Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii ni Yaa Nɔ yɛ Afi Mli yɛ ‘Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’ Nɔ

Nibii ni Yaa Nɔ yɛ Afi Mli yɛ ‘Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’ Nɔ

Nibii ni Yaa Nɔ yɛ Afi Mli yɛ ‘Shikpɔŋ Kpakpa Lɛ’ Nɔ

YƐ AFI 1908 mli lɛ, ayana nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ Gezer, ni ji maŋtiase ko ni Biblia lɛ wie he ni yɔɔ ŋshɔnaa shikpɔŋ ni kã kɛmiiya Yerusalem anaigbɛ lɛ mli. Nɔ ni ayana lɛ ji kaaloo tɛtao bibioo ko ni aheɔ ayeɔ akɛ ehi shi kɛjɛ afi 900 D.Ŋ.B. afii lɛ amli. Blema Hebribii aniŋmaa ji nɔ ni yɔɔ tao nɛɛ nɔ, ni asusuɔ akɛ nɔ ni ana lɛ ji be ni akɛtsuɔ okwaayeli he nii yɛ afi lɛ mli kɛ okwaayeli nitsumɔi kɛ nifeemɔi srɔtoi ni yaa nɔ lɛ ahe gbɛjianɔtoo srɔtoi ni afee lɛ mlɛo. Sɛɛ mli lɛ abatsɛ tɛtao nɛɛ akɛ Gezer Kalanda.

Waonaa gbɛi ni yɔɔ niŋmaa lɛ shishigbɛ ji: Abijah. Eyɛ mli akɛ mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ ateŋ mɛi pii susu akɛ niŋmaa lɛ ji skul nifeemɔ ko ni skul gbekɛ ko ŋmala yɛ shĩa tamɔ lalafoo wiemɔ moŋ, shi jeee amɛ fɛɛ amɛkpɛlɛ nɔ nakai. * Ani obaasumɔ ni ofee Shikpɔŋ Kpakpa lɛ he mfoniri taakɛ gbekɛ ko ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ na shikpɔŋ lɛ shikãmɔ lɛ? Nakai ni ooofee lɛ baaye abua bo koni onyɛ okai Biblia lɛ mli saji komɛi ni tee nɔ.

Nyɔji Enyɔ ni Akɛbuaa Nibii Anaa

Kalanda nɛɛ ŋmalɔ lɛ je eniŋmaa lɛ shishi kɛ saji ni kɔɔ be ni akɛbuaa nibii anaa lɛ he. Eyɛ mli akɛ yɛ kalanda lɛ nɔ lɛ nifeemɔ nɛɛ baa klɛŋklɛŋ moŋ, shi ehaa onaa nɔ̃ hewɔ ni Israelbii lɛ bu nibii anaabuamɔ be nɛɛ akɛ eji be ni akɛgbeɔ okwaayeli nitsumɔ lɛ fã titri ni he hiaa waa naa yɛ afi lɛ mli lɛ. Nyɔɔŋ ni ji Etanim (ni sɛɛ mli lɛ atsɛ lɛ akɛ Tishri) lɛ kɛ September loo October yeɔ hegbɔ yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kalanda lɛ nɔ. Akɛni beni baashɛ nɛkɛ be nɛɛ, no mli lɛ amɛkpá ŋmɔshi nibii lɛ saŋŋ amɛgbe naa hewɔ lɛ, ebafeɔ miishɛɛnamɔ be diɛŋtsɛ kɛha mɛi fɛɛ, ni gbekɛ fioo Abijah hu fata he. Bo-ɛ feemɔ bɔ ni eeenyɛ efee akɛ emii shɛ ehe ha be mli ni eyeɔ ebuaa etsɛ koni ama asese ni amɛbaahi mli otsi ko, ní amɛkɛ miishɛɛ daa Yehowa shi kɛha amɛŋmɔ shi nibaa nii lɛ he mfoniri okwɛ!—5 Mose 16:13-15.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, eshwɛ fioo ni Abijah weku lɛ baakpa mutsei ayibii. Eeenyɛ efee akɛ nitsumɔ nɛɛ tsumɔ wa fe nɔ ni Abijah ni ji gbekɛ fioo lɛ baanyɛ atsu, shi kɛha lɛ lɛ eyɛ miishɛɛ kɛ́ eekwɛ ni aatsu. (5 Mose 24:20) Beni atse mutsei ayibii lɛ sɛɛ lɛ, eweku lɛ baaloo kɛya wiɛ tɛ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ koni amɛjie amli mu lɛ. Aloo ekolɛ weku lɛ eko baanyɛ ajie mu lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ—amɛkɛ mutsei ayibii ni ashí lɛ baawo nu mli koni amɛkpa mu ni baaba nu lɛ hiɛ lɛ. Akɛni jeee niyenii pɛ akɛ mu ni jara wa nɛɛ hoɔ hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko gbɛ ni mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ nɔ enáaa mu nɛɛ. Akɛsũɔ kane, ni akɛtoɔ fala ní gbekɛ tamɔ Abijah baanyɛ afã beni eshwɛɔ lɛ hu nɔ.

Nyɔji Enyɔ ni Akɛdũɔ Nii

Ekolɛ kɛ́ agbiɛnaa nugbɔ lɛ bɔi nɛmɔ ni nu ni mli ejɔ ŋanii lɛ eko shwã Abijah nɔ lɛ emii shɛɔ ehe waa. Eeenyɛ efee akɛ ekolɛ etsɛ eha ele bɔ ni nugbɔ ni nɛɔ lɛ he hiaa shikpɔŋ lɛ. (5 Mose 11:14) Nakai beaŋ lɛ, sũ ni hulu lɛ eshã lɛ nyɔji abɔ ni egbĩ lɛ feɔ bɔdɔɔ ní abaanyɛ adu nii yɛ nɔ. Yɛ blema beaŋ lɛ, hulɔ lɛ kɛ hesaa kudɔɔ tso kɔi ní ekɛhuɔ ní ekolɛ dade yɔɔ naa lɛ, be mli ni kooloo ko gbalaa kɔi lɛ. Afeɔ nakai kɛ yiŋtoo ákɛ àkɛ aaagbala liamɔi kakadaji yɛ sũ lɛ nɔ. Akɛni shikpɔŋ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa hewɔ lɛ, Israelbii ni ji okwaafoi lɛ huɔ yɛ shikpɔji ni daraaa kwraa, ní jɔɔi po fata he lɛ anɔ. Shi ebaabi ni yɛ nɛkɛ jɔɔi nɛɛ anɔ lɛ, amɛkɛ dadei ní kɛ́ aahu ní akɛ futuɔ shikpɔŋ lɛ atsu nii.

Be mli ni ahũ shikpɔŋ ni yɔɔ bɔdɔɔ nɛɛ nɔ agbe naa lɛ, agbɛnɛ abaanyɛ adu ŋmaa kɛ akoko. Naakpɛɛ sane ji akɛ, nyɔji enyɔ ni akɛdũɔ dumɔ wui nɛɛ ji nɔ ni nyiɛ nifeemɔ nɛɛ sɛɛ yɛ Gezer Kalanda lɛ nɔ. Nidulɔ lɛ baanyɛ aloo ŋmaa ni ebaadu lɛ ewo etade lɛ mli ni ekpiti kɛshwã.

Sɛɛkpee Nyɔji Enyɔ ni Akɛdũɔ Nii

“Shikpɔŋ kpakpa lɛ” tee nɔ eba niyenii babaoo. (5 Mose 3:25) Kɛ́ eshɛ December mli lɛ, nugbɔ nɛɔ waa ni ehaa shikpɔŋ lɛ nɔ feɔ frɔ̃frɔ̃. No mli lɛ, eshɛ be ni akɛduɔ nibii tamɔ yɔɔ, ŋkatiɛ, kɛ amɛhenɔi kɛ shwiebaai krokomɛi. (Amos 7:1, 2) Abijah tsɛ́ enɛ yɛ tɛtao lɛ nɔ akɛ “agbiɛnaa beaŋ jwɛifɔ” loo taakɛ shishitsɔɔmɔ kroko wie he lɛ, “sɛɛkpee nidumɔ,” ni eji be ko ni niyenii ni ŋɔɔ buɔ waa.

Be mli ni fɛibe lɛ baa enaagbee lɛ, ŋmei tso lɛ gbáa fɔfɔii yɛji kɛ etsuji, ní tsɔɔ akɛ abote agbiɛnaa be mli. Ŋmei tso nɛɛ jeɔ shishi egbálaa afoforo mra yɛ January mli amrɔ nɔŋŋ kɛ́ kɔɔyɔŋ tsake ni je lɛŋ bɔi dɔɔ.—Yeremia 1:11, 12.

Nyɔɔŋ Kome ní Akɛkpáa Odonti

Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ni Abijah tsĩ tã ji odonti. Ekolɛ enɛ baaha okai sane ko ni ba afii ohai abɔ ni eho ni tsɔ be ni Abijah kɛhi shi lɛ hiɛ yɛ Yudea gɔji lɛ bokagbɛ. Rahab kɛ hii enyɔ komɛi ni eba Yeriko maŋ lɛ shikpámɔ lɛ yatee ‘odonti tsei ni abua naa’ yɛ etsu lɛ yiteŋ koni egbi lɛ ‘amli.’ (Yoshua 2:6) Odonti ye bua Israelbii lɛ waa yɛ shihilɛ mli. Kɛ́ amɛbaaná odonti lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ amɛha tso lɛ hewɔ fɛɛ akpɔtɔ dã. Amɛnyɛɔ amɛkɛ shwieɔ bɔ́ nɔ, ni fiofio lɛ ekpɔtɔɔ loo kɛ́ amɛmiitao lɛ oya lɛ amɛkɛ odonti tsei lɛ shwieɔ kpaakpo loo faa mli. Kɛ́ amɛkpɔlɔ ehewɔ lɛ fɛɛ amɛgbe naa lɛ, akɛ kpãa lɛ feɔ klala. Akɛ enɛ kpɛɔ abalai, buui, kɛ atadei. Akɛ odonti hu feɔ kane mli kpãa.

Mɛi komɛi teɔ shi amɛwoɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ aduɔ odonti yɛ Gezer niiaŋ, heni etamɔ nɔ ni nu námɔ wa waa yɛ lɛ. Mɛi krokomɛi hu kɛɛ aduɔ odonti kɛ́ afi lɛ miiba enaagbee. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ wiemɔ ni ji “odonti” ni yɔɔ Gezer Kalanda lɛ nɔ lɛ ji wiemɔ kroko kɛha “kooloi aniyenii.”

Nyɔɔŋ Kome ní Akɛkpáa Akoko

Afi fɛɛ afi kɛ́ afo odonti agbe naa lɛ, Abijah naa akoko ni ji ŋmɔshi nii ni nyiɛ sɛɛ ni etsĩ tã. Atsɛɔ nyɔɔŋ ni kɛ nakai be lɛ yeɔ hegbɔ lɛ yɛ Hebri wiemɔ mli akɛ Abib, ni enɛ baanyɛ akɔ be mli ni akoko lɛ esa shi ehe ejɔ lolo lɛ he. Yehowa fã akɛ: “Ohiɛ ahi Abib nyɔɔŋ lɛ nɔ ni oye Hehoo yɛ nɔ oha Yehowa.” (5 Mose 16:1) Abib (ni sɛɛ mli lɛ atsɛ lɛ akɛ Nisan) lɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ kalanda lɛ nɔ March kɛ April yeɔ hegbɔ. Ekolɛ beaŋ ni akoko lɛ kɛsaa nɛɛ yeɔ ebuaa ni anaa nyɔɔŋ nɛɛ shishijee. Yɛ wɔgbii nɛɛ amli po lɛ, Karaitebii ni ji Yudafoi lɛ kɛ be ni akoko nɛɛ tsuuɔ lɛ tsuɔ nii ni amɛkɛnaa be ni amɛ afi hee lɛ jeɔ shishi. Yɛ fɛɛ mli lɛ, esa ákɛ abafɔ̃ akoko lɛ klɛŋklɛŋ yibii ni afo lɛ yɛ Yehowa hiɛ yɛ Abib nyɔɔŋ lɛ gbi ni ji 16 lɛ nɔ.—3 Mose 23:10, 11.

No mli lɛ akoko ji niyenii titri ni Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo huuɔ ni amɛyeɔ. Akɛni akoko jara waaa tamɔ ŋmaa hewɔ lɛ, bei babaoo lɛ no ji nɔ ni ohiafoi lɛ titri duɔ kɛshãa bodobodo.—Ezekiel 4:12.

Nyɔɔŋ Kome ní Akɛkpáa Nii ni Asusuɔ

Kɛ́ osusu nii ahe kɛtee Abijah beaŋ lɛ, obaanyɛ ofee gbi ko leebi ko ni ekolɛ eyɔse akɛ atatu ni ewo kpii lɛ miigbɛ—ni nugbɔ enɛŋ dɔŋŋ kɛyashi be ko lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Agbɛnɛ tsei ni yɔɔ shikpɔŋ kpakpa lɛ nɔ lɛ ahiɛ kãmɔ yɛ bɔ́ ni nɛɔ lɛ hewɔ. (1 Mose 27:28; Zakaria 8:12) Israelbii ni ji okwaafoi lɛ le akɛ ebaabi ni dumɔ nii babaoo ni akpáa yɛ afi lɛ mli nyɔji ni hulu tsoɔ waa yɛ mli lɛ aná kɔɔyɔɔ ni sa aahu kɛyashi Pentekoste be lɛ baashɛ. Eeenyɛ efee akɛ kɔɔyɔɔ ni mli ejɔ ŋanii ni tswaa kɛjɛɔ kooyigbɛ lɛ yeɔ buaa ni ŋmaa shwereɔ, shi kɔɔyɔɔ ni tamɔ nɛkɛ fiteɔ aduawa tsei kɛ́ ebɔi yibiiwoo. Kɔɔyɔɔ ni mli edɔ, ni egbĩ ni jɛɔ wuoyigbɛ lɛ yeɔ buaa ni afoforo ni ŋmaa lɛ gbálaa lɛ gbeleɔ ni ewoɔ yibii.—Abɛi 25:23; Salomo Lalai 4:16.

Yehowa mɔ ni to kɔɔyɔŋ tsakemɔ be lɛ he gbɛjianɔ lɛ ni to nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ pɛpɛɛpɛ yɛ shikpɔŋ kpakpa lɛ nɔ. Yɛ Abijah gbii amli lɛ, no mli lɛ Israel ji “shikpɔŋ ni ŋmaa kɛ abele kɛ weintsei kɛ agbamitsei kɛ akututsei yɔɔ nɔ lɛ, shikpɔŋ ni mutsei kɛ wò yɔɔ nɔ.” (5 Mose 8:8) Ekolɛ no mli lɛ Abijah nii ha ele niyenii babaoo ni ba yɛ nilelɔ Maŋtsɛ Salomo nɔyeli beaŋ lɛ he sane—odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa jɔɔ amɛ.—1 Maŋtsɛmɛi 4:20.

Beni awie nikpamɔ he yɛ kalanda lɛ nɔ agbe naa lɛ, ana wiemɔ kroko ni mɛi komɛi susuɔ akɛ etsɔɔ “nibii ni asusuɔ.” Eeenyɛ efee akɛ enɛ kɔɔ nibii ni akpá lɛ ní asusuɔ koni akɛ eko aha shikpɔŋ tsɛmɛi lɛ kɛ nitsulɔi lɛ loo ni akɛwo too. Kɛlɛ, woloŋlelɔi krokomɛi hu nu Hebri wiemɔ nɛɛ shishi akɛ etsɔɔ “okpɔlɔŋmɛɛ,” ni amɛsusu akɛ nakai wiemɔ lɛ kɔɔ Otsii Agbi Jurɔ lɛ he, nɔ ni yagbeɔ nyɔɔŋ ni ji Sivan (May kɛ June) nɔ lɛ.—2 Mose 34:22.

Nyɔji Enyɔ ní Akɛkpɔlɔɔ Wein Baa

Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ni Abijah ŋma ji nyɔji enyɔ ni akɛkpɔlɔɔ wein baa. Ani eeenyɛ efee akɛ Abijah ye bua ni akɛkpɔlɔ wein baa ni efa babaoo lɛ ekomɛi ashwie bɔni afee ni hulu lɛ anyɛ atso yɛ weinyibii lɛ anɔ? (Yesaia 18:5) Kɛ́ be ni akɛkpɔlɔɔ baai lɛ ho lɛ, agbɛnɛ be eshɛ ni akɛbaabua weinyibii lɛ anaa, ni eji be ko ni haa oblahii kɛ oblayei amii shɛɔ amɛhe waa yɛ nakai beaŋ. Kwɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ weinyibii ni akpáa lɛ baaŋɔɔ aha! Eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ Abijah enu mɛi 12 ni Mose tsu koni amɛyakpá Shiwoo Shikpɔŋ lɛ shi lɛ he sane. Bɔni afee ni amɛna kɛji shikpɔŋ lɛ ji shikpɔŋ kpakpa lɛ, amɛyakpá shikpɔŋ lɛ shi be mli ni klɛŋklɛŋ weinyibii lɛ etsu. Nakai beaŋ lɛ, bɔ ni weinyibii shao lɛ da hewɔ lɛ hii enyɔ ji mɛi ni woɔ!—4 Mose 13:20, 23.

Nyɔɔŋ Kome ní Akɛfolɔɔ Latsaa Beaŋ Tsei Ayibii

Latsaa beaŋ tsei ayibii ji naagbee nii ni yɔɔ Abijah kalanda lɛ nɔ ni ewie he. Yɛ blema Mediteranea kpokpai lɛ anɔ lɛ, latsaa be fata be ni akɛfolɔɔ tsei ayibii yɛ afi lɛ mli lɛ he. Beni Abijah be lɛ ho lɛ, Yehowa kɛ wiemɔ ni ji “kafu kɛ tsei ayibii ní etsu” loo latsaa be mli tsei ayibii tsu nii kɛtsɔɔ akɛ ‘emaŋ Israel naagbee eshɛ,’ ni ekɛ Hebri wiemɔ ni ji “latsaa beaŋ tsei ayibii” kɛ “naagbee” tsu nii yɛ sane nɛɛ mli. (Amos 8:2) Kulɛ esa akɛ enɛ akai Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ akɛ amɛnaagbee eshɛ, ni ákɛ be eshɛ ni Yehowa kɛbaakojo. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ agbamii fata latsaa beaŋ yibii ni Abijah wieɔ he nɛɛ ahe. Abaanyɛ akɛ latsaa beaŋ agbamii afee tatalei ni aye loo akɛfee tsofa ni akɛtoɔ asane nɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 20:7.

Bɔ ni Gezer Kalanda lɛ Saa Ohe

Eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ Abijah ni ji gbekɛ lɛ le maŋ lɛ okwaayeli nitsumɔ lɛ he nii. Nakai beaŋ lɛ, Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo ji okwaafoi. Kɛ́ ojeee mɔ ko ni le okwaayeli nitsumɔ lɛ he nibii pii po lɛ, saji ni yɔɔ Gezer tɛtao nɛɛ nɔ lɛ baanyɛ aye abua bo koni onu Biblia lɛ shishi jogbaŋŋ kɛ́ ookane, bɔni afee ni oná he sɛɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Kɛ́ okɛ nyɔji ni yɔɔ Gezer Kalanda lɛ nɔ lɛ to nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli ni afɔɔ kɛ nitsumɔ lɛ he lɛ srɔtofeemɔ fioo yɛ mli. Kɛfata he lɛ, no mli lɛ srɔto fioo yɛ be ni akɛtsuɔ okwaayeli nitsumɔi lɛ ekomɛi yɛ ekrokomɛi ahe yɛ Shikpɔŋ Kpakpa lɛ nɔ hei srɔtoi.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

NƆ NI GEZER KALANDA LƐ NƆ WIEMƆI LƐ BAANYƐ ATSƆƆ:

“Nyɔji anɔ ni akpaa wein yibii kɛ mũ;

nyɔji ní akɛdũɔ nii;

nyɔji anɔ ní akpaa jwɛi fɔ́;

nyɔŋ nɔ ni akɛkpaa odonti;

nyɔŋ nɔ ni akpaa akoko;

nyɔŋ nɔ ni akpaa ŋmaa ni asusuɔ;

nyɔji ni akɛsaa dumɔ nii ahe;

nyɔŋ ni akɛtseɔ latsaa beaŋ tsei ayibii.”

[mɔ ni ŋma:] Abijah *

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 41 Edamɔ Textbook of Syrian Semitic Inscriptions Kpo 1 ni John C. L. Gibson ŋma yɛ afi 1971 lɛ nɔ.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Archaeological Museum of Istanbul

[Akrabatsa/​Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

NISAN (ABIB)

March​—April

IYYAR (ZIV)

April​—May

SIVAN

May​—June

TAMUZ

June​—July

AB

July​—August

ELUL

August​—September

TISHRI (ETANIM)

September​—October

HESHVAN (BUL)

October​—November

CHISLEV

November​—December

TEBETH

December​—January

SHEBAT

January​—February

ADAR

February​—March

VEADAR

March

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Okaafonyo: Garo Nalbandian

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Shi ni atsa yɛ Gezer

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© 2003 BiblePlaces.com

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Ŋmei tso

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Odonti tso

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Dr. David Darom

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Akoko

[He ni Sane lɛ Jɛ]

U.S. Department of Agriculture