Ta vastas neile. Mõnes vanas käsikirjas on puudu 2. salmi ülejäänud osa ja terve 3. salm. Kuigi nende sõnade autentsuses ei saa täiesti kindel olla, on need üldiselt tunnustatud, sest suur osa varasemaid ja hilisemaid käsikirju sisaldab neid.

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. See, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust, murrab talle truudust ja teda nimetatakse piiblis ülekantud tähenduses abielurikkujaks. Kui iisraellased sidusid end väärusuga, rikkusid nad Moosese vahendusel sõlmitud lepingut ja see tegi neist otsekui abielurikkujad. (Jer 3:8, 9; 5:7, 8; 9:2; 13:27; 23:10; Ho 7:4.) Samal põhjusel ütles Jeesus oma aja juutide kohta, et need on kuri ja abielurikkuja põlvkond. (Mt 12:39; 16:4.) Kui kristlased, kes on uue lepingu osalised, laseksid end maailmast rüvetada, murraksid nad Jumalale truudust. Sama põhimõte kehtib kõigi kohta, kes on Jehoovale pühendunud. (Jk 4:4.)

muud tunnustähte kui prohvet Joona oma. Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesus oli päriselt surnud. Kuigi ta äratati ligi kolm päeva hiljem surnuist üles, ei hakanud vastased temasse sellegipoolest uskuma.

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. Mõeldakse seda, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust ja murrab talle truudust. (Vt Mr 8:38 kommentaari.)

muud tunnustähte kui Joona oma. Vt Mt 12:39 kommentaari.

teisele kaldale. St teisele poole Galilea merd, ilmselt Betsaidasse järve kirdekaldal.

juuretisega. Väike osa tainast, mis jäetakse alles eelmisest leivateost ning segatakse uue tainaga, et panna see kerkima. Jeesus räägib tavalisest leiva valmistamise protsessist. Kuigi piibel kasutab juuretist sageli rikutuse või patu sümbolina (vt Mt 16:6 kommentaari), ei ole sel alati negatiivset tähendust (3Mo 7:11–15). Siin viitab hapnemine millegi hea levimisele.

juuretise. Võib tõlkida ka „haputaina”. Piiblis sümboliseerib juuretis sageli pattu ja rikutust. Siingi räägitakse sellest negatiivses tähenduses, nimelt mõeldakse valeõpetusi. (Mt 16:12; 1Ko 5:6–8; vrd Mt 13:33 kommentaariga.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mt 16:9 ja 16:10 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

korvitäit. Jeesuse kahest imest rääkides, kui ta inimesi toitis (vt Mt 14:20, 15:37, 16:10 kommentaari ja paralleeltekste Mr 6:43; 8:8, 19, 20), tehakse vahet kahte liiki korvidel, mida ülejääkide kogumiseks kasutati. Kui ta toitis 5000 meest, koguti ülejäägid korvidesse (kr kóphinos); ja kui ta toitis 4000 meest, koguti need suurtesse korvidesse (kr sphyrís). See näitab, et kirjutajad olid ise kohal või said oma info neilt, kes olid sündmust pealt näinud.

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. (Vt Mt 15:37 ja 16:9 kommentaari.)

Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

Siimon Peetrus. Vt Mt 10:2 kommentaari.

messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

elava Jumala. See väljend rõhutab, et Jehoova on elav ja tegev, mitte niisugune nagu elutud ebajumalad. (Ap 14:15.) Ebajumalaid kummardati ka Filippuse Kaisarea aladel. (Mt 16:13.) Sama väljendit kasutatakse piibli heebreakeelses osas. (5Mo 5:26; Jer 10:10.)

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Joona poeg. Kr Barionás. Heebrea nimedes võidi lisanimena kasutada isa nime, mille ees oli heebreakeelne ben või arameakeelne bar, mis tähendavad poega. Arameakeelne laensõna bar esineb näiteks sellistes nimedes nagu Bartolomeus, Bartimeus, Barnabas ja Barjeesus. See näitab millist mõju oli aramea keel avaldanud Jeesuse päevil räägitavale heebrea keelele.

mõni inimene. Sõna-sõnalt „liha ja veri”, mis on tavaline juutide väljend ja tähendab siin inimlikku mõtlemist.

sina oled Peetrus, ja sellele kaljule. Kreeka sõna pétros on meessoost ja tähendab „kaljurünk; kivi”. Siin on seda sõna kasutatud isikunimena (Peetrus). See on kreekapärane vaste nimele, mille Jeesus Siimonile andis. (Joh 1:42.) Naissoost sõna pétra tähendab „kaljumassiiv” ning võib viidata näiteks aluspõhjakivimile või kaljujärsakule. Seda kreeka sõna on kasutatud ka tekstides Mt 7:24, 25; 27:60; Lu 6:48; 8:6; Ro 9:33; 1Ko 10:4; 1Pe 2:8. Ilmselgelt ei pidanud Peetrus ennast kaljuks, millele Jeesus oma koguduse ehitab, sest ta kirjutas tekstis 1Pe 2:4–8, et Jeesus on ammu ette kuulutatud „nurgakivi”, mille Jumal ise välja valis. Samamoodi rääkis Paulus Jeesusest kui vundamendist ja Jumala antud kaljust. (1Ko 3:11; 10:4.) Seega on ilmselt tegemist sõnamänguga ja sisuliselt ütles Jeesus: „Sina, keda ma kutsun Peetruseks, Kaljurüngaks, oled ära tundnud „selle kalju” ehk Kristuse, kellest saab kristliku koguduse vundament.”

koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)

surmavald. Kr hádes, surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Surmavald”.) Piibel räägib „surmaväravatest” (L 107:18) ja „surmavalla väravatest” (Jes 38:10). Jeesus võidab surmavalla, avab selle väravad ja laseb surnud välja ehk äratab nad üles. Tema enda ülesäratamine kinnitas, et see on võimalik. (Mt 16:21.) Kuna kogudus on ehitatud Jeesusele, kellel on vägi surnuid üles äratada, ei saa surmavald hoida kogudust jäädavalt oma võimuses. (Ap 2:31; Ilm 1:18; 20:13, 14.)

taeva kuningriigi võtmed. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii sõna otseses mõttes kui ka piltlikult. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Peetrus kasutas talle usaldatud võtmeid, et avada juutidele (Ap 2:22–41), samaarlastele (Ap 8:14–17) ning mittejuutidele (Ap 10:34–38) võimalus saada Jumala püha vaimu, mis annab väljavaate siseneda taevasesse kuningriiki.

kinni seod ... lahti päästad. Võib tõlkida ka „lukustad ... avad”. Tähendab ilmselt millegi keelamist või lubamist. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida Peetrus teeb, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi. (Vrd Mt 18:18 kommentaariga.)

on juba kinni seotud ... on juba lahti päästetud. Kreeka keeles on siin ebatavaline konstruktsioon. Tegusõna „on” on tulevikuvormis ning väljendid „kinni seotud” ja „lahti päästetud” on minevikuvormis. See näitab, et kõik otsused, mida jüngrid teevad, on juba tehtud taevas, mitte vastupidi, sest jüngrid lähtuvad oma otsustes põhimõtetest, mis on saadud taevast. See ei tähenda, et maa peal tehtud otsustele järgneb taevane heakskiit. Selle asemel saavad jüngrid taevast juhiseid, mida järgides nad võivad olla kindlad, et nende otsused on kooskõlas taevas tehtud otsustega. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

mille te seote kinni ... mille te päästate lahti. Tõenäoliselt viitab väljend „kinni siduma” süüdimõistva otsuse langetamisele ja väljend „lahti päästma” õigeksmõistva otsuse langetamisele. (Vrd Mt 16:19 kommentaariga.)

messias. Kr ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

messias. Vt Mt 16:16 kommentaari.

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

Jeesus. Mõnes vanas käsikirjas „Jeesus Kristus”.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrite. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

kirjatundjate. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

Eemale minust. Sõna-sõnalt „Mine mu taha”. Jeesus noomis Peetrust. (Mr 8:33.) Jeesus ei tahtnud, et miski teda taevase isa tahte täitmisel takistaks. Teistes piiblitõlgetes on seda fraasi tõlgitud „tagane minust” ja „kao mu silma alt”. Need sõnad võisid Peetrusele meelde tuletada seda, et ta peaks käima oma isanda järel ja teda toetama, mitte olema talle komistuskiviks ehk takistuseks.

vastupanija. Sõna-sõnalt „saatan”. Jeesus ei öelnud, et Peetrus on Saatan, vaid nimetas teda „vastupanijaks”, mida heebrea väljend satán tähendab. Jeesus võis mõelda, et Peetrus oli sel korral lasknud Saatanal end mõjutada.

komistuskiviks. Vt Mt 18:7 kommentaari.

ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14, 15.) Matteus kasutab sedasama kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Mt 26:34, 35, 75.)

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

elu. Vt Mt 16:25 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.