Apostlite teod 6:1–15

6  Neil päevil, kui jüngrite arv kasvas, hakkasid kreeka keelt kõnelevad juudid nurisema heebrea keelt kõnelevate juutide vastu, sest igapäevases toidujagamises ei arvestatud nende leskedega*.+  Need kaksteist kutsusid siis jüngrid enda juurde ja ütlesid: „Pole õige, et me jätame Jumala sõna kõrvale ja keskendume toidujagamisele.+  Vennad, valige enda seast seitse meest, kel on hea maine+ ning kes on täis püha vaimu ja tarkust,+ et me võiksime määrata nemad seda vajalikku tööd tegema.+  Meie aga keskendume* palvetamisele ja Jumala sõna õpetamisele.”+  See mõte meeldis kõigile ja nad valisid Stefanose, mehe, kes oli täis usku ja püha vaimu,+ samuti Filippuse,+ Prokorose, Nikanori, Timoni, Parmenase ja Nikolaose, Antiookiast pärit proselüüdi.  Nad tõid need mehed apostlite ette, kes panid pärast palvetamist oma käed nende peale.+  Jumala sõna levis+ ja jüngrite arv Jeruusalemmas kasvas kiiresti.+ Ka suur hulk preestreid võttis selle usu vastu*.+  Stefanos, kellel oli Jumala soosing ja kes oli täis tema väge,* tegi rahva seas suuri imesid ja tunnustähti.  Aga siis hakkasid mõned mehed niinimetatud vabakslastute sünagoogist koos küreenelaste ja aleksandrialaste ning Kiliikiast ja Aasiast pärit meestega Stefanosega vaidlema. 10  Ent nad ei suutnud seista vastu tarkusele ja pühale vaimule, mis teda juhtisid*.+ 11  Siis veensid nad salaja mehi ütlema: „Me oleme kuulnud teda teotamas Moosest ja Jumalat.”+ 12  Nad kihutasid rahva, vanemad ja kirjatundjad tema vastu üles ning tulid ootamatult tema juurde, võtsid ta jõuga kinni ja viisid sanhedrini ette. 13  Nad tõid sinna valetunnistajad, kes ütlesid: „See inimene ei lakka rääkimast selle püha paiga ja Moosese seaduse vastu.+ 14  Me oleme kuulnud teda ütlevat, et naatsaretlane Jeesus lammutab selle püha paiga+ ja muudab ära kombed, mis Mooses meile on pärandanud.” 15  Kui siis kõik sanhedriniliikmed teda üksisilmi vaatasid, nägid nad, et ta pale on otsekui ingli pale.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „jäeti nende lesed kahe silma vahele”.
Võib tõlkida ka „pühendume”.
Sõna-sõnalt „sai kuulekaks usule”.
Sõna-sõnalt „täis armu ja väge”.
Sõna-sõnalt „millega ta rääkis”.

Kommentaarid

kreeka keelt kõnelevate juutidega. Sõna-sõnalt „hellenistidega”. Tõenäoliselt oli tegu juutidega, kes rääkisid pigem kreeka kui heebrea keelt ja kes olid Jeruusalemma tulnud Rooma impeeriumi eri osadest. Tekstis Ap 6:1 käib see väljend kristlaste kohta, tekstis Ap 9:29 aga, nagu näitab kontekst, kreeka keelt kõnelevate juutide kohta, kes polnud Jeesuse jüngrid. Jeruusalemmast Ofeli künkalt leitud Theodotose raidkivitahvel kinnitab, et Jeruusalemma tuli palju kreeka keelt kõnelevaid juute. (Vt Ap 6:1 kommentaari.)

heebrea keeles. Piibli kreekakeelses osas öeldakse, et heebrea keel oli juutide seas kõneldav keel (Joh 19:13, 17, 20; Ap 21:40; 22:2; Ilm 9:11; 16:16), samuti pöördus ülesäratatud Jeesus selles keeles Sauluse poole (Ap 26:14, 15). Tekstis Ap 6:1 räägitakse heebrea keelt kõnelevatest juutidest ja kreeka keelt kõnelevatest juutidest. Ehkki mõned õpetlased arvavad, et neis kohtades oleks pidanud heebrea keele asemel olema aramea keel, on alust arvata, et mõeldi siiski heebrea keelt. Näiteks arst Luukas ütles, et Paulus pöördus Jeruusalemma elanike poole heebrea keeles. Need olid inimesed, kes uurisid iga päev heebrea keeles Moosese seadust. Lisaks on Surnumere kirjarullide seas palju heebreakeelseid pühakirja- ja ka muid tekste, mis näitab, et seda keelt kasutati igapäevaselt. Vähem on arameakeelseid fragmente, mis näitab, et ka seda keelt kasutati. Seega on väga ebatõenäoline, et kui piiblikirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad tegelikult aramea või süüria keelt. (Ap 21:40; 22:2; vrd Ap 26:14.) Piibli heebreakeelses osas on tehtud vahet aramea ja juudi keele vahel. (2Ku 18:26.) Ja kui 1. sajandi juudi ajaloolane Josephus räägib samast piiblijutustusest, eristab ta samuti neid keeli. („Juudi muinsused”, X kd, 1. ptk, lõik 2.) On tõsi, et heebrea ja aramea keeles on sarnaseid sõnu, ja on võimalik, et mõned heebrea sõnad pärinevad aramea keelest. Pole aga põhjust arvata, et kui piibli kreekakeelse osa kirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad aramea keelt.

keskendume toidujagamisele. Võib tõlkida ka „teenime toidulauas”, „hoolitseme toidulaudade eest”. Verbi diakonéo kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:1 ja Lu 8:3 kommentaari.)

toetasid teda ja apostleid. Võib tõlkida ka „teenisid neid”, „aitasid neid”. Kreeka sõna diakonéo võib viidata teiste igapäevaste vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks toiduhankimisele, söögivalmistamisele ja serveerimisele. Sedalaadi tähenduses on see tekstides Lu 10:40 („toimetused”), Lu 12:37 („teenib”), Lu 17:8 („teeni”) ja Ap 6:2 („toidujagamisele”), kuid see võib viidata mistahes viisil kellegi teenimisele. Selles salmis kirjeldatakse, kuidas 2. ja 3. salmis mainitud naised toetasid Jeesust ja apostleid, aidates neil täita Jumalalt saadud ülesannet. Nõnda tehes ülistasid need naised Jumalat. Jumal näitas oma tänu nii, et lasi selle seiga piiblisse talletada, et kõik tulevased põlved võiksid lugeda nende lahkusest ja heldekäelisusest. (Õp 19:17; Heb 6:10.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka naiste kohta, kellest on juttu tekstides Mt 27:55 ja Mr 15:41. (Vt Lu 22:26 kommentaari, kus selgitatakse nimisõna diákonos.)

kreeka keelt kõnelevad juudid. Sõna-sõnalt „hellenistid”. Kreeka sõna hellenistés ei leidu ei kreeka ega hellenistlikus juudi kirjanduses. Kontekst annab aga alust tõlkida seda fraasiga „kreeka keelt kõnelevad juudid”. Sama vaste on ka paljudes sõnaraamatutes. Tol ajal olid kõik Jeruusalemmas elavad kristlased kas juudid või proselüüdid, ka need, kes kõnelesid kreeka keelt. (Ap 10:28, 35, 44–48.) Siin vastandatakse kreeka keelt kõnelevaid juute heebrea keelt kõnelevatele juutidele (kreekakeelses algtekstis sõna-sõnalt „heebrealased”; mitmusevorm sõnast ebraíos „heebrealane”). Hellenistid olid seega juudid, kes suhtlesid omavahel kreeka keeles ja kes olid tulnud Jeruusalemma Rooma impeeriumi eri osadest, võib-olla ka Dekapolisest. Heebrea keelt kõnelevad juudid olid aga tõenäoliselt pärit Juudamaalt ja Galileast. Need kaks rühma juudikristlasi olid mõnevõrra erineva kultuuritaustaga. (Vt Ap 9:29 kommentaari.)

heebrea keelt kõnelevate juutide. Sõna-sõnalt „heebrealaste”. Kreeka sõna ebraíos (ainsuses) tähendab iisraellast, heebrealast. (2Ko 11:22; Flp 3:5.) Siin salmis mõeldakse sellega aga heebrea keelt kõnelevaid juudikristlasi vastandina kreeka keelt kõnelevatele juudikristlastele. (Vt selle salmi kommentaari kreeka keelt kõnelevad juudid ja Joh 5:2 kommentaari.)

toidujagamises. Võib tõlkida ka „abiandmises”. Kr diakonía (teenistus, abi, teenimine, toetamine). Nimisõna diakonía kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:2 ja Lu 8:3 kommentaari.)

toidujagamises. Võib tõlkida ka „abiandmises”. Kr diakonía (teenistus, abi, teenimine, toetamine). Nimisõna diakonía kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:2 ja Lu 8:3 kommentaari.)

toetasid teda ja apostleid. Võib tõlkida ka „teenisid neid”, „aitasid neid”. Kreeka sõna diakonéo võib viidata teiste igapäevaste vajaduste eest hoolitsemisele, näiteks toiduhankimisele, söögivalmistamisele ja serveerimisele. Sedalaadi tähenduses on see tekstides Lu 10:40 („toimetused”), Lu 12:37 („teenib”), Lu 17:8 („teeni”) ja Ap 6:2 („toidujagamisele”), kuid see võib viidata mistahes viisil kellegi teenimisele. Selles salmis kirjeldatakse, kuidas 2. ja 3. salmis mainitud naised toetasid Jeesust ja apostleid, aidates neil täita Jumalalt saadud ülesannet. Nõnda tehes ülistasid need naised Jumalat. Jumal näitas oma tänu nii, et lasi selle seiga piiblisse talletada, et kõik tulevased põlved võiksid lugeda nende lahkusest ja heldekäelisusest. (Õp 19:17; Heb 6:10.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka naiste kohta, kellest on juttu tekstides Mt 27:55 ja Mr 15:41. (Vt Lu 22:26 kommentaari, kus selgitatakse nimisõna diákonos.)

õige. Sõna-sõnalt „meeldiv”. Kui apostlid oleksid Jumala sõna kõrvale jätnud ja keskendunud toidujagamisele, poleks see olnud meelt mööda ei Jumalale ega apostlitele endile. (Ap 6:4.)

keskendume toidujagamisele. Võib tõlkida ka „teenime toidulauas”, „hoolitseme toidulaudade eest”. Verbi diakonéo kasutamine sellises kontekstis näitab, et kristliku teenistuse hulka kuulub puudustkannatavate usukaaslaste aitamine. (Vt Ap 6:1 ja Lu 8:3 kommentaari.)

kel on hea maine. Võib tõlkida ka „kes on sobivaks tunnistatud”. Siin esineb kreeka verbi martyréo (tunnistust andma) passiivivorm. Need mehed pidid olema usaldusväärsed, sest peale toidujagamise tuli neil tegeleda ka rahaga, osta toitu ja hoida raamatupidamist korras. Samuti pidid nad olema täis püha vaimu ja tarkust, mis tähendab, et nende elust pidi olema näha, et neid juhib püha vaim ja jumalik tarkus. Lahendamist vajas delikaatne küsimus. Kuna koguduses oli juba probleeme ja lahkarvamusi, oli tähtis, et asjaga tegeleksid kogenud, tasakaalukad, taktitundelised mehed. Üks valitutest oli Stefanos, kelle kaitsekõnest sanhedrini ees ilmneb, et ta vastas igati neile nõuetele. (Ap 7:2–53.)

Jumala sõna õpetamisele. Võib tõlkida ka „sõna teenimisele”. Siin esineb sama kreeka sõna (diakonía), mis on ka tekstis Ap 6:1. Seega räägitakse neis salmides kahest kristliku teenistuse valdkonnast: sellest, et puudustkannatavatele usukaaslastele tuleb erapooletult toiduabi anda, ja vaimse toidu andmisest. Apostlid mõistsid, et neil poleks õige pühendada oma aega toidujagamisele, selle asemel et palvetamise, pühakirja uurimise, õpetamise ja karjasetöö kaudu kogudusele vaimset toitu anda. Samas teadsid nad, et vaeste lesknaiste eest hoolitsemine on kristliku teenistuse lahutamatu osa. Hiljem kirjutas Jaakobus, et õige jumalateenimine tähendab muu hulgas seda, et tuleb hoolitseda orbude ja lesknaiste eest nende raskustes. (Jk 1:27.) Apostlid hoidsid aga meeles oma tähtsaimat kohustust hoolitseda kõigi jüngrite, sealhulgas lesknaiste vaimse toidulaua eest.

hakati Jumala juhtimisel nimetama. Enamik piiblitõlkeid ütleb lihtsalt „hakati nimetama” või „hüüti”. Ent kreeka keeles pole siin kasutatud sõna, mida tavaliselt tõlgitakse vastetega „nimetama” või „hüüdma”. (Mt 1:16; 2:23; Mr 11:17; Lu 1:32, 60; Ap 1:12, 19.) Siin esineb verb chrematízo ning kõigis üheksas kohas, kus see leidub, on kasutatud seda seoses millegagi, mis lähtub Jumalalt. (Mt 2:12, 22; Lu 2:26; Ap 10:22; 11:26; Ro 7:3; Heb 8:5; 11:7; 12:25.) Näiteks tekstis Ap 10:22 esineb see koos fraasiga „püha ingli kaudu” ning tekstides Mt 2:12 ja 22 on seda kasutatud seoses Jumala antud unenägudega. Tekstis Ro 11:4 esineb nimisõna chrematismós, millele sõnastikud ja piiblitõlked annavad selliseid vasteid nagu „Jumala vastus” ja „Jumala kostus”. On võimalik, et Jehoova käskis Saulusel ja Barnabasel võtta kasutusele nimetuse „kristlased”. On ka väidetud, et see oli põlastav nimetus, mille lasid käibele Antiookia mittejuudid. Viimane pole ilmselt tõsi, sest verb chrematízo näitab selgelt, et mängus oli Jumala käsi. Pole usutav, et juudidki oleksid hakanud Jeesuse jüngreid kristlasteks ehk heebreapäraselt messianistideks nimetama. Juudid ei pidanud Jeesust messiaks ehk kristuseks, seega poleks nad isegi vihjamisi möönnud, et Jeesus on Jumala võitu.

kristlasteks. Kr christianós (kristuse järelkäija). See tuleb sõnast christós (kristus, võitu) ning esineb piiblis vaid kolm korda. (Ap 11:26; 26:28; 1Pe 4:16.) Kristlased on need, kes järgivad Kristuse kui Jehoova võitu eeskuju ja õpetusi. (Lu 2:26; 4:18.) Nimetus „kristlased” võeti Jumala juhtimisel kasutusele juba 44. aasta kandis, kui toimus kõnesoleva salmi tegevus. Paistab, et see nimetus läks laialt käibele, sest kui Paulus oli 58. aasta paiku kuningas Herodes Agrippa II ees, oli too kursis, kes kristlased on. (Ap 26:28.) Ajaloolase Tacituse tekstidest on näha, et 64. aasta paiku oli nimetus „kristlane” Roomas käibel. Millalgi aastail 62–64 kirjutas Peetrus oma esimese kirja kristlastele, kes asusid hajali kogu Rooma impeeriumis, ning selleks ajaks oli nimetus „kristlane” laialt tuntud. (1Pe 1:1, 2; 4:16.) See Jumala juhtimisel saadud nimetus eristas Jeesuse järelkäijaid kõigist teistest ning neid ei peetud enam judaismi sektiks.

Pisiidia Antiookiasse. Linn Rooma provintsis Galaatias. See asus Früügia ja Pisiidia piiril, seega võidi seda eri aegadel pidada emma-kumma osaks. Selle linna varemed on Türgis Yalvaçi linna lähedal. Pisiidia Antiookiat mainitakse veel tekstides Ap 14:19 ja 21. Teekond Vahemere-äärsest Pergest Pisiidia Antiookiasse oli üsna vaevarikas, kuna viimane asus umbes 1100 m kõrgusel merepinnast (vt lisa B13) ja sealsetes mäekurudes passisid bandiidid. Pisiidia Antiookiat ei tohiks segi ajada Süüria Antiookiaga. (Ap 6:5; 11:19; 13:1; 14:26; 15:22; 18:22.) Enamik Apostlite tegude raamatus olevaid viiteid Antiookiale käivadki Süüria Antiookia kohta.

Stefanose, ... Filippuse, Prokorose, Nikanori, Timoni, Parmenase ja Nikolaose. Kõik need on kreeka nimed, mistõttu võib arvata, et apostlid valisid kõigi Jeruusalemma koguduse tublide meeste hulgast välja just kreeka keelt kõnelevad juudid või proselüüdid. Ent kuna ainult Nikolaos öeldakse olevat Antiookiast pärit proselüüdi, on võimalik, et ta oli nende meeste hulgas ainuke mittejuut. Kreeka nimed olid juutide seas tavalised. Siiski näib, et apostlitest koosnev juhtiv kogu ei teinud oma valikut huupi, vaid võttis arvesse kreeka keelt kõnelevate juutide tundeid. (Ap 6:1–6.)

Antiookiast. See on piiblis esimene koht, kus seda linna mainitakse. Antiookia asus umbes 500 km Jeruusalemmast põhja pool. Aastal 64 e.m.a sai see Rooma provintsi Süüria pealinnaks ning 1. sajandiks oli sellest saanud Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Antiookia oli väga ilus linn ning sel oli tohutu poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju. Samas oli see kurikuulus oma kõlvatuse poolest. Antiookias oli suur juutide kogukond, kes väidetavalt pööras suure hulga kreeka keelt kõnelevaid elanikke juudi usku. Üks neist pöördunuist oli Nikolaos, kellest hiljem sai kristlane. Barnabas ja Paulus olid Antiookias aasta aega ja õpetasid rahvast. Samuti alustas Paulus sealt oma misjonireise. „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap 11:26; vt kommentaare.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga, mida on mainitud tekstis Ap 13:14. (Vt Ap 13:14 kommentaari ja lisa B13.)

panid ... oma käed nende peale. Piibli heebreakeelses osas on räägitud nii inimestele kui ka loomadele käte pealepanemisest ning sel on eri tähendusi. (1Mo 48:14; 3Mo 16:21; 24:14.) Inimeste peale pandi käed tavaliselt selleks, et tunnustada nende positsiooni või määrata nad mingisse ametisse. (4Mo 8:10.) Näiteks pani Mooses käed Joosua peale, et tunnustada teda oma mantlipärijana. Seepeale sai Joosua täis tarkuse vaimu, nii et ta oli suuteline Iisraeli rahvast juhtima. (5Mo 34:9.) Tekstis Ap 6:6 öeldakse, et apostlid panid käed meeste peale, kelle nad määrasid vastutusrikkasse ametisse. Nad tegid seda pärast palvetamist, mis näitab, et nad soovisid järgida Jumala juhatust. Hiljem määras koguduse vanematekogu käte pealepanemisega ametisse ka Timoteose. (1Ti 4:14.) Timoteosel omakorda oli voli määrata käte pealepanemisega ametisse teisi, kuid ainult pärast seda, kui ta oli veendunud, et nad vastavad nõuetele. (1Ti 5:22.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

vabakslastute sünagoogist. Mõeldakse rühma juute või proselüüte, kes kogunesid selleks, et üheskoos palvetada ja pühakirja lugeda. Arvatavasti oli tegu roomlaste vabaks lastud vangide või orjadega.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

vanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.

ingleid. Võib tõlkida ka „sõnumitoojaid”. Kreeka sõna ángelos ja sellele vastav heebrea sõna maláh esinevad piiblis kokku ligi 400 korda. Mõlemad tähendavad sõna-sõnalt „sõnumitooja, käskjalg”. Kui mõeldakse vaimolendist sõnumitoojat, on tõlkevasteks „ingel”, aga kui mõeldakse inimesi, on vasteteks „käskjalg”, „saadik”. Harilikult selgub kontekstist, kumba mõeldakse, aga kui ei selgu ja mõlemad variandid on võimalikud, on teine tõlkevaste pandud sageli allmärkusesse. (1Mo 16:7; 32:3; Ii 4:18, allm; 33:23, allm; Kog 5:6, allm; Jes 63:9, allm; Mt 1:20; Jk 2:25; Ilm 22:8; vt „Sõnaseletusi”.) Kui Ilmutusraamatus on kreeka sõnaga ángelos mõeldud inimesi, on see tõlgitud vastega „saadik”. (Ilm 2:1, 8, 12, 18; 3:1, 7, 14.)

otsekui ingli pale. Nii heebrea kui ka kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „ingel”, tähendab sõnumitoojat. (Vt Joh 1:51 kommentaari.) Inglid on Jumala sõnumitoojad ning nad on kartmatud ja täis rahu, sest nad on veendunud, et Jumal on nendega. Stefanose näost õhkus Jumala sõnumitooja rahu. Sealt puudus igasugune süütunne. Tema näoilmest oli selgelt näha veendumust, et auhiilguse Jumal on temaga. (Ap 7:2.)

Pildid ja videod

Theodotose raidkivitahvel
Theodotose raidkivitahvel

Fotol on lubjakivitahvel mõõtudega 72 × 42 cm, mis on tuntud kui Theodotose raidkivitahvel ja mis leiti 20. sajandi alguses Jeruusalemmast Ofeli künkalt. Sellel on kreekakeelne tekst, mis räägib Theodotosest, preestrist, kes „ehitas sünagoogi toora lugemiseks ja käskude õpetamiseks”. Tahvel on tehtud millalgi enne Jeruusalemma hävitamist aastal 70 ning see kinnitab, et 1. sajandil elas Jeruusalemmas kreeka keelt kõnelevaid juute. (Ap 6:1.) Arvatakse, et sünagoog, millele sellel tahvlil viidatakse, ongi niinimetatud vabakslastute sünagoog, mida on mainitud tekstis Ap 6:9. Tahvlil nimetatakse Theodotost, samuti tema isa ja vanaisa sünagoogi ülemaks (kr archisynágogos). See tiitel esineb piibli kreekakeelses osas mitu korda. (Mr 5:35; Lu 8:49; Ap 13:15; 18:8, 17.) Samuti öeldakse tahvlil, et Theodotos ehitas ruumid võõrsilt tulnud külaliste majutamiseks. Tõenäoliselt peatusid seal ka need juudid, kes tulid eri paigust Jeruusalemma pühi pidama. (Ap 2:5.)

Süüria Antiookia
Süüria Antiookia

Fotol on Antakya linn tänapäeva Türgis. Kunagi asus siin Antiookia, Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil olevat see olnud Rooma impeeriumi suuruselt kolmas linn Rooma ja Aleksandria järel. Seal võis olla isegi üle 250 000 elaniku. Pärast seda, kui Stefanos Jeruusalemmas hukati, hakati Jeesuse jüngreid ägedalt taga kiusama ja osa neist tuli Antiookiasse. Nad kuulutasid head sõnumit kreeka keelt kõnelevatele inimestele, kellest suur hulk sai usklikuks. (Ap 11:19–21.) Apostel Paulus alustas Antiookiast oma misjonireise. „Antiookia oli esimene koht, kus jüngreid hakati Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks.” (Ap 11:26.) Süüria Antiookiat ei tohiks segi ajada Pisiidia Antiookiaga (Kesk-Türgis), mida on mainitud tekstides Ap 13:14; 14:19, 21 ja 2Ti 3:11.