Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛhiɛa Hetsemɔ Mli Kɛtsɔ Nyɛtsuii Ahe Ni Nyɛaabu nɔ

Nyɛhiɛa Hetsemɔ Mli Kɛtsɔ Nyɛtsuii Ahe Ni Nyɛaabu nɔ

Nyɛhiɛa Hetsemɔ Mli Kɛtsɔ Nyɛtsuii Ahe Ni Nyɛaabu nɔ

“Ohiɛ akã otsui he fe nii fɛɛ; ejaakɛ no mli wala jɛɔ.”—ABƐI 4:23.

1-3. (a) Bei pii lɛ, gbɔmɛi tsɔɔ akɛ amɛbuuu amɛhetsemɔ lɛ akɛ ejara wa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Feemɔ he nɔkwɛmɔnɔ. (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔpɛi bɔ ni hetsemɔ jara wa ha lɛ mli wɔkwɛ lɛ?

EKOLƐ mfoniri ni atɛŋ lɛ baafee tamɔ nɔ ni be eho. Ekolɛ, ekɛ nibii ni akɛsaa shia lɛ mli lɛ eyaaa. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ nɔtsɛ lɛ nu he akɛ ehe ehiaaa lɛ tsɔ. Akɛ mfoniri lɛ yawo shwapo ni ahɔɔ nibii memeji yɛ mli lɛ mli, ni awo lɛ jara ni ji (U.S.) dɔlai 29. Shi afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, ana akɛ ejara lɛ miihe ashɛ dɔlai akpekpe kome! Hɛɛ, ebatsɔ nitɛŋmɔ ni yɔɔ fɛo jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Susumɔ bɔ ni tsutsu nɔtsɛ ni bu jwetri nɛɛ akɛ ejara waaa lɛ baanu he eha lɛ he okwɛ!

2 Bei pii lɛ, nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ baa yɛ hetsemɔ, ni ji aŋkro ko jeŋba ni he tse loo ejeŋba ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ he. Mɛi babaoo baa bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛhetsemɔ lɛ jara wa ha lɛ shi ŋmɛnɛ. Mɛi komɛi buɔ lɛ akɛ ebe eho, nɔ ko ni esaaa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ gbɛ lɛ. No hewɔ lɛ, amɛŋmɛɛɔ amɛhetsemɔ lɛ he kɛha nyɔmɔwoo fioo ko. Mɛi komɛi kɛ amɛhetsemɔ lɛ tsakeɔ bɔlɛnamɔ mli ŋɔɔmɔ ni amɛaaná yɛ be fioo ko mli. Mɛi krokomɛi hu kɛhaa kɛ gbɛkpamɔi akɛ amɛaasa amɛtipɛŋfoi loo mɛi ni esoro amɛbɔɔ su lɛ ahiɛ.—Abɛi 13:20.

3 Mɛi babaoo yɔseɔ bɔ ni amɛhetsemɔ lɛ jara wa waa ha lɛ yɛ sɛɛ mli kwraa. Bei pii lɛ, nɔ ni amɛlaajeɔ lɛ yɛ awerɛho. Taakɛ Biblia lɛ wie lɛ, nɔ ni jɛɔ jeŋba shara mli kɛbaa lɛ baanyɛ atamɔ ebɔɔ, ‘ejooɔ tamɔ taatso.’ (Abɛi 5:3, 4) Yɛ jeŋba gbonyo ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ lɛ, te ooofee tɛŋŋ oná bulɛ oha ohetsemɔ lɛ ni ohiɛ mli? Wɔbaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nibii etɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ nɔ.

Buu Otsui lɛ He

4. Mɛni ji mfonirifeemɔŋ tsui lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu he lɛ?

4 Nɔ titri ni baaha wɔhiɛ hetsemɔ mli ji ni wɔbu tsui lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ohiɛ akã otsui he fe nii fɛɛ; ejaakɛ no mli wala jɛɔ.” (Abɛi 4:23) Mɛni ji “otsui,” ni atsĩ tã yɛ biɛ lɛ? Ejeee tsui lɛ diɛŋtsɛ. Tsui nɛɛ ji mfonirifeemɔŋ nɔ̃. Etsɔɔ mɔ ni oji yɛ mligbɛ, ni nɔ ni fata he ji osusumɔi, henumɔi kɛ kanyamɔi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ!” (5 Mose 6:5, wɔma efã ko nɔ mi.) Yesu tsɛ mla nɛɛ akɛ nɔ ni fe fɛɛ. (Marko 12:29, 30) Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔtsui nɛɛ jara wa waa diɛŋtsɛ. Esa akɛ wɔbu he.

5. Tsui lɛ baanyɛ afee nɔ ni jara wa kɛ nɔ ni he yɔɔ oshara yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Shi, Biblia lɛ hu kɛɔ akɛ, “tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa.” (Yeremia 17:9) Mɛɛ gbɛ nɔ tsui lɛ baanyɛ afee kutumpɔo nɔ̃—ni he yɔɔ oshara kɛha wɔ yɛ? Ojogbaŋŋ, ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, tsɔne ji dɛŋdade ko ni jara wa, ni enyɛɔ ehereɔ mɔ yiwala yɛ hiamɔ be mli po. Shi kɛ́ tsɔne kudɔlɔ lɛ kudɔɔɔ tsɔne lɛ, ni eyaaa nɔ ekudɔɔɔ kudɔɔ lɛ, no lɛ nakai tsɔne lɛ nɔŋŋ baanyɛ afee nɔ ni gbeɔ mɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ obuuu otsui lɛ he lɛ, no lɛ, omligbɛ henumɔ muu lɛ fɛɛ kɛ susumɔ lɛ baakudɔ bo, ni oshihilɛ gbɛ lɛ baabote oshara mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ ehiɛ fɔ̃ɔ lɛ diɛŋtsɛ etsui nɔ lɛ, kwashia ni; shi mɔ ni nyiɛɔ nilee mli lɛ, aaahere eyiwala.” (Abɛi 28:26) Hɛɛ, kɛ́ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsu nii koni ekudɔ bo taakɛ bɔ ni obaakwɛ shikpɔŋ he mfoniri nɔ dani oje gbɛfaa ko shishi lɛ, obaanyɛ onyiɛ yɛ nilee mli ni oje oshara mli.—Lala 119:105.

6, 7. (a) Mɛni ji krɔŋkrɔŋfeemɔ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa Yehowa tsuji lɛ? (b) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ adesai ni yeee emuu lɛ baanyɛ ajie Yehowa krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ kpo lɛ?

6 Wɔtsui lɛ diɛŋtsɛ edɔŋ eyi kɛyaŋ nii ni he tse he. Esa akɛ wɔkudɔ lɛ kɛya nakai gbɛ nɔ. Gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee enɛ ji ni wɔsusu bɔ ni hetsemɔ jara wa diɛŋtsɛ ha lɛ he. Nɛkɛ su nɛɛ kɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ yɛ tsakpaa ni yɔɔ gbagbalii, ni etsɔɔ nɔ ni muji bɛ he, tɔ̃mɔ bɛ he, kɛ he ni atsiɔ kɛjɛɔ eshafeemɔ he. Krɔŋkrɔŋfeemɔ ji su ko ni jara wa ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ su diɛŋtsɛ lɛ fã. Biblia mli kukuji ohai abɔ kɛ nakai su lɛ toɔ Yehowa he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ “Krɔŋkrɔŋ ha Yehowa.” (2 Mose 28:36) Shi, mɛni nɛkɛ su ni nɔ kwɔ nɛɛ kɔɔ he yɛ wɔ ni ji adesai ni yeee emuu nɛɛ ahe?

7 Yehowa kɛɔ wɔ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ: “Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ krɔŋkrɔŋ ji mi.” (1 Petro 1:16) Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa krɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ; wɔhe baanyɛ atse yɛ ehiɛ, ni wɔhiɛ wɔhetsemɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni he tseee ni ji nifeemɔi ni buleɔ mɔ lɛ ahe lɛ, belɛ wɔmiishwe ni wɔná hegbɛ ni nɔ kwɔ ni yɔɔ nyam—hegbɛ ni wɔkɛjieɔ Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ lɛ su kpakpa lɛ kpo lɛ! (Efesobii 5:1) Esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee enɛ, ejaakɛ Yehowa ji Nuŋtsɔ ni le nii ni nuɔ mɔ shishi, ni ebiii babaoo fe bɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee. (Lala 103:13, 14; Yakobo 3:17) Eji anɔkwale akɛ, mumɔŋ kɛ jeŋbaŋ hetsemɔ mli ni aaahiɛ lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Shi, bɔfo Paulo kɛɛ akɛ, ‘ajieɔ anɔkwayeli kɛ krɔŋŋfeemɔ kpo atsɔɔ Kristo lɛ.’ (2 Korintobii 11:3) Ani esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔjeŋba he atse yɛ Kristo kɛ e-Tsɛ lɛ hewɔ? Ejaakɛ, amɛjie suɔmɔ babaoo kpo amɛtsɔɔ wɔ fe bɔ ni wɔbaanyɛ wɔwo he nyɔmɔ. (Yohane 3:16; 15:13) Esa akɛ wɔtsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ kɛtsɔ jeŋba hetsemɔ shihilɛ ni wɔɔhi mli lɛ nɔ. Kɛ́ wɔbu wɔhetsemɔ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔbaabu lɛ akɛ ejara wa, ni wɔbaabu wɔtsui lɛ he.

8. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔlɛ mfonirifeemɔŋ tsui lɛ? (b) Mɛni wɔsanegbaa baanyɛ ajie lɛ kpo yɛ wɔhe?

8 Wɔbuɔ wɔtsui lɛ hu he kɛtsɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔlɛ̀ɔ wɔhe lɛ nɔ. Ehe miihia ni wɔkɛ mumɔŋ niyenii kpakpa alɛ wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsui be fɛɛ be, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ nɔ. (Kolosebii 3:2) Esa akɛ wɔsanegbaa po ajie enɛ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ema nɔ lɛ kpo. Kɛ́ ale wɔ akɛ wɔwieɔ heloonaa nibii kɛ jeŋba shara he lɛ, no lɛ wɔmiijie nɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni wɔtsui lɛ yɔɔ ha lɛ kpo. (Luka 6:45) Yɛ no najiaŋ lɛ, nyɛhaa alea wɔ akɛ wɔwieɔ saji ni kɔɔ mumɔŋ nibii ni tswaa mɔ emaa shi lɛ he. (Efesobii 5:3) Bɔni afee ni wɔbu wɔtsui he lɛ, osharai ni hiɛdɔɔ yɔɔ he yɛ ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he. Nyɛhaa wɔsusua enɛɛmɛi ateŋ enyɔ he.

Nyɛjoa Ajwamaŋbɔɔ Naa Foi

9-11. (a) Mɛni hewɔ ewaŋ kwraa kɛhaŋ mɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii 6:18 lɛ nɔ lɛ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo jeŋba shara ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha. (b) Kɛ́ wɔmiijo ajwamaŋbɔɔ naa foi lɛ, mɛni he esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ? (d) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa anɔkwafo Hiob fee efɔ̃ shi eha wɔ?

9 Yehowa jɛ mumɔŋ eha bɔfo Paulo ŋma ŋaawoi komɛi ni eye ebua mɛi babaoo ni amɛbu amɛtsui lɛ he ni amɛhiɛ amɛhetsemɔ lɛ mli lɛ efɔ̃ shi. Paulo kɛɛ akɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi!” (1 Korintobii 6:18) Kadimɔ akɛ etee shɔŋŋ fe kɛɛmɔ kɛkɛ ni eeekɛɛ akɛ, “Nyɛtsia nyɛhe kɛjɛa ajwamaŋbɔɔ he.” Esa akɛ Kristofoi afee babaoo. Esa akɛ amɛjo foi yɛ nakai jeŋba shara nifeemɔi lɛ anaa, taakɛ bɔ ni amɛbaajo foi yɛ oshara ko ni woɔ mɔ wala he gbeyei lɛ naa lɛ. Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nakai ŋaawoo lɛ nɔ lɛ, wɔhaa efeɔ mlɛo kwraa akɛ eeenyɛ eba akɛ wɔkɛ wɔhe aaawo jeŋba shara ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli ni wɔlaaje Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ.

10 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Nyɛ ko ju ebinuu fioo ko he ni esaa ehe kɛha nifeemɔ ko ni he hiaa. Gbekɛ lɛ bi kɛji ebaanyɛ eyashwɛ yɛ agbo lɛ naa dani weku lɛ ashi, ni enyɛ lɛ kpɛlɛ nɔ—ja gbekɛ lɛ kpɛlɛ nɔ kome nɔ eha lɛ. Enyɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Kaaya nu ni bua shi yɛ agbo lɛ naa lɛ he. Kɛ́ owo ohe muji lɛ, magbala otoi.” Shi, yɛ minitii fioo ko sɛɛ lɛ, ena ni gbekɛ nuu lɛ nyiɛ nu ni bua shi lɛ naabui lɛ anaa tuuntu tamɔ nɔ ni ebaagbee mli. Ewoko ehe muji—moŋ. Shi, eekpoo enyɛ lɛ kɔkɔbɔɔ akɛ ekaya nu lɛ he lɛ, ni eyɛ faŋŋ akɛ etsɛŋ ni naagba baaba. (Abɛi 22:15) Oblahii kɛ oblayei babaoo kɛ onukpai ni esa akɛ amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ lɛ tɔ̃ɔ tɔmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli beni mɛi babaoo eŋmɛɛ amɛhe amɛha “hiɛgbejianii ahe hiɛdɔɔi” lɛ, nitsumɔ hee ko ete shi ni miiwo bɔlɛnamɔ fɔŋ he hewalɛ. (Romabii 1:26, 27) Bɔlɛnamɔ he mfonirii ni haoɔ mɔ lɛ efa babaoo diɛŋtsɛ yɛ woji tɛtrɛbii kɛ woji wuji amli, vidioi kɛ Internet lɛ anɔ. Eka shi faŋŋ akɛ mɛi ni halaa akɛ amɛkɛ nakai mfonirii lɛ aaawo amɛjwɛŋmɔi amli lɛ ejooo ajwamaŋbɔɔ naa foi. Amɛkɛmiishwɛ, amɛmiinyiɛ he bɔ ni baanyɛ aha amɛgbee mli, ni amɛmiiku amɛhiɛ amɛmiishwie Biblia kɔkɔbɔɔ wiemɔ lɛ nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaabu tsui lɛ he lɛ, amɛkɛ mfonirii ni yɔɔ faŋŋ ni ekolɛ ebaahe afii abɔ dani eje jwɛŋmɔ lɛ mli lɛ miifite lɛ. (Abɛi 6:27) Nyɛhaa wɔkasea nii kɛjɛa anɔkwafo Hiob ŋɔɔ, mɔ ni kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛii kpaŋ akɛ ekwɛŋ nɔ ko ni baaka lɛ koni efee efɔŋ ko lɛ. (Hiob 31:1) Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ko ni esa akɛ anyiɛ sɛɛ!

12. Te Kristofoi ni ewo amɛhe shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ ‘ajo ajwamaŋbɔɔ naa foi’ beni amɛnyiɛɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ?

12 Ehe miihia ni titri lɛ ‘ajo ajwamaŋbɔɔ naa foi’ beni anyiɛɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ. Esa akɛ nakai be lɛ afee miishɛɛ be ni eyi obɔ kɛ hiɛnɔkamɔ kɛ gbɛkpamɔ, shi oblahii kɛ oblayei komɛi ni ewo amɛhe shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ fiteɔ lɛ kɛtsɔ shwɛmɔ ni amɛkɛ jeŋba shara shwɛɔ lɛ nɔ. Yɛ no feemɔ mli lɛ, amɛtsĩɔ shishitoo kpakpa kɛha gbalashihilɛ kpakpa ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaaná—wekukpaa ni damɔ suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli, henɔyeli, kɛ toiboo ni afeɔ ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ lɛ naa. Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi kɛ amɛhe wo jeŋba shara mli beni amɛnyiɛɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ. Beni amɛbote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, ŋa lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ, ehenilee hao lɛ, ni efite miishɛɛ ni yɔɔ ekpeemɔ gbi lɛ mli lɛ po. Ekɛɛ akɛ: “Mibi Yehowa dɛŋ eshaifaa shii abɔ, shi eyɛ mli akɛ afii kpawo eho kɛjɛ no sɛɛ moŋ, shi mihenilee kãa he ebuɔ mi fɔ lolo.” Ehe miihia ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nakai eshai lɛ amli lɛ atao yelikɛbuamɔ kɛjɛ Kristofoi onukpai lɛ adɛŋ. (Yakobo 5:14, 15) Shi, Kristofoi babaoo ni ewo amɛhe shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ nilee tsuɔ nii ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ osharai nɛɛ ahe beni amɛnyiɛɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ. (Abɛi 22:3) Amɛhaa husu hiɔ amɛsuɔmɔ kpojiemɔi ahe. Amɛhaa mɔ ko fataa amɛhe ni amɛkwɛɔ akɛ amɛ pɛ amɛhiii he ko ni etse ehe banee.

13. Mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa ni akɛ lɛ aaaje nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi lɛ kɛ mɛɛ naagbai baa?

13 Kristofoi ni kɛ mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa jeɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi lɛ kɛ naagbai babaoo kpeɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te ooofee tɛŋŋ okɛ mɔ ni sumɔɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ afee ekome lɛ? Ehe miihia ni Kristofoi kɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa ni amɛyɔɔ bulɛ kɛha emlai ni kɔɔ hetsemɔ he lɛ pɛ agbala kɔŋtso kome. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ wɔ yɛ suɔmɔ mli akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ! Ejaakɛ mɛɛ bɔɔ jalɛ kɛ mlatɔmɔ yɔɔ? aloo mɛɛ yeli la kɛ duŋ yɔɔ?”—2 Korintobii 6:14.

14, 15. (a) Mɛɛ susumɔ ni ejaaa mɛi komɛi hiɛ yɛ nɔ ni “ajwamaŋbɔɔ” tsɔɔ lɛ he? (b) Mɛɛ nifeemɔi komɛi fata Biblia mli wiemɔ kɛha “ajwamaŋbɔɔ” lɛ he, ni te Kristofoi aaafee tɛŋŋ ‘amɛjo ajwamaŋbɔɔ naa foi’?

14 Nilee hu he miihia. Wɔnyɛŋ wɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɛji wɔleee nɔ ni eji diɛŋtsɛ. Mɛi komɛi ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ hiɛ susumɔ ni ejaaa yɛ nɔ ni “ajwamaŋbɔɔ” ji lɛ he. Amɛsusuɔ akɛ wiemɔ lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ diɛŋtsɛ ni hɔŋɔɔ baanyɛ ajɛ mli kɛba lɛ pɛ he. No hewɔ lɛ, mɛi babaoo susuɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛgbe amɛbɔlɛnamɔ mli henumɔŋ akɔnɔi lɛ ni amɛboteko gbalashihilɛ mli, yɛ be mli ni amɛtsiɔ amɛhe yɛ esha ni ji ajwamaŋbɔɔ lɛ he. Helatsamɔ nitsumɔhei komɛi po ni abuɔ amɛ ní taoɔ ni amɛba gbekɛbii ateŋ hɔŋɔɔ ni asumɔɔɔ ni efa babaoo lɛ shi lɛ ewo oblahii kɛ oblayei hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo shwɛmɔ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔ ni esaaa ni kɛ hɔŋɔɔ baaa lɛ he lɛ mli. Mɔbɔ sane ji akɛ, nakai ŋaawoo lɛ ejaaa. Hɔ ni asumɔɔɔ ni aŋɔɔ lɛ tamɔɔɔ hetsemɔ ni aaahiɛ mli lɛ nɔŋŋ, ni nɔ̃ diɛŋtsɛ ni ajwamaŋbɔɔ tsɔɔ lɛ kɔɔɔ nibii fioo ko pɛ he.

15 Biblia he nilelɔi ekpɛlɛ nɔ akɛ por·neiʹa, ni ji Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “ajwamaŋbɔɔ” lɛ hiɛ shishinumɔ ni mli lɛɛ saŋŋ. Egbalaa jwɛŋmɔ emaa fɔmɔ nii ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ nɔ, ni ekɔɔ nibii babaoo ni yaa nɔ yɛ ajwamaŋi ni kɛ amɛhe yeɔ jara lɛ ashiai lɛ amli lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, fɔmɔ nii ní akɛwoɔ daaŋ, kɛ fɔmɔ nii ní akɛwoɔ wamɔhe kɛ mɔ kroko fɔmɔ nii ni akɛshwɛɔ kɛyashiɔ mɔ lɛ he baa lɛ ji por·neiʹa nifeemɔi. Mɛi ni susuɔ akɛ nakai nifeemɔi lɛ jeee “ajwamaŋbɔɔ” lɛ miilaka amɛhe, ni amɛgbee Satan tsɔji lɛ ateŋ ekome mli. (2 Timoteo 2:26) Kɛfata he lɛ, hetsemɔ mli hiɛmɔ tsɔɔ babaoo fe nɔ ni aaatsi he kɛaajɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ ajwamaŋbɔɔ he lɛ he kɛkɛ. Kɛ́ ‘wɔɔjo ajwamaŋbɔɔ naa foi lɛ,’ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ nifeemɔi srɔtoi fɛɛ ni kɔɔ bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ ni he tseee kɛ jeŋba gbonyo he ni baanyɛ ekɛ mɔ awo esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni ji por·neiʹa mli lɛ he. (Efesobii 4:19) Kɛtsɔ no nɔ lɛ, wɔhiɛɔ hetsemɔ mli.

Tsi Ohe Kɛjɛ Hii loo Yei Asɛɛnyiɛmɔ Tsɔne lɛ He

16. Shwɛmɔ ni yaa nɔ yɛ nuu kɛ yoo teŋ kɛjieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ sa yɛ mɛɛ shihilɛ mli, ni mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ nakai?

16 Kɛ́ wɔɔhiɛ wɔhetsemɔ lɛ mli lɛ, no lɛ oshara kroko hu ni esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he ji hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ. Mɛi komɛi baanyɛ ama nɔ mi doo akɛ hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ ji shwɛmɔ ni tɔmɔ ko bɛ he, ni yeee mɔ awui ni yɔɔ mɛi ni esoro amɛbɔɔ su lɛ teŋ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, be yɛ kɛha shwɛmɔ ni yaa nɔ yɛ nuu kɛ yoo teŋ kɛjieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe ni shihilɛ ko yɛ ni atsuɔ enɛ he nii yɛ mli. Ana Isak kɛ Rebeka “miishwɛ” kutuu, ni efee faŋŋ kɛha mɛi ni na amɛ lɛ akɛ jeee nyɛmimɛi kɛkɛ ji amɛ. (1 Mose 26:7-9) Shi kɛlɛ, wu kɛ ŋa ji amɛ. Suɔmɔ kpo ni amɛjie amɛtsɔɔ amɛhe lɛ sa. Hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ hu ji sane kroko.

17. Mɛni ji hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ, ni te aaafee tɛŋŋ anyɛ aye naagba lɛ nɔ?

17 Abaanyɛ atsɔɔ hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: nɔ ko ni akɛtsɔɔ akɛ ayɛ mɔ ko he suɔmɔ yɛ be mli ni afeko jwɛŋmɔ diɛŋtsɛ ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli. Adesai ji adebɔɔ nii ni yɔɔ hwanyaŋŋ, no hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ gbɛ̀i babaoo yɛ ni akɛnyiɛɔ hii loo yei asɛɛ, ni ekomɛi yɛ nigii. (Abɛi 30:18, 19) No hewɔ lɛ, mlai ni yɔɔ keketee nyɛŋ atsu sane lɛ he nii jogbaŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, aabi nɔ ko ni nɔ kwɔ babaoo—anɔkwa hekaa-kɛ-kwɛmɔ kɛ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛtsuɔ nii jogbaŋŋ.

18. Mɛni tsirɛɔ mɛi komɛi ni amɛnyiɛɔ hii loo yei asɛɛ, ni mɛni hewɔ hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ yeɔ mɔ awui lɛ?

18 Kɛ́ wɔkɛ anɔkwayeli pɛi wɔmli wɔkwɛ lɛ, ekolɛ wɔteŋ mɛi babaoo baakpɛlɛ nɔ akɛ kɛ́ wɔnu he akɛ nuu loo yoo ko miisumɔ wɔ lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa. Adebɔɔ su ni. Shi, ani wɔnyiɛɔ hii loo yei asɛɛ koni wɔkɛtee nakai miishɛɛ lɛ shi—koni wɔkɛha bulɛ ni wɔyɔɔ lɛ aya hiɛ kɛkɛ loo koni wɔkɛha mɔ kroko lɛ ale nakai nifeemɔ lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, ani wɔsusu piŋmɔ ni ekolɛ wɔkɛbaa lɛ he? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Abɛi 13:12 lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛnɔkamɔ ni baaa mli mra lɛ, ewoɔ mɔ tsui hela.” Kɛ́ wɔje gbɛ wɔyanyiɛ nuu loo yoo sɛɛ lɛ, ekolɛ wɔleee bɔ ni enáa nakai mɔ lɛ nɔ hewalɛ ehaa. Nuu lɛ loo yoo lɛ baanyɛ akpa nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ kɛ gbalashihilɛ ni baaba mli yɛ sɛɛ mli po lɛ gbɛ. Nijiaŋwujee ni baaba yɛ sɛɛ mli lɛ baanyɛ aye awui. (Abɛi 18:14) Ní aaaje gbɛ akɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi ashwɛ lɛ ji yiwalɛ nifeemɔ.

19. Hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ baanyɛ ekɛ Kristofoi agbalashihilɛi awo oshara mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Yɛ nɔ ni kɔɔ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ahe lɛ, ehe miihia titri ni atsi he kɛjɛ hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ he. Ní aaatsɔɔ akɛ aasumɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko—loo ni gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko aaatsɔɔ akɛ esumɔɔ mɔ ko fe ehefatalɔ lɛ—ejaaa. Mɔbɔ sane ji akɛ, Kristofoi komɛi ená susumɔ ni ejaaa akɛ tɔmɔ ko bɛ he akɛ aaaná suɔmɔ aha nuu loo yoo ni jeee amɛgbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ. Mɛi komɛi jieɔ nii ni haoɔ amɛ waa lɛ kpo amɛtsɔɔ nakai “naanyo” lɛ, ni amɛjieɔ amɛteemɔŋ susumɔi po ni amɛgbaaa amɛhefatalɔ lɛ akpo amɛtsɔɔ lɛ. Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, suɔmɔ henumɔi lɛ ebada ni etsɔ henumɔŋ hekɛnɔfɔɔ ni baanyɛ agbɔjɔ gbalashihilɛ mli wekukpaa lɛ koni efite gbalashihilɛ lɛ po. Esa akɛ gbalashihilɛ mli bii ni ji Kristofoi akai Yesu kɔkɔbɔɔ ni nilee yɔɔ mli ni kɔɔ gbalafitemɔ he lɛ—ejeɔ shishi yɛ tsui lɛ mli. (Mateo 5:28) Belɛ, nyɛhaa wɔbua tsui lɛ he, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ shihilɛi ni baanyɛ ekɛ nakai jeŋba fitemɔ lɛ aba lɛ he.

20. Te esa akɛ wɔkɛ faishitswaa abu wɔhetsemɔ lɛ wɔha tɛŋŋ?

20 Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaahiɛ hetsemɔ mli yɛ ŋmɛnɛ jeŋ ni ekpɔtɔ nɛɛ mli. Shi, kaimɔ akɛ ewaaa akɛ ooohiɛ ohetsemɔ mli fe nɔ ni oooku sɛɛ oná ekoŋŋ beni efite lɛ. Eji anɔkwale akɛ, Yehowa baanyɛ ‘ekɛfa aahu’ ni ebaanyɛ etsuu mɛi ni etsake amɛtsui lɛɛlɛŋ kɛjɛ amɛhe eshai lɛ amli lɛ ahe. (Yesaia 55:7) Shi kɛlɛ, Yehowa ebuuu mɛi ni baa jeŋba shara lɛ ahe kɛjɛɛɛ nɔ ni jɛɔ amɛnifeemɔi lɛ amli kɛbaa lɛ he. Nibii ni baajɛ mli kɛba lɛ baanyɛ ahi shi afii babaoo, yɛ wala shihilɛ be fɛɛ po mli. (2 Samuel 12:9-12) Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, hiɛmɔ ohetsemɔ lɛ mli kɛtsɔ otsui lɛ he ni ooobu lɛ nɔ. Buu oshidaamɔ kpakpa ni he tse yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he akɛ jwetri ni jara wa—ni kaaha eefite kɔkɔɔkɔ!

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni ji hetsemɔ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa waa nakai lɛ?

• Te esa akɛ wɔbu wɔtsui lɛ he wɔha tɛŋŋ?

• Mɛni ajwamaŋbɔɔ ni aaajo naa foi lɛ tsɔɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ hii loo yei asɛɛnyiɛmɔ he lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Kar ko baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ oshara kɛji akudɔɔɔ lɛ jogbaŋŋ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12]

Mɛni baanyɛ aba kɛji wɔku wɔhiɛ wɔshwie kɔkɔbɔi anɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ ni he tse lɛ yɛ miishɛɛ ni ewoɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam