TIJINIK 36
¿Inawaaj na asikʼim awaas achaaqʼ jeʼ rukabʼ insikʼarik kar reh ruqʼorariik keh i kʼuhbʼaal?
«Matyoʼjik yuʼnaak chi qawach johtoq, reʼ chik taqe aawas achaaqʼ naa asikʼim chi jilow kar» (LUC. 5:10).
TZʼUUY 73 Danos fuerzas y valor
REʼ NAQILOM a
1. ¿Chajariik xuqʼor i Jesús keh i kijibʼ chi ajchopol kar eh chajariik xkibʼan i keh?
Reʼ taqeh rajtahqaneel i Jesús jeʼ rukabʼ i Pedro, Andrés, Santiago eh Juan ajchopol kar naq taqeh, eh mareh xsahchik kikʼux noq reʼ Jesús xuqʼor keh i qʼorik wilih: «Taq taq chi wiij. Naa taq kaat nukojom chi reʼ taq chik aawas achaaqʼ naa asikʼim chi jilow kar». b Xa reʼ laʼ, ¿Chajariik xkibʼan? Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor: «Reʼ keh jumehqʼiil xkikanaaʼ kahnoq i kiyaʼl, eh xiooj chi riij i Jesús» (Mat. 4:18-22). Reʼ xkichih, xubʼan chi reʼ kikʼachariik xjaljik wach, ruum chi kʼachareel naq chik i nakisikʼim chi jilow kar (Luc. 5:10). Yuʼnaak qʼiij, reʼ Jesús iruyuqʼeej woʼ taqeh kʼachareel reʼ wilik i kikʼaxooj chi riij i korik reh chi ne inkibʼan i wilih (Mat. 28:19, 20). Raaj i hat, ¿inawaaj na abʼanam i xuqʼor i Jesús reh rusikʼariik kʼachareel chi jilow kar?
2. ¿Chaaj woʼ reet naqakapaam riij chi korik noq naqasikʼim taqeh kʼachareel chi jilow kar, eh chajariik ne intoobʼinik qeh rubʼanariik i wilih?
2 Mareh i hat inakʼam chik qʼiij chi tijinik chi riij i Santo Laj Huuj, eh inawaaj chik chi hat chik ajqʼorol kʼuhbʼaal. Xa reʼ laʼ, mareh irubʼan kiʼibʼ akʼux ruukʼ i xuqʼor i Jesús. Mi laʼ jeʼ reʼ, maʼ inqajik akʼux. Ruum chi mareh tiqajik chi kapebʼinik ruum chi awehtʼal chi reʼ wilih xti qʼeʼ aajwaal wach. Korik chi reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor chi reʼ Pedro eh taqeh ruchʼihiil chi jumehqʼiil xkikanaaʼ kahnok i kiyaʼl. Xa reʼ laʼ reʼ Pedro eh i ruchaaqʼ Andrés xkikapaaj riij i na naq kichihim. Ruum chi reʼ keh, ikʼinaq naq chik waqiibʼ poh kinabʼeem naq wach i Jesús eh kikojom naq chik wach chi reʼ Jesús i Sikʼooj wach (Juan 1:35-42). Eh jeʼ woʼ reʼ yuʼnaak i hat, kʼih chik atijem chi riij i Jehová eh i Jesús, eh ko inawaaj kʼihik pan uxlabʼal. Xa reʼ laʼ, noq ko majaaʼ inachih rubʼanariik i wilih, naʼakapaam riij chajariik irukʼam cho i kamanik wilih. ¿Chajariik xtoobʼinik reh i Pedro eh i Andrés eh tokoom chik, ruchihariik i kamanik wilih?
3. ¿Chajariik kijibʼ chi naʼojbʼal ne qojrutobʼeej rubʼanariik i xuqʼor i Jesús?
3 Reʼ taqeh peet rajtahqaneel i Jesús wilik naq keh i ajwanik, reʼ naʼojbʼal, reʼ kowiil kʼuxliis eh maʼ inkikʼay ta naq wach i kamanik. Reʼ taqeh wilih xtoobʼinik keh reh rusikʼariik taqeh kʼachareel. Eh chupaam i tijinik wilih ne qojrutobʼeej rukʼamariik qeh i rehtalil i Jesús.
CHAKOWEJ AʼAJWANIIK
Reʼ Pedro eh tokoom chik, xkisikʼ taqeh kʼachareel chi jilow kar. Reʼ kamanik wilih ko kʼahchii yuʼnaak reh kikoʼljik i kʼachareel. (Chawil i párrafo 4 eh 5).
4. ¿Chaaj woʼ reet i Pedro ajchopol kar naq?
4 Reʼ Pedro inkamanik naq chi ajchopol kar reh rukʼuxlajiik i rufamilia. Xa reʼ laʼ, xa maʼ kamanik ta naq chi reh, qʼeʼ laʼ naq imponik chuwach i chopoj kar (Juan 21:3, 9-15). Eh xutijej woʼ rukʼaxariik wach i kamanik reh rusikʼariik taqeh kʼachareel. Eh ruukʼ i rutoʼbʼal i Jehová, maʼ xukʼaxkileej ta wach i wilih (Hech. 2:14, 41).
5. a) Jeʼ rukabʼ iruqʼor i Lucas 5:8-11, ¿chaaj woʼ reet i Pedro irikʼraaj naq riibʼ chi maʼ ne ta naq inchol kamanik chi rucheel i Jesús? b) Wilaʼ jenoʼ ajtijineel irikʼraaj riibʼ jeʼ rukabʼ i Pedro, ¿chajariik naq ne irubʼan?
5 Inqabʼan i qʼorooj kʼuhbʼaal ruum chi wilik qakʼaxooj chi riij i Jehová. Eh wilaʼ inqikʼraaj chi maʼ ne ta inqabʼan rubʼanariik, reʼ kʼaxooj ne qojrutobʼeej. Noq reʼ Jesús xuyuqʼeej i Pedro reh chi ne irusikʼ taqeh kʼachareel chi jilow kar, xuqʼor reh: «Matyoʼjik» (chawil i Lucas 5:8-11). Maʼ iraaj ta ruqʼorom chi reʼ Pedro inyoʼjik naq chi ne imponik chi rajtahqaneel i Jesús. Ruum laʼ chi reʼ Jesús xukoj i rajaawriik reh ruchoparik kʼihaal chi kar eh reʼ wilih xubʼan chi xsahchik rukʼux i Pedro eh irikʼraaj naq chi maʼ ne ta irubʼan i kamanik chi rucheel i Jesús. Raaj i hat, ¿inakapaaj na chi reʼ rutahqʼaljiik i Cristo maʼ ne ta inabʼan rubʼanariik? Mi jeʼ reʼ, ne irubʼan chi ne nakowbʼisaj akʼaxooj chi riij i Jehová, chi riij i Jesús eh jeʼ woʼ chi kiij taqeh kʼachareel, eh jeʼ reʼ ne irubʼan chi ne inawaaj asikʼim taqeh i kʼachareel chi jilow kar jeʼ rukabʼ xuqʼor i Jesús (Mat. 22:37, 39; Juan 14:15).
6. ¿ Ahaʼ wilik juʼjun taqeh ruwiiʼ irubʼan chi inqaaj qaqʼorom i kʼuhbʼaal?
6 Qilow juʼjun taqeh ruwiiʼ irubʼan chi inqaaj qaqʼorom i kʼuhbʼaal. Jenaj reh i wilih reʼ chi inqaaj qanimam ixutaqʼaaj i Jesús: «Hiy taq, chaʼan taq chi wajtahqaneel chuʼnchel taqeh tinamit» (Mat. 28:19, 20, RLLH). Reʼ jenaj chik, reʼ chi reʼ taqeh kʼachareel tiʼ kikʼux eh maʼ inkireq ta chi riij chajariik i nakibʼanam eh ruum aj reʼ ko ruman chi keh runabʼjiik i korik chi riij i runimaal rajaawriik i Dios (Mat. 9:36). Reʼ Jehová iraaj chi chuʼnchel taqeh kʼachareel ne inkireq chi riij i korik eh ne kikoʼljik (1 Tim. 2:4).
7. Jeʼ rukabʼ iruqʼor i Romanos 10:13-15 ¿chaaj woʼ reet ko ruman i qʼoroj kʼuhbʼaal?
7 Reʼ ne tirutobʼeej ruqʼorariik i kʼuhbʼaal reʼ chi ne inakapaaj chajariik irukʼam cho i kamanik wilih. Reʼ ajchopol kar irusikʼ taqeh kar reh rukʼuxariik oon reh rukʼayjik. Xa reʼ laʼ, reʼ i hoj inqasikʼ taqeh kʼachareel reh rukoʼljiik i kikʼachariik (chawil i Romanos 10:13-15; 1 Tim. 4:16).
CHABʼAN CHI NE INKʼIHIK ANAʼOJBʼAL
8, 9. ¿Chajariik i ko ruman chi na runabʼeem jenoʼ ajchopol kar eh chaaj woʼ reet?
8 Pan ruqʼijiil i Jesús reʼ taqeh aj Israel na naq kehtʼaliim chajariik chi kar na naq kichopom (Lev. 11:9-12). Ko ruman woʼ naq chi na naq kinabʼeem ahaʼ naq nakireqem. Reʼ taqeh kar kiwihʼik naq pan yeʼaabʼ ahaʼ wiiʼ ne inkireq kiwaaʼ chi korik. ¿Eh ko ruman na chi reʼ taqeh chopol kar ne inkinabʼeej nikʼ i hora nakojiik chi rubʼanariik i kikamaj? Qakoj rehtaal i qʼorik xubʼan jenaj hermano inpatinik pan Isla reh Pacífico ruukʼ jenaj misionero. Reʼ hermano xuqʼor reh i misionero chi ne kiʼooj chopol kar eh reʼ misionero xuqʼor: «Ne inqʼil qiibʼ iqal a las nueve reh wahqʼeq». Xa reʼ laʼ reʼ hermano xuqʼor reh: «maʼ jeʼ ta reʼ qojkamanik, reʼ hora qʼoreel keh i kar maʼ reʼ taj i hoj».
9 Jeʼ woʼ reʼ xkibʼan cho pan peet siglo taqeh i sikʼool kʼachareel chi jilow kar. Chi peet kiʼooj naq pan yeʼaabʼ eh hora ahaʼ wiiʼ ne inkireq taqeh kʼachareel. Jenaj ehtalil, reʼ taqeh rajtahqaneel i Jesús inkiqʼor naq i kʼuhbʼaal pan templo, pan sinagoga, chiʼ taq paat eh pan taq kʼaybʼaal (Hech. 5:42; 17:17; 18:4). Reʼ hoj qanabʼeej woʼ i okrinaq wiiʼ taqeh kʼachareel reʼ kipatinik ahaʼ wiiʼ inqaqʼor i kʼuhbʼaal. Jeʼ reʼ noq, qabʼan adaptar qʼiibʼ eh qasikʼ ahaʼ eh i hora reʼ mareh ne inqareqʼ taqeh kʼachareel (1 Cor. 9:19-23
REʼ TAQEH MANLIK AJCHOPOL KAR... 1. ... kikamanik ahaʼ wiʼ kehtʼal chi ne inkireq taqeh kar. (Chawil i párrafo 8 eh 9).
10. ¿Chajariik i kamaambʼal iruyeew i rumolaabʼ i Jehová?
10 Reʼ taqeh ajchopol kar ko ruman naq chi ne inwihʼik kikʼamaambʼal eh ko ruman woʼ naq chi nakehtʼaliim nikʼwach rukojariik. Eh jeʼ woʼ reʼ i hoj. Reʼ Jesús xuyeew kinaʼojbʼal taqeh rajtahqaneel eh xuqʼor keh nikʼwach rusikʼariik taqeh kʼachareel chi jilow kar eh xuqʼor keh chajariik nakikʼamaam, ahaʼ nakiqʼorom i kʼuhbʼaal eh chajariik nakiqʼorom (Mat. 10:5-7; Luc. 10:1-11). Yuʼnaak qʼiij, reʼ rumolaabʼ i Jehová iruyeew qeh i kit reh kʼuhtanik ahaʼ wiiʼ inqareq taqeh kamaambʼal reʼ irukʼuhtaaj chi xti qʼeʼ inkamanik, eh irukʼuhtaaj qeh nikʼwach rukojariik. c Reʼ tijinik wilih qojrutobʼeej reh chi chʼiklik qakʼux eh chi ne qojchool rubʼanariik chi korik i qakamaj (2 Tim. 2:15).
REʼ TAQEH MANLIK AJCHOPOL KAR . . . 2. ... kichol rukojariik i kikamaambʼal chi korik. (Chawil i párrafo 10).
KOW OQ AKʼUX
11. ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi kow oq qakʼux reh rusikʼariik taqeh kʼachareel chi jilow kar?
11 Wihʼik chi ajchopol kar, ko ruman chi wilik kowiil kʼuxliis, ruum chi pan palaw xa chajariik ne inkʼularik, kʼih peech kikamanik chaqʼaabʼ eh mareh ne inchalik jenoʼ kow laj teew. Eh reʼ taqeh sikʼol kʼachareel chi jilow kar ko ruman woʼ chi kow kikʼux. Noq inqatoqʼaaʼ qaqʼorom i kʼuhbʼaal eh inqaqʼor chi hoj testigo reh Jehová, mareh ne inchalik jenoʼ kow laj teew, jeʼ rukabʼ noq inkixowaaj qawach taqeh qafamilia, qojkiqaqseʼlaaj taqeh qamigo oon noq maʼ inkaaj ta kibʼiram i kʼuhbʼaal taqeh kʼachareel. Xa reʼ laʼ reʼ wilih maʼ irusach ta qakʼux, ruum chi reʼ Jesús xuqʼor chi narutaqʼaam rejeh taqeh rajtahqaneel chi kixilak taqeh kʼachareel maʼ holohik ta i kinaʼojbʼal (Mat. 10:16).
12. Jeʼ rukabʼ iruqʼor i Josué 1:7-9, ¿chajariik ne qojrutobʼeej reh chi kow qakʼux?
12 ¿Chajariik ne tirutobʼeej reh chi kow akʼux? Peet, chikʼlik oq akʼux chi ko pan taxaaj reʼ Jesús kʼahchiʼ rubʼehsam i kamanik wilih (Juan 16:33; Apoc. 14:14-16). Chi riij i reʼ, chakowej akojbʼaal chi reʼ Jehová nakaat ruchaʼjeem (Mat. 6:32-34). Eh noq kow akojbʼal ne woʼ inkowjiik akʼux. Reʼ Pedro eh taqeh ruchʼihiil xkikʼuhataj chi wilik kikojbʼaal noq xkikanaaʼ i kikamaj eh xkitahqeej i Jesús. Reʼ hat xakʼuhtaaj woʼ akojbʼaal noq xaqʼor keh awamigo eh afamilia chi xatoqʼaaʼ tijinik chi riij i Santo Laj Huuj kuukʼ taqeh testigo reh Jehová eh chi xatoqʼaaʼ ojik chupaam taqeh i kimoloj iibʼ. Eh mareh wilik taqeh i jalooj ko ruman xabʼan pan akʼachariik, jeʼ rukabʼ rukojariik pan ruman taqeh rukʼuhbʼaal i Jehová. Jeʼ re xakʼuhtaaj woʼ chi wilik akojbʼaal eh rukowiil akʼux. Eh mi maʼ xakanaaʼ rukowjiik akʼux, reʼ wilih ne irubʼan chi chʼiklik akʼux chi reʼ Jehová xa ne woʼ inwihʼik awuukʼ (chawiil i Josué 1:7-9).
REʼ TAQEH MANLIK AJCHOPOL KAR . . . 3. ... kikamanik ruukʼ rukowiil kʼuxliis atoobʼ ta wilik kʼaxkilal. (Chawil i párrafo 11 eh 12).
13. ¿Nikʼwach ne tirutobʼeej i tiij eh i kapebʼinik reh chi kow akʼux?
13 ¿Chajariik chik ne tirutobʼeej reh chi kow akʼux? Chapahqaaj reh i Jehová pan atiij reh chi ne iruyeew rukowiil akʼux (Hech. 4:29, 31). Reʼ reh ne irubʼiraj atiij eh maʼ ne ta tirukanaaʼ. Juneliik naruwihʼiik chatobʼjiik. Eh chi riij i reʼ chakapaaj riij i xubʼan i Jehová reh rukoʼljiik taqeh rajkamanoom reh najtir. Eh chakapaaj woʼ chi riij nikʼwach hat rutobʼeem reh ikʼik chupaam taqeh kʼaxkilal eh chi ruyeʼem awansil reh rubʼanariik taqeh jalooj pan akʼachariik. Wi xubʼan chi reʼ rutinamiit xikʼik pan kaq palaw, maʼ irubʼan kiʼibʼ akʼux ruum chi ne woʼ tirutobʼeej reh chi ne tiponik chi hat rajtahqaneel i Cristo (Éx. 14:13). Chʼiklik oq qakʼux jeʼ rukabʼ i salmista noq xuqʼor: «Reʼ hin reʼ QaJaaw Dios intoobʼinik weh, ruum aj reʼ maʼ kinyoʼjik ta ruum chibʼih jariik i neerubʼan weh i xa winaq» (Sal. 118:6).
14. ¿Chajariik inatijeej chi riij xkibʼan i Masae eh i Tomoyo?
14 Reʼ jenaj chik ne tirutobʼeej, reʼ rukapebʼjiik chi riij nikʼwach i Jehová rutobʼeem taqeh kʼachareel reʼ kiyoʼjik naq chi qʼorik reh chi kow kikʼux. Qilow chajariik xukʼul pan rukʼachariik jenaj hermana rubʼihnaal Masae. Reʼ reh xti qʼeʼ naq inyoʼjik chi qʼorik eh irukapaaj naq chi maʼ jaruuj naq ne inqʼorik chi riij i runimaniik. Xa ruukʼ rukapebʼjiik chi na naq ruqʼoriik ruukʼ jenoʼ maʼ rehtʼal ta wach, xa jeʼncho na naq narujohtik chi naah jenoʼ yuuqʼ najt naah. Jeʼ reʼ noq reʼ reh xukowej rukʼux eh xubʼan chi xkʼihik i rukʼaxooj chi riij i Dios eh jeʼ woʼ chi riij taqeh kʼachareel. Eh xukapaaj woʼ chi riij taqeh qʼiij wilkooj wiiʼ chi kʼachariik eh xupahqaaj reh i Dios chi ne naq intobʼjiik reh chi ne inyeʼjik ransil chi qʼoroj kʼuhbʼaal. Eh reʼ wilih xubʼan chi xelik i ruyoʼjiik eh xponik chi precursora regular. Reʼ Jehová ne woʼ irutobʼeej taqeh ko xiʼokik chi qʼoroj kʼuhbʼaal eh ne iruyeew rukowiil kikʼux, jeʼ rukabʼ iruqʼor i Josué 1:7, 9. Chawil i xukʼul jenaj hermana rubʼihnaal Tomoyo. Noq reʼ reh xutoqʼaaʼ qʼoroj kʼuhbʼaal chiʼ taq paat, reʼ peet paat xqʼorik wiiʼ xelik cho jenaj tuut eh xuqʼor chi kow: «¡Maʼxta inwaaj nunabʼeem chi kiij taqeh testigo reh Jehová!», eh xutzʼap cho i rupuerta. Eh reʼ Tomoyo maʼ xubʼan ta kiʼibʼ rukʼux eh xuqʼor reh i ruchʼihiil: «¿Mi xabʼiraj i xuqʼor? Ko majaaʼ woʼ naq kinqʼorik, eh reʼ i tuut rehtʼal naq chik chi reʼ hoj testigo reh Jehová. ¡Xti qʼeʼ irusuqbʼisaj nukʼux!». Yuʼnaak reʼ Tomoyo precursora regular chik.
CHATIJEJ AWIIBʼ CHI MAʼ NAKʼAY TA
15. ¿Chajariik iraaj ruqʼorom chi maʼ inqakʼay ta, eh chaaj woʼ reet ko ruman chi qeh i hoj rajloqʼineel i Dios?
15 Reh chi maʼ inqakʼay ta, xti ko ruman chi naqabʼanam i ko ruman chi bʼanarik. Jenaj manlik ajchopol kar ko ruman chi narokrisam riibʼ chi wuktik wahqʼeq reh chi ne irukohlaaj i rukamaj atoobʼ ta jabʼ oon maʼ holohik ta i qʼiij. Eh jeʼ woʼ reʼ i hoj ajnimaneel ko ruman chi maʼ ne ta inqakʼay wi laʼ inqaaj qakuyum ko pan rukuxiik i qakamaj (Mat. 10:22).
16. ¿Chajariik ne intoobʼinik qeh chi maʼ ne ta inqakʼay?
16 Reʼ hoj kʼachareel xa qeh woʼ chi inqakʼay. Noq qojkamanik xa inqapaj inqabʼan. Reh chi maʼ ne ta inqakʼay ko ruman chi naqilom chajariik i naqabʼanam eh chi naqaqʼilim qiibʼ. Jeʼ reʼ noq, mi inqaaj qabʼanam taqeh kamanik reʼ qʼeʼ taqeh kʼaxik chi qeh, inqaaj qatobʼjiik. Eh reʼ Jehová iruyeew qeh i toʼbʼal ruukʼ i rusanto laj uxlabʼal (Gál. 5:22, 23).
17. Jeʼ rukabʼ iruqʼor 1 Corintios 9:25-27, ¿chajariik naq i narubʼanam i Pablo reh chi maʼ ne ta naq irukʼay?
17 Reʼ apóstol Pablo maʼ irukʼay ta naq, xa reʼ laʼ xuqʼor «Inwokrisaj laʼ i ni tiʼjolal pan tiʼ kʼaxik» reh rubʼanariik i holohik (chawil 1 Corintios 9:25-27, RLLH). Xuqʼor keh taqeh ajnimanel chi maʼ inkikʼay ta oq eh chi chuʼnchel i ne inkibʼan nakibʼanam «ruukʼ loqʼil eh chi tuslik wach» (1 Cor. 14:40, TNM). Reʼ wilih i ko ruman chi naqabʼanam ruukʼ i qakamaj pan uxlabʼal reh rusikʼariik taqeh kʼachareel chi jilow kar (Hech. 2:46).
CHAJARIIK CHIK I NAWUYʼEEJ
18. ¿Chaajariik i naqabʼanam reh chi reʼ Jehová suq rukʼux ruukʼ i qakamaj?
18 Jenaj ajchopol kar irilow chi inelik korik noq kʼih i kar iruchop. Xa reʼ laʼ reʼ hoj maʼ inqakapaaj ta chi qojʼelik korik ruukʼ nikʼ kʼihaal i kʼachareel inqakʼam cho pan rumolaabʼ i Dios (Luc. 8:11-15). Wilaʼ juneliik inqaqʼor i akʼ kuhbʼal eh inqakʼuhtaaj keh taqeh tokoom, reʼ Jehová ne insuqbʼik rukʼux ruukʼ i qakamaj. ¿Chaaj woʼ reet? Ruum chi inqanimaj eh jeʼ woʼ i rakʼun (Mar. 13:10; Hech. 5:28, 29).
19, 20. ¿Chajariik irubʼan chi inqaaj qaqʼorom i kʼuhbʼaal yuʼnaak?
19 Pan juʼjun chi tinamit, xa juʼjun taqeh poh chuwach i haabʼ inyeʼarik qʼabʼ kichoparik taqeh kar. Noq inkil chi maʼ najt ta chik i qʼiij inkahnik keh taqeh ajchopol kar, inkikoj rehtaal chi aajwaal wach i kikamaj. Eh jeʼ woʼ reʼ chi qeh i hoj yuʼnaak, ko ruman i qʼoroj kʼuhbʼaal ruum chi reʼ i rukuxiik wach i wach akʼal wilih maʼ najt ta chik cho. Maʼ kʼih ta chik qʼiij inkahnik qeh reh chi ne kikoʼljik i kikʼachariik taqeh kʼachareel. Maʼ akapaaj chi reh toobʼinik chupam i kamanik wilih ko ne nawuyʼeej chi ne imponik aqʼiij noq maʼ kʼaxik ta chik chaweh (Ecl. 11:4).
20 Reʼ wilih i jun kʼaam reh rukowsjiik aʼajwaniik reh chi ne inkʼihik anaʼojbʼal chi riij i Santo Laj Huuj, eh chi maʼ ne ta tiyoʼjik eh chi ne inatijej awiibʼ chi maʼ nakʼay ta. Jeʼ reʼ noq chayeew awiibʼ chi kixilak taqeh ikʼinaq chi ocho milló chi ajsikʼool kʼachareel chi jilow kar jun suut i wach akʼal eh ne inawikʼraaj i suqkiil kʼuxliis iruyeew i QaJaaw Dios (Neh. 8:10). Chabʼan chuʼnchel i wilik pan aqʼabʼ reh rubʼanariik i kamanik wilih ko rehtaal iruqʼor i Jehová ayuʼ xponik. Chupaam i tijinik chalik reh naqatzʼirim riij ixibʼ ruwiiʼ reh nikʼwach maʼ ne ta inqakanaaʼ rubʼanariik i qʼoroj kʼuhbʼaal chi riij i runimaal rajaawriik i Dios.
TZʼUUY 66 Proclamemos las buenas noticias
a Noq reʼ Jesús xwihʼik wach akʼal, xuyuqʼeej taqeh winaq reʼ ruukʼ i kikamanik chi ajchopol kar reh chi rajtahqaneel taqeh, reʼ taqeh winaq wilih maʼ inkinimbʼisaj ta naq kiibʼ. Yuʼnaak qʼiij, reʼ Jesús iruyuqʼeej woʼ taqeh kʼachareel jeʼ rukabʼ i keh, reh chi ne inkisikʼ taqeh kʼachareel chi jilow kar. Chupam i tijinik wilih, naqilom chajariik nakibʼanam taqeh ajtijineel reh i Santo Laj Huuj reh chi maʼ kiʼibʼ ta kikʼux chi rusikʼariik taqeh kʼachareel.
b NAʼOJBʼAL QʼEʼ AAJWAAL WACH: Reʼ qʼorik «rusikʼariik aawas achaaqʼ chi jilow kar» iraaj ruqʼorom chi kiij taqeh inkiqʼor i atoobʼ laj qʼorik eh inkikʼuhtaaj i kʼuhbʼaal keh taqeh tokoom reh chi rajtahqaneel i Cristo taqeh.
c Chawiil i naʼojbʼal «Enseñemos la verdad», reh i La Atalaya reh octubre reh 2018, página 11 ko 16.

