Kas sa lugesid hoolikalt viimaseid Vahitorni numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

Miks lasi Jehoova muistsel Iisraelil sõdu pidada?

Jehoova on armastav Jumal. Siiski andis ta oma rahvale käsu sõdida näiteks siis, kui jumalatud ja julmad rahvad iisraellasi ähvardasid. Jumal ise otsustas, kes peaks sõdima ja millal. (w15 1/11, lk 4–5)

Kuidas saavad vanemad õpetada oma teismeeas last Jehoovat teenima?

On ülitähtis, et vanemad armastaksid oma teismelist last ja oleksid neile eeskujuks alandlikkuses. Samuti on oluline, et vanemad oleksid arukad ja püüaksid last mõista. (w15 15/11, lk 9–11)

Miks ei peaks järeldama, et paavst on Peetruse ametijärglane?

Kirjakohas Matteuse 16:17, 18 ei öelda, et Peetrusest pidi saama kristliku koguduse pea. Piibel näitab, et mitte Peetrusest, vaid hoopis Jeesusest sai koguduse nurgakivi. (1. Peetr. 2:4–8.) (w15 1/12, lk 12–14)

Millele me peaksime mõtlema, enne kui hakkame rääkima?

Et kasutada oma keelt targasti, peame mõtlema, millal rääkida (Kog. 3:7), mida rääkida (Õpet. 12:18) ja kuidas rääkida (Õpet. 25:15). (w15 15/12, lk 19–22)

Mis on mõned ebaaususe vormid, millest kristlased hoiduvad?

Tõelised kristlased ei valeta ega laima teisi. Nad ei esita valesid ja õelaid väiteid, mis teiste mainet kahjustaks. Samuti nad ei peta ega varasta. (wp16.1, lk 5)

Kes võisid olla Piiblis mainitud „peapreestrid”?

Nimetus „peapreestrid” viitab ilmselt preesterkonna tähtsamatele liikmetele, sealhulgas endistele ülempreestritele, kes olid ametist tagandatud. (wp16.1, lk 10)

Kuidas me peaksime suhtuma kellessegi, kes võtab mälestusõhtul leiba ja veini?

Kristlased ei peaks kohtlema neid kuidagi eriliselt. Ka võitud ise ei oota mingit erikohtlemist ega soovi endale tähelepanu tõmmata. (Matt. 23:8–12.) (w16.01, lk 23–24)

Mida me võime õppida sellest, kuidas sai Aabraham Jumala sõbraks?

Aabraham sai Jumala kohta teadmisi võib-olla Seemi käest. Samuti koges ta isiklikult, kuidas Jumal tegeles tema ja ta perega. Meiegi võime omandada teadmisi, kogeda Jumala hoolt ning saada nõnda temaga järjest lähedasemaks. (w16.02, lk 9–10)

Kes jagas piibliraamatud peatükkideks ja salmideks?

13. sajandil jagas vaimulik Stephen Langton Piibli peatükkideks. Piibli heebrea osa jagasid salmideks kõigepealt juudi ümberkirjutajad. 16. sajandil jagas õpetlane Robert Estienne salmideks ka kreeka osa. (wp16.2, lk 14–15)

Kas Saatan viis Jeesuse templisse sõna otseses mõttes, kui püüdis teda ahvatleda?

Me ei saa selles küsimuses võtta kindlat seisukohta. Tekstides Matteuse 4:5 ja Luuka 4:9 ei selgitata täpselt, kas Jeesus viidi sinna nägemuses või seisis ta ka tegelikult templi katuserinnatisel. (w16.03, lk 31–32)

Mis mõttes on meie kuulutustöö nagu kaste?

Kaste moodustub järk-järgult, see on värskendav ja aitab elu alal hoida. Kaste on õnnistus Jumalalt. (5. Moos. 33:13.) Jumala teenijate kuulutustööd võib võrrelda kosutava kastega. (w16.04, lk 4)