Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Üle kogu ilmamaa käib nende hääl”

”Üle kogu ilmamaa käib nende hääl”

„Üle kogu ilmamaa käib nende hääl”

„Tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.” (MATTEUSE 28:19)

1., 2. a) Millise ülesande andis Jeesus oma jüngritele? b) Kuidas suutsid esimese sajandi kristlased nii palju korda saata?

VEIDI enne taevaminekut andis Jeesus oma jüngritele ühe ülesande. Ta ütles neile: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Matteuse 28:19). Kui suur töö!

2 Mõtle vaid! Nelipühal aastal 33 m.a.j said umbes 120 jüngrit püha vaimu ja nad hakkasid seda ülesannet täitma, rääkides teistele, et Jeesus ongi see kauaoodatud Messias, kelle kaudu tuleb pääste (Apostlite teod 2:1–36). Kuidas pidi selline väike rühm jõudma „kõigi rahvasteni”? Inimeste seisukohast oli see võimatu, kuid „Jumalal on kõik võimalik” (Matteuse 19:26). Jehoova püha vaim toetas algkristlasi ja nad tajusid aja pakilisust (Sakarja 4:6; 2. Timoteosele 4:2). Seepärast võis apostel Paulus vaid mõne aastakümne pärast öelda, et head sõnumit on kuulutatud „kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:23).

3. Mis varjas puhta kristliku „nisu”?

3 Õige kummardamine levis jõudsasti peaaegu kogu esimese sajandi jooksul. Jeesus oli aga ennustanud, et tuleb aeg, mil Saatan külvab umbrohtu ja tõeline kristlik „nisu” jääb varju paljudeks sajanditeks kuni lõikusajani. Pärast apostlite surma hakkas see ennustus täituma (Matteuse 13:24–39).

Kiire kasv tänapäeval

4., 5. Millist tööd hakkasid võitud kristlased aastal 1919 tegema ja miks oli see ülesanne tohutult suur?

4 Aastal 1919 saabus aeg puhas kristlik nisu umbrohust eraldada. Võitud kristlased teadsid, et Jeesuse antud suurt ülesannet on vaja ikka veel täita. Nad uskusid kindlalt, et elavad „viimseil päevil”, ja nad olid teadlikud Jeesuse ennustusest: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (2. Timoteosele 3:1; Matteuse 24:14). Tõepoolest, nad teadsid, et teha on veel palju tööd.

5 Nende võitud kristlaste ees seisis tohutu ülesanne just nagu ka jüngritel aastal 33. Neid oli vaid mõned tuhanded ja nad tegutsesid vähestes riikides. Kuidas võisid nad kuulutada head sõnumit „kogu maailmas”? Maailma rahvastik oli kasvanud umbes 300 miljonilt Rooma keisrite ajal ligi kahe miljardini pärast Esimest maailmasõda. Ja kogu 20. sajandi jooksul jätkus rahvaarvu kiire kasv.

6. Kuidas oli hea sõnumi kuulutamine edenenud 1930ndate keskpaigaks?

6 Siiski hakkasid Jehoova võitud teenijad oma esimese sajandi vendade sarnaselt seda ülesannet täitma. Nad olid täis usku Jehoovasse ning tema vaim oli nendega. 1930ndate keskpaigaks rääkis Piibli tõde umbes 56 000 evangeeliumikuulutajat 115 maal. Palju tööd oli tehtud, kuid palju rohkem oli veel teha.

7. a) Milline uus väljakutse tuli võitud kristlastele? b) Kuidas on kogumistöö „teiste lammaste” abiga praeguseni edenenud?

7 Täpsem arusaamine sellest, keda kujutab Ilmutuse 7:9 mainitud „suur hulk rahvast”, tõi uue väljakutse ja tõotas neile töökatele kristlastele ka abi. Teadmata hulk „teistest lammastest” maise lootusega kristlasi tuli koguda „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Johannese 10:16). Nad pidid olema Jehoova pühas teenistuses „ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:15). See tähendab, et nad pidid aitama võituid kuulutus- ja õpetustöös (Jesaja 61:5). Niisiis oli võitud kristlastel rõõm näha, kuidas algul tuli juurde kümneid tuhandeid uusi kuulutajaid ja siis miljoneid. Aastal 2003 oli uus kuulutajate kõrgarv 6 429 351, kusjuures valdav enamik neist kuulus suurde rahvahulka. * Võitud kristlased on selle abi eest tänulikud ja teised lambad on omakorda tänulikud selle au eest, et nad võivad toetada oma võitud vendi (Matteuse 25:34–40).

8. Kuidas reageerisid Jehoova tunnistajad Teise maailmasõja ajal äärmisele survele?

8 Kui nisuklass sai taas ilmsiks, hakkas Saatan selle vastu ägedalt võitlema (Ilmutuse 12:17). Kuidas reageeris ta aga siis, kui suur rahvahulk hakkas ilmet võtma? Äärmise vägivallaga. On selge, et just tema oli Teise maailmasõja ajal õige kummardamise vastu suunatud ülemaailmse rünnaku taga. Kristlased kogesid tugevat survet mõlemalt konfliktipoolelt. Paljud armsad vennad ja õed olid kohutavates katsumustes, mõned isegi surid oma usu pärast. Siiski väljendasid nad samasugust hoiakut nagu laulukirjutaja, kes ütles: „[Ma loodan] Jumala peale, kelle sõna ma kiidan! Ma loodan Jumala peale, ei ma karda! Mis võibki lihane inimene mulle teha?” (Laul 56:5; Matteuse 10:28). Võitud kristlased ja teised lambad jäid koos kindlaks, sest neid tugevdas Jehoova vaim (2. Korintlastele 4:7). Tulemuseks oli see, et „Jumala sõna kasvas” (Apostlite teod 6:7). Aastal 1939, kui puhkes sõda, osales kuulutustööl 72 475 ustavat kristlast. Kuid aastal 1945, mil sõda lõppes, levitas head sõnumit mittetäieliku aruande järgi 156 299 tunnistajat. Milline löök Saatanale!

9. Millise kahe kooli rajamisest teatati Teise maailmasõja ajal?

9 Teise maailmasõja kaos ei pannud Jehoova teenijaid kahtlema, kas on ikka vaja kuulutustööd edasi teha. Aastal 1943, sõja haripunktis, teatati kahe uue kooli rajamisest. Üht neist nimetatakse praegu teokraatlikuks teenistuskooliks ning see oli kavandatud kõikide koguduste jaoks, et õpetada tunnistajaid kuulutama ja uusi jüngreid tegema. Teine – Vahitorni ühingu Gileadi piiblikool – oli mõeldud misjonäridele, kes pidid hakkama välismaal kuulutustööd edendama. Sõja lõppedes olid tõelised kristlased valmis uue hooga tegutsema.

10. Kuidas oli 2003. aasta jooksul näha Jehoova rahva innukust?

10 Neist koolidest on olnud palju kasu. Teokraatlikus koolis on saanud väljaõpet noored ja vanad, lapsevanemad ja lapsed, isegi põdura tervisega inimesed, kes kõik on osalenud ja osalevad edasi Jeesuse suure ülesande täitmises (Laul 148:12, 13; Joel 3:1, 2). Eelmisel aastal oli iga kuu keskmiselt 825 185 kuulutajat ajutiselt või pidevalt pioneerteenistuses, näidates nii, et nad tajuvad aja pakilisust. 2003. aasta jooksul rääkisid Jehoova tunnistajad teistele inimestele head sõnumit Kuningriigist 1 234 796 477 tundi. Jehoova on kindlasti rahul oma rahva innukusega.

Välismaistel põldudel

11., 12. Millised näited toovad esile misjonäride tubli teenistuse?

11 Aastate jooksul on Gileadi kooli lõpetajad ja ka teenistusväljaõppe kooli lõpetajad suurepärast tööd teinud. Näiteks Brasiilias oli aastal 1945, mil sinna saabusid esimesed misjonärid, alla 400 kuulutaja. Need ja hiljem tulnud misjonärid on teinud kõvasti tööd koos innukate Brasiilia vendadega ning Jehoova on nende pingutusi rikkalikult õnnistanud. Tunnistajatel, kes mäletavad neid algusaegu, on kindlasti suur rõõm teada, et 2003. aastal oli Brasiilias uus kuulutajate kõrgarv 607 362.

12 Mõelgem ka Jaapanile. Enne Teist maailmasõda oli sel maal umbes 100 Kuningriigi kuulutajat. Sõja ajal jäi neid jõhkra tagakiusamise tõttu järjest vähemaks ning sõja lõppedes olid vaid mõned üksikud tunnistajad vaimselt ja füüsiliselt elus (Õpetussõnad 10:9). Need vähesed silmapaistvad laitmatuse säilitajad olid kindlasti ülirõõmsad, kui aastal 1949 saabus Gileadi koolist 13 misjonäri. Misjonärid kiindusid kiiresti entusiastlikesse ja külalislahketesse Jaapani vendadesse. Rohkem kui 50 aastat hiljem, aastal 2003, oli Jaapanis kuulutajate kõrgarv 217 508! Jehoova on selle maa rahvast tõesti rikkalikult õnnistanud. Sarnaseid aruandeid on tulnud ka paljudest teistest riikidest. Need, kes on saanud kuulutada välismaal, on aidanud väga palju kaasa hea sõnumi levikule. Aastal 2003 võis seda sõnumit kuulda 235 maal, saarel ja territooriumil üle kogu maailma. Suur rahvahulk tuleb tõepoolest „kõigist ... rahvaist”.

„Kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja ... keeltest”

13., 14. Kuidas Jehoova näitas, et head sõnumit tuleks kuulutada „kõigis ... keeltes”?

13 Esimene ülestähendatud ime pärast jüngrite võidmist püha vaimuga aastal 33 m.a.j oli see, et nad hakkasid rääkima kokkutulnud rahvahulkadele erinevates keeltes. Kõik, kes neid kuulsid, oskasid ilmselt ka mingit rahvusvahelist keelt, näiteks kreeka keelt. Kuna nad olid „jumalakartlikud mehed”, said nad tõenäoliselt aru ka heebreakeelsest templiteenistusest. Ent nad olid väga liigutatud, kui kuulsid head sõnumit oma emakeeles (Apostlite teod 2:5, 7–12).

14 Ka tänapäeval kuulutatakse paljudes keeltes. Oli ennustatud, et suur rahvahulk ei tule välja mitte ainult rahvaist, vaid ka ’rahvahõimudest, suguharudest ja keeltest’. Sellega on kooskõlas Jehoova ennustus Sakarja kaudu: „Kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!” ” (Sakarja 8:23, meie kursiiv). Ehkki Jehoova tunnistajad ei suuda tänapäeval ime läbi teisi keeli rääkida, teavad nad, kui tähtis on õpetada inimesi nende omas keeles.

15., 16. Kuidas on misjonärid ja ka teised võtnud vastu ülesande kuulutada kohalikes keeltes?

15 Tänapäeval on üsna vähe keeli, mida laialdaselt räägitakse. Sellised on näiteks inglise, prantsuse või hispaania keel. Tunnistajad, kes on läinud teenima teistesse maadesse, püüavad aga õppida kohalikku keelt, et aidata head sõnumit vastu võtta neil, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM). Keele õppimine võib olla raske. Kui näiteks Vaikse ookeani lõunaosas asuvas Tuvalus oli vendadel vaja väljaandeid kohalikus keeles, otsustas üks misjonär tõlkimistööga algust teha. Kuna tuvalu keeles polnud olemas ühtki sõnaraamatut, hakkas ta seda koostama. Peagi anti selles keeles välja raamat „Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal”. * Kui misjonärid jõudsid Curaçao saarele, polnud kohalikus papiamento keeles olemas ei piiblilist kirjandust ega ka sõnaraamatut. Lisaks oli palju erimeelsusi selles suhtes, kuidas seda keelt peaks üldse kirjutama. Siiski anti umbes kaks aastat pärast esimeste misjonäride saabumist välja esimene kristlik piiblitraktaat selles keeles. Nüüd on papiamento keel nende 133 keele hulgas, milles „Vahitorn” ilmub samal ajal ingliskeelsega.

16 Namiibias polnud esimestel misjonäridel abiks ühtegi kohalikku tunnistajat, kes oleks aidanud neil tõlkida. Lisaks sellele puudusid ühes kohalikus keeles, nimelt nama keeles, sõnad mõistete jaoks, mis meie väljaannetes on tavalised, näiteks sõna „täiuslik”. Üks misjonär kirjutab: „Tõlkimisel kasutasin peamiselt kooliõpetajate abi, kes uurisid Piiblit. Kuna nad veel ei tundnud eriti hästi tõde, pidin kindlaks tegema, et kõik laused saaksid õigesti tõlgitud.” Siiski tõlgiti traktaat „Elu uues maailmas” nelja Namiibia keelde. Praegu ilmub „Vahitorn” korrapäraselt ambo ja ndonga keeles.

17., 18. Milliseid raskevõitu ülesandeid võetakse vastu Mehhikos ja mujal?

17 Mehhikos räägitakse peamiselt hispaania keelt. Enne hispaanlaste saabumist oli seal kasutusel aga palju keeli ja mõningaid neist räägitakse siiamaani. Jehoova tunnistajate kirjandust antakse praegu välja seitsmes Mehhiko keeles ja lisaks veel mehhiko viipekeeles. Maajakeelne „Meie Kuningriigiteenistus” oli esimene regulaarselt ilmuv väljaanne Ameerika indiaanikeeltes. Mehhiko 572 530 kuningriigikuulutaja hulgas on tuhandeid maajasid, asteeke ja muude indiaanirahvaste esindajaid.

18 Viimasel ajal on paljudel inimestel tulnud välismaale põgeneda või majanduslikel põhjustel teise riiki kolida. Seepärast on paljudes riikides nüüd üsna suured võõrkeelsed põllud. Jehoova tunnistajad püüavad ka sisserändajatele kuulutada. Näiteks Itaalias on kogudusi ja gruppe 22 keeles peale itaalia keele. Et aidata vendadel teha kuulutustööd võõrkeelsel põllul, korraldati seal hiljuti kursusi, et õpetada 16 keelt, kaasa arvatud itaalia viipekeelt. Paljudes teistes maades teevad Jehoova tunnistajad samasuguseid pingutusi, et jõuda sisserändajate suurte kogukondadeni. Jehoova abiga tuleb suur rahvahulk välja tõepoolest paljudest-paljudest keeltest.

„Üle kogu ilmamaa”

19., 20. Millised Pauluse sõnad lähevad tänapäeval tähelepanuväärselt täide? Selgita.

19 Apostel Paulus kirjutas esimesel sajandil: „Kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!” ” (Roomlastele 10:18). Kui see oli nii esimesel sajandil, kui palju enam siis tänapäeval! Miljonid inimesed – ilmselt rohkem kui kunagi varem ajaloo jooksul – ütlevad nüüd: „Ma tänan Jehoovat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus!” (Laul 34:2).

20 Pealegi pole töö praegu aeglustumas. Kuningriigi kuulutajate arv kasvab pidevalt. Kuulutustööks kasutatakse järjest rohkem aega. Tehakse miljoneid korduskülastusi ja juhatatakse sadu tuhandeid piibliuurimisi. Ikka veel leidub huvilisi. Eelmisel aastal käis Jeesuse surma mälestusõhtul 16 097 622 inimest, mis on uus kõrgarv. On selge, et teha on veel palju tööd. Jäljendagem edaspidigi nende vendade kindlat laitmatust, kes on pidanud vastu ägedale tagakiusamisele. Ja olgem sama innukad nagu need vennad, kes alates aastast 1919 on andnud end Jehoova teenistusse. Toimigem aina laulukirjutaja sõnade kohaselt: „Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat! Halleluuja!” (Laul 150:6).

[Allmärkused]

^ lõik 7 Vaata aastaaruannet selle ajakirja lehekülgedel 18–21.

^ lõik 15 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

Kas sa oskad selgitada?

• Milline ülesanne seisis kristlaste ees aastal 1919 ja miks tundus see tohutult suur?

• Keda koguti kuulutustööd toetama?

• Mida on korda saatnud misjonärid ja teised, kes kuulutavad välismaisel põllul?

• Mis tõestab sulle, et Jehoova õnnistab tänapäeval oma rahva tööd?

[Küsimused]

[Teabegraafika lk 18–21]

JEHOOVA TUNNISTAJATE 2003. TEENISTUSAASTA ÜLEMAAILMNE ARUANNE

(Vt aastaköidet.)

[Pildid lk 14, 15]

Teise maailmasõja kaos ei pannud kristlasi kahtlema, kas head sõnumit on ikka vaja kuulutada

[Allikaviide]

Plahvatus: U.S. Navy photo; teised: U.S. Coast Guard photo

[Pildid lk 16, 17]

Suur rahvahulk tuleb kõigist suguharudest ja keeltest