Matteuse evangeelium 16:1–28

16  Seal tulid tema juurde variserid ja saduserid ning nõudsid teda proovile pannes, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.+  Ta vastas neile: „Õhtu saabudes te ütlete: „Tuleb hea ilm, sest taevas on tulipunane,”+  ja hommikul ütlete: „Täna tuleb külm ja vihmane ilm, sest taevas on tulipunane, kuid sünge.” Taeva nägu te küll oskate seletada, aga aegade tunnusmärke mitte.  Kuri ja abielurikkuja põlvkond otsib aina tunnustähte*, aga talle ei anta muud tunnustähte+ kui Joona oma.”+ Seejärel läks ta ära, jättes nad sinna.  Jüngrid läksid teisele kaldale, aga unustasid leiba kaasa võtta.+  Jeesus ütles neile: „Hoidke silmad lahti ja olge ettevaatlikud variseride ja saduseride juuretise suhtes.”+  Seepeale hakkasid jüngrid omavahel arutama ja ütlesid: „Me ei võtnud leiba kaasa.”  Jeesus sai sellest aru ja ütles neile: „Miks te räägite sellest, et te pole leiba kaasa võtnud, te nõrgausulised?  Kas te siis veel ei taipa või kas te ei mäleta neid viit leiba viiele tuhandele ja seda, mitu korvitäit te kogusite?+ 10  Või neid seitset leiba neljale tuhandele ja seda, mitu suurt korvitäit te kogusite?+ 11  Kas te ei mõista, et ma ei rääkinud teile leivast? Olge ettevaatlikud variseride ja saduseride juuretise suhtes.”+ 12  Siis nad taipasid, et ta ei käskinud neil olla ettevaatlik mitte leivajuuretise, vaid variseride ja saduseride õpetuse suhtes. 13  Kui Jeesus oli tulnud Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad, kes on Inimesepoeg?”+ 14  Nad vastasid: „Ühed ütlevad, et Ristija Johannes,+ teised, et Eelija,+ ja mõned jälle, et Jeremija või keegi prohvetitest.” 15  Ta küsis neilt: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” 16  Siimon Peetrus vastas: „Sina oled messias,+ elava Jumala poeg.”+ 17  Jeesus kostis talle: „Õnnelik oled sina, Joona poeg Siimon, sest seda pole sulle avaldanud mitte mõni inimene, vaid minu isa taevas.+ 18  Samuti ütlen ma sulle: sina oled Peetrus,+ ja sellele kaljule+ ma ehitan oma koguduse ning surmavald ei saa hoida seda oma võimuses.+ 19  Ma annan sulle taeva kuningriigi* võtmed ning see, mille sa kinni seod maa peal, on juba kinni seotud taevas, ja see, mille sa lahti päästad maa peal, on juba lahti päästetud taevas.”+ 20  Siis keelas ta jüngreid kõvasti, et nad kellelegi ei ütleks, et ta on messias.+ 21  Sellest ajast alates hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ning vanemate, peapreestrite ja kirjatundjate käe läbi palju kannatama ning et ta tapetakse ja äratatakse kolmandal päeval üles.+ 22  Siis Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas talle etteheiteid tegema, öeldes: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!”+ 23  Aga Jeesus pööras selja* ja ütles Peetrusele: „Eemale minust, vastupanija! Sa oled mulle komistuskiviks, sest sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil*.”+ 24  Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale, vaid kandku oma piinaposti ja käigu minu järel.+ 25  Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.+ 26  Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks elu?+ Või mida saaks inimene anda oma elu eest?+ 27  Kui Inimesepoeg tuleb oma isa auhiilguses koos oma inglitega,+ tasub ta igaühele tema tegusid mööda.+ 28  Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui nad näevad Inimesepoega tulemas oma kuningriigis.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „üleloomulikku tõendit”.
Võib tõlkida ka „taevase kuningavalitsuse”.
Võib tõlkida ka „pöördus”.
Võib tõlkida ka „inimeste mõtteid”.

Kommentaarid

Ta vastas neile. Mõnes vanas käsikirjas on puudu 2. salmi ülejäänud osa ja terve 3. salm. Kuigi nende sõnade autentsuses ei saa täiesti kindel olla, on need üldiselt tunnustatud, sest suur osa varasemaid ja hilisemaid käsikirju sisaldab neid.

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. See, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust, murrab talle truudust ja teda nimetatakse Piiblis ülekantud tähenduses abielurikkujaks. Kui iisraellased sidusid end väärusuga, rikkusid nad Moosese vahendusel sõlmitud lepingut ja see tegi neist otsekui abielurikkujad. (Jer 3:8, 9; 5:7, 8; 9:2; 13:27; 23:10; Ho 7:4.) Samal põhjusel ütles Jeesus oma aja juutide kohta, et need on kuri ja abielurikkuja põlvkond. (Mt 12:39; 16:4.) Kui kristlased, kes on uue lepingu osalised, laseksid end maailmast rüvetada, murraksid nad Jumalale truudust. Sama põhimõte kehtib kõigi kohta, kes on Jehoovale pühendunud. (Jk 4:4.)

muud tunnustähte kui prohvet Joona oma. Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesus oli päriselt surnud. Kuigi ta äratati ligi kolm päeva hiljem surnuist üles, ei hakanud vastased temasse sellegipoolest uskuma.

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. Mõeldakse seda, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust ja murrab talle truudust. (Vt Mr 8:38 kommentaari.)

muud tunnustähte kui Joona oma. Vt Mt 12:39 kommentaari.

teisele kaldale. St teisele poole Galilea merd, ilmselt Betsaidasse järve kirdekaldal.

juuretisega. Väike osa tainast, mis jäetakse alles eelmisest leivateost ning segatakse uue tainaga, et panna see kerkima. Jeesus räägib tavalisest leiva valmistamise protsessist. Kuigi Piibel kasutab juuretist sageli rikutuse või patu sümbolina (vt Mt 16:6 kommentaari), ei ole sel alati negatiivset tähendust (3Mo 7:11–15). Siin viitab hapnemine millegi hea levimisele.

juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:12; 1Ko 5:6–8; vrd Mt 13:33 kommentaariga.)

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mt 16:9 ja 16:10 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel Piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

Siimon Peetrus. Vt Mt 10:2 kommentaari.

messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

elava Jumala. See väljend rõhutab, et Jehoova on elav ja tegev, mitte niisugune nagu elutud ebajumalad. (Ap 14:15.) Ebajumalaid kummardati ka Filippuse Kaisarea aladel. (Mt 16:13.) Sama väljendit kasutatakse Piibli heebreakeelses osas. (5Mo 5:26; Jer 10:10.)

Joona poeg. Kr Barionás. Heebrea nimedes võidi lisanimena kasutada isa nime, mille ees oli heebreakeelne ben või arameakeelne bar, mis tähendavad poega. Arameakeelne laensõna bar esineb näiteks sellistes nimedes nagu Bartolomeus, Bartimeus, Barnabas ja Barjeesus. See näitab millist mõju oli aramea keel avaldanud Jeesuse päevil räägitavale heebrea keelele.

mõni inimene. Sõna-sõnalt „liha ja veri”, mis on tavaline juutide väljend ja tähendab siin inimlikku mõtlemist.

sina oled Peetrus, ja sellele kaljule. Kreeka sõna pétros on meessoost ja tähendab „kaljurünk; kivi”. Siin on seda sõna kasutatud isikunimena (Peetrus). See on kreekapärane vaste nimele, mille Jeesus Siimonile andis. (Joh 1:42.) Naissoost sõna pétra tähendab „kaljumassiiv” ning võib viidata näiteks aluspõhjakivimile või kaljujärsakule. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Mt 7:24, 25; 27:60; Lu 6:48; 8:6; Ro 9:33; 1Ko 10:4; 1Pe 2:8. Ilmselgelt ei pidanud Peetrus ennast kaljuks, millele Jeesus oma koguduse ehitab, sest ta kirjutas tekstis 1Pe 2:4–8, et Jeesus on ammu ette kuulutatud „nurgakivi”, mille Jumal ise välja valis. Samamoodi rääkis Paulus Jeesusest kui vundamendist ja Jumala antud kaljust. (1Ko 3:11; 10:4.) Seega on ilmselt tegemist sõnamänguga ja sisuliselt ütles Jeesus: „Sina, keda ma kutsun Peetruseks, Kaljurüngaks, oled ära tundnud „selle kalju” ehk Kristuse, kellest saab kristliku koguduse vundament.”

koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)

surmavald. Kr hádes, surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Surmavald”.) Piibel räägib „surmaväravatest” (L 107:18) ja „surmavalla väravatest” (Jes 38:10). Jeesus võidab surmavalla, avab selle väravad ja laseb surnud välja ehk äratab nad üles. Tema enda ülesäratamine kinnitas, et see on võimalik. (Mt 16:21.) Kuna kogudus on ehitatud Jeesusele, kellel on vägi surnuid üles äratada, ei saa surmavald hoida kogudust jäädavalt oma võimuses. (Ap 2:31; Ilm 1:18; 20:13, 14.)

mille te seote kinni ... mille te päästate lahti. Tõenäoliselt viitab väljend „kinni siduma” süüdimõistva otsuse langetamisele ja väljend „lahti päästma” õigeksmõistva otsuse langetamisele. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida jüngrid teevad, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi, sest jüngrid lähtuvad oma otsustes põhimõtetest, mis on saadud taevast. See ei tähenda, et maa peal tehtud otsustele järgneb taevane heakskiit. Selle asemel saavad jüngrid taevast juhiseid, mida järgides nad võivad olla kindlad, et nende otsused on kooskõlas taevas tehtud otsustega. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

taeva kuningriigi võtmed. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii sõna otseses mõttes kui ka piltlikult. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Peetrus kasutas talle usaldatud võtmeid, et avada juutidele (Ap 2:22–41), samaarlastele (Ap 8:14–17) ning mittejuutidele (Ap 10:34–38) võimalus saada Jumala püha vaimu, mis annab väljavaate siseneda taevasesse kuningriiki.

kinni seod ... lahti päästad. Võib tõlkida ka „lukustad ... avad”. Tähendab ilmselt millegi keelamist või lubamist. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida Peetrus teeb, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

messias. Vt Mt 16:16 kommentaari.

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

Jeesus. Mõnes vanas käsikirjas „Jeesus Kristus”.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrite. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

kirjatundjate. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

Eemale minust. Sõna-sõnalt „Mine mu taha”. Jeesus noomis Peetrust. (Mr 8:33.) Jeesus ei tahtnud, et miski teda taevase isa tahte täitmisel takistaks. Teistes piiblitõlgetes on seda fraasi tõlgitud „tagane minust” ja „kao mu silma alt”. Need sõnad võisid Peetrusele meelde tuletada seda, et ta peaks käima oma isanda järel ja teda toetama, mitte olema talle komistuskiviks ehk takistuseks.

vastupanija. Sõna-sõnalt „saatan”. Jeesus ei öelnud, et Peetrus on Saatan, vaid nimetas teda „vastupanijaks”, mida heebrea väljend satán tähendab. Jeesus võis mõelda, et Peetrus oli sel korral lasknud Saatanal end mõjutada.

komistuskiviks. Vt Mt 18:7 kommentaari.

ärgu elagu iseendale. Võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14, 15.) Matteus kasutab sedasama kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Mt 26:34, 35, 75.)

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Vt Mt 16:25 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

Pildid ja videod

Korvid
Korvid

Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)

Galilea mere äärest Filippuse Kaisarea piirkonda
Galilea mere äärest Filippuse Kaisarea piirkonda

Jeesus ja ta jüngrid sõitsid paadiga Magadanist Betsaidasse, mis asub Galilea mere põhjakaldal. (Mr 8:22.) Galilea meri on 210 m alla merepinna. Tõenäoliselt kulus neil mitu päeva, et rännata 40 km kaugusele Filippuse Kaisareasse, mis asus 350 m üle merepinna. (Üksikasjalikumat kaarti Jeesuse teenistuse kohta vt lisast A7-E.)