Markuse evangeelium 9:1–50

9  Jeesus ütles neile veel: „Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui nad näevad, et Jumala kuningriik* oma väes on juba tulnud.”+ 2  Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ning viis nad kõrgele mäele, kus nad said omaette olla. Ta muudeti nende ees:+ 3  tema riided lõid hiilgama ja muutusid valgemaks, kui ükski pesupesija maa peal neid suudaks valgendada. 4  Samuti ilmusid sinna Eelija ja Mooses ning vestlesid Jeesusega. 5  Siis ütles Peetrus Jeesusele: „Rabi, meil on siin hea olla. Las me püstitame kolm telki*: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” 6  Peetrus ei teadnud ju, mida teha, sest nad olid väga hirmunud. 7  Siis ilmus sinna pilv, varjas neid ja pilvest kostis hääl:+ „See on mu armas poeg.+ Teda kuulake!”+ 8  Järsku aga, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enda juures enam kedagi peale Jeesuse. 9  Mäest alla tulles keelas Jeesus neid kõvasti, et nad ei räägiks nähtust kellelegi+ enne, kui Inimesepoeg on surnuist üles äratatud.+ 10  Nad hoidsid need sõnad oma südames,* aga arutasid omavahel, mida see surnuist ülesäratamine küll tähendab. 11  Ja nad küsisid Jeesuselt: „Miks kirjatundjad ütlevad, et esmalt peab tulema Eelija?”+ 12  Ta vastas neile: „Eelija tuleb tõesti esmalt ja seab kõik jälle korda.+ Aga miks on siis Inimesepoja kohta kirjutatud, et ta peab taluma palju kannatusi+ ja et teda põlatakse?+ 13  Ma ütlen teile, et Eelija+ juba tuli ja nad tegid temaga, mida tahtsid, nagu tema kohta on kirjutatud.”+ 14  Teiste jüngrite juurde minnes nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid nendega vaidlemas.+ 15  Niipea kui inimesed Jeesust märkasid, üllatusid nad väga, jooksid tema juurde ja tervitasid teda. 16  Jeesus küsis neilt: „Mille üle te nendega vaidlete?” 17  Üks mees rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin oma poja sinu juurde, sest temas on kõnevõimetuks tegev vaim.+ 18  Kus tahes see ta oma valdusse võtab, paiskab ta poisi maha, nii et too ajab suust vahtu välja, kiristab hambaid ja jääb jõuetuks. Ma palusin sinu jüngritel ta poisist välja ajada, aga nad ei suutnud.” 19  Jeesus vastas neile: „Oh, uskmatu põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema? Kui kaua pean teid taluma? Tooge ta minu juurde.”+ 20  Siis tõid nad poisi tema juurde, aga kui vaim Jeesust nägi, tõi ta kohe lapse peale krambihoo.+ Kui poiss oli pikali kukkunud, vähkres ta maas ja ajas suust vahtu välja. 21  Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua ta on niimoodi kannatanud?” See vastas: „Väiksest peale. 22  Tihtilugu viskab vaim poisi tulle ja vette, et ta ära tappa. Kui sa võid midagi teha, siis olgu sul meist kahju ja aita meid.” 23  Jeesus sõnas talle: „Sa ütled: „Kui sa võid.” Kõik on võimalik sellele, kes usub.”+ 24  Sedamaid hüüatas lapse isa: „Ma usun! Aita mind seal, kus mul usust puudu jääb!*”+ 25  Kui Jeesus märkas, et rahvast tuleb aina juurde, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sa kõnevõimetuks ja kurdiks tegev vaim, ma käsin sind: mine temast välja ja ära tule enam tema sisse tagasi!”+ 26  Kui vaim oli karjunud ja toonud poisi peale tugeva krambihoo, tuli ta välja. Poiss paistis surnud olevat, nii et suurem osa inimesi ütles: „Ta on surnud!” 27  Jeesus aga võttis poisil käest kinni, aitas ta üles ja see tõusis püsti. 28  Kui Jeesus oli ühte majja läinud, küsisid jüngrid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud teda välja ajada?”+ 29  Ta vastas: „Seesugused saab välja vaid palve abil.” 30  Nad lahkusid sealt ja läksid läbi Galilea, aga Jeesus ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks, 31  sest ta soovis oma jüngreid õpetada. Ta ütles neile: „Inimesepoeg reedetakse, antakse inimeste kätte ja tapetakse.+ Ja kuigi ta tapetakse, äratatakse ta kolm päeva hiljem üles.”+ 32  Nemad aga ei mõistnud tema sõnu ja kartsid temalt selgitust küsida. 33  Nad tulid Kapernauma. Kui Jeesus majas oli, küsis ta neilt: „Mille üle te teel vaidlesite?”+ 34  Nad vaikisid, sest nad olid teel vaielnud selle üle, kes neist on suurem. 35  Siis istus Jeesus maha, kutsus need kaksteist enda juurde ja ütles: „Kui keegi tahab olla esimene, peab ta olema kõige viimane ja kõikide teenija.”+ 36  Ta pani ühe väikse lapse nende keskele seisma ning lausus tema ümbert kinni võttes: 37  „Kes võtab vastu ühe sellise lapse+ minu* pärast, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, ei võta vastu üksnes mind, vaid ka tema, kes on mu läkitanud.”+ 38  Johannes ütles talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega.”+ 39  Ent Jeesus ütles: „Ärge takistage teda, sest pole kedagi, kes teeks minu nimel mõne vägeva teo ja kohe seejärel räägiks minust halba. 40  Kes ei ole meie vastu, on meie poolt.+ 41  Kes annab teile juua kruusitäie vett sellepärast, et te olete Kristuse järelkäijad*,+ ma kinnitan teile, see ei jää ilma oma tasust.+ 42  Aga kes paneb patustama ühe neist väikestest, kes usuvad, sellele oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi ja ta heidetaks merre.+ 43  Kui su käsi paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära. Sulle on parem, kui lähed vigasena ellu, kui et sul on küll kaks kätt, aga lähed Gehennasse, tulle, mis ei kustu*.+ 44  --- 45  Kui su jalg paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära. Sulle on parem, et sul on üks jalg ja sa lähed ellu, kui et sul on küll kaks jalga, aga sind heidetakse Gehennasse.+ 46  --- 47  Kui su silm paneb sind pattu tegema, siis viska see minema.+ Sulle on parem, kui lähed ühe silmaga Jumala kuningriiki, kui et sul on küll kaks silma, aga sind heidetakse Gehennasse,+ 48  kus vaglad ei sure ja tuli ei kustu.+ 49  Selliseid inimesi peab tulega soolatama.+ 50  Sool on hea, aga kui see kaotab soolasuse, siis millega te selle jälle soolaseks teete?+ Olgu teil soola enestes+ ja pidage omavahel rahu.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
^ Võib tõlkida ka „varjualust”.
^ Teine võimalik tähendus: „Nad hoidsid selle asja enda teada”.
^ Sõna-sõnalt „Aita mu uskmatust!”.
^ Võib tõlkida ka „minu nime”.
^ Sõna-sõnalt „kuulute Kristusele”.
^ Sõna-sõnalt „mida ei saa kustutada”.

Kommentaarid

Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)

Jeesus muudeti. Võib tõlkida ka „Tema välimus muudeti”. Sama kreeka verbi (metamorphóo) on kasutatud ka tekstis Ro 12:2.

kõrgele mäele. See võis olla Hermoni mägi Filippuse Kaisarea lähedal. (Mr 8:27; vt Mt 16:13 kommentaari.) Hermoni tipp ulatub 2814 m üle merepinna. Jeesuse muutmine võis aset leida mõnel selle mäe kaljunukil. (Vt lisa B10.)

Ta muudeti. Vt Mt 17:2 kommentaari.

Rabi. Sõna-sõnalt „minu suur [isand]” (tuleb heebrea sõnast rav, mis tähendab „suur”). Rabi tähendas igapäevakeeles õpetajat. (Joh 1:38.)

taevast kostis hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mr 9:7 kommentaari.)

hääl. Evangeeliumitest tuleb välja, et Jehoova rääkis inimestega otse kolmel korral. Esimene kord oli aastal 29, kui Jeesus ristiti. (Mt 3:16, 17; Mr 1:11; Lu 3:22.) Teine kord oli aastal 32, kui Jeesus mäel muudeti. (Mt 17:5; Mr 9:7; Lu 9:35.) Kolmas kord oli aastal 33, veidi enne Jeesuse viimast paasapüha. Viimasest korrast räägib ainult Johannes. See oli Jehoova vastus Jeesuse palvele: „Isa, austa oma nime!”

hääl. Teine kolmest evangeeliumites kirjapandud juhtumist, kui Jehoova räägib inimestega otse. (Vt Mr 1:11 ja Joh 12:28 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

kõnevõimetuks tegev vaim. Sõna-sõnalt „keeletu vaim”. St kuri vaim ehk deemon, kes oli võtnud poisilt kõnevõime.

langetõbised. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kuutõbine olema”. Matteus kasutab seda väljendit meditsiinilises tähenduses ega seosta seda haigust ebausklikult mõne kuufaasiga. Sümptomeid, mida Matteus, Markus ja Luukas kirjeldavad, võib seostada epilepsia ehk langetõvega.

krambihoo. Selles olukorras põhjustas deemon krampe, mis sarnanesid langetõve krampidega. Siiski ei anna piibel mõista, nagu oleks langetõbi, samuti kurtus ja kõnevõimetus, tavaliselt deemonite põhjustatud. (Vrd Mr 9:17, 25.) Tekstis Mt 4:24 on eraldi nimetatud deemonitest vaevatuid ja langetõbiseid, mis näitab, et tegemist oli erinevate nähtustega. (Vt Mt 4:24 kommentaari.)

kõnevõimetuks ja kurdiks tegev vaim. Sõna-sõnalt „keeletu ja kurt vaim”. St kuri vaim ehk deemon, kes oli võtnud poisilt kõne- ja kuulmisvõime.

Mõnes vanas käsikirjas öeldakse: „Seesuguseid ei saa välja muidu kui palve ja paastumise abil.” (Vt Mr 9:29 kommentaari.) Neid sõnu pole kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid pühakirja algtekstis. (Vt lisa A3.)

palve abil. Mõnes käsikirjas „palve ja paastumise abil”. Vanimad ja usaldusväärseimad käsikirjad paastumist ei maini. Ilmselt lisasid selle sõna paastumist propageerivad ümberkirjutajad. Nad lisasid paastumise mõtte ka mitmesse teise kohta. (Vt Mt 17:21 kommentaari.)

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

veskikivi. Võib tõlkida ka „suur veskikivi”. Sõna-sõnalt „eesli veskikivi”. Selline veskikivi (tõenäoliselt oli selle läbimõõt 1,2–1,5 m) oli nii raske, et seda pidi ringi ajama eesel.

paneb patustama. Vastav kreeka verb on skandalízo ja see tähendab kellegi komistama panemist. Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas piltlikus tähenduses. Siin salmis mõeldakse sellega mistahes mõttes komistuskiviks saamist kellelegi, kes soovib Jeesuse järel käia või temasse uskuda. Inimene võib kellegi teise tõttu komistada ehk patustada sellega, et rikub mõnd Jumala moraaliseadust, kaotab usu või hakkab uskuma valeõpetusi. (Vt Mt 18:7 kommentaari.) Väljend neist väikestest käib Jeesuse jüngrite kohta, kes on maailma silmis väikesed ehk tühised, kuid Jumalale väga kallid.

veskikivi. Vt Mt 18:6 kommentaari.

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „sind patule ahvatleb”. Vastav kreeka verb on skandalízo. (Vt Mt 18:7 kommentaari.)

raiu see ära. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Ta mõtles, et inimene peaks olema valmis loobuma isegi millestki nii kallist nagu käsi, jalg või silm, et mitte pattu teha. Ta ei soovitanud enesevigastamist ega andnud mõista, et jäse või silm võiks kellegi üle valitseda. (Mr 9:45, 47.) Jeesus tahtis öelda, et kiusatuse korral tuleks käituda nii, nagu seda kehaliiget polekski, millega patustada. (Vrd Kol 3:5.) Inimene peaks kõrvaldama oma elust kõik, mis võiks takistada tal elu saada.

Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

Mõnes käsikirjas on siin sõnad „kus vaglad ei sure ja tuli ei kustu”, aga neid ei ole vanades tunnustatud käsikirjades. Samasugune väljend on salmis 48, kus selle õigsuses ei kahelda. Võib arvata, et ümberkirjutajad lisasid selle väljendi salmi 48 eeskujul ka salmidesse 44 ja 46. (Vt lisa A3.)

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „sind patule ahvatleb”. Vastav kreeka verb on skandalízo. (Vt Mt 18:7 kommentaari.)

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

paneb sind pattu tegema. Vt Mr 9:43 kommentaari.

Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

Vt Mr 9:44 kommentaari.

paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „sind patule ahvatleb”. Vastav kreeka verb on skandalízo. (Vt Mt 18:7 kommentaari.)

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

paneb sind pattu tegema. Vt Mr 9:43 kommentaari.

Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi.”

Gehennasse. See termin tuleb heebrea sõnadest ge hinnóm tähendusega „Hinnomi org”, mis asus muistsest Jeruusalemmast edelas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.) Jeesuse päeviks oli Hinnomi orust saanud prügi põletamise paik, seega oli sõna „Gehenna” igati sobiv sümbol täieliku hävingu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

kus. Viitab Gehennale, mida mainitakse eelmises salmis. Nagu näitab Mt 5:22 kommentaar, oli Jeesuse ajaks Hinnomi orust (millest on tuletatud nimi Gehenna) saanud prügi põletamise paik. Öeldes, et seal vaglad ei sure ja tuli ei kustu, viitas Jeesus ilmselt prohvetiennustusele salmis Jes 66:24. See ennustus ei kirjelda inimeste piinamist, vaid räägib, mis juhtub nende inimeste laipadega, kes mässavad Jehoova vastu. Selle, milleni tuli ei ulatunud, hävitasid ussid ehk vaglad. Jeesuse sõnadest võib järeldada, et Jumala hukkamõist toob täieliku hävingu, mitte piinamise.

Selliseid inimesi peab tulega soolatama. Võib tõlkida ka „igaüht peab tulega soolatama”. Seda kõnekujundit saab mõista kahte moodi. 1) Kui see on jätkuks salmidele Mr 9:43–48, seostub see Gehenna hävitava tulega. Jeesus võis viidata Soodomale ja Gomorrale, mille muistne asupaik oli Surnumere (Soolamere) lähedal ning mille peale Jumal lasi „väävlit ja tuld sadada”. (1Mo 19:24.) Sel juhul tähendab see salm, et igaüht, kelle käed, jalad või silmad panevad teda ennast või kedagi teist pattu tegema, soolatakse Gehenna tulega ehk hävitatakse igaveseks. 2) Kui aga Jeesus ütles, et tulega soolatama peab igaüht, kellest ta rääkis salmis Mr 9:50, mõtles ta oma järelkäijate töötlemist tulega, mis on neile kasulik ja soodustab rahu. See tähendaks, et kõiki Jeesuse jüngreid puhastatakse Jehoova sõnaga, mis põletab ära igasuguse vale ja eksituse, ning tagakiusamise ja katsumustega, mis panevad proovile nende ustavuse ja pühendumuse ning muudavad need omadused veelgi ehedamaks. (Jer 20:8, 9; 23:29; 1Pe 1:6, 7; 4:12, 13.) Jeesus võis silmas pidada ka mõlemat mõtet korraga.

sool. Soola kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka säilitamiseks. Siin kontekstis paistab Jeesus rõhutavat soola säilitavat toimet. Tema jüngrid saavad aidata teistel hoida end usulise ja kõlbelise rikutuse eest.

Sool. Soola kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka säilitamiseks. (Vt Mt 5:13 kommentaari.)

kaotab soolasuse. Võib tõlkida ka „kaotab oma toime”. Jeesuse päevil hangiti soola sageli Surnumerest ja see oli segunenud muude mineraalidega. Kui puhas sool eemaldati, jäi järele maitsetu ja kasutu aine.

Olgu teil soola enestes. Ilmselt mõtles Jeesus, et kristlases peaks olema piltlikku soola, mis teeks tema sõnad ja teod maitsekaks, hoolivaks ja lahkeks ning aitaks säilitada teiste elu. Paulus kasutab soola näidet samalaadselt salmis Kol 4:6. Võib-olla mõlkus Jeesusel mõttes apostlite vaidlus selle üle, kes neist on suurem. Kui inimeses on „soola”, on tema sõnad kergemini vastuvõetavad ning aitavad seega pidada omavahel rahu.

Pildid ja videod

Hermoni mägi
Hermoni mägi

Hermoni mägi, mis ulatub 2814 m üle merepinna, on kõrgeim mägi Iisraeli naabruses, endisaegse Filippuse Kaisarea lähedal. Hermoni aheliku lumiste tippude juures veeaur kondenseerub ning selle tulemusena langeb maha paks kaste, mis kuival aastaajal taimestikku elus hoiab. (L 133:3.) Jordani jõgi toitub peamiselt Hermoni lumesulamisvetest. Võimalik, et Jeesuse muutmine toimus Hermoni mäel. (Mt 17:2.)

Hermoni mägi, nagu see paistab Hula oru looduskaitsealalt
Hermoni mägi, nagu see paistab Hula oru looduskaitsealalt

Hermoni ahelik, mis asub tõotatud maa põhjapiiril, moodustab Antiliibanoni mäestiku lõunaosa. Aheliku kõrgeim tipp Hermon ulatub 2814 m üle merepinna. Võimalik, et Jeesuse muutmine toimus Hermoni mäel.

Ülemine ja alumine veskikivi
Ülemine ja alumine veskikivi

Sellist suurt veskikivi, nagu siin pildil, ajas ringi koduloom, enamasti eesel, ning seda kasutati vilja jahvatamiseks või oliivide purustamiseks. Ülemise veskikivi läbimõõt võis olla kuni 1,5 m ning seda aeti ringi veelgi suuremal alumisel kivil.

Hinnomi org tänapäeval
Hinnomi org tänapäeval

Hinnomi org (1), mida piibli kreekakeelses osas nimetatakse Gehennaks. Templimägi (2). Templimäel asus 1. sajandil juutide tempel. Praegune silmapaistvaim ehitis seal on islamiusuliste pühakoda, mis on tuntud kui Kaljumošee. (Vt kaarti lisas B12.)

Sool Surnumere rannikul
Sool Surnumere rannikul

Praegusajal on Surnumeri (Soolameri) umbes üheksa korda soolasem kui ookeanid. (1Mo 14:3.) Surnumere vee aurustudes tekkisid suured soolalademed, mida iisraellased said kasutada, ehkki see sool oli kehvapoolse kvaliteediga, kuna sisaldas hulgaliselt muid mineraale. Iisraellased võisid saada soola ka foiniiklastelt, kes olevat saanud seda Vahemere veest aurustamise teel. Piiblis räägitakse soolast kui maitseainest. (Ii 6:6.) Jeesus, kes oli meister tooma näiteid inimeste igapäevaelust, õpetas ka soola näite varal mitmeid olulisi asju. Näiteks mäejutluses ütles ta oma jüngritele: „Teie olete maa sool”, mõeldes ilmselt, et jüngritel on teistele alalhoidev mõju – et nad tõkestavad usulist ja moraalset rikutust.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Markuse 9
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty