Skip to content

Skip to table of contents

“Fó sai buat sira-neʼe ba ema neʼebé laran-metin”

“Fó sai buat sira-neʼe ba ema neʼebé laran-metin”

“Ó tenke fó sai buat sira-neʼe ba ema neʼebé laran-metin atu nuneʼe sira mós bele kumpre kritériu atu hanorin ema seluk.”—2 TIMÓTEO 2:2.

KNANANUK: 42, 53

1, 2. Ema barak haree oinsá kona-ba sira-nia serbisu?

EMA barak haree sira-nia an importante ka la importante liuhusi serbisu neʼebé sira halo. Iha rai balu, bainhira ema foin koñese malu, sira sempre husu uluk, “Ita serbisu saida?”

2 Dala ruma, bainhira atu koʼalia kona-ba ema ruma Bíblia mós temi ema nia serbisu. Porezemplu, Bíblia temi kona-ba “Mateus, ida neʼebé kobradór impostu nian”, “Simão, badain-kulit”, no “Doutór Lucas, neʼebé ema barak hadomi”. (Mateus 10:3; Apóstolu 10:6; Koloso 4:14) Bíblia mós temi kona-ba knaar neʼebé ema halo iha Jeová nia serbisu, hanesan Liurai David, profeta Elias, no apóstolu Paulo. Ema sira-neʼe hafolin tebes knaar neʼebé Jeová fó ba sira. Ita mós tenke hafolin knaar naran deʼit neʼebé ita iha atu serbí Jeová.

3. Tanbasá mak sira neʼebé idade ona presiza fó treinu ba sira neʼebé seidauk idade? (Haree foto iha leten.)

3 Ita gosta tebes atu serbí Jeová no hafolin ita-nia knaar sira. Ita balu gosta tebes ita-nia serbisu toʼo hakarak halo serbisu neʼe ba nafatin. Maibé realidade mak ema nia idade sempre aumenta, no buat neʼebé uluk sira halo bainhira sei joven, karik agora la iha tan kbiit atu halo. (Eclesiastes [Pengkhotbah] 1:4) Situasaun neʼe dala ruma halo susar ba Jeová nia povu. Ohin loron, serbisu haklaken kontinua laʼo ba oin no Jeová nia organizasaun mós aproveita didiʼak teknolojia modernu hodi hatoʼo mensajen husi Bíblia. Maibé dala ruma sira neʼebé idade ona sente susar atu aprende dalan foun hodi halo buat ruma. (Lucas 5:39) No mós, baibain fasil ba ema neʼebé idade ona atu sai fraku no la iha tan forsa. (Provérbios [Amsal] 20:29) Tan neʼe diʼak ba sira neʼebé idade ona atu prepara sira neʼebé seidauk idade oinsá bele kaer responsabilidade iha Jeová nia organizasaun.—Lee Salmo (Mazmur) 71:18. *

4. Tanbasá mak ema balu sente susar atu fahe sira-nia knaar? (Haree kaixa “ Tanbasá ema balu lakohi fahe serbisu ba ema seluk?”)

4 La fasil ba sira neʼebé idade ona atu fahe sira-nia knaar ba sira neʼebé seidauk idade. Dala ruma irmaun sira bele sente triste bainhira hanoin katak sira sei lakon knaar neʼebé sira gosta tebes atu halo. Karik sira hanoin barak kona-ba se sira la tau matan ba serbisu sira-neʼe, serbisu bele sai runguranga. Ka karik sira sente la iha tempu atu fó treinu ba ema seluk. Maibé ba sira neʼebé seidauk idade mós presiza pasiénsia se sira seidauk hetan knaar ruma.

5. Ita sei koʼalia kona-ba pergunta saida deʼit iha lisaun neʼe?

5 Entaun, tanbasá mak importante ba sira neʼebé idade ona atu ajuda sira neʼebé seidauk idade hodi simu tan responsabilidade? Sira bele ajuda iha dalan saida? (2 Timóteo 2:2) Tanbasá mak sira neʼebé seidauk idade tenke iha hanoin neʼebé loos bainhira serbisu hamutuk no aprende husi sira neʼebé idade no iha esperiénsia liu sira? Diʼak atu haree toʼok oinsá Liurai David prepara didiʼak ninia oan-mane atu halo serbisu neʼebé importante tebes.

DAVID PREPARA DIDIʼAK SALOMÃO

6. Liurai David hakarak atu halo saida? Jeová hatete saida ba nia?

6 David hasoru terus ba tinan barak tebes no nia presiza halai subar beibeik husi fatin ida ba fatin seluk. Maibé iha tempu neʼebé nia sai ona liurai, nia hela iha uma neʼebé diʼak tebes. Tan neʼe nia hatete ba profeta Natan: “Iha neʼe haʼu hela iha uma neʼebé halo husi ai-sedru maibé Jeová nia arka aliansa tau hela iha tenda laran.” David hakarak tebes atu harii templu furak ida ba Jeová, no Natan hatete ba nia: “Halo deʼit buat neʼebé tuir Ita-nia laran, tanba Maromak neʼebé loos sei hamutuk ho Ita.” Maibé neʼe laʼós Jeová nia hakarak. Jeová haruka Natan atu dehan ba David: “Ó laʼós ema neʼebé atu harii haʼu-nia uma hodi haʼu bele hela bá.” Maski Jeová promete ba David katak nia sei fó nafatin bensaun ba David, maibé Jeová hakarak David nia oan-mane Salomão mak atu harii Jeová nia templu neʼe. David sente oinsá?—1 Crônicas (Tawarikh) 17:1-4, 8, 11, 12; 29:1.

7. David sente oinsá kona-ba matadalan neʼebé Jeová fó?

7 Karik David sente laran-tun uitoan tanba nia hakarak tebes atu harii templu ida ba Jeová. Maski nuneʼe nia fó nafatin ninia apoiu ba ninia oan Salomão atu halaʼo projetu neʼe. David ajuda hodi arranja serbisu-naʼin no halibur besi, riti, osan-mutin, osan-mean, no ai sira. Ikusmai ema hotu bolu templu neʼe nuʼudar Salomão nia templu, maibé David la hanoin kona-ba sé mak atu sai naran boot hodi harii templu neʼe. Nia fó laran-manas ba Salomão hodi dehan: “Haʼu-nia oan, husik Jeová hamutuk ho ó, no husik buat neʼebé ó halo iha susesu no harii uma neʼe ba Jeová ó-nia Maromak, tuir buat neʼebé nia koʼalia ona kona-ba ó.”—1 Crônicas (Tawarikh) 22:11, 14-16.

8. Saida mak bele halo David hanoin katak Salomão seidauk bele harii templu, maski nuneʼe David halo saida?

8 Lee 1 Crônicas (Tawarikh) 22:5. * Karik David bele hanoin katak Salomão seidauk prontu atu halaʼo projetu importante hanesan neʼe. Templu neʼebé nia atu harii mak “boot tebetebes” no Salomão sei “joven no seidauk iha matenek”. Maibé David hatene katak Jeová sei ajuda Salomão atu halo serbisu espesiál neʼe. Tan neʼe David hakaʼas an hodi ajuda Salomão hodi halo preparasaun ba projetu boot neʼe.

HAKSOLOK HODI FÓ TREINU BA EMA SELUK

Ita haksolok hodi haree irmaun sira neʼebé seidauk idade simu responsabilidade barak liután (Haree parágrafu 9)

9. Tanbasá mak sira neʼebé idade ona sente kontente atu fó fali knaar ba sira neʼebé seidauk idade? Fó toʼok ezemplu.

9 Irmaun sira neʼebé idade ona la presiza sente laran-tun se sira tenke fó fali sira-nia knaar balu ba irmaun sira neʼebé seidauk idade. Ita tenke hanoin-hetan katak buat neʼebé importante liu mak atu halaʼo Jeová nia serbisu. Fó treinu ba sira neʼebé seidauk idade atu kaer responsabilidade bele ajuda atu kumpre serbisu sira-neʼe. Porezemplu, hanoin toʼok bainhira Ita sei kiʼik, karik Ita haree deʼit oinsá Ita-nia apá lori karreta. Nuʼudar Ita sai boot daudauk, nia esplika oinsá atu lori karreta neʼe. Ikusmai, Ita mós hetan kartaun kondusaun no hatene ona lori karreta. Maski nuneʼe, Ita-nia apá fó sujestaun nafatin ba Ita. Dala ruma Ita troka malu atu lori karreta neʼe. Maibé nuʼudar Ita-nia apá nia idade aumenta, dala barak Ita mak lori karreta neʼe. Ita-nia apá sei sai hirus kona-ba neʼe ka lae? Lae. Karik nia sei sente kontente liután tanba Ita mak tula nia bá-mai. Hanesan neʼe mós ho irmaun sira neʼebé idade ona, sira kontente atu haree irmaun sira neʼebé seidauk idade simu treinu husi sira, no prontu ona atu kaer responsabilidade iha Jeová nia organizasaun.

10. Moisés sente oinsá kona-ba hetan glória no responsabilidade?

10 Ita tenkesér kuidadu atu la sente laran-moras ba knaar neʼebé ema seluk simu. Ezemplu diʼak ida mak kona-ba Moisés bainhira ema Izraél balu komesa hatudu hahalok hanesan profeta sira. (Números [Bilangan] 11:24-29) Josué hakarak hapara sira, maibé Moisés dehan: “Ó sente laran-moras ba sira tanba hanoin haʼu ka? Lalika hanoin hanesan neʼe, haʼu hakarak Jeová nia povu hotu sai nuʼudar profeta no katak Jeová sei tau ninia espíritu santu ba sira!” Moisés hatene katak Jeová mak dirije serbisu neʼe. Tan neʼe, duké buka deʼit glória ba ninia an, Moisés hakarak Jeová nia atan hotu halaʼo knaar ruma. Oinsá ho ita? Ita sente kontente ka lae atu haree ema seluk hetan knaar ruma iha Jeová nia serbisu?

11. Irmaun ida hatete saida kona-ba fó fali ninia knaar ba ema seluk?

11 Iha irmaun barak neʼebé halo Jeová nia serbisu ho badinas ba tinan barak no sira mós fó treinu ba irmaun sira neʼebé seidauk idade. Ezemplu ida mak kona-ba irmaun Peter. Nia serbí tempu-tomak hamutuk tinan 74 ona, no durante tempu neʼe nia serbí iha sukursál ida iha rai-Europa ba tinan 35. Nia tau matan Departamentu Serbisu nian ba tempu naruk. Ikusmai irmaun Paul neʼebé idade kiʼik liu nia neʼebé nia mak fó treinu, simu fali ninia knaar. Irmaun Peter sente la kontente ka lae kona-ba mudansa neʼe? Lae, nia dehan: “Haʼu kontente tebes haree irmaun barak neʼebé hetan ona treinu simu responsabilidade boot no sira halo serbisu neʼe iha dalan neʼebé diʼak tebes.”

HAFOLIN SIRA NEʼEBÉ IDADE ONA

12. Ita bele aprende saida husi Robaun nia ezemplu?

12 Iha tempu neʼebé Salomão nia oan Robaun sai liurai, Robaun husu ba katuas sira atu fó sujestaun ba nia oinsá bele halaʼo ninia knaar foun. Maibé nia la simu sira-nia sujestaun. Nia rona fali sujestaun husi mane sira neʼebé sai boot hamutuk ho nia. Neʼe lori rezultadu aat tebes. (2 Crônicas [Tawarikh] 10:6-11, 19) Ita bele aprende saida husi neʼe? Diʼak atu husu sujestaun husi ema neʼebé idade no iha esperiénsia barak liu ita. Maski nuneʼe, sira neʼebé seidauk idade la presiza hanoin demais katak sira tenkesér halo buat hotu tuir deʼit dalan uluk nian. Maibé tenkesér hatudu respeitu neʼebé kleʼan ba sira neʼebé idade liu ita no labele hanoin kedas katak ideia ka dalan neʼebé ema idade sira halo buat ruma sei la lori rezultadu diʼak.

13. Oinsá mak sira neʼebé seidauk idade bele serbisu hamutuk ho sira neʼebé idade ona?

13 Dala ruma irmaun sira neʼebé seidauk idade hetan knaar atu tau matan ba serbisu neʼebé irmaun idade sira halo. Diʼak ba irmaun neʼebé seidauk idade atu aprende husi sira neʼebé idade ona. Irmaun Paul neʼebé simu fali irmaun Peter nia knaar hatete: “Haʼu sempre buka sujestaun husi irmaun Peter, no haʼu mós fó sujestaun ba sira neʼebé serbisu iha departamentu neʼe atu halo buat neʼebé hanesan.”

14. Timóteo no apóstolu Paulo serbisu hamutuk ho didiʼak, neʼe hanorin saida mai ita?

14 Timóteo nia idade kiʼik liu apóstolu Paulo, maibé sira serbisu hamutuk ba tinan barak. (Lee Filipe 2:20-22.) Iha Paulo nia karta neʼebé nia hakerek ba ema Korinto dehan: “Haʼu haruka Timóteo ba imi, tanba nia mak ida neʼebé haʼu hadomi no oan neʼebé laran-metin iha Naʼi; no nia sei halo imi hatene haʼu-nia dalan sira kona-ba Kristu Jesus, hanesan haʼu hanorin ona iha fatin oioin iha kongregasaun hotu.” (1 Korinto 4:17) Husi neʼe ita bele haree katak Paulo no Timóteo serbisu hamutuk ho didiʼak no apoia malu. Paulo uza tempu atu hanorin Timóteo ninia “dalan sira kona-ba Kristu Jesus”, no Timóteo mós aprende ho didiʼak. Paulo gosta tebes Timóteo no tau fiar katak Timóteo sei tau matan didiʼak ba irmaun-irmán sira iha Korinto. Katuas kongregasaun ohin loron bele halo tuir apóstolu Paulo nia ezemplu bainhira sira fó treinu ba irmaun seluk oinsá atu tau matan ba kongregasaun.

ITA HOTU IHA KNAAR IMPORTANTE

15. Oinsá mak Roma 12:3-5 bele ajuda ita atu simu mudansa sira?

15 Ita moris daudauk iha tempu neʼebé úniku. Jeová nia organizasaun parte rai nian mós laʼo ba oin daudauk. Tan neʼe ita bele fiar katak sei iha tan mudansa barak iha futuru. Mudansa balu bele kona ita rasik nia moris no dala ruma la fasil atu simu mudansa sira-neʼe. Buat neʼebé bele ajuda ita mak hatudu haraik-an nafatin no tau fokus nafatin ba Maromak nia serbisu duké hanoin liu kona-ba ita-nia an. Halo hanesan neʼe sei ajuda ita atu iha unidade nafatin. Tan neʼe mak apóstolu Paulo hakerek karta ba ema kristaun iha Roma hodi dehan: “Haʼu koʼalia ba ema hotu iha imi-nia leet atu la hanoin nia an diʼak liu fali buat neʼebé loos; maibé atu hanoin ho neon neʼebé loos tuir sukat fiar nian neʼebé Maromak fó tiha ona ba imi ida-idak. Hanesan isin-lolon iha parte barak, no parte ida-idak iha knaar neʼebé la hanesan; entaun, maski ita barak, maibé ita isin-lolon ida deʼit ho Kristu.”—Roma 12:3-5.

16. Ema ida-idak bele halo saida atu iha nafatin dame no unidade iha Jeová nia organizasaun?

16 Jeová nia povu hakarak fó apoia ba ninia Ukun no halo tuir ninia hakarak. Irmaun sira neʼebé idade ona bele fó treinu ba sira neʼebé seidauk idade. No irmaun idade kiʼik sira bele halaʼo responsabilidade barak liután iha dalan neʼebé hatudu haraik-an no respeitu. Irmaun hotu agradese tebes ba apoiu neʼebé sira simu husi sira-nia feen bainhira situasaun ruma troka. Irmán sira-neʼe bele banati-tuir Prisila nia ezemplu neʼebé nia hatudu hodi apoia ninia laʼen Ákuila ho laran-metin.—Apóstolu 18:2.

17. Jesus fó treinu ninia dixípulu sira atu halo saida?

17 Jesus hatudu ezemplu neʼebé kapás tebes kona-ba fó treinu ba ema seluk. Jesus hatene katak ema seluk sei kontinua atu halo ninia serbisu. Maibé nia mós hatene katak ninia dixípulu sira mak ema la perfeitu. Maski nuneʼe, nia fiar katak sira sei haklaken liafuan diʼak ba fatin barak liu fali buat neʼebé nia halo. (João 14:12) Tan neʼe nia treinu sira didiʼak hodi sira bele haklaken iha rai oioin.—Koloso 1:23.

18. Ita sei iha serbisu saida atu halo iha futuru, no ita bele halo saida ohin loron?

18 Bainhira Jesus mate tiha, Jeová fó moris-hiʼas ba nia no fó tan serbisu barak ba nia atu halo no mós halo “nia sai aas liu fali governu hotu, ukun-naʼin hotu, kbiit hotu, naʼi hotu”. (Éfeso 1:19-21) Se ita mak mate ho laran-metin antes Armajedón, ita sei hetan fali moris-hiʼas no halo serbisu importante barak iha mundu foun. Maibé ohin loron ita hotu mós bele halaʼo knaar importante atu haklaken no ajuda ema sai Jesus nia dixípulu. Tan neʼe, maski ita mak ema neʼebé idade ona ka seidauk idade, ita hotu bele kontinua atu “sai badinas nafatin iha Naʼi nia serbisu”.—1 Korinto 15:58.

^ par. 3 Salmo 71:18 Oh Maromak, keta husik hela haʼu maski haʼu idade boot ona no fuuk-mutin. Husik haʼu atu konta ba jerasaun tuirmai kona-ba Ita-nia kbiit no konta ba sira hotu neʼebé atu mai kona-ba Ita-nia kbiit boot.

^ par. 8 1 Crônicas 22:5 No David dehan: “Haʼu-nia oan Salomão sei joven no seidauk iha matenek, no uma neʼebé atu harii ba Jeová mak boot tebetebes, hodi rai hotu mós sei hatene kona-ba templu neʼe no ninia furak. Tan neʼe haʼu sei prepara buat hotu ba nia.” Hodi nuneʼe, David prepara sasán barak tebetebes antes nia mate.