’Päästa ennast ja need, kes sind kuulevad’

„Pane tähele iseennast ja õpetust; ... kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad.” (1. TIMOTEOSELE 4:16)

1., 2. Mis ajendab tõsikristlasi oma elupäästvat tööd jätkama?

ÜHES Tai põhjaosa kauges külas üritab üks Jehoova tunnistajatest abielupaar rakendada oma vastomandatud keeleoskust mägisuguharu liikmetega kõneldes. Et külaelanikele Jumala Kuningriigi head sõnumit jagada, asus see abielupaar hiljuti lahu keelt õppima.

² „On raske kirjeldada seda rõõmu ja rahulolu, mida me nende huvitavate inimeste seas töötades kogeme,” kõneleb mees. „Tunneme, et osaleme tõepoolest Ilmutuse 14:6, 7 täitumises, kui kuulutame armuõpetust „kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele”. Vähe on neid ääremaid, kus hea sõnum pole veel kanda kinnitanud, ja see on kahtlemata üks neist. Meil kipub olema rohkem piibliuurimisi, kui me suudame läbi viia.” (Meie kursiiv.) Kindlasti loodab see abielupaar lisaks endile päästa ka need, kes neid kuulevad. Kas mitte meie kõik, kes me oleme kristlased, ei looda sedasama?

„Pane tähele iseennast”

3. Mida me peame kõigepealt tegema, et teisi päästa?

³ Apostel Pauluse nõuanne Timoteosele ’panna tähele iseennast ja õpetust’ käib kõigi kristlaste kohta (1. Timoteosele 4:16). Et aidata teistel päästet saada, tuleb meil tõepoolest kõigepealt iseennast tähele panna. Kuidas me saame seda teha? Esiteks tuleb meil olla valvsad aja suhtes, milles me elame. Jeesus andis koondtundemärgi, et tema järelkäijad teaksid, millal on käes „maailmaajastu lõpetus”. Ent Jeesus ütles ka seda, et me ei tea, millal just  lõpp tuleb (Matteuse 24:3, 36). Kuidas me sellesse tõsiasja peaksime suhtuma?

4. a) Millise hoiaku me peaksime võtma sellele maailmakorrale veel jäänud aja suhtes? b) Millisest hoiakust me peaksime hoiduma?

⁴ Igaüks meist peaks endalt küsima: „Kas ma kasutan kogu seda aega, mis sellele maailmakorrale on jäänud, selleks, et päästa ennast ja neid, kes mind kuulevad? Või mõtlen ma: „Kuna me täpselt ei tea, millal lõpp tuleb, ei hakka ma end sellega vaevama.”?” Viimati mainitud hoiak on ohtlik. See satub otsesesse vastuollu Jeesuse manitsusega: „Olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (Matteuse 24:44). Kindlasti pole praegu aeg kaotada Jehoova teenistuses entusiasm ning otsida turvalisust ja rahuldustunnet sellest maailmast (Luuka 21:34–36).

5. Millist eeskuju andsid Jehoova tunnistajad, kes elasid enne Kristust?

⁵ Teine viis panna tähele iseennast on kristlastena ustavalt vastu pidada. Jumala teenijad pidasid möödunud aegadel vastu, ükskõik kas nad lootsid kohesele vabastusele või mitte. Toonud näiteid selliste enne Kristust elanud tunnistajate kohta nagu Aabel, Eenok, Noa, Aabraham ja Saara, märkis Paulus: „Need ... ei saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised maa peal.” Nad ei andnud  mingil moel järele soovile elada hõlbuelu, ka ei alistunud nad mitte mingisugusele neid ümbritsevale survele, vaid ootasid igatsusega ’tõotuste kättesaamist’ (Heebrealastele 11:13; 12:1).

6. Kuidas mõjutas esimese sajandi kristlaste eluviisi nende vaade päästele?

⁶ Esimese sajandi kristlased tundsid samuti endid selles maailmas „võõraina” (1. Peetruse 2:11). Ka pärast pääsemist Jeruusalemma hävingust aastal 70 m.a.j. ei lakanud tõsikristlased kuulutamast ega võtnud omaks ilmalikku eluviisi. Nad teadsid, et neid, kes jäävad ustavaks, ootab ees auline pääste. Tegelikult kirjutas apostel Johannes veel aastal 98 m.a.j.: „Maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17, 28).

7. Kuidas on Jehoova tunnistajad nüüdisajal vastupidavust ilmutanud?

⁷ Ka nüüdisaja Jehoova tunnistajad on olnud kristlikus töös vastupidavad, olgugi et neil on tulnud kogeda ägedat tagakiusamist. Kas nad on asjata vastu pidanud? Kindlasti mitte, sest Jeesus kinnitas meile: „Kes otsani vastu peab, see pääseb”, olgu siis tegemist selle vana maailmakorra või inimese praeguse elutee otsaga. Kui tuleb ülestõusmine, mäletab Jehoova kõiki oma ustavaid teenijaid, kes on surnud, ja annab neile tasu (Matteuse 24:13; Heebrealastele 6:10).

8. Kuidas me saame näidata, et me hindame möödunud aegade kristlaste vastupidavust?

⁸ Lisaks on meil hea meel, et möödunud aegade ustavad kristlased ei keskendunud vaid iseenda päästele. Meie, kes me oleme õppinud Jumala Kuningriiki tundma tänu nende pingutustele, oleme tänulikud, et nad vastupidavalt täitsid Jeesuse antud ülesannet: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Me saame ilmutada oma tänumeelt, kui kuulutame head sõnumit teistele, kes pole veel seda kuulnud, seni kui meil selleks võimalust on. Ent kuulutamine on vaid esimene jüngrite tegemise samm.

’Pane tähele õpetust’

9. Kuidas võib positiivne hoiak aidata meil alustada piibliuurimisi?

⁹ Meile antud ülesanne hõlmab lisaks kuulutamisele ka õpetamist. Jeesus tegi meile ülesandeks õpetada inimesi pidama kõike, mida ta on käskinud. Tõsi küll, paistab, et mõnel territooriumil on vähe neid, kes sooviksid Jehoovat tundma õppida. Ent kui me suhtume territooriumisse negatiivselt, võib see nõrgestada meie pingutusi alustada piibliuurimisi. Pioneer Yvette, kes töötas territooriumil, mida oli peetud viljatuks, pani tähele, et mujalttulnud, kel puudus selline negatiivne hoiak, alustasid koduseid piibliuurimisi. Hakanud olukorda positiivsemalt suhtuma, leidis ka Yvette inimesi, kes soovisid Piiblit uurida.

10. Mis on meie kui piibliõpetajate põhiroll?

¹⁰ Mõned kristlased võivad kõhelda, kas pakkuda huvitatutele piibliuurimist, sest nad arvavad, et nad pole pädevad uurimist juhatama. Muidugi on meie oskuste tase erisugune. Ent me ei pea olema ülimalt kogenud, et edukalt õpetada Jumala Sõna. Piibli puhas sõnum on vägev, ja Jeesus ütles, et lambasarnased inimesed tunnevad õige Karjase häält, kui nad seda kuulevad. Niisiis on meie ülesandeks lihtsalt anda Hea Karjase Jeesuse sõnum edasi nii selgelt, kui suudame (Johannese 10:4, 14).

11. Kuidas saad sa piibliõpilast tõhusamalt aidata?

¹¹ Kuidas sa saad Jeesuse sõnumit tõhusamalt edasi anda? Kõigepealt tutvu sellega, mida Piibel käsitletava teema kohta ütleb. Sa pead ainest ise aru saama, enne kui suudad seda teistele õpetada. Püüa ka hoida uurimise ajal väärikat, ent sõbralikku õhkkonda. Õpilased, sealhulgas päris väikesed lapsed, õpivad paremini, kui nad tunnevad end vabalt ja kui  õpetaja ilmutab nende vastu lugupidamist ja lahkust (Õpetussõnad 16:21).

12. Kuidas sa saad veenduda selles, et õpilane mõistab, mida sa talle õpetad?

¹² Sina kui õpetaja ei soovi esitada pelgalt fakte, mida õpilane mehaaniliselt kordama peaks. Aita tal õpitavast aru saada. Seda, kuidas õpilane sinu poolt öeldut mõistab, mõjutab nii tema haridus, elukogemused kui ka Piibli tundmine. Seepärast võiksid endalt küsida: „Kas ta mõistab uurimismaterjalis toodud kirjakohtade tähendust?” Võid meelitada ta jutukusele, kasutades küsimusi, millele ei saa vastata lihtsalt jah või ei, vaid mis eeldavad selgitust (Luuka 9:18–20). Teisest küljest on olemas õpilasi, kes pole varmad õpetajale küsimusi esitama. Seetõttu võivad nad edasi minna, ilma et nad õpitavast täielikult aru saaksid. Julgusta õpilast küsimusi esitama ning sulle ütlema, kui ta mõnest mõttest päris aru ei saa (Markuse 4:10; 9:32, 33).

13. Kuidas sa saad aidata õpilasel õpetajaks saada?

¹³ Piibliuurimist juhatades on üheks tähtsaks sihiks aidata õpilasel õpetajaks saada (Galaatlastele 6:6). Seda silmas pidades võiksid õppetunnist kokkuvõtet tehes paluda tal mingit mõtet lihtsate sõnadega selgitada, otsekui selgitaks ta seda kellelegi, kes seda esmakordselt kuuleb. Kui ta hiljem saab kõlblikuks teenistuses osalema, võid kutsuda teda endaga põlluteenistusse kaasa. Tõenäoliselt tunneb ta end sinuga koos töötades vabalt, sealjuures aitab see kogemus tal koguda enesekindlust, kuni ta on valmis omal käel teenistuses osalema.

Aita õpilasel Jehoovaga sõbraks saada

14. Mis on sinu kui õpetaja peamiseks sihiks ja mis aitab seda edukalt saavutada?

¹⁴ Iga kristliku õpetaja peamiseks sihiks on aidata õpilasel Jehoovaga sõprussidemed luua. Seda ei saa sa teha mitte üksnes oma sõnadega, vaid ka oma eeskujuga. Eeskuju najal õpetamine avaldab õpilaste südamele vägevat mõju. Tegelikult ütlevad teod rohkem kui sõnad, eriti kui see puudutab õpilases moraaliväärtuste kinnistamist ning teda innukusele õhutamist. Kui ta näeb, et sinu sõnad ja teod tulenevad headest suhetest Jehoovaga, võib ta saada tugevama ajendi arendada ka ise selliseid suhteid.

15. a) Miks on tähtis, et õpilane omandaks Jehoova teenimiseks õige motiivi? b) Kuidas sa saad aidata õpilasel jätkuvalt vaimselt edeneda?

¹⁵ Sa tahad, et õpilane teeniks Jehoovat armastusest, mitte vaid sellepärast, et ta ei soovi Harmagedoonis hukkuda. Aidates tal omandada sellist puhast motiivi, ehitad sa tulekindlatest materjalidest, mis tema usukatsetes vastu peavad (1. Korintlastele 3:10–15). Vale motiiv, näiteks kohatu soov sind ja teisi matkida, ei anna talle ei tugevust seista vastu ebakristlikele mõjudele ega vaprust teha seda, mis on õige. Pea meeles, et sa ei jää igavesti tema õpetajaks. Võimaluse korral võid julgustada teda Jumala Sõna iga päev lugedes ja selle üle mõtiskledes Jehoovaga veelgi lähedasemaks saama. Sel moel ammutab ta Piiblist ja Piiblil põhinevatest väljaannetest „tervete sõnade eeskuju” ka siis veel, kui sa enam ammu temaga ei uuri (2. Timoteosele 1:13).

16. Kuidas sa saad õpetada õpilast südamest palvetama?

¹⁶ Samuti võid sa aidata õpilasel Jehoovaga lähedasemaks saada, kui õpetad teda südamest palvetama. Kuidas sa saad seda teha? Ehk võiksid juhtida tema tähelepanu Jeesuse eeskujupalvele, samuti arvukatele kõigest südamest esitatud palvetele, mis on toodud Piiblis, näiteks lauludes (Laulud 17, 86, 143; Matteuse 6:9, 10). Lisaks, kui sinu õpilane kuuleb sind uurimise alguses ja lõpus palvetamas, tajub ta sinu tundeid Jehoova vastu. Seega peaks sinu palvetes alati kajastuma siirus ja avatus, aga ka vaimne ja emotsionaalne tasakaalukus.

Näe vaeva, et päästa oma lapsed

17. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel päästeteele jääda?

¹⁷ Muidugi on nende seas, keda me tahame  päästa, ka meie perekonnaliikmed. Suur osa kristlike vanemate lapsi on siirad ja „kindlad usus”. Teistel aga ehk pole tõde sügavale südamesse juurdunud (1. Peetruse 5:9; Efeslastele 3:17; Koloslastele 2:7). Paljud sellised noored lahkuvad kristlikult teelt, kui nad hakkavad jõudma või on juba jõudnud täiskasvanuikka. Mida sina kui lapsevanem saaksid teha, et seda nii kergesti ei juhtuks? Kõigepealt võid sa tegutseda selle nimel, et luua ülesehitav kodune atmosfäär. Hea perekonnaelu rajab aluse tervemeelsele suhtumisele autoriteeti, õigete väärtuste hindamisele ja õnnestavatele suhetele teistega (Heebrealastele 12:9). Seega võivad tihedad perekonnasidemed olla see taimelava, kus saab kasvada lapse sõprus Jehoovaga (Laul 22:11). Tugevad perekonnad korraldavad ühiseid ettevõtmisi ka juhul, kui vanematel tuleb selleks ohverdada aega, mida võiks kasutada enda hüvede taotlemiseks. Sel kombel saad sa enda eeskuju najal õpetada oma lapsi langetama elus õigeid otsuseid. Vanemad, kõige enam ei vaja teie lapsed teilt mitte materiaalseid hüvesid, vaid teid ennast – teie aega, energiat ja armastust. Kas te annate oma lastele seda?

18. Milliseid küsimusi tuleb vanematel aidata oma lastel lahendada?

¹⁸ Kristlikud vanemad ei tohi eales arvata, et nende lastest saavad automaatselt kristlased. Kogudusevanem ja viie lapse isa Daniel täheldab: „Vanemad peavad võtma aega, et aidata  hajutada kahtlusi, mis nende lastel kas koolis või mujal viibides vältimatult tekivad. Neil tuleb kannatlikult aidata oma lastel jõuda selgusele sellistes küsimustes nagu: kas me tõesti elame lõpuajal? Kas tõesti on olemas ainult üks õige usk? Miks ei ole see pealtnäha kena koolikaaslane hea seltsiline? Kas abielueelne seks on alati väär?” Vanemad, te võite loota Jehoovale, kes teie pingutusi õnnistab, sest ka tema on teie laste heakäekäigust huvitatud.

19. Miks on kõige parem, kui vanemad ise oma lastega uurivad?

¹⁹ Mis puutub omaenda lastega uurimisse, siis mõned vanemad tunnevad end küündimatuna seda tegema. Ent pole põhjust nõnda tunda, sest mitte kellelgi pole soodsamat võimalust sinu lapsi õpetada kui sinul endal (Efeslastele 6:4). Kui uurid koos oma lastega, on sul võimalik vahetult teada saada, mis on nende südames ja meeles. Kas nende mõtteavaldused tulevad südamest või on öeldud vaid vormitäiteks? Kas nad tõepoolest usuvad seda, mida nad õpivad? Kas Jehoova on neile reaalne isik? Neile ja teistele olulistele küsimustele võid sa saada vastuse vaid siis, kui sa ise koos oma lastega uurid (2. Timoteosele 1:5).

20. Kuidas saavad vanemad muuta perekondliku uurimise nauditavaks ja kasulikuks?

²⁰ Kuidas sa saad juba alustatud perekondlikku uurimisprogrammi jätkata? Kogudusevanem ning väikese poja ja tütre isa Joseph sõnab: „Nagu igasugune piibliuurimine, peaks perekondlik uurimine olema nauditav, selline, mida igaüks hea meelega ootab. Et me selleni oma peres jõuaksime, ei saa me aja suhtes liiga ranged olla. Meie uurimine võib kesta tunni, ent ka siis, kui see mõnikord kestab kõigest kümme minutit, on see ikkagi uurimine. Uurimisest on saanud lastele nädala tähtsündmus ka tänu sellele, et me mängime läbi stseene „Minu piiblilugude raamatust”. * Sellest tulenevad sügavad muljed ja kaasahaaratus on kaugelt tähtsamad kui läbivõetud lõikude hulk.”

21. Millal võiksid vanemad oma lapsi õpetada?

²¹ Muidugi ei saa te laste õpetamisel piirduda vaid vormikohaste uurimistega (5. Moosese 6:5–7). Algul mainitud tunnistaja Taist lausub: „Mul on elavalt meeles, kuidas isal oli tavaks võtta mind kaasa kuulutustööle koguduse territooriumi kaugematesse piirkondadesse, kuhu me sõitsime jalgratastel. Kahtlemata aitas meil langetada otsust astuda täisajalisse teenistusse meie vanemate hea eeskuju ja see, et nad meid mistahes oludes õpetasid. Ja ilmselt pole õppetunnid tühja jooksnud. Töötan ikka kuulutuspõllu äärealadel!”

22. Mis on selle tulemus, kui sa ’paned tähele ennast ja õpetust’?

²² Peagi – just õigel ajal – saabub päev, mil Jeesus tuleb viima täide Jumala kohtuotsust sellele maailmakorrale. See tähtsündmus jääb siis maailmaajalukku, ent Jehoova ustavad teenijad jätkavad ikka tema teenimist, pidades silmas igavest päästet. Kas ka sina loodad koos oma laste ja piibliõpilastega nende seas olla? Pea siis meeles: „Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad” (1. Timoteosele 4:16).

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Milline peaks olema meie hoiak, kuna me ei tea, millal täpselt Jumal kohut mõistab?

• Mil moel me saame ’panna tähele õpetust’?

• Kuidas sa saad aidata õpilasel Jehoovaga sõbraks saada?

• Miks on vanematel tähtis võtta oma laste õpetamiseks aega?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Väärikas ja sõbralikus õhkkonnas läheb õppimine paremini

[Pilt lk 18]

Kui mängida läbi selliseid piiblilugude stseene nagu näiteks Saalomoni kohtumõistmine kahe hooranaise üle, muutuvad perekondlikud piibliuurimised nauditavaks