mt 22:39 kommentaari.

põletusohvrid. Kreeka sõna holokaútoma (sõnadest hólos, mis tähendab „kogu”, ja kaío, mis tähendab „põletama”) esineb piibli kreekakeelses osas ainult kolm korda, siin ja tekstis Heb 10:6, 8. Septuagintas on sellega tõlgitud heebrea sõna, mis tähistab põletusohvrit, st ohvrit, mis toodi ärapõletamise teel tervenisti Jumalale, nii et ohvritooja ei söönud sellest midagi. Sama kreeka sõna on Septuagintas tekstides 1Sa 15:22 ning Ho 6:6, mis võisid kirjatundjal Jeesusega rääkides meeles mõlkuda. (Mr 12:32.) Piltlikult öeldes andis Jeesus end põletusohvriks ehk tervenisti Jumalale.

Jehoova. Kirjakohas L 110:1, kust see tsitaat on võetud, on heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

turgudel. Võib tõlkida ka „kogunemiskohtades”. Kreeka sõna agorá võib siin tähendada kauplemisväljakut või linnarahva kogunemiskohta Vana-Lähis-Idas ja kreeka-rooma maailmas.

turgudel. Vt Mt 23:7 kommentaari.

esimesi istmeid. Võib tõlkida ka „parimaid istmeid”. Sünagoogi ülemad ja suursugused külalised istusid ilmselt kirjarullide lähedal, kus nad olid kõigile näha. Neid kohti peeti aukohtadeks ja teisi sinna ei lubatud.

esimesi istmeid. Vt Mt 23:6 kommentaari.

varakambrisse. Võib tõlkida ka „varamusse”. Samast kohast võidakse rääkida ka tekstis Joh 8:20, kus kasutatakse väljendit „annetuskastide lähedal”. Varakambriks nimetatav paik asus ilmselt naiste õues, mille seinte ääres oli 13 annetuskasti. (Vt lisa B11.) Arvatakse, et templil oli ka varahoidla, kuhu viidi annetuskastidest saadud raha.

annetuskastid. Muistsete juudi kirjutiste järgi oli tegu trompeti- või sarvekujuliste anumatega, millel oli ülal väike ava. Neisse pandi erisuguseid annetusi. Sama kreeka sõna esineb tekstis Joh 8:20, kus seda võib tõlkida ka vastega „varamu”. See oli ilmselt osa naiste õuest. (Vt Mt 27:6 kommentaari ja lisa B11.) Rabiinliku kirjanduse järgi oli naiste õue seinte ääres 13 annetuskasti. Arvatakse, et templil oli ka suurem varamu, kuhu viidi annetuskastidest saadud raha.

raha. Sõna-sõnalt „vaske”, st vaskmünte. Vastav kreeka sõna tähistas ka raha üldiselt. (Vt lisa B14.)

kaks leptonit. Siin esineb mitmusevorm kreeka sõnast leptón, mis tähendas midagi väikest ja õhukest. Üks lepton võrdus 1/128 denaariga ning oli tõenäoliselt väikseim Iisraelis käibel olev vask- või pronksmünt. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Lepton” ja lisa B14.)

mis võrdub ühe kvadransiga. Kvadrans (kr kodrántes ladina sõnast quadrans) oli Rooma vask- või pronksmünt, mille väärtus oli 1/64 denaari. Markus toob siin võrdluseks Rooma vääringu, selgitamaks juudi müntide väärtust. (Vt lisa B14.)