sandaale. Tundub, et siin mõeldakse lisapaari, kuna Jeesus ütles: „Ärge võtke kaasa ... sandaale.” Pikale teekonnale minnes oli tavaks võtta kaasa tagavarapaar sandaale, kuna tallad võisid läbi kuluda või rihmad katki minna. Ühel varasemal korral andis Jeesus sarnased juhised ja ütles jüngritele, et nad paneksid sandaalid jalga. (Mr 6:8, 9.) Tekstis Mt 10:9, 10 (P 1997) ütles Jeesus: „Ärge soetage ... jalatseid,” ehk piisas neist, mis neil jalas olid.

Ärge võtke teele midagi kaasa. Kui Jeesus saatis apostlid Jumala kuningriiki kuulutama (Lu 9:2), andis ta neile juhendid, kuidas seda tähtsat tööd teha. Need on kirjas kõigis sünoptilistes ehk sisult lähedastes evangeeliumites. (Mt 10:8–10; Mr 6:8, 9; Lu 9:3.) Kuigi sõnastus erineb, on mõte sama: apostlid ei tohtinud lasta oma tähelepanul hajuda ega võtta kaasa üleliigseid asju, kuna Jehoova lubas nende eest hoolitseda. Kõigis kolmes evangeeliumis öeldakse, et apostlid ei võtaks kaasa lisarõivast (ehk kahte rõivast). Heebrealastel oli sageli rännakutel kepp kaasas. (1Mo 32:10). Tekstis Mr 6:8 öeldakse, et apostlid „ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi”. Kuid tekstis Lu 9:3 öeldakse: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi.” Ilmselt ei mõelda siin, et keppi ei tohiks üldse kaasa võtta, vaid et lisaks olemasolevale kepile ei tohiks kaasa võtta teist. Seega, Jeesus ütles jüngritele, et nad ei võtaks kaasa üleliigseid asju, mis oleksid neile koormaks, kuna Jehoova hoolitseb nende eest teekonnal. (Vt Lu 10:4 kommentaari, kus räägitakse juhistest, mis Jeesus ühel teisel korral 70 jüngrile andis.)

sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute. Jeesus ütles jüngritele, et nad peatuksid linna jõudes esimeses kohas, kus neile külalislahkust osutatakse. Nad ei pidanud käima ühest majast teise (Lu 10:1–7), otsides võõrustajat, kellelt võiks loota mugavamat äraolemist, meelelahutust ja kingitusi. Seda juhtnööri järgides said nad näidata, et kuulutustöö on neile tähtsam kui isiklik heaolu.

sinna jääge. Vt Mr 6:10 kommentaari.

raputage selle tolmgi oma jalgadelt. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda rüvedaks. On ilmselge, et Jeesus ei pidanud seda silmas, kui andis jüngritele niisuguse juhtnööri. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mt 10:14 ja Mr 6:11. Markus ja Luukas lisavad sellele sõnad neile hoiatuseks. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.)

valitseja. Sõna-sõnalt „tetrarh” (neljandiku valitseja). Rooma määras tetrarhi valitsema neljandiku provintsi üle. Herodes Antipase tetrarhia ehk valitsetava maa-ala moodustasid Galilea ja Perea. (Vrd Mr 6:14 kommentaariga.)

Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)

valitseja. Vt Mt 14:1 kommentaari.

Herodes. Vt Mt 14:1 kommentaari.

Andke teie neile süüa. See Jeesuse ime on ainus, mis on kirjas kõigis neljas evangeeliumis. (Mt 14:15–21; Mr 6:35–44; Lu 9:10–17; Joh 6:1–13.)

murdis ta need tükkideks. Tihtipeale küpsetati õhukest krõbedat leiba, mida söömiseks murti. (Mt 14:19; 15:36; 26:26; Mr 6:41; 8:6.)

korvitäit. Tõenäoliselt oli tegu väikeste vitskorvidega, mida teekäija võis kanda nööriga üle õla. Arvatakse, et sellise korvi maht oli 7-8 liitrit. (Vt Mt 16:9 ja 16:10 kommentaari.)

korvitäit. Vt Mt 14:20 kommentaari.

Sel ajal, kui Jeesus palvetas. Luukas räägib oma evangeeliumis palvetamisest väga palju ja ainult tema mainib mitmeid Jeesuse palveid. Näiteks selles salmis lisab Luukas üksikasja, et Jeesus palvetas ristimise ajal. Mõned konkreetsed sõnad, mis ta selles palves lausus, pani hiljem kirja Paulus. (Heb 10:5–9.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 5:16; 6:12; 9:18, 28; 11:1; 23:46.

Jeesus oli üksinda ja palvetas. Seda mainib ainult Luukas. See toimus Filippuse Kaisarea lähedal. (Mt 16:13; Mr 8:27; vt Lu 3:21 kommentaari.)

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

Ristija Johannes. Vt Mt 3:1 kommentaare.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

Jumala saadetud messias. Võib tõlkida ka „Jumala Kristus”, „Jumala messias”. Kr ho christós tu Theú (Jumala Kristus). Christós (Kristus) vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad võitut. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Lu 20:1; 22:52, 66; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14, 15.) Matteus kasutab sedasama kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Mt 26:34, 35, 75.)

piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. Klassikalises kreeka keeles tähendab staurós peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)

ärgu elagu iseendale. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „loobugu õigusest iseendale”, „öelgu iseendast lahti”, „salaku end ära”, „unustagu oma mina”. Need sõnad viitavad inimese valmidusele salata ennast täielikult või loobuda õigusest endale, et kuuluda Jumalale. Seda kreeka fraasi võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”, kuna see kätkeb endas mõtet öelda ei isiklikele soovidele, ambitsioonidele ja mugavustele. (2Ko 5:14,15.) Luukas kasutab sedasama ja üht sarnast kreeka verbi, kui räägib sellest, kuidas Peetrus salgas Jeesuse. (Lu 22:34, 57, 61; vt Mt 16:24 kommentaari.)

piinaposti. Vt Mt 16:24 kommentaari.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

maailma. Kreeka sõna kósmos käib siin inimkonna kohta. Näib, et väljendiga „maailma tulema” ei mõelda siin Jeesuse sündi inimesena, vaid tema teenistust pärast ristimist. Ta oli otsekui valgus inimeste seas. (Vrd Joh 3:17, 19; 6:14; 9:39; 10:36; 11:27; 12:46; 1Jo 4:9.)

maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu. Kreeka sõna kósmos (maailm) käib siin inimkonna kohta, nagu selgub salmi lõpuosast, kus öeldakse, et maailm ei tundnud teda ära. Kreeka kirjanduses kasutati seda sõna ka kõiksuse ja loodu kohta ning paistab, et Pauluski kasutas seda selles tähenduses, kui pöördus kreeka kuulajaskonna poole. (Ap 17:24.) Üldiselt aga mõeldakse piiblis selle sõna all inimkonda või inimesi. Kuigi Jeesus osales ka maa ja taeva loomisel, on selles salmis rõhk inimeste loomisel. (1Mo 1:26; Joh 1:3; Kol 1:15–17.)

maailma. Kr kósmos. Kreeka kirjanduses ja eriti just piiblis mõeldakse selle sõnaga inimkonda. (Vt Joh 1:10 kommentaari.) Samas tähenduses on see siin ja ka salmis Joh 1:29, kus Ristija Johannes ütleb, et Jumala Tall võtab ära inimkonna patu ehk Aadamalt päritud patu.

sündinud maailma. Jeesus õpetab lapse sünni näitel, et vaev ja mure võivad muutuda rõõmuks. (Joh 16:20.) Sünnitamine põhjustab naisele suurt valu, aga kui ta on lapse ilmale toonud, toob see nii suurt rõõmu, et valu ununeb. Selles salmis mõeldakse maailma (kr kósmos) all inimühiskonda üldiselt, keskkonda, kuhu laps sünnib. Ka mujal piiblis on sõnal „maailm” vahel niisugune tähendus. (1Ko 14:10; 1Ti 6:7; vt Lu 9:25 kommentaari.)

kogu maailma. Kreeka sõna kósmos, mis on tavaliselt tõlgitud vastega „maailm”, tähendab ka „kord; maailmakord”. Ilmalikus kreeka kirjanduses on seda kasutatud inimkonna kohta ja sama tähendus on sel sageli ka piibli kreekakeelses osas. (Vt Joh 1:9, 1:10 ja 3:16 kommentaari.) Kuid sõna kósmos pole vaid inimkonna sünonüüm. Piiblis on see säilitanud oma algse tähenduse „kord; maailmakord”, on ju maailmale omane teatud struktuur: see koosneb näiteks kultuuridest, rahvastest ja majandussüsteemidest. (1Jo 3:17, P 1997; Ilm 7:9; 14:6.) Selles ja ka mõningates teistes salmides on sõnal „maailm” just see tähendus. Sajandite vältel on rahvaarv suurenenud, mistõttu inimesi mõjutavaid tegureid on rohkem ja need on muutunud üha keerukamaks. (Vt Joh 16:21 kommentaari.)

Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud. Matteus ja Markus ütlevad, et see toimus „kuue päeva pärast”. (Mt 17:1; Mr 9:2.) Luukas arvestab päevi teistmoodi: ilmselt loeb ta nende hulka ka päeva, mil Jeesus selle lubaduse andis (Lu 9:27), ja päeva, kui tema muutumine aset leidis. Nende sündmuste vahele jäi kuus ööpäeva, millest räägivad Matteus ja Markus. Väärib märkimist, et Luukas ütleb umbes kaheksa päeva.

palvetama. Ainult Luukas lisab selle üksikasja seoses Jeesuse muutumisega. Ka järgmises salmis ütleb ta, et Jeesus palvetas. (Lu 9:29.) Teised piiblikohad, kus Luukas ainsana mainib, et Jeesus palvetas, on järgmised: Lu 3:21; 5:16; 6:12; 9:18; 11:1; 23:46.

tema lahkumisest. Siin on kreeka sõna éxodos, mis esineb ka tekstides 2Pe 1:15 (lahkumine) ja Heb 11:22 (väljumine). Jeesuse lahkumine tähendas ilmselt nii tema surma kui ka ülesäratamist taevasse.

taevast kostis hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Lu 9:35 ja Joh 12:28 kommentaari.)

hääl. Evangeeliumitest tuleb välja, et Jehoova rääkis inimestega otse kolmel korral. Esimene kord oli aastal 29, kui Jeesus ristiti. (Mt 3:16, 17; Mr 1:11; Lu 3:22.) Teine kord oli aastal 32, kui Jeesus mäel muudeti. (Mt 17:5; Mr 9:7; Lu 9:35.) Kolmas kord oli aastal 33, veidi enne Jeesuse viimast paasapüha. Viimasest korrast räägib ainult Johannes. See oli Jehoova vastus Jeesuse palvele: „Isa, austa oma nime!”

Pilvest kostis hääl. See on evangeeliumites teine kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Lu 3:22 ja Joh 12:28 kommentaari.)

ainusündinud poja. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. (Vt Lu 7:12, 8:42 ja 9:38 kommentaari.) Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta (Joh 3:16, 18; 1Jo 4:9), kuid mitte kunagi Jeesuse maise eluga seoses. Ta kasutab seda siis, kui räägib Jeesuse ehk Sõna taevasest elust. (Joh 1:1, 2; 17:5, 24.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu (Kol 1:15, 16). Seega võib öelda, et sõnaga monogenés mõeldakse nii Jeesuse ainulaadsust kui ka seda, et ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. (1Jo 5:18.)

ainusündinud poja. Kreeka sõna monogenés on tavaliselt tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta. (Joh 1:14; 3:18; 1Jo 4:9; vt Joh 1:14 kommentaari.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu. Sama sõna kasutas ka Paulus, kui ütles, et Iisak on Aabrahami „ainus poeg”, „ainusündinu” (P 1997). (Heb 11:17.) Kuigi Aabrahamil oli veel poegi, näiteks Ismael, kelle sünnitas talle Haagar, ja pojad, kelle sünnitas talle Ketuura (1Mo 16:15; 25:1, 2; 1Aj 1:28, 32), võis Iisaki kohta ikkagi öelda ainus poeg. Ta oli Aabrahami ainus Jumala tõotuse järgi sündinud poeg ja ainuke poeg, kelle Saara talle ilmale tõi. (1Mo 17:16–19.)

ainuke. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja ning Jairuse ainsa tütre kohta. (Lu 7:12; 8:41, 42.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

Jumala suurest väest. Võib tõlkida ka „Jumala suurusest”. Inimesi tervendades ei tõmmanud Jeesus tähelepanu endale, vaid näitas, et tegi neid imesid Jumala väega.

pidi taevasse võetama. Kreeka sõna análempsis esineb piibli kreekakeelses osas ainult siin. Üldiselt ollakse seisukohal, et see viitab Jeesuse taevasseminekule. Samatüvelist verbi kasutatakse tekstides Ap 1:2, 11, 22, kus see on tõlgitud vastetega „üles võeti”, „taevasse võeti”.

tal oli nõu Jeruusalemma minna. Sõna-sõnalt „tema nägu oli pööratud Jeruusalemma poole, et minna sinna”. (Vrd Lu 9:51.) Piibli heebreakeelses osas on kasutatud sarnaseid fraase, et väljendada otsustavust täita mõni eesmärk või soov (1Ku 2:15, P 1997; 2Ku 12:17, [12:18] P 1997), ja need kannavad endas mõtet kindlast kavatsusest ja sihikindlusest (2Aj 20:3; Tn 11:17; P 1997).

pole kohta, kuhu pead panna. St tal polnud oma kodu.

pole kohta, kuhu pead panna. Vt Mt 8:20 kommentaari.

Isand. See sõna puudub mõnest käsikirjast, kuid on olemas mitmetes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades.

matta oma isa. Ilmselt ei tähenda need sõnad seda, et see mees oli just kaotanud oma isa ning küsis lihtsalt, kas võib minna matuseid korraldama. Kui see nii oleks, poleks ta arvatavasti seal olnud ning Jeesusega rääkinud. Kui Vana-Lähis-Idas mõni pereliige suri, järgnes sellele väga kiiresti matus, tavaliselt juba samal päeval. Seega võis selle mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Kindlasti oli mehel teisi pereliikmeid, kes oleksid saanud isa eest hoolt kanda, sest Jeesus poleks ju palunud mehel oma haige ja abi vajav vanem sinnapaika jätta. (Mr 7:9–13.) Põhimõtteliselt lausus see mees: „Ma järgnen sulle, aga mitte seni, kui mu isa veel elab. Oota, kuni mu isa sureb ja ma olen ta maha matnud.” Jeesuse vaatenurgast aga loobus mees võimalusest panna Jumala kuningriik oma elus esikohale. (Lu 9:60, 62.)

matta oma isa. Ilmselt ei tähenda need sõnad seda, et see mees oli just kaotanud oma isa ning küsis lihtsalt, kas võib minna matuseid korraldama. Kui see nii oleks, poleks ta arvatavasti seal olnud ning Jeesusega rääkinud. Kui Vana-Lähis-Idas mõni pereliige suri, järgnes sellele väga kiiresti matus, tavaliselt juba samal päeval. Seega võis selle mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Kindlasti oli mehel teisi pereliikmeid, kes oleksid saanud isa eest hoolt kanda, sest Jeesus poleks ju palunud mehel oma haige ja abi vajav vanem sinnapaika jätta. (Mr 7:9–13.) Põhimõtteliselt lausus see mees: „Ma järgnen sulle, aga mitte seni, kui mu isa veel elab. Oota, kuni mu isa sureb ja ma olen ta maha matnud.” Jeesuse vaatenurgast aga loobus mees võimalusest panna Jumala kuningriik oma elus esikohale. (Lu 9:60, 62.)

Lase surnutel oma surnud matta. Nagu näitab Lu 9:59 kommentaar, võis Jeesusega rääkiva mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Seepärast ütles Jeesus sisuliselt järgmist: „Lase vaimses mõttes surnutel oma surnud matta,” ehk see mees oleks võinud lasta teistel sugulastel oma isa eest hoolitseda, kuni see sureb. Jeesust järgides oleks mehele avanenud tee igavesse ellu ning ta poleks olnud nende seas, kes on Jumala silmis vaimselt surnud. Oma vastusega näitas Jeesus, et vaimselt elus püsimiseks on oluline pidada Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks ning kuulutada seda kõikjal.

kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha. Jeesus lausus need sõnad mehele, kes tahtis teda järgida tingimusel, et saab kõigepealt kodustega hüvasti jätta. (Lu 9:61.) Ta tõi näite kündmisest, rõhutamaks, et jünger tuleb olla kogu südamest. Kui kündja laseks tähelepanul hajuda, ei oleks vaod enam sirged. Või kui ta jääks seisma, et tagasi vaadata, jääks töö tegemata. Samamoodi, kui Kristuse jünger laseks millelgi oma tähelepanu kõrvale juhtida või ei täidaks enam oma kohustusi, poleks ta väärt pääsema Jumala kuningriiki.