Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Obaaya Nɔ Ohiɛ Ojalɛ Lɛ Mli?

Ani Obaaya Nɔ Ohiɛ Ojalɛ Lɛ Mli?

Ani Obaaya Nɔ Ohiɛ Ojalɛ Lɛ Mli?

“Mibemyeli [loo mijalɛ] lɛ miŋmɛŋ he kɛyashi beyinɔ ní magbo.”—HIOB 27:5.

1, 2. Mɛɛ su ehe hiaa ni wɔná, ni mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

ŊƆƆ lɛ akɛ ootao omã tsũ ko, ni ookwɛ ehe mfoniri ní atɛŋ awo wolo ko mli lɛ mli. Ona akɛ kɛ́ amã tsũ lɛ bɔ ni atɛŋ lɛ lɛ, ebaafee fɛo waa. Oná miishɛɛ waa beni osusuɔ bɔ ni tsũ lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha bo kɛ oweku lɛ he lɛ. Shi ani okpɛlɛŋ nɔ akɛ ja omã tsũ lɛ, ní oya hi mli, ní otee nɔ okula lɛ jogbaŋŋ dani nakai gbɛjianɔi ni oto kɛ nibii ni osusu he lɛ fɛɛ ahe baaba sɛɛnamɔ?

2 Nakai nɔŋŋ wɔbaanyɛ wɔna jalɛ nifeemɔ akɛ eji su ko ni he miihia waa ní he baaba sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ kɛ wɔsuɔlɔi. Shi jalɛ nifeemɔ he miishɛɛ kɛkɛ ní wɔɔná lɛ he baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ wɔ ja wɔfee jalɛ nii ní wɔtee nɔ wɔfee nakai ákɛ Kristofoi. Ŋmɛnɛ, kɛ́ mɔ ko baamã tsũ lɛ, bei pii lɛ esa akɛ ená shika babaoo. (Luka 14:28, 29) Nakai nɔŋŋ jalɛ nifeemɔ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ, ni kɛlɛ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ efeee efolo. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua sanebimɔi etɛ nɛɛ ahe wɔkwɛa: Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu jalɛ nii? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee jalɛ nii daa? Mɛni abaanyɛ afee kɛ́ yɛ be ko mli lɛ mɔ ko ŋmɛɛ ejalɛ lɛ he?

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔtsu Jalɛ Nii?

3, 4. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee jalɛ nii? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee jalɛ nii taakɛ Yesu fee lɛ?

3 Wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli akɛ Yehowa eha wɔ hegbɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ kɛji wɔbaafee jalɛ nii loo wɔfeŋ, ni enɛ tsɔɔ akɛ ewoɔ wɔ. Shi miishɛɛ sane ji akɛ ewaa wɔ koni wɔfee jalɛ nii. Etsɔɔ wɔ gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔ wɔná su ni he hiaa waa nɛɛ, ni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛ nibii ni etsɔɔ wɔ lɛ atsu nii lɛ haa wɔ faa. (Luka 11:13) Kɛfata he lɛ, ebuɔ mɛi ni etswa amɛfai shi akɛ amɛbaanyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ ahe yɛ mumɔŋ.—Abɛi 2:7.

4 Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee jalɛ nii? Gbɛ ni fe fɛɛ ji e-Bi Yesu ni etsu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Yesu bo Yehowa toi kɛwula shi. “Ebo toi kɛtee gbele mli.” (Filip. 2:8) Yesu bo eŋwɛi Tsɛ lɛ toi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, ni efee nakai yɛ shihilɛ ni wa fe fɛɛ lɛ po mli. Ekɛɛ Yehowa akɛ: “Jeee bɔ ni mi misumɔɔ lɛ, shi moŋ bɔ ni bo osumɔɔ.” (Luka 22:42) Esa jogbaŋŋ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaabi ehe akɛ, ‘Ani miboɔ Nyɔŋmɔ toi tamɔ Yesu?’ Kɛ́ wɔkɛ jwɛŋmɔ ni ja boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ, no lɛ wɔbaafee jalɛ nii. Susumɔ nibii komɛi amli ni toiboo he hiaa waa lɛ ahe okwɛ.

5, 6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ David ma nɔ mi akɛ ehe miihia ni wɔfee jalɛ nii beni mɛi krokomɛi enaaa wɔ po? (b) Mɛɛ jalɛ nifeemɔ he kaai Kristofonyo ko baanyɛ ekɛkpe ŋmɛnɛ beni ekome pɛ eyɔɔ he ko lɛ?

5 Esa akɛ wɔbo Yehowa toi kɛ́ wɔkome too pɛ wɔyɔɔ he ko po. Lalatsɛ David yɔse akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ eeefee jalɛ nii bei amli ni ekolɛ lɛ pɛ eyɔɔ he ko lɛ. (Nyɛkanea Lala 101:2.) Akɛni David ji maŋtsɛ hewɔ lɛ, mɛi hi ehe daa nɛɛ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ bei komɛi lɛ mɛi ohai abɔ, loo akpei abɔ po naa lɛ. (Nyɛkɛtoa Lala 26:12 lɛ he.) Jalɛ nii ni eeefee yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ he miihia waa ejaakɛ esa akɛ maŋtsɛ lɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha ewebii lɛ. (5 Mose 17:18, 19) Shi David ná ele akɛ kɛ́ ekome po eyɔɔ he ko—‘yɛ ewe lɛ’—esa akɛ ekɛ tsui ni eye emuu anyiɛ loo efee jalɛ nii. Ni wɔ hu?

6 David wie yɛ Lala 101:3 lɛ akɛ: “Mikɛ nɔ ko gbonyo ko etoŋ mihiɛ.” Ŋmɛnɛ, shihilɛi babaoo yɛ ni baanyɛ aha wɔkɛ nibii gbohii ato wɔhiɛ, titri lɛ be mli ni wɔ kome pɛ wɔyɔɔ he ko. Intanɛt lɛ eha eewa kɛmiiha mɛi babaoo akɛ amɛaajie amɛhiɛ kɛjɛ nibii gbohii anɔ. Ewaaa akɛ mɔ aaakwɛ bɔlɛnamɔ he mfonirii kɛ sinii. Shi kɛ́ mɔ ko fee nakai lɛ, ani no tsɔɔ akɛ eebo Nyɔŋmɔ, mɔ ni kɛ mumɔ tsirɛ David koni eŋmala nakai wiemɔi lɛ toi? Bɔlɛnamɔ he mfoniri kɛ sini yeɔ awui, ejaakɛ ehaa mɔ náa akɔnɔi gbohii, ni efiteɔ mɔ henilee, gbãla, kɛ bulɛ ni mɔ yɔɔ lɛ.—Abɛi 4:23; 2 Kor. 7:1; 1 Tes. 4:3-5.

7. Mɛɛ shishitoo mla baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee jalɛ nii beni wɔ kome pɛ wɔyɔɔ he ko?

7 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa naa etsuji fɛɛ. Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ hiŋmɛi jwere wɔ nɔ. (Nyɛkanea Lala 11:4.) Kɛ́ Yehowa na akɛ oote shi ooshi kaa lɛ, etsui nyɔɔ emli naakpa! Kɛ́ ofee nakai lɛ, belɛ oobo Yesu kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ Mateo 5:28 lɛ toi. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ okwɛŋ nibii ni baaka bo ni ofee efɔŋ lɛ. Kaaha bɔlɛnamɔ he mfonirii akwɛmɔ loo ehe woji akanemɔ miifite jalɛ nii ní he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ní ofeɔ lɛ!

8, 9. (a) Mɛɛ jalɛ nifeemɔ he kaa Daniel kɛ enanemɛi lɛ kɛkpe? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ amɛhaa Yehowa kɛ amɛnanemɛi Kristofoi lɛ atsui nyɔɔ amɛ mli?

8 Wɔbaanyɛ wɔfee jalɛ nii hu kɛtsɔ Yehowa toi ni wɔɔbo beni wɔyɔɔ mɛi ni heee yeee lɛ ateŋ lɛ nɔ. Susumɔ Daniel kɛ enanemɛi etɛ lɛ ahe okwɛ. Aŋɔ amɛ nom kɛtee Babilon beni amɛji oblahii bibii lɛ. Hebribii ejwɛ nɛɛ yaje mɛi ni heee yeee ní leee Yehowa he nɔ ko kwraa ateŋ, ni anyɛ amɛnɔ koni amɛye niyenii ni Nyɔŋmɔ Mla lɛ egu amɛ yeli lɛ. Kulɛ oblahii bibii nɛɛ baanyɛ amɛku amɛhiɛ amɛshwie Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛfɔlɔi, onukpai lɛ, kɛ osɔfoi lɛ nyɛŋ ana nɔ ni amɛbaafee lɛ. Shi namɔ baana? Ekã shi faŋŋ akɛ Yehowa. Enɛ hewɔ lɛ, amɛdamɔ shi shiŋŋ ni amɛbo Yehowa toi eyɛ mli akɛ anyɛ amɛ nɔ, ni amɛle hu akɛ abaanyɛ agbala amɛ toi.—Dan. 1:3-9.

9 Yehowa Odasefoi oblahii kɛ oblayei bibii ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ miikɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai ni ekɛha Kristofoi lɛ miitsu nii, ni amɛŋmɛɛɛ gbɛ ni amɛtipɛŋfoi aná amɛnɔ hewalɛ gbonyo. Oblahii kɛ oblayei, kɛ́ nyɛkpoo akɛ nyɛkɛ tsofai fɔji aaatsu nii, nyɛkɛ nyɛhe wooo awuiyeli nifeemɔi amli, nyɛjɛɛɛ mɔ ko, ni nyɛkɛ nyɛhe wooo jeŋba shara loo efɔŋfeemɔi krokomɛi amli lɛ, no lɛ nyɛmiibo Yehowa toi. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ nyɛmiifee jalɛ nii. Nyɛbaaná enɛ feemɔ he sɛɛ, ni nyɛbaaha Yehowa kɛ nyɛnanemɛi Kristofoi lɛ atsui anyɔ amɛ mli!—Lala 110:3.

10. (a) Mɛɛ susumɔi komɛi ni ejaaa ní oblahii kɛ oblayei komɛi ená yɛ ajwamaŋbɔɔ he lɛ eha amɛŋmɛɛ amɛjalɛ lɛ he? (b) Mɛni jalɛ nifeemɔ ni wɔsumɔɔ lɛ baaha wɔfee yɛ ajwamaŋbɔɔ he?

10 Ehe miihia ni wɔbo Yehowa toi hu kɛ́ wɔji hii ni wɔkɛ yei miishara loo wɔji yei ni wɔkɛ hii miishara. Wɔle akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ guɔ ajwamaŋbɔɔ. Shi ewaaa akɛ mɔ ko ni boɔ Nyɔŋmɔ toi lɛ kɛ ehe aaawo nibii gbohii ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei komɛi kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi amli tamɔ nuutso ni akɛwoɔ daŋ loo yoohe ni alɛmɔɔ, nuutso ni akɛwoɔ wamɔhe, nuutso loo yoohe ni ahaa mɔ kroko kɛshwɛɔ kɛyashiɔ he baa, ni amɛsusuɔ akɛ tɔmɔ ko bɛ nifeemɔi nɛɛ ahe ejaakɛ amɛkɛ amɛhe nako “bɔlɛ” diɛŋtsɛ. Oblahii kɛ oblayei nɛɛ ahiɛ kpaa nɔ—loo ekolɛ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔɔ nɔ—akɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ ajwamaŋbɔɔ lɛ kɔɔ nakai nifeemɔi lɛ fɛɛ ahe, ni abaanyɛ ashwie mɛi kɛjɛ asafo lɛ mli yɛ nifeemɔi gbohii nɛɛ ahewɔ. * Nɔ ni ehiii fe fɛɛ ji akɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ kpoɔ akɛ amɛaafee jalɛ nii. Akɛni wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔfee jalɛ nii hewɔ lɛ, wɔtaooo naajiemɔ wɔhaaa nibii gbohii afeemɔ. Wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔfee esha bɔ ni anyɛŋ agbala wɔtoi. Jeee wɔtoi ni asafo lɛ baagbala yɛ eshafeemɔ ko hewɔ lɛ pɛ kɛkɛ he wɔsusuɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔfee nibii ni baasa Yehowa hiɛ, ni wɔkpooɔ nibii ni baadɔ lɛ lɛ afeemɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔfee nibii ni baaha wɔbɛŋkɛ eshafeemɔ he kpaakpa lɛ, wɔtsiɔ wɔhe kwraa kɛjɛɔ nakai nibii lɛ ahe, ni ‘wɔjoɔ ajwamaŋbɔɔ naa foi.’ (1 Kor. 6:18) Wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ jalɛ nifeemɔ.

Mɛɛ Gbɛ nɔ Wɔɔtsɔ Wɔfee Jalɛ Nii Daa?

11. Mɛni hewɔ toiboo fɛɛ toiboo ni wɔfeɔ lɛ he hiaa waa lɛ? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

11 Akɛni toiboo haa wɔfeɔ jalɛ nii hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee jalɛ nii daa kɛtsɔ Nyɔŋmɔ toi ni wɔɔbo be fɛɛ be lɛ nɔ. Toiboo ni wɔɔfee shikome yɛ nɔ ko mli lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni he ehiaaa tsɔ. Shi enɔtoo ji kpo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ŋtayaa kome baanyɛ afee tamɔ nɔ ni he ehiaaa tsɔ, shi kɛ́ wɔto eko wɔmã eko nɔ fiofio lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛmã tsũ fɛfɛo. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔbo Nyɔŋmɔ toi lɛ, wɔbaafee jalɛ nii daa.—Luka 16:10.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ David fee jalɛ nifeemɔ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa beni awaa lɛ yi ní akɛ lɛ yeɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ?

12 Jalɛ nii ni wɔfeɔ lɛ jeɔ kpo faŋŋ, titri lɛ kɛ́ wɔmia wɔhiɛ beni wɔkɛ amanehului loo yiwai miikpe, loo akɛwɔ miiye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni David fee ní aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ he okwɛ. Beni eji oblanyo fioo lɛ, ehe bahia ni emia ehiɛ beni Maŋtsɛ Saul ní Yehowa ewó lɛ maŋtsɛ lɛ waa lɛ yi lɛ. Shi no mli lɛ Yehowa ekpoo Saul, ni Saul miiye David ní hiɛ eba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he awuŋa waa. Ni kɛlɛ, Saul tee nɔ eye maŋtsɛ kɛyashi be ko, ni ekɛ Israel asraafoi lɛ tsu nii kɛtiu David shii abɔ. Yehowa ŋmɛ gbɛ ni Saul tee nɔ ekɛ David ye yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ afii komɛi. Ani enɛ ha David mli wo la ewo Nyɔŋmɔ? Ani emu sane naa akɛ ehe ehiaaa ni emia ehiɛ? Dabi kwraa. Etee nɔ ejie bulɛ kpele kpo etsɔɔ hegbɛ ni Saul yɔɔ ákɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu lɛ, ni ekpoo akɛ eeefee Saul efɔŋ kɛtɔ owele beni ená hegbɛ akɛ efee nakai lɛ.—1 Sam. 24:3-8.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee jalɛ nii kɛ́ afee wɔ dɔlɛ nii?

13 Ekã shi faŋŋ akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni David fee lɛ sa jogbaŋŋ kɛha wɔ ŋmɛnɛ! Asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ mli bii lɛ yeee emuu yɛ jeŋ fɛɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ atɔ̃ wɔ nɔ loo etsɔ mɔ ni yeee anɔkwa po. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, nɔ ko nɔ ko nyɛŋ afite Yehowa webii lɛ ajeŋba ákɛ kuu kɔkɔɔkɔ. (Yes. 54:17) Ni kɛlɛ, te wɔbaafee wɔnii wɔha tɛŋŋ kɛ́ nyɛmi ko fee nɔ ko ni gba wɔnaa loo edɔ wɔ? Kɛ́ wɔbɛ Yehowa jálɔ ko wɔwo wɔmli lɛ, no haŋ wɔnyɛ wɔfee jalɛ nii yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Esaaa akɛ mɛi krokomɛi anifeemɔ haa wɔmli fuɔ Nyɔŋmɔ loo wɔkpaa Nyɔŋmɔ jamɔ. (Lala 119:165) Wɔtsui shi po ni wɔŋmɛɔ yɛ yiwaa mli lɛ baaye abua wɔ ni wɔfee jalɛ nii daa.

14. Kɛ́ afee tsakemɔi yɛ tsɔɔmɔi loo gbɛjianɔtoi ahe lɛ, te mɛi ni feɔ jalɛ nii lɛ feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ?

14 Wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔfee jalɛ nii hu kɛ́ wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔtao tɔmɔi yɛ mɛi ahe. Nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔmiiye Yehowa anɔkwa. Amrɔ nɛɛ eejɔ́ɔ ewebii lɛ fe bei fɛɛ ni eho. Anɔkwa jamɔ ekpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ bɔ ni anako enɔ dã. (Yes. 2:2-4) Kɛ́ afee tsakemɔi yɛ shishinumɔ ni ayɔɔ yɛ Biblia mli ŋmalɛi ahe, loo atsake gbɛ̀i anɔ ni atsɔɔ afeɔ nibii komɛi lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ. Wɔmii shɛɔ wɔhe akɛ wɔmiina ni la lɛ miiya nɔ eekpɛ lolo. (Abɛi 4:18) Kɛ́ ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔnu tsakemɔ ko shishi lɛ, wɔkpaa Yehowa fai ni eye ebua wɔ koni wɔnu sane lɛ shishi. Ni kɛlɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔbo Nyɔŋmɔ toi ní wɔfee jalɛ nii.

Ni kɛ́ Mɔ ko Ŋmɛɛ Ejalɛ lɛ He Hu?

15. Namɔ pɛ baanyɛ aha oŋmɛɛ ojalɛ lɛ he?

15 Sanebimɔ ni haa mɔ susuɔ nii ahe waa nɛ, aloo jeee nakai? Taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, jalɛ nifeemɔ he miihia waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔfeee jalɛ nii lɛ, no lɛ wɔnaŋ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa loo hiɛnɔkamɔ ko kwraa. Ohiɛ akakpa nɔ akɛ: Mɔ kome pɛ yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli ni baanyɛ aha oŋmɛɛ ojalɛ lɛ he. Nakai mɔ lɛ ji bo diɛŋtsɛ. Hiob nu anɔkwa sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ. Ekɛɛ akɛ: “Mibemyeli [loo mijalɛ] lɛ miŋmɛŋ he kɛyashi beyinɔ ní magbo.” (Hiob 27:5) Kɛ́ bo hu otswa ofai shi nakai nɔŋŋ, ni otsi obɛŋkɛ Yehowa kpaakpa lɛ, no haŋ oŋmɛɛ ojalɛ lɛ he kɔkɔɔkɔ.—Yak. 4:8.

16, 17. (a) Kɛ́ mɔ ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, mɛni esaaa akɛ efeɔ? (b) Mɛni Biblia lɛ etsɔɔ akɛ esa akɛ mɔ lɛ afee?

16 Ni kɛlɛ, mɛi komɛi ŋmɛɔ amɛjalɛ lɛ he. Taakɛ ebalɛ beni bɔfoi lɛ yɔɔ wala mli po lɛ, mɛi komɛi yaa nɔ amɛfeɔ esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Kɛ́ ebalɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ ko bɛ kɛha bo? Jeee nakai doo. Mɛni obaanyɛ ofee? Klɛŋklɛŋ lɛ, ha wɔsusu nɔ ni esaaa akɛ ofeɔ lɛ he wɔkwɛ. Adesai sumɔɔ ni amɛkɛ tɔmɔ atee amɛfɔlɔi, amɛnanemɛi Kristofoi, loo asafoŋ onukpai lɛ. Shi Biblia lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ, eshwereŋ; shi mɔ ni jajeɔ ni efɔ̃ɔ lɛ, aaana lɛ mɔbɔ.” (Abɛi 28:13) Mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsimɔ amɛhe eshai anɔ lɛ miilaka amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ejaakɛ anyɛɛɛ akɛ nɔ ko atee Nyɔŋmɔ. (Nyɛkanea Hebribii 4:13.) Mɛi po kwaa amɛfeɔ tamɔ nɔ ni amɛmiijá Yehowa shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛyaa nɔ amɛfeɔ efɔŋ. Mɛi ni baa amɛjeŋ nɛkɛ lɛ eŋmɛɛ amɛjalɛ lɛ he. Kɛ́ mɛi ni jáa Yehowa lɛ fee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ kɛtee lɛ, enyaaa jamɔ ni amɛjáa lɛ lɛ he. Osatofeemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ woɔ emli la moŋ.—Abɛi 21:27; Yes. 1:11-16.

17 Kɛ́ Kristofonyo ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, Biblia lɛ etsɔɔ nɔ ni esa akɛ efee. Esa akɛ eha asafoŋ onukpai lɛ aye abua lɛ. Asafoŋ onukpai lɛ ji mɛi ni Yehowa ehala akɛ amɛye amɛbua mɛi ni he miiye waa yɛ mumɔŋ lɛ. (Nyɛkanea Yakobo 5:14.) Kaaha gbeyeishemɔ akɛ abaatsɔse bo loo abaagbala otoi lɛ miitsĩ tsamɔ ni esa akɛ atsa bo yɛ mumɔŋ lɛ naa. Kɛ́ mɔ ko he miiye, ni hela lɛ baanyɛ agbe lɛ lɛ, ani nilee yɛ mli akɛ eeejo abui ni abaagbu lɛ, loo opireshɛn ni abaafee lɛ ní baawa ehe be kukuoo ko lɛ naa foi?—Heb. 12:11.

18, 19. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ haa wɔnaa akɛ kɛ́ mɔ ko ŋmɛɛ ejalɛ lɛ he lɛ, enine baanyɛ ashɛ nɔ ekoŋŋ? (b) Mɛni ji ofaishitswaa yɛ ojalɛ lɛ he?

18 Ani mɔ lɛ he baanyɛ awa lɛ kɛmɔ shi? Ani mɔ ko ni eŋmɛɛ ejalɛ lɛ he lɛ nine baanyɛ ashɛ nɔ ekoŋŋ? Susumɔ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ he ekoŋŋ okwɛ. Efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa. Ekwɛ mɔ kroko ŋa ni ehiɛ kɔ̃ enɔ, efite gbãla, ni etsɔ̃ ŋaa koni agbe yoo lɛ wu lɛ. Ewa akɛ aaabu David akɛ mɔ ni feɔ jalɛ nii yɛ nakai be lɛ mli, aloo jeee nakai? Ni kɛlɛ, ani no tsɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ ko bɛ kɛha lɛ? Ehe bahia ni atsɔse David waa, ni atsɔse lɛ lɛɛlɛŋ hu. Ni etsui ni etsake yɛ anɔkwale mli lɛ ha Yehowa na lɛ mɔbɔ. David kase nii kɛjɛ tsɔsemɔ lɛ mli, ni ebɔi jalɛ nifeemɔ ekoŋŋ kɛtsɔ ehiɛ ni emia kɛbo Nyɔŋmɔ toi yɛ naagbai ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ nɔ. David shihilɛ maa nɔ ni Abɛi 24:16 lɛ kɛɔ lɛ nɔ mi akɛ: “Jalɔ gbeeɔ shi shii kpawo ni eteɔ shi ekoŋŋ.” Mɛni jɛ mli kɛba? Susumɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ Salomo yɛ David he yɛ egbele sɛɛ lɛ he okwɛ. (Nyɛkanea 1 Maŋtsɛmɛi 9:4.) Nyɔŋmɔ wie David he akɛ efee jalɛ nii. Eji anɔkwale akɛ, Yehowa baanyɛ atsumɔ eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛ ahe eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ po.—Yes. 1:18.

19 Hɛɛ, kɛ́ ojɛ osuɔmɔ mli obo Nyɔŋmɔ toi lɛ, obaatsɔ mɔ ni feɔ jalɛ nii. Okɛ anɔkwayeli amia ohiɛ, ni kɛ́ ofee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, tsakemɔ otsui yɛ anɔkwale mli. Kwɛ bɔ ni jalɛ nifeemɔ he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ha! Nyɛhaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ atswaa efai shi tamɔ bɔ ni David tswa efai shi lɛ akɛ: “Shi mi lɛ, emuuyeli [loo mijalɛ lɛ] mli maba mijeŋ yɛ.”—Lala 26:11.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Kwɛmɔ February 15, 2004 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 13, kuku 15 lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Te ooofee tɛŋŋ otsɔ mɔ ni feɔ jalɛ nii lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ oootsɔ ofee jalɛ nii daa?

• Kɛ́ mɔ ko ŋmɛɛ ejalɛ lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ eeetsɔ enine ashɛ nɔ ekoŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 8]

‘ESA JOGBAŊŊ’

Yoo ko ni hiɛ musu nyɔji enumɔ lɛ wie enɛ yɛ gbɔ ko mlihilɛ kɛ ejalɛ nifeemɔ hewɔ. Yoohɔlɔ lɛ tee niyelihe, shi beni eshi jɛmɛ lɛ, eyɔse yɛ ŋmlɛtswai komɛi asɛɛ akɛ eshi edɛhiɛmɔ kotoku yɛ jɛmɛ. Shika ni yɔɔ edɛhiɛmɔ kotoku lɛ mli lɛ naa shiɔ dɔlai 2,000, ni efa fe shika ni efɔɔ hiɛmɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, ebɔ amaniɛ yɛ adafitswaa wolo ko mli akɛ: “Mitsui kumɔ.” Shi kɛlɛ, oblayoo ko yana dɛhiɛmɔ kotoku lɛ ni ebɔi nɔtsɛ lɛ taomɔ oya nɔŋŋ. Shi akɛni enaaa nɔtsɛ lɛ hewɔ lɛ, ekɛ dɛhiɛmɔ kotoku lɛ ha polisifoi lɛ, ni amɛyana yoohɔlɔ lɛ. Yoohɔlɔ lɛ kɛ hiɛsɔɔ wie nɔ ni oblayoo lɛ fee lɛ he akɛ: “Eji nifeemɔ ni sa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.” Mɛni hewɔ oblayoo lɛ bɔ mɔdɛŋ waa akɛ ekɛ shika lɛ aku sɛɛ ayaha nɔtsɛ lɛ? Adafitswaa wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ oblayoo lɛ ji Yehowa Odasefonyo ni akɛ “ejamɔ lɛ hewɔ etsu jalɛ nii nɛɛ, ni akɛ jamɔ nɛɛ mli atsɔse lɛ yɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Oblahii kɛ oblayei baanyɛ amɛya nɔ amɛfee jalɛ nii kɛ́ aaka amɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

David ŋmɛɛ ejalɛ lɛ he be kukuoo, shi ebɔi jalɛ nifeemɔ ekoŋŋ