Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Yehowa Jalɛsaneyeli Kɛ Mɔbɔnalɛ Lɛ

Kasemɔ Yehowa Jalɛsaneyeli Kɛ Mɔbɔnalɛ Lɛ

“Nyɛkojoa yɛ anɔkwa jalɛ naa, ni nyɛjiea suɔmɔ ni tsakeee kɛ mɔbɔnalɛ kpo nyɛtsɔa nyɛhe.”​—ZAK. 7:9, NWT.

LALAI: 125, 88

1, 2. (a) Te Yesu nu he ehã tɛŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ he? (b) Te woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kɛ Mla lɛ tsu nii amɛhã tɛŋŋ?

YESU sumɔɔ Mose Mla lɛ waa. Enɛ bɛ naakpɛɛ kwraa, ejaakɛ Yesu Tsɛ, Yehowa, mɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ eshihilɛ mli lɛ, ji mɔ ni kɛ Mla lɛ hã. Gbalɛ ko ni yɔɔ Lala 40:9 lɛ hãa wɔnaa akɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ kã Yesu tsui nɔ lɛɛlɛŋ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli.” Yesu kɛ ewiemɔ kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Mla lɛ ja, ehe yɛ sɛɛnamɔ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ baaba mli.​—Mat. 5:17-19.

2 Kwɛ bɔ ni ebaadɔ Yesu ehã be ni ena bɔ ni woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kɛ e-Tsɛ Mla lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni amɛhã efee tamɔ nɔ ni enɔyeli wa lɛ! Amɛye nibii bibiibibii ni Mla lɛ bi ni afee lɛ anɔ pɛpɛɛpɛ, ejaakɛ Yesu wie yɛ amɛhe akɛ: “Nyɛhãa kowɛ kɛ anetom kɛ kumin mlijaa nyɔŋmanyɔŋma.” No hewɔ lɛ, mɛni ji amɛnaagba lɛ? Yesu wie kɛtsa nɔ akɛ: “Nyɛkuɔ nyɛhiɛ nyɛshwieɔ Mla lɛ mli nibii ni he hiaa titri lɛ anɔ, ni nomɛi ji jalɛsaneyeli kɛ mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwayeli.” (Mat. 23:23) Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ sumɔɔ ni amɛye mla sane. Amɛyɔseee oti ni yɔɔ Mla lɛ sɛɛ, ni amɛsusu akɛ amɛhi fe mɛi krokomɛi. Shi Yesu yɔse oti diɛŋtsɛ ni yɔɔ Mla lɛ sɛɛ, no ji, eyɔse bɔ ni kitã fɛɛ kitã ni yɔɔ mli lɛ hãa anaa Nyɔŋmɔ sui lɛ.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔbɛ Mla kpaŋmɔ lɛ shishi. (Rom. 7:6) Shi Yehowa hã akɛ Mla lɛ fata nibii ni yɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ ahe. Efeee nakai koni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ anɔ tuutu, shi moŋ koni wɔyɔse Mla lɛ mli “nibii ni he hiaa titri” lɛ, ni ji shishitoo mlai ni nɔ bɛ ni yɔɔ kitãi lɛ asɛɛ lɛ, ni wɔkɛtsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ gbɛjianɔ ni ato kɛhã abobaa maji lɛ mli? Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔkase nibii komɛi kɛjɛ nɔ ni esa akɛ mɔ ni eyaba abo lɛ afee koni ekɛbaa ewala yi lɛ mli. Shi abobaa maji lɛ hu tsɔɔ wɔ nɔ ko yɛ Yehowa he, ni ehãa wɔnaa bɔ ni wɔbaafee wɔjie esui lɛ akpo. No hewɔ lɛ, yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaahã sanebimɔi etɛ ahetoo: Mɛɛ gbɛ nɔ abobaa maji lɛ hãa wɔnaa akɛ Yehowa naa mɔbɔ? Mɛni etsɔɔ wɔ yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ wala ehãa lɛ he? Mɛɛ gbɛ nɔ ehãa wɔnaa akɛ eyeɔ jalɛsane be fɛɛ be? Be ni wɔsusuɔ eko fɛɛ eko he lɛ, kwɛmɔ gbɛi anɔ ni obaanyɛ okase o-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ.​—Kanemɔ Efesobii 5:1.

HEI NI ATO ABOBAA MAJI LƐ YƐ LƐ TSƆƆ AKƐ NYƆŊMƆ NÁA MƆBƆ

4, 5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ato abobaa maji lɛ ahe gbɛjianɔ bɔ ni ewaaa akɛ mɔ ko baayaba abo yɛ amɛmli? Ni mɛni hewɔ Yehowa fee nakai? (b) Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ ehe?

4 Hei ni ato abobaa maji ekpaa lɛ yɛ lɛ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ mɔ ko baaya mli. Yehowa fã Israelbii lɛ ni amɛto abobaa maji etɛ yɛ Yordan Faa lɛ afã kome, ní amɛto etɛ hu yɛ efã kroko lɛ. Mɛni hewɔ? Bɔ ni afee ni mɔ ni miitao eyaba abo lɛ anyɛ aná he ko ni ebaayaba abo yɛ oya ni etɔɔɔ lɛ. (4 Mose 35:11-14) Asaa gbɛjegbɛi ni atsɔɔ nɔ kɛyaa abobaa maji nɛɛ amli lɛ anɔ jogbaŋŋ. (5 Mose 19:3) Yudafoi lɛ awolo ko tsɔɔ akɛ, akɛ okadii ni tsɔɔ gbɛ mamɔ gbɛjegbɛi lɛ ahe koni etsɔɔ mɔ ni yaaba abo lɛ gbɛ kɛya abobaa maŋ lɛ mli. Akɛni abobaa maji lɛ yɛ Israel kpokpaa lɛ nɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni mɔ ni gbe gbɔmɔ shi jeee gbɛ eje lɛ ayaba abo yɛ maŋ kroko nɔ ní no hã eyajá nyɔŋmɔi krokomɛi.

5 Bo lɛ susumɔ he okwɛ: Yehowa ji Mɔ ni fã akɛ agbe mɛi ni jeɔ gbɛ amɛgbeɔ gbɔmɔ lɛ. Shi lɛ nɔŋŋ eto gbɛjianɔ koni kɛ́ mɔ ko gbe gbɔmɔ shi jeee gbɛ eje lɛ, anyɛ ana lɛ mɔbɔ, ajie musuŋtsɔlɛ kpo atsɔɔ lɛ, ni abu ehe! Biblia he nilelɔ ko wie yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ he akɛ: “Atsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ mli faŋŋ bɔ ni ewaaa akɛ abaanu shishi.” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Enɛ hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ fa babaoo.” Yehowa jeee kojolɔ ni yitsoŋ wa ni miisumɔ ni egbala etsuji atoi. Moŋ lɛ, “emɔbɔnalɛ fa babaoo.”​—Efe. 2:4.

6. Ani Farisifoi lɛ kase Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

6 Shi esoro Farisifoi lɛ kwraa. Amɛ lɛ, ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaana mɛi mɔbɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wolo ko ni wieɔ Yudafoi lɛ ahe lɛ wie akɛ, kɛ́ mɔ ko tɔ̃ tɔmɔ kome too lɛ nɔŋŋ fe shii etɛ lɛ, amɛkɛkeee lɛ dɔŋŋ. Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ Farisifonyo ko ni miisɔle lɛ he lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛsubaŋ yɔɔ hã lɛ mli. Farisifonyo lɛ sɔle akɛ: “Oo Nyɔŋmɔ, miida bo shi akɛ mitamɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ​—ojotswalɔi, mɛi ni ejaaa, gbalafitelɔi​—loo tamɔ toohelɔ nɛɛ po.” Ani obaahe oye akɛ no mli lɛ toohelɔ nɛɛ hu miisɔle ni Nyɔŋmɔ ana lɛ mɔbɔ? Mɛni hewɔ ewa kɛhã Farisifoi lɛ akɛ amɛbaana mɛi mɔbɔ lɛ? Biblia lɛ wie akɛ, “amɛbuɔ mɛi krokomɛi akɛ amɛjeee nɔ ko.”​—Luka 18:9-14.

Ani ohãa efeɔ mlɛo kɛhãa mɛi akɛ amɛbaabi bo ni okɛ amɛhe ake amɛ? Ba ohe shi koni mɛi anyɛ abɛŋkɛ bo (Kwɛmɔ kuku 4-8)

7, 8. (a) Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ onɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okase Yehowa? (b) Mɛni hewɔ ja wɔba wɔhe shi dani wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ lɛ?

7 Kaakase Farisifoi lɛ, kasemɔ Yehowa. Jiemɔ mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ kpo. (Kanemɔ Kolosebii 3:13.) Gbɛ kome ni obaatsɔ nɔ ofee nakai ji, ni obaahã efee mlɛo kɛhã mɛi krokomɛi akɛ amɛbaanyɛ amɛbabi bo ni okɛ amɛtɔmɔi ake amɛ. (Luka 17:3, 4) Bi ohe akɛ: ‘Ani minyɛɔ mikɛ mɛi ahe keɔ amɛ oya nɔŋŋ, kɛ́ amɛtɔ minɔ shii abɔ po? Kɛ́ mɔ ko tɔ̃ minɔ, loo efee nɔ ko ni edɔ mi lɛ, ani mishweɔ akɛ mikɛ mɔ lɛ ayasaa?’

8 Kɛ́ okɛ mɛi atɔmɔi keɔ amɛ lɛ, etsɔɔ akɛ obaa ohe shi. Farisifoi lɛ baaa amɛhe shi ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe mɛi krokomɛi. Shi akɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔba wɔhe shi ni ‘wɔbu mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ,’ ni wɔkɛ amɛhe eshai lɛ ake amɛ tswaa. (Fil. 2:3) Ani obaakase Yehowa ni oba ohe shi? Belɛ, okɛ onifeemɔ atsɔɔ akɛ osaa “gbɛ” ni atsɔɔ nɔ kɛbaa oŋɔɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ ni gbɛtsĩinii ko kwraa bɛ nɔ. Kaahã ewa kɛhã bo akɛ obaana mɔbɔ, ni omli hu akafu oya.​—Jaj. 7:8, 9.

KƐ́ OBUƆ WALA LƐ, ‘OYEŊ LÁ YI SƆ̃’

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hã Israelbii lɛ na akɛ wala yɛ krɔŋkrɔŋ?

9 Yiŋtoo kome hewɔ ni ato abobaa maji lɛ ji, ni ebu Israelbii lɛ ahe ni amɛkaye lá yi sɔ̃. (5 Mose 19:10) Yehowa sumɔɔ wala, ni eehi “niji ni shwieɔ lá ni eye bem shi.” (Abɛi 6:16, 17) Akɛni Nyɔŋmɔ yeɔ jalɛsane ni eyɛ krɔŋkrɔŋ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko gbe gbɔmɔ shi jeee gbɛ eje po lɛ, enyɛɛɛ eku ehiɛ eshwie nɔ. Eyɛ mli akɛ, abaanyɛ ana mɔ ni gbe gbɔmɔ shi jeee gbɛ eje lɛ mɔbɔ moŋ, shi esa akɛ ejaje esane lɛ etsɔɔ onukpai lɛ dã. Kɛ́ onukpai lɛ bo sane lɛ toi ni amɛmu naa akɛ jeee gbɛ eje lɛ, ebaaya nɔ ehi abobaa maŋ lɛ mli kɛyashi osɔfonukpa lɛ baagbo. Ekolɛ enɛ baahã ehi abobaa maŋ lɛ mli ewala gbii abɔ fɛɛ. Gbɛjianɔtoo nɛɛ hã Israelbii lɛ fɛɛ na faŋŋ akɛ, adesa wala yɛ krɔŋkrɔŋ. Bɔ ni afee ni amɛwo Yehowa, mɔ ni hã amɛ wala lɛ hiɛ nyam lɛ, ehe miihia ni amɛkwɛ jogbaŋŋ ni amɛkafee nɔ ko nɔ ko ni kɛ adesa ko wala baawo oshara mli.

10. Yɛ nɔ ni Yesu wie lɛ naa lɛ, mɛni tsɔɔ akɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ ebuuu wala?

10 Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ ebuuu wala tamɔ bɔ ni Yehowa buɔ lɛ lɛ. Mɛni tsɔɔ nakai? Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛŋɔ nilee naa samfee lɛ. Nyɛ diɛŋtsɛ lɛ nyɛboteee mli, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ hu, nyɛtsĩɔ amɛ gbɛ!” (Luka 11:52) Kulɛ amɛji mɛi ni esa akɛ amɛhã mɛi anu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi ni amɛye amɛbua amɛ koni amɛnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ. Shi amɛtsĩ mɛi lɛ anaa ni amɛkanyiɛ Yesu, ni ji “Hiɛnyiɛlɔ-Nukpa kɛhã wala” lɛ sɛɛ, ni enɛ baanyɛ ahã mɛi lɛ aya naanɔ hiɛkpatamɔ mli. (Bɔf. 3:15) Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ wó amɛhe nɔ, amɛfó amɛ pɛ amɛnɔ mli, ni amɛsusuuu mɛi krokomɛi awala he. Amɛyitsoŋ wa waa ni amɛnaaa mɔbɔ!

11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ ebuɔ wala tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ wala lɛ nɔŋŋ? (b) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ tamɔ Paulo fee lɛ?

11 Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase Yehowa ni wɔkafee wɔnii tamɔ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ? Esa akɛ wɔbu wala akɛ nikeenii ko ni jara wa waa. Gbɛ kome ni bɔfo Paulo tsɔ nɔ efee nakai ji, eye Maŋtsɛyeli lɛ he odase fitsofitso. Enɛ hewɔ lɛ, enyɛ ewie akɛ: “Miyeee gbɔmɔ ko gbɔmɔ ko lá yi sɔ̃.” (Kanemɔ Bɔfoi 20:26, 27.) Jeee lá yi sɔ̃ ni bɔfo Paulo baaye, loo enɔ ni akɛfĩ lɛ hewɔ eshiɛ lɛ. Shi moŋ, esumɔɔ gbɔmɛi ni ebuɔ amɛwala akɛ nɔ ko ni jara wa. (1 Kor. 9:19-23) Esa akɛ wɔ hu wɔna wala tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ. Yehowa ‘miisumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.’ (2 Pet. 3:9) Ni bo hu? Kɛ́ onaa mɛi mɔbɔ lɛ, no baatsirɛ bo ni okɛ ekãa ashiɛ, ni enɛ baahã omii ashɛ ohe waa.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ webii akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkafee nɔ ko ni kɛ mɛi awala baawo oshara mli?

12 Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ wala tamɔ bɔ ni Yehowa buɔ lɛ lɛ ji, ni wɔbaakwɛ jogbaŋŋ ni wɔkafee nibii ni kɛ mɛi awala baawo oshara mli. Kɛ́ wɔmiikudɔ tsɔne lɛ, esa akɛ wɔfee nakai bɔ ni kɛ mɔ ko wala woŋ oshara mli, ekɔɔɔ he eko kɛ́ Kristofoi akpeei po wɔyaa. Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ be ni wɔmamɔɔ tsũi, loo wɔsaa tsũi, ekɔɔɔ he eko kɛ́ akɛ tsũi nɛɛ baatsu nii yɛ Yehowa jamɔ mli. Gbɔmɛi, shweshweeshwefeemɔ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa he miihia kwraa fe shika babaoo ni wɔbaaná loo nitsumɔ ko ni wɔbaagbe naa oya. Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ feɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni sa be fɛɛ be, ni wɔmiisumɔ ni wɔkase lɛ. Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ waa ni amɛkafee nɔ ko ni kɛ amɛ loo mɛi krokomɛi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ awala baawo oshara mli. (Abɛi 22:3) No hewɔ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpa ko kai bo mla ko loo gbɛtsɔɔmɔ ko ni baaye abua bo ni otsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ shweshweeshwe nɔ lɛ, ofainɛ bo lɛ toi. (Gal. 6:1) Buu wala tamɔ bɔ ni Yehowa buɔ wala lɛ, koni ‘okaye lá yi sɔ̃.’

NYƐKOJOA “YƐ NƐKƐ MLAI NƐƐ ANAA”

13, 14. Te onukpai ni yɔɔ Israelbii lɛ ateŋ lɛ baafee tɛŋŋ amɛkase bɔ ni Yehowa yeɔ jalɛsane lɛ?

13 Yehowa fã onukpai ni yɔɔ Israelbii lɛ ateŋ lɛ ni amɛkase bɔ ni eyeɔ jalɛsane lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ onukpai lɛ aná nɔmimaa akɛ saji ni amɛnu lɛ fɛɛ ji anɔkwale lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ amɛmiikwɛ kɛji esa akɛ amɛna mɔbɔ loo amɛkana mɔbɔ lɛ, esa akɛ amɛkwɛ nɔ ni hã mɔ ni gbe gbɔmɔ lɛ fee nɔ ni efee lɛ, mɔ lɛ nifeemɔ yɛ nɔ ni efee lɛ he, kɛ nibii ni mɔ lɛ efee kɛho. Esa akɛ amɛkwɛ kɛji mɔ ni yaaba abo lɛ gbe mɔ lɛ yɛ nyɛ ni enyɛɔ lɛ lɛ hewɔ, loo ehiɛ mɔ lɛ he jwɛŋmɔ fɔŋ, ni no hewɔ egbe lɛ lɛ. (Kanemɔ 4 Mose 35:20-24.) Kɛ́ ehe bahia ni atsɛ odasefoi lɛ, belɛ esa akɛ aná odasefoi enyɔ loo nɔ ni fe nakai ni baaye odase akɛ eje gbɛ egbe mɔ lɛ, dani abaanyɛ abu lɛ gbele fɔ.​—4 Mose 35:30.

14 Be ni onukpai lɛ ena anɔkwalei fɛɛ ni yɔɔ sane lɛ mli lɛ, esa akɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama lɛ nɔ, shi jeee nɔ ni efee lɛ pɛ nɔ. Esa akɛ amɛná sɛɛyoomɔ, ni ji nyɛmɔ ni baahã amɛkwɛ nii kɛya shɔŋŋ ni amɛna nɔ hewɔ ni eba lɛ nakai. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ehe miihia ni amɛná Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ejaakɛ no baaye abua amɛ ni amɛná sɛɛyoomɔ, amɛna mɔbɔ, ni amɛye jalɛsane.​—2 Mose 34:6, 7.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro bɔ ni Yesu na eshafeelɔi ehã lɛ yɛ bɔ ni Farisifoi lɛ na amɛ amɛhã lɛ he?

15 Kɛ́ mɔ ko fee esha lɛ, Farisifoi lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ maa nɔ ni mɔ lɛ efee lɛ nɔ moŋ fe nɔ gbɔmɔ ni mɔ lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Farisifoi lɛ na Yesu ni etee okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi yɛ Mateo shĩa lɛ, amɛbi kaselɔi lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ nyɛtsɔɔlɔ lɛ kɛ toohelɔi kɛ eshafeelɔi yeɔ nii lɛ?” Yesu hã amɛ hetoo akɛ: “Mɛi ni yɔɔ hewalɛ lɛ, helatsalɔ he ehiaaa amɛ, shi mɛi ni he yeɔ lɛ moŋ ehe hiaa. Belɛ, nyɛyaa ni nyɛyakasea nɔ ni ji enɛ shishi: ‘Mɔbɔnalɛ mitaoɔ, shi jeee afɔle.’ Ejaakɛ mibaaa jalɔi atsɛmɔ, shi moŋ eshafeelɔi.” (Mat. 9:9-13) Ani Yesu miikɛɛ akɛ, kɛ́ mɔ ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, ejeee nɔ ko? Dabi kwraa. Anɔkwa, yiŋtoi ahewɔ ni Yesu ba lɛ ateŋ ekome ji, ni ebawo mɛi hewalɛ ni amɛtsake amɛtsui. (Mat. 4:17) Yesu yɔse akɛ, “toohelɔi kɛ eshafeelɔi” ni eba Mateo shĩa lɛ ateŋ mɛi komɛi miisumɔ ni amɛtsake. Amɛbaaa jɛmɛ kɛhã niyeli kɛkɛ. Biblia lɛ wie akɛ, “amɛteŋ mɛi babaoo ebatsɔmɔ [Yesu sɛɛnyiɛlɔi].” (Mar. 2:15) Dɔlɛ sane ji akɛ, Farisifoi lɛ ateŋ mɛi pii enaaa “toohelɔi” lɛ tamɔ bɔ ni Yesu na amɛ lɛ. Amɛtsɛ amɛ eshafeelɔi, ni amɛna amɛ akɛ mɛi ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ kɛhã amɛ. Amɛnaaa mɔbɔ ni amɛyeee jalɛsane tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ, mɔ ni amɛkɛɛ amɛjáa lɛ lɛ feɔ lɛ.

16. Mɛni esa akɛ asafoŋ onukpai ni miiye sane ko lɛ abɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaana?

16 Ŋmɛnɛ lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛkase Yehowa, mɔ ni “sumɔɔ jalɛsaneyeli” lɛ. (Lala 37:28) Kɛ́ sane ko ba lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ ‘amɛtao mli ni amɛbi mli fitsofitso’ koni amɛna kɛji mɔ lɛ efee esha lɛɛlɛŋ. Kɛ́ mɔ lɛ efee esha lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ esa akɛ amɛkɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔi atsu sane lɛ he nii. (5 Mose 13:13-15) Kɛ́ ato saneyeli ajinafoi akuu lɛ, esa akɛ amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu nibii ahe jogbaŋŋ ni amɛkwɛ kɛji Kristofonyo ni efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ. Jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ amɛbaana kɛji mɔ lɛ etsake etsui loo etsakeko etsui. Ja amɛna bɔ ni mɔ lɛ naa nɔ ni efee lɛ ehãa, bɔ ni efeɔ enii ehãa yɛ nɔ ni efee lɛ he, kɛ nɔ gbɔmɔ ni mɔ lɛ ji diɛŋtsɛ dani amɛbaanyɛ amɛna kɛji etsake etsui loo etsakeko etsui. (Kpoj. 3:3) Kɛ́ abaana eshafeelɔ ko mɔbɔ lɛ, esa akɛ etsake etsui dã. *

17, 18. Te asafoŋ onukpai baafee tɛŋŋ amɛna kɛji mɔ ko etsake etsui lɛɛlɛŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

17 Yehowa kɛ Yesu naa mɛi atsui mli, shi asafoŋ onukpai lɛ nyɛɛɛ ana mɛi atsui mli. Kɛ́ asafoŋ onukpa ji bo lɛ, te obaafee tɛŋŋ ona kɛji mɔ lɛ etsake etsui lɛɛlɛŋ lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, sɔlemɔ obi hiɛshikamɔ kɛ sɛɛyoomɔ. (1 Maŋ. 3:9) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ woji kɛ nibii ni jɛ nyɔŋ anɔkwafo lɛ ŋɔɔ lɛ koni eye ebua bo ni ona srɔto ni yɔɔ “awerɛhoyeli ni sa je lɛ hiɛ” kɛ “awerɛhoyeli ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ,” ni ji tsuitsakemɔ diɛŋtsɛ lɛ teŋ. (2 Kor. 7:10, 11) Kwɛmɔ bɔ ni Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni tsake amɛtsui lɛ fee amɛnii amɛhã kɛ bɔ ni mɛi ni tsakeee amɛtsui lɛ fee amɛnii amɛhã. Te amɛnu he amɛhã tɛŋŋ, te amɛna nɔ ni amɛfee lɛ amɛhã tɛŋŋ, ni mɛni amɛfee yɛ he?

18 Agbɛnɛ, susumɔ mɔ lɛ he, jeee nɔ ni efee lɛ pɛ. Mɛɛ nibii eeenyɛ efee akɛ nomɛi ená esusumɔi kɛ enifeemɔi anɔ hewalɛ? Mɛni hã ekpɛ yiŋ komɛi ni ekpɛ lɛ? Mɛɛ jwɛŋmɔŋ loo shihilɛ mli naagbai eyɔɔ? Biblia lɛ gba yɛ Yesu, ni ji Kristofoi asafo lɛ yitso lɛ he akɛ: “Bɔ ni ehiŋmɛii naa lɛ, jeee nakai ebaakojo, ni bɔ ni etoii nuɔ lɛ, jeee nakai ebaabu atɛŋ; shi eeekojo ohiafoi yɛ jalɛ naa, ni jajemɔ hu ekɛaakã mɛi lɛ, ni eeebu mɛi ní nii yɔɔ mɔbɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ atɛŋ bɔ ni ja.” (Yes. 11:3, 4) Asafoŋ onukpai, Yesu ehala nyɛ ni nyɛkwɛ esafo lɛ nɔ, ni ebaaye ebua nyɛ ni nyɛkojo tamɔ bɔ ni ekojoɔ lɛ. (Mat. 18:18-20) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔyɛ asafoŋ onukpai ni bɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛbaafee nakai. Wɔhiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛjie mɔbɔnalɛ kpo ni amɛye jalɛsane yɛ wɔsafoi lɛ amli lɛ!

19. Te nibii ni wɔkase yɛ abobaa maji lɛ ahe lɛ ateŋ nɔ ni obaasumɔ ni okɛtsu nii?

19 Mose Mla lɛ hãa wɔleɔ Yehowa kɛ eshishitoo mlai lɛ ahe nii. Eji ‘nilee kɛ anɔkwale lɛ he mfoniri.’ (Rom. 2:20) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abobaa maji lɛ ahe ni wɔsusu lɛ eye ebua asafoŋ onukpai lɛ ni amɛna bɔ ni amɛbaafee ‘amɛkojo yɛ anɔkwa jalɛ naa.’ Agbɛnɛ hu, ehã wɔ fɛɛ wɔna bɔ ni wɔbaafee ‘wɔjie suɔmɔ ni tsakeee kɛ mɔbɔnalɛ kpo’ wɔtsɔɔ wɔhe. (Zak. 7:9, NWT) Wɔbɛ Mla lɛ shishi. Shi wɔle akɛ Yehowa tsakeee, ni ekã he ebuɔ jalɛsane kɛ mɔbɔnalɛ akɛ sui ni he hiaa. Ebɔ wɔ yɛ esubaŋ nɔ, ni eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔmiisɔmɔ lɛ. Nyɛhãa wɔjiea esui lɛ akpo ni wɔba lɛ abo koni eya nɔ ebu wɔhe!

^ kk. 16 Kwɛmɔ “Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni je kpo yɛ September 15, 2006, Buu-Mɔɔ lɛ bf. 30.