Go na content

Fu san ede wi kan taki dati a dede fu Yesus na ’wan lusu-paiman di e frulusu furu sma’?

Fu san ede wi kan taki dati a dede fu Yesus na ’wan lusu-paiman di e frulusu furu sma’?

A piki fu Bijbel

 Gado e gebroiki na ofrandi fu Yesus fu frulusu libisma fu sondu nanga dede. Bijbel e taki dati di Yesus dede, a gi a brudu fu en leki wan lusu-paiman (Efeisesma 1:7; 1 Petrus 1:​18, 19). Dati meki Yesus taki dati a kon fu „gi en libi leki wan lusu-paiman fu frulusu furu sma”.​—Mateyus 20:28.

Fu san ede wan „lusu-paiman” ben de fanowdu gi furu sma?

 Di Gado meki a fosi libisma Adam, Adam no ben abi nowan fowtu. Dati wani taki dati a ben de sondro sondu. A ben o man libi fu têgo. Ma fu di a trangayesi Gado fu espresi, meki a lasi a grani dati (Genesis 3:​17-​19). Di a kisi pikin, dan den pikin disi gebore nanga sondu (Romesma 5:​12). Fu dati ede Bijbel e taki dati Adam nanga den pikin fu en tron srafu fu sondu nanga dede. A de neleki den seri densrefi gi sondu nanga dede (Romesma 7:​14). Fu di den abi sondu, meki nowan fu den man bai a sani di Adam ben lasi.​—Psalm 49:​7, 8.

 Gado ben firi sari gi den pikin fu Adam fu di densrefi no ben man komopo na ini a situwâsi disi (Yohanes 3:​16). Ma fu di Gado e du sani na wan reti fasi, meki a no kan taki nomo taki somaar so a ben o gi den pardon fu den sondu (Psalm 89:14; Romesma 3:​23-​26). Fu di Gado lobi libisma, meki a seti sani soleki fa den wet fu en e taki. Na a fasi disi sma kan kisi pardon fu sondu. Ma wan ten o de tu taki den no o abi sondu moro (Romesma 5:​6-8). A lusu-paiman na a sani di Gado seti fu man du disi.

Fa a lusu-paiman e tyari wini kon gi wi?

 Na ini Bijbel, a wortu „lusu-paiman” abi fu du nanga dri sani:

  1.   Wan sma e pai wan sani.​—Numeri 3:46, 47.

  2.   A e frulusu wan sma.​—Eksodes 21:30.

  3.   A abi a srefi waarde fu a sani di lasi. a

 Luku san den dri sani disi abi fu du nanga a lusu-paiman fu Yesus Krestes.

  1.   Pai. Bijbel e taki dati Gado pai gi den Kresten di a bai den (1 Korentesma 6:​20; 7:​23). A sani di Yesus gebroiki fu pai gi den na a brudu fu en. Nanga a brudu dati a „bai sma gi Gado”. Den sma disi „komopo fu ibri lo, tongo, pipel, nanga kondre”.​—Openbaring 5:​8, 9.

  2.   Frulusu. A dede fu Yesus na wan lusu-paiman di e frulusu wi noso di e fri wi fu sondu.​​—1 Korentesma 1:​30; Kolosesma 1:​14; Hebrewsma 9:​15.

  3.   A srefi waarde. A lusu-paiman fu Yesus abi a srefi waarde leki a sani di Adam lasi: Wan libi sondro sondu (1 Korentesma 15:21, 22, 45, 46). Na ini Bijbel skrifi: „Neleki fa furu sma tron sondari fu di a wán man dati [Adam] trangayesi Gado, na so furu sma o tron reti-ati sma fu di wán sma [Yesus Krestes] gi yesi na Gado” (Romesma 5:​19). Disi e yepi wi fu kon frustan fa a dede fu wán sma kan frulusu furu sondusma. Fu taki en krin, a lusu-paiman fu Yesus na „wan paiman di fiti fu bai ala sma kon fri”, iya ala den sma di e du san den musu du fu kan kisi wini fu disi.​—1 Timoteyus 2:​5, 6.

a Na ini a fosi tongo pe Bijbel ben skrifi na ini, a wortu gi „lusu-paiman” abi fu du nanga wan prijs, noso wan diri sani di wan sma musu pai. Fu eksempre, a Hebrew wortu kafar wani taki „fu tapu wan sani”. Furu tron a abi fu du tu nanga a tapu fu sma sondu (Psalm 65:3). Wan tra wortu de di gersi a wan disi èn dati na kofer. Kofer abi fu du nanga a prijs di wan sma e pai fu tapu den sondu fu en, noso fu tan na libi (Eksodes 21:30). A Griki wortu litron di sma gwenti vertaal nanga „lusu-paiman”, kan vertaal tu leki wan prijs di sma e pai fu kon fri” (Mateyus 20:28). Den Griki skrifiman ben gebroiki a wortu disi fu sori taki wan moni ben pai fu fri wan srafu noso fu pai gi wan sma di den ben tyari gowe leki strafuman na ini ten fu feti.