kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

kuulutas. Vt Mt 3:1 kommentaari.

Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks. Naist, keda on piiblis sageli nimetatud Maarja Magdaleenaks (Maarja Magdalast), mainitakse esimest korda selles salmis, kui käimas on Jeesuse teine kuulutustööaasta. Tema lisanimi Magdaleena viitab ilmselt Magdala linnale. See linn asus Galilea mere läänekaldal Kapernauma ja Tiberiase vahel. Arvatakse, et Magdala oli Maarja kodulinn. Maarja Magdaleenast räägitakse kõige rohkem seoses Jeesuse surma ja ülesäratamisega. (Mt 27:55, 56, 61; Mr 15:40; Lu 24:10; Joh 19:25.)

kes teenib. Vastav kreeka verb on diakonéo. Nimisõna diákonos käib inimese kohta, kes teisi alandlikult ja ustavalt teenib ehk teeb midagi nende heaks. Seda sõna on kasutatud Kristuse (Ro 15:8), Kristuse teenijate (nii meeste kui ka naiste) (Ro 16:1; 1Ko 3:5–7; Kol 1:23), koguduseabiliste (Flp 1:1; 1Ti 3:8), aga ka majateenrite (Joh 2:5, 9) ja valitsusametnike kohta (Ro 13:4).

Kuusase. Kuusas oli Herodes Antipase majapidaja.

Johanna. See on lühivorm heebrea nimest Jehohanan, mis tähendab „Jehoova on olnud armuline”. Johanna on üks naistest, kelle Jeesus terveks tegi. Teda mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult kaks korda, mõlemal korral Luuka evangeeliumis. (Lu 24:10.)

toetasid teda ja apostleid. Võib tõlkida ka „teenisid neid”, „aitasid neid”. Kreeka sõna diakonéo võib viidata teiste igapäevaste vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks toiduhankimisele, söögivalmistamisele ja serveerimisele. Sedalaadi tähenduses on see tekstides Lu 10:40 („toimetused”), Lu 12:37 („teenib”), Lu 17:8 („teeni”) ja Ap 6:2 („toidujagamisele”), kuid see võib viidata mistahes viisil kellegi teenimisele. Selles salmis kirjeldatakse, kuidas 2. ja 3. salmis mainitud naised toetasid Jeesust ja apostleid, aidates neil täita Jumalalt saadud ülesannet. Nõnda tehes ülistasid need naised Jumalat. Jumal näitas oma tänu nii, et lasi selle seiga piiblisse talletada, et kõik tulevased põlved võiksid lugeda nende lahkusest ja heldekäelisusest. (Õp 19:17; Heb 6:10.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka naiste kohta, kellest on juttu tekstides Mt 27:55 ja Mr 15:41. (Vt Lu 22:26 kommentaari, kus selgitatakse nimisõna diákonos.)

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

kalju peale. Paralleeltekstis Lu 8:6 öeldakse, et „osa kukkus kaljusele pinnasele”. Jeesus ei mõelnud pinnast, milles on palju kive, vaid õhukest mullakihti kaljumassiivi peal. Taim ei saa seal sügavale juurduda ja jääb veepuudusse.

kaljusele pinnasele. Vt Mt 13:5 kommentaari.

ohakate sekka. Jeesus ilmselt ei mõelnud, et seemet külvati täiskasvanud ohakate vahele, vaid korralikult rohimata mullale. Ohakad kasvavad kiiremini ja lämmatavad tärganud taimed.

ohakate sekka. Vt Mt 13:7 kommentaari.

pühi saladusi. Kreeka sõna mystérion on „Uue maailma tõlkes” tõlgitud väljendiga „püha saladus” 25 korda. Siin on see sõna mitmuses, viidates Jumala eesmärgi erinevatele aspektidele, mida ta avaldab siis, kui ta tahab ja kellele ta tahab. (Kol 1:25, 26.) Kui Jumala pühad saladused on avaldatud, kuulutatakse neid võimalikult laialt. Piibel kasutab püha saladuse avaldamise kohta sõnu „kuulutama”, „teatavaks tegema”, „avalikuks tegema” ja „ilmutus”. (1Ko 2:1; Ef 1:9; 3:3; Kol 1:25, 26; 4:3.) Jumala püha saladus keskendub sellele, et Jeesus on tõotatud järeltulija ja messias. (1Mo 3:15; Kol 2:2.) Aga sel pühal saladusel on muidki detaile, näiteks Jeesuse roll Jumala eesmärgis. (Kol 4:3.) Selles salmis räägib Jeesus taeva kuningriigi ehk Jumala kuningriigi pühadest saladustest. See kuningriik on taevane valitsus, mille kuningas on Jeesus. (Mr 4:11; Lu 8:10; vt Mt 3:2 kommentaari.) Piibli kreekakeelses osas kasutatakse sõna mystérion hoopis teisiti kui vanaaja müsteeriumiusundites. Need religioonid olid sageli rajatud viljakuskultusele, mis oli 1. sajandil populaarne, ning lubasid oma järgijatele surematust, ilmutusi ja ühendust jumalatega. Seda kõike pidi saavutatama müstiliste riituste kaudu. Neil saladustel polnud mingit pistmist tõega. Selliste religioonidega liitujad tõotasid neid saladusi enda teada hoida, ent kristluse pühi saladusi kuulutati kõigile. Tekstides, kus räägitakse valereligioonist, on „Uue maailma tõlkes” sõna mystérion tõlgitud sõnadega „salaja”, „saladuslik”, „saladus”.

pühi saladusi. Vt Mt 13:11 kommentaari.

Lamp. Piibliaegadel kasutati lambina tavaliselt väikest savinõu, mis täideti oliiviõliga.

lambi. Vt Mt 5:15 kommentaari.

vennad. St Jeesuse poolvennad. Nende nimed on kirjas piiblikohtades Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)

vennad. Vt Mt 12:46 kommentaari.

Mu ema ja mu vennad. Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et olenemata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad, talle veelgi kallimad.

teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.

vali tormituul. Kreeka keeles on siin kolm sõna: „keeristorm”, „suur” ja „tuul”; võib tõlkida ka „suur tuulispea”. (Vt Mt 8:24 kommentaari.) Markust polnud seal, kuid fakt, et ta kirjeldab nii elavalt tormituult ja kogu sündmust, annab alust arvata, et ta sai oma info Peetruselt. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)

vali tormituul. Kreeka keeles on siin kaks sõna, mida võib tõlkida kui „keeristorm” ja „tuul”; tõlkevasteks võib olla ka „tuulispea”. (Vt Mr 4:37 kommentaari.) Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.

gerasalaste. Eri evangeeliumites kasutatakse selle sündmuse toimumiskohast rääkides erinevaid nimetusi. (Mt 8:28–34; Mr 5:1–20; Lu 8:26–39.) Ka muistsetes evangeeliumite käsikirjades on seda paika nimetatud eri moodi. Parimad olemasolevad käsikirjad näitavad, et Matteus kasutas oma evangeeliumis nimetust „gadaralaste”, Markus ja Luukas aga „gerasalaste”. Kuid nagu on näidatud selle salmi kommentaaris gerasalaste maale, käivad mõlemad nimetused üldjoontes sama piirkonna kohta.

gadaralaste maale. Piirkond Galilea mere idakaldal. See võis olla ala, mis jäi Gadara ja Galilea mere vahele. Seda mõtet toetavad Gadarast leitud mündid, millel on sageli kujutatud laeva. Gadara asus Galilea merest 10 km kaugusel. Markus ja Luukas nimetavad piirkonda, kuhu Jeesus tuli, gerasalaste maaks. (Vt Mr 5:1 kommentaari.) Need piirkonnad võisid osaliselt kattuda. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

gerasalaste. Eri evangeeliumites kasutatakse selle sündmuse toimumiskohast rääkides erinevaid nimetusi. (Mt 8:28–34; Mr 5:1–20; Lu 8:26–39.) Ka muistsetes evangeeliumite käsikirjades on seda paika nimetatud eri moodi. Parimad olemasolevad käsikirjad näitavad, et Matteus kasutas oma evangeeliumis nimetust „gadaralaste”, Markus ja Luukas aga „gerasalaste”. Kuid nagu on näidatud selle salmi kommentaaris gerasalaste maale, käivad mõlemad nimetused üldjoontes sama piirkonna kohta.

gerasalaste. Vt Mr 5:1 kommentaari.

gerasalaste maal. Piirkond Galilea mere vastaskaldal ehk idakaldal. Gerasalaste maa suurus pole teada, samuti pole teada, kus see täpselt asus. Mõned seostavad selle Kursi ümbrusega Galilea mere idakalda järskude nõlvade lähedal. Teised peavad gerasalaste maaks Gerasa (Jarashi) linna ümbritsevat suurt piirkonda. Gerasa asus Galilea merest 55 km lõunakagus. Tekstis Mt 8:28 nimetatakse seda piirkonda gadaralaste maaks. (Vt Mt 8:28 ja Mr 5:1 kommentaari.) Kuigi on kasutatud erinevaid nimetusi, käivad need üldjoontes sama piirkonna kohta Galilea mere idakaldal. Need alad võisid osaliselt kattuda. Seega pole tegu vastuoluga. (Vt ka lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres” ja lisa B10.)

haudade. Need hauad olid tõenäoliselt koopad või kaljusse raiutud kambrid. Harilikult asusid need väljaspool linna. Juudid vältisid selliseid matmispaiku, sest nendega kokkupuutumine tegi rituaalselt ebapuhtaks. Seega pakkusid need kohad head redupaika hullunud, deemonitest vaevatud inimestele.

üht ... meest, keda vaevasid deemonid. Matteus (8:28) ütleb, et deemonitest vaevatud mehi oli kaks. Markus (5:2) ja Luukas mainivad ainult ühte, võib-olla sellepärast, et Jeesus rääkis just temaga. Põhjus võis olla ka selles, et ta oli vägivaldsem või kauem deemonliku mõju all olnud. On ka võimalik, et kahest terveks saanud mehest soovis ainult üks Jeesusega kaasa minna. (Lu 8:37–39.)

hauakoobaste. Vt Mt 8:28 kommentaari.

Mis sa minust tahad ...? Võib tõlkida ka „Mis on mul sinuga tegemist ...?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8) ja vastav kreeka väljend piibli kreekakeelses osas (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4). Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin (Mr 5:7) väljendab see vaenu ja tülgastust ning seda on soovitatud tõlkida ka sõnadega „Jäta mind rahule!”. Mõnes muus kontekstis aga võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel, samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

vangivalvurite. Kr basanistés, sõna-sõnalt „piinajate”. Vangivalvureid kutsuti piinajateks ilmselt sellepärast, et nad kohtlesid vange sageli jõhkralt. Hiljem sai see tavaliseks terminiks, mida vangivalvurite kohta kasutati, kuna vangistust peeti nii või teisiti piinamiseks. (Vt Mt 8:29 kommentaari.)

Mis sa minust tahad, ... ? Vt Mr 5:7 kommentaari.

karista mind. Võib tõlkida ka „piina mind”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse tekstis Lu 8:31. (Vt Mt 18:34 kommentaari.)

Leegion. Ilmselt polnud see deemonitest vaevatud mehe päris nimi, vaid see näitab, et teda vaevas palju deemoneid. Võimalik, et kõige mõjukam neist pani meest ütlema, et tema nimi on Leegion. 1. sajandil m.a.j koosnes Rooma leegion tavaliselt 6000 mehest. Selle põhjal võib arvata, et meest vaevavaid deemoneid oli tohutu hulk. (Vt Mt 26:53 kommentaari.)

Leegion. Vt Mr 5:9 kommentaari.

karistama. Võib tõlkida ka „piinama”. Tekstis Mt 18:34 esineb kreeka keeles samatüveline sõna. Seal on selle vasteks „vangivalvurid”. Seega paistab karistamine siin viitavat sügavikku kinnipanemisele; sügavikku mainitakse paralleeltekstis Lu 8:31.

sügavikku. Kreeka sõna ábyssos tähendab „äärmiselt sügav; põhjatu, piiritu”. Selle all mõeldakse vangistust või paika, kus hoitakse kedagi vangis. Piibli kreekakeelses osas esineb see sõna üheksa korda: siin, tekstis Ro 10:7 ja seitse korda Ilmutusraamatus. Tekstis Ilm 20:1–3 räägitakse sellest, kuidas Saatan tulevikus tuhandeks aastaks sügavikku heidetakse. Deemonid, kes anusid, et Jeesus neid sügavikku ei saadaks, võisid just seda tulevast sündmust silmas pidada. 28. salmis palus üks deemon, et Jeesus ei karistaks teda. Paralleeltekstis Mt 8:29 küsisid deemonid Jeesuselt: „Kas oled tulnud meid karistama enne määratud aega?” Tundub, et karistus, mida deemonid kartsid, oli sügavikku kinni panemine. (Vt „Sõnaseletusi” ja Mt 8:29 kommentaari.)

seakari. Sead olid Moosese seaduse järgi ebapuhtad loomad (3Mo 11:7), ent Dekapolise piirkonnas elas palju mittejuute, kes tarbisid sealiha. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid sealiha delikatessiks. Jutustuses ei täpsustata, kas seakarjased olid juudid, kes rikkusid Moosese seadust. (Lu 8:34.)

räägi kõigile, mida Jumal on sinu heaks teinud. Kui tavaliselt Jeesus keelas oma imedest rääkida (Mr 1:44; 3:12; 7:36; Lu 5:14), siis sel korral käskis ta mehel toimunust oma sugulastele rääkida. Põhjus võis olla selles, et Jeesusel paluti piirkonnast lahkuda ning ta ei saanud ise seal tunnistust anda. Samuti võis see summutada sigade huku pärast ringlevaid negatiivseid jutte.

terves linnas. Paralleeltekstis Mr 5:20 öeldakse „Dekapolises”. Seega mõeldakse siin ilmselt mõnd Dekapolise piirkonnas asuvat linna. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Dekapolis”.)

ainusündinud poja. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. (Vt Lu 7:12, 8:42 ja 9:38 kommentaari.) Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta (Joh 3:16, 18; 1Jo 4:9), kuid mitte kunagi Jeesuse maise eluga seoses. Ta kasutab seda siis, kui räägib Jeesuse ehk Sõna taevasest elust. (Joh 1:1, 2; 17:5, 24.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu (Kol 1:15, 16). Seega võib öelda, et sõnaga monogenés mõeldakse nii Jeesuse ainulaadsust kui ka seda, et ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. (1Jo 5:18.)

ainusündinud poja. Kreeka sõna monogenés on tavaliselt tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta. (Joh 1:14; 3:18; 1Jo 4:9; vt Joh 1:14 kommentaari.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu. Sama sõna kasutas ka Paulus, kui ütles, et Iisak on Aabrahami „ainus poeg”, „ainusündinu” (P 1997). (Heb 11:17.) Kuigi Aabrahamil oli veel poegi, näiteks Ismael, kelle sünnitas talle Haagar, ja pojad, kelle sünnitas talle Ketuura (1Mo 16:15; 25:1, 2; 1Aj 1:28, 32), võis Iisaki kohta ikkagi öelda ainus poeg. Ta oli Aabrahami ainus Jumala tõotuse järgi sündinud poeg ja ainuke poeg, kelle Saara talle ilmale tõi. (1Mo 17:16–19.)

ainus. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 7:12; 9:38.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

verejooksu. Ilmselt pidev menstruatsiooniverejooks. Moosese seaduse järgi tegi see naise rituaalselt ebapuhtaks. Niisugusena ei tohtinud ta teisi puudutada. (3Mo 15:19–27.)

verejooks. Vt Mt 9:20 kommentaari.

Tütar. Ainus kirja pandud juhtum, kui Jeesus kasutas naise poole pöördudes sõna „tütar”. Võib-olla tegi ta seda seepärast, et naise olukord oli delikaatne ja naine värises. (Mr 5:33; Lu 8:47.) Kasutades seda südamlikku kõnetlussõna, mis ei näidanud midagi naise vanuse kohta, väljendas Jeesus tema vastu hella hoolt.

Mine rahuga. Seda idioomi on nii piibli kreekakeelses kui ka heebreakeelses osas tihti kasutatud tähenduses „Mingu sul hästi”. (Lu 7:50; 8:48; Jk 2:16; vrd 1Sa 1:17; 20:42; 25:35; 29:7; 2Sa 15:9; 2Ku 5:19.) Heebrea sõnal, mida tihti tõlgitakse vastega „rahu” (šalóm), on lai tähendus. See viitab sõja või rahutuste puudumisele (Koh 4:17; 1Sa 7:14; Kog 3:8) ja võib anda edasi mõtet tervisest, turvalisusest (1Sa 25:6; 2Aj 15:5; Ii 5:24), heakäekäigust (Est 10:3) ning sõprusest (L 41:9). Piibli kreekakeelses osas on kreeka sõna, mille vasteks on „rahu” (eiréne), kasutatud sama laias tähenduses kui heebrea sõna, väljendamaks lisaks konflikti puudumisele ka mõtet heaolust, päästest ja kooskõlast.

Tütar. Vt Mr 5:34 kommentaari.

mine rahuga. Vt Mr 5:34 kommentaari.

pole surnud, vaid magab. Piiblis võrreldakse surma sageli magamise ja unega. (L 13:3; Joh 11:11–14; Ap 7:60; 1Ko 7:39; 15:51; 1Te 4:13.) Jeesus lausus need sõnad ilmselt sellepärast, et ta kavatses näidata, et nagu sügavast unest võib inimesi üles äratada, võib neid ka surmast tagasi tuua. Seejärel ta ärataski tüdruku ellu. Väe selleks sai ta oma isalt, „kes teeb surnud elavaks ja kes räägib sellest, mida veel pole, otsekui oleks see juba olemas”. (Ro 4:17.)

pole surnud, vaid magab. Vt Mr 5:39 kommentaari.

suri. Sõna-sõnalt „andis ära vaimu”. Vaim (kr pneúma) tähendab siin hingeõhku või elujõudu ja seda annab mõista ka tekstis Mr 15:37 kasutatud kreeka verb ekpnéo (välja hingama; viimast hingetõmmet tegema). Arvatakse ka, et kreeka väljend „andis ära” tähendab, et Jeesus loobus ellujäämise nimel võitlemast, kuna ta oli kõik lõpetanud. (Joh 19:30.) Ta „tühjendas oma hinge surmani”. (Jes 53:12, allm; Joh 10:11.)

eluvaim. Sõna-sõnalt „vaim”. Võib tõlkida ka „elujõud”, „hingeõhk”. Kreeka sõnaga pneúma mõeldakse siin tõenäoliselt igas maises elusolendis olevat elujõudu või lihtsalt hingeõhku. (Vt Mt 27:50 kommentaari.)