Hüppa sisu juurde

Mis on lepingulaegas?

Mis on lepingulaegas?

Piibli vastus

Lepingulaegas oli püha laegas, mille iisraellased ehitasid Jumala käsul ja tema antud kavandi järgi. Selles olid varjul tunnistustahvlid ehk kaks kivitahvlit, kus oli kirjas kümme käsku. (2. Moosese 25:8–10, 16; 31:18.)

  • Välimus. Laegas oli 2,5 küünart pikk, 1,5 küünart lai ja 1,5 küünart kõrge (111 x 67 x 67 cm). See oli valmistatud akaatsiapuust ning oli nii seest kui ka väljast kaetud kullaga ja seda ümbritses ehisliist. Laekal oli puhtast kullast kaas, mille kummaski otsas oli üks kullast keerub. Keerubid asetsesid vastamisi, näod kaane suunas, tiivad sirutatud ülespoole, nii et need katsid kaant. Laeka nelja jala kohal oli neli kuldrõngast. Kullaga kaetud akaatsiapuust kangid pisteti läbi rõngaste, et nendega laegast kanda. (2. Moosese 25:10–21; 37:6–9.)

  • Asukoht. Laegast hoiti algselt kogudusetelgi kõige pühamas paigas. Kogudusetelk oli jumalateenimisel kasutatav teisaldatav telk, mis valmistati samal ajal kui laegas. Kõige püham paik oli preestrite ja rahva eest eesriidega eraldatud. (2. Moosese 40:3, 21.) Üksnes ülempreester võis sinna siseneda ja laegast näha ning sedagi vaid kord aastas, lepituspäeval. (3. Moosese 16:2; Heebrealastele 9:7.) Hiljem viidi laegas Saalomoni templi kõige pühamasse paika. (1. Kuningate 6:14, 19.)

  • Eesmärk. Laeka sees hoiti pühasid esemeid, mis pidid iisraellastele meelde tuletama lepingut, mille Jumal oli nendega Siinai mäe juures sõlminud. Laekal oli ka tähtis osa lepituspäeva toimingutes. (3. Moosese 16:3, 13–17.)

  • Sisu. Esmalt pandi laekasse kivitahvlid kümne käsuga. (2. Moosese 40:20.) Hiljem lisati „kuldnõu mannaga ja Aaroni kepp, mis oli kord punga läinud”. (Heebrealastele 9:4; 2. Moosese 16:33, 34; 4. Moosese 17:10.) Ilmselt võeti kuldnõu ja kepp mingil ajal laekast välja, kuna neid polnud enam seal, kui laegas templisse viidi. (1. Kuningate 8:9.)

  • Transportimine. Vaid leviidid võisid laegast akaatsiapuust kangidega oma õlgadel kanda. (4. Moosese 7:9; 1. Ajaraamat 15:15.) Kangid olid alati laeka küljes, seega ei puudutanud leviidid laegast kunagi. (2. Moosese 25:12–16.) Eesriiet, mis eraldas kõige pühamat paika pühast paigast, kasutati laeka katmiseks selle vedamisel. (4. Moosese 4:5, 6.) *

  • Sümboolne tähendus. Lepingulaegast seostati Jumala kohaloluga. Näiteks oli kõige pühamas paigas asuva laeka ja iisraellaste telklaagri kohale ilmunud pilv märgiks Jehoova juuresolekust ja õnnistusest. (3. Moosese 16:2; 4. Moosese 10:33–36.) Samuti ütleb Piibel, et Jehoova istus „keerubite kohal troonil”, viidates kahele keerubile laeka kaanel. (1. Saamueli 4:4; Laul 80:1.) Need keerubid sümboliseerisid Jehoova sõjavankrit. (1. Ajaraamat 28:18.) Kui laegas oli Siionisse viidud, võis kuningas Taavet selle sümboolse tähenduse tõttu kirjutada, et Jehoova „elab Siionis”. (Laul 9:11.)

  • Nimetused. Piiblis kasutatakse selle püha laeka kohta mitmeid termineid, sealhulgas „tunnistuslaegas”, „lepingulaegas”, „Jehoova lepingulaegas” ja „Jehoova ... jõu laegas”. (4. Moosese 7:89; Joosua 3:6, 13; 2. Ajaraamat 6:41.)

    Laeka kaant nimetati lepituskaaneks. (1. Ajaraamat 28:11.) See nimetus viitab laeka erilisele rollile lepituspäeval, kui Iisraeli ülempreester piserdas ohverdatud loomade verd kaane poole ja selle ette. Nii toimetas ülempreester lepitust ehk kattis kinni patud „enda, oma soo ja terve Iisraeli koguduse eest”. (3. Moosese 16:14–17.)

Kas lepingulaegas on tänapäeval olemas?

Pole tõendeid, et oleks. Piibel näitab, et see laegas pole enam vajalik, kuna see oli seotud lepinguga, mis asendati uuega. „Uus leping” põhineb Jeesuse lunastusohvril. (Jeremija 31:31–33; Heebrealastele 8:13; 12:24.) Piibel kuulutas ette aega, kui lepingulaegast pole enam, kuid Jumala rahvas ei tunne sellest puudust. (Jeremija 3:16.)

Pärast uue lepingu jõustumist nägi apostel Johannes nägemuses lepingulaegast taevas. (Ilmutus 11:15, 19.) See laegas sümboliseerib Jumala kohalolu ja seda, et ta õnnistab uut lepingut.

Kas laekal oli võluvägi?

Ei. Lepingulaeka omamine ei taganud veel edu. Näiteks oli laegas iisraellaste laagris, kui nad Ai linna vastu võitlesid, kuid ühe mehe sõnakuulmatuse tõttu siiski lüüa said. (Joosua 7:1–6.) Hiljem said iisraellased vilistite käest lüüa, olgugi et nad olid lepingulaeka endaga võitlusväljale kaasa võtnud. See kaotus tabas neid Iisraeli jultunud preestrite Hofni ja Piinehase tõttu. (1. Saamueli 2:12; 4:1–11.) Vilistid röövisid selles lahingus laeka, kuid Jumal saatis neile nuhtluseid, kuni nad laeka lõpuks tagasi viisid. (1. Saamueli 5:11–6:5.)

Lepingulaeka ajalugu

Aasta (e.m.a)

Sündmus

1513

Betsaleel ja tema abilised valmistavad iisraellaste annetatud materjalidest. (2. Moosese 25:1, 2; 37:1.)

1512

Mooses pühitseb sisse koos kogudusetelgi ja preesterkonnaga. (2. Moosese 40:1–3, 9, 20, 21.)

1512 – pärast 1070

Viiakse erinevatesse kohtadesse. (Joosua 18:1; Kohtumõistjate 20:26, 27; 1. Saamueli 1:24; 3:3; 6:11–14; 7:1, 2.)

Pärast 1070

Kuningas Taavet viib Jeruusalemma. (2. Saamueli 6:12.)

1026

Viiakse Saalomoni templisse Jeruusalemmas. (1. Kuningate 8:1, 6.)

642

Kuningas Joosija viib templisse tagasi. (2. Ajaraamat 35:3.) *

Enne 607

Ilmselt pole enam templis. Seda ei mainita asjade seas, mis Babüloni viidi, kui tempel aastal 607 e.m.a hävitati, ega ka esemete seas, mis sealt tagasi Jeruusalemma toodi. (2. Kuningate 25:13–17; Esra 1:7–11.)

63

Pärast Jeruusalemma vallutamist ja kõige pühama paiga üle vaatamist kuulutab Rooma väejuht Pompeius selle kadunuks. *

^ lõik 6 Iisraellased kogesid ränki tagajärgi, kui nad ei kuuletunud Jumala seadusele seoses lepingulaeka vedamise ja katmisega. (1. Saamueli 6:19; 2. Saamueli 6:2–7.)

^ lõik 31 Piibel ei anna teada, millal, miks või kelle poolt see templist ära viiakse.

^ lõik 35 Vaata Tacitus, „Historia”, V raamat, lõik 9.