Luuka evangeelium 14:1–35
Allmärkused
Kommentaarid
vesitõbi. Seisund, mille tõttu koguneb kehasse liigne vedelik ja keha tursub. Seda sõna kasutasid vanaaja arstid alates kreeka arsti Hippokratese päevist (5.–4. saj e.m.a). Vesitõbi võis olla sümptom, mis näitas, et inimesel oli tekkinud raskekujuline organipuudulikkus. Seda tõbe kardeti, kuna tihti võis inimene selle tagajärjel ootamatult surra. Mõnede arvates tõid variserid mehe hingamispäeval Jeesuse juurde, et viimast lõksu püüda, sest 1. salmis öeldakse, et teda jälgiti teraselt. See on üks vähemalt kuuest imest, millest räägitakse ainult Luuka evangeeliumis. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)
mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.
tähtsamaid kohti. Jeesuse päevil oli pidusöökidel tavaks, et külalised külitasid laua ümber lamamispinkidel. Need asusid laua kolmes küljes. Neljas külg jäeti vabaks, et teenijad pääseksid lauale ligi. Lamamispinkide arv sõltus laua suurusest. Ühel pingil külitas tavaliselt kolm inimest, kuid vahel ka neli või viis. Peaga oldi laua poole, vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Tavapärased kolm kohta pingil polnud tähtsuselt samaväärsed.
kes saab olla pidusöögil. Sõna-sõnalt „kes sööb leiba”. Piibliaegadel oli leib üks peamisi toiduaineid, mistõttu nii heebrea- kui ka kreekakeelne väljend söömise kohta tähendab sõna-sõnalt „leiba sööma”. (1Mo 37:25; 2Sa 9:7; 2Ku 4:8; Lu 14:1.)
ei armasta mind rohkem kui. Sõna-sõnalt „ei vihka”. Piiblis on sõnal „vihkama” mitu tähendusvarjundit. See võib tähendada vaenulikkust, kuritahtlikkust ja soovi kellelegi halba teha. Samuti võib see tähendada tugevat vastumeelsust kellegi või millegi suhtes, nii et inimene ei soovi selle asja või teise inimesega mingit tegemist teha. Sõna „vihkama” võib kanda endas mõtet ka sellest, et kedagi või midagi armastatakse vähem. Näiteks, kui piiblis öeldakse, et Jaakob vihkas Lead ja armastas Raahelit, tähendab see seda, et ta armastas Lead vähem kui Raahelit. (1Mo 29:31, allm; 5Mo 21:15, allm.) Selles tähenduses on seda sõna kasutatud ka muudes muistsetes juudi kirjutistes. Seega ei mõelnud Jeesus, et tema järelkäijad peaksid oma pereliikmeid ja ennast vihkama või põlgama, kuna see oleks läinud vastuollu ülejäänud pühakirjaga. (Vrd Mr 12:29–31; Ef 5:28, 29, 33.)
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. Seega peab Jeesuse jünger armastama teda rohkem kui oma elu ja olema valmis isegi surema. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. See on kolmas kord, kui Jeesus ütles, et tema jüngrid peavad kandma piinaposti. Kaks varasemat korda on kirjas tekstides 1) Mt 10:38; 2) Mt 16:24; Mr 8:34; Lu 9:23. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Sool. Soola kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka säilitamiseks. (Vt Mt 5:13 kommentaari.)
kaotab oma toime. Vt Mt 5:13 kommentaari.
Pildid ja videod
Esimesel sajandil oli tavaks süüa laua ääres külitades. Vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Vana-Kreeka ja -Rooma elamu tüüpilises söögitoas asetses madala laua ümber kolm lamamispinki. Roomlased nimetasid sellist söögituba trikliiniumiks (ld triclinium, mis tuleb kreeka sõnast tähendusega „tuba kolme lamamispingiga”). Traditsiooniliselt külitas laua ääres üheksa inimest, kolm igal pingil, kuid hiljem võeti kasutusele pikemad pingid, kuhu mahtus rohkem inimesi. Üks pink tähendas vähimat (A), teine keskmist (B) ja kolmas suurimat austust (C). Ka kohad pinkidel tähendasid erineval määral austust. Isikut peeti tähtsamaks sellest, kes oli temast paremal, ja vähem tähtsamaks sellest, kes oli temast vasakul. Ametlikul pidusöögil külitas võõrustaja tavaliselt kõige vähem tähtsama pingi esimesel kohal (1). Aukohaks oli keskmise pingi kolmas koht (2). Kuigi pole teada, mil määral juudid selle kombe üle võtsid, paistab, et Jeesus viitas sellele, kui õpetas oma järelkäijatele alandlikkuse olulisust.
Praegusajal on Surnumeri (Soolameri) umbes üheksa korda soolasem kui ookeanid. (1Mo 14:3.) Surnumere vee aurustudes tekkisid suured soolalademed, mida iisraellased said kasutada, ehkki see sool oli kehvapoolse kvaliteediga, kuna sisaldas hulgaliselt muid mineraale. Iisraellased võisid saada soola ka foiniiklastelt, kes olevat saanud seda Vahemere veest aurustamise teel. Piiblis räägitakse soolast kui maitseainest. (Ii 6:6.) Jeesus, kes oli meister tooma näiteid inimeste igapäevaelust, õpetas ka soola näite varal mitmeid olulisi asju. Näiteks mäejutluses ütles ta oma jüngritele: „Teie olete maa sool”, mõeldes ilmselt, et jüngritel on teistele alalhoidev mõju – et nad tõkestavad usulist ja moraalset rikutust.