Skip to content

‘Kristu sei mai’, neʼe katak sá?

‘Kristu sei mai’, neʼe katak sá?

Bíblia nia resposta

 Iha eskritura barak neʼebé koʼalia kona-ba iha futuru Jesus sei mai atu tesi-lia ba ema. a Porezemplu, Mateus 25:31-33 dehan:

 “Bainhira Oan-Mane husi Ema [Jesus Kristu] mai iha ninia glória hamutuk ho anju hotu, nia sei tuur iha ninia kadunan neʼebé kmanek. Nasaun hotu sei halibur iha ninia oin, no nia sei haketak ema, hanesan bibi-atan haketak bibi-malae husi bibi-timur. Nia sei tau bibi-malae iha ninia liman-loos no bibi-timur iha ninia liman-karuk.”

 Tempu tesi-lia neʼe mak parte husi “terus boot” neʼebé sei akontese. Terus boot neʼe seidauk mosu iha ema nia istória no sei sai makaʼas liután toʼo remata ho funu Armagedon. (Mateus 24:21; Apokalipse 16:16) Iha tempu tesi-lia nian, Kristu nia inimigu sira neʼebé temi nuʼudar bibi-timur iha ilustrasaun neʼe sei hetan tesi-lia no “lakon ba nafatin”. (2 Tesalónika 1:9; Apokalipse 19:11, 15) Maibé, ninia atan neʼebé temi nuʼudar bibi-malae sei hetan “moris rohan-laek”.​—Mateus 25:46.

Bainhira mak Kristu sei mai?

 Jesus dehan: “Kona-ba loron no oras, ema ida la hatene.” (Mateus 24:36, 42; 25:13) Maski nuneʼe, nia fó sai kona-ba “sinál” ka akontesimentu oioin neʼebé mosu, no sinál neʼe sei ajuda ema hatene tempu neʼebé Jesus sei mai.​—Mateus 24:3, 7-14; Lucas 21:10, 11.

Kristu sei mai ho isin espíritu, ka hanesan ema?

 Jesus moris-hiʼas ho isin espíritu, entaun nia sei mai nuʼudar kriatura espíritu, laʼós nuʼudar ema. (1 Korinto 15:45; 1 Pedro 3:18) Tanba razaun neʼe, Jesus dehan ba apóstolu sira iha loron antes nia mate: “Lakleur tan mundu sei la haree tan haʼu.”​—João 14:19.

Hanoin neʼebé sala kona-ba tempu neʼebé Kristu sei mai

 Hanoin neʼebé sala: Bíblia dehan katak ema sei haree Jesus “mai iha kalohan iha lalehan”, neʼe katak kuandu Jesus mai, ema bele haree nia.​—Mateus 24:30.

 Faktu: Dala barak Bíblia temi kona-ba kalohan atu refere ba buat neʼebé labele haree ho matan. (Levítico 16:2; Números 11:25; Deuteronómio 33:26) Porezemplu, Maromak dehan ba Moisés: “Haʼu sei tun ba ó iha kalohan metan.” (Éxodo 19:9) Moisés la haree Maromak ho ninia matan. Hanesan neʼe mós, bainhira Kristu “mai iha kalohan”, ema labele haree nia, maibé bele rekoñese katak nia mai ona.

 Hanoin neʼebé sala: Apokalipse 1:7 dehan katak kuandu Kristu mai, “ema hotu nia matan sei haree nia”, entaun ema sei haree Kristu ho sira-nia matan rasik.

 Faktu: Liafuan Gregu iha Bíblia neʼebé tradús nuʼudar “matan” no “haree”, bele mós refere ba “nota” ka “rekoñese”, laʼós haree ho matan. b (Mateus 13:15; Lucas 19:42; Roma 15:21; Éfeso 1:18) Kona-ba Jesus neʼebé moris-hiʼas ona, Bíblia dehan: “Nia hela iha fatin neʼebé naroman tebes toʼo ema ida mós labele hakbesik, ema ida seidauk haree nia ka bele haree nia.” (1 Timóteo 6:16) Tan neʼe, liafuan “ema hotu nia matan sei haree nia” signifika katak ema hotu sei rekoñese Jesus nuʼudar ida-neʼebé halaʼo Maromak nia tesi-lia.​—Mateus 24:30.

a Ema barak uza fraze “mai fali ba dala segundu” atu refere ba tempu neʼebé Kristu mai, maibé tuir loloos fraze neʼe la mosu iha Bíblia.

b Haree The New Thayer’s Greek-English Lexicon of the New Testament (1981), pájina 451 no 470.