Luuka evangeelium 4:1–44

4  Siis lahkus Jeesus, täis püha vaimu, Jordani äärest ning vaim juhtis ta kõrbesse+  40 päevaks. Seal püüdis Kurat teda kiusatusse viia.+ Jeesus ei söönud neil päevil midagi ja nende möödudes tundis ta nälga.  Siis ütles Kurat talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle sellele kivile, et see leivaks saaks.”  Jeesus aga vastas: „Kirjutatud on: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast.””+  Kurat viis ta ühte kõrgesse paika ja näitas talle hetkega kõiki maailma kuningriike.+  Kurat ütles talle: „Ma annan sulle võimu nende kõigi üle ja nende hiilguse, sest see võim on antud minule+ ja ma annan selle, kellele tahan.+  Kui sa nüüd minu ees korra kummardad, saab see kõik sinu omaks.”  Jeesus vastas talle: „Kirjutatud on: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.””+  Siis viis ta Jeesuse Jeruusalemma, pani templi katuserinnatisele ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis hüppa siit alla,+ 10  sest on kirjutatud: „Ta annab oma inglitele käsu sind kaitsta” 11  ja „Nad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.””+ 12  Jeesus vastas talle: „On öeldud: „Ära pane oma Jumalat Jehoovat proovile.””+ 13  Kui Kurat oli kiusamise lõpetanud, läks ta tema juurest ära kuni järgmise sobiva võimaluseni.+ 14  Jeesus, täis vaimu, läks* tagasi Galileasse.+ Temast räägiti head kõikjal ümbruskonnas. 15  Ta hakkas sünagoogides õpetama ning kõik pidasid temast lugu. 16  Siis läks Jeesus Naatsaretti,+ kus ta oli üles kasvanud, ja nagu tal hingamispäeval tavaks oli, läks ta sünagoogi,+ ning ta tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. 17  Talle ulatati prohvet Jesaja rullraamat. Ta rullis selle lahti ja otsis välja koha, kus oli kirjutatud: 18  „Jehoova vaim on minu peal, sest ta on võidnud mind kuulutama head sõnumit vaestele. Ta on saatnud mind kuulutama vabastust vangistatuile ja nägemise taastamist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse,+ 19  kuulutama Jehoova soosingu aastat.”+ 20  Seejärel keeras ta rullraamatu kokku, ulatas selle tagasi teenrile ja võttis istet. Kõikide pilgud sünagoogis olid kinnitunud temale. 21  Ta ütles neile: „Täna on see kirjakoht, mida te just kuulsite, täide läinud.”+ 22  Kõik rääkisid temast kiitvalt, imestasid meeldivate sõnade üle tema huulilt+ ja küsisid: „Kas see pole mitte Joosepi poeg?”+ 23  Seepeale Jeesus kostis: „Küllap te arvate, et minu kohta käib ütlus „Arst, ravi iseennast”, ning ütlete: „Tee ka siin oma kodukandis seda, mida me kuulsime sind tegevat Kapernaumas.””+ 24  Ta lisas: „Ma kinnitan teile, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodukandis.+ 25  Ma ütlen teile tõtt: Eelija päevil, kui taevas oli suletud kolm aastat ja kuus kuud ning kogu maad tabas suur näljahäda,+ oli Iisraelis palju lesknaisi, 26  ometi ei saadetud Eelijat mitte ühegi juurde nende seast, vaid ainult ühe lesknaise juurde Sareptasse Siidonimaal;+ 27  ning prohvet Eliisa ajal oli Iisraelis palju pidalitõbiseid, ometi ei saanud puhtaks ükski neist, vaid ainult süürlane Naaman.”+ 28  Seda kuuldes said kõik sünagoogis olijad väga vihaseks.+ 29  Nad tõusid ja kihutasid ta linnast välja ning viisid ta selle mäe järsakule, mille peale nende linn oli ehitatud, et ta sealt alla tõugata. 30  Tema aga kõndis nende keskelt läbi ja jätkas oma teed.+ 31  Jeesus läks alla Galilea linna Kapernauma ja õpetas seal hingamispäeval.+ 32  Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud,+ sest ta kõneles nagu see, kel on mõjuvõimu. 33  Seal sünagoogis oli üks mees, kelles oli rüve vaim, deemon, ja ta karjus valju häälega:+ 34  „Mis sa meist tahad, naatsaretlane Jeesus?+ Kas sa tulid meid hävitama? Ma tean hästi, kes sa oled — Jumala Püha!”+ 35  Aga Jeesus sõitles teda: „Ole vait ja tule temast välja!” Paisanud mehe nende keskele maha, tuli deemon temast välja, tegemata talle kahju. 36  Seepeale olid kõik hämmastunud ja arutasid omavahel: „Kuidas ta küll oskab nii rääkida? Tal on voli ja võim käsutada rüvedaid vaime ja need tulevadki välja!” 37  Uudis temast levis kõikjale ümbruskonda.+ 38  Kui Jeesus oli sünagoogist lahkunud, läks ta Siimoni majja. Siimoni ämma vaevas kõrge palavik ja Jeesusel paluti midagi tema heaks teha.+ 39  Jeesus kummardus naise kohale, hurjutas palavikku ja sel läks palavik ära. Naine tõusis kohe üles ja hakkas neile toitu valmistama. 40  Päikeseloojangul toodi Jeesuse juurde inimesi, kes kannatasid mitmesuguste haiguste käes. Ta pani käed nende kõigi peale ja tegi nad terveks.+ 41  Samuti tulid paljudest välja deemonid, kes kisendasid: „Sina oled Jumala poeg!”+ Kuid ta sõitles neid ega lubanud neil rääkida,+ sest nad teadsid, et ta on messias.+ 42  Koidikul läks Jeesus ühte kõrvalisse paika.+ Ent inimesed hakkasid teda otsima. Kui nad ta leidsid, püüdsid nad teda takistada, et ta nende juurest ära ei läheks. 43  Tema aga ütles neile: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind läkitatud.”+ 44  Ja ta läks ning kuulutas Juudamaa sünagoogides.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „Jeesus läks vaimu väes”.

Kommentaarid

vaim juhtis ta. Vastega „vaim” tõlgitud kreeka sõna on pneúma ning sellega mõeldakse siin püha vaimu, st Jumala tegutsevat jõudu, mis võib mõjutada inimest toimima kooskõlas Jumala tahtega. (Mr 1:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)

Kurat. Tuleb kreeka sõnast diábolos, mis tähendab „laimaja”. (Joh 6:70; 2Ti 3:3.) Samatüveline verb diabállo tähendab „süüdistama; laimama”, ning on tõlgitud sõnaga „süüdistati” tekstis Lu 16:1.

Kurat. Vt Mt 4:1 kommentaari.

Inimese elu ei sõltu üksnes leivast. Võib tõlkida ka „Inimene ei ela üksnes leivast”. Jeesus tsiteerib siin piibliteksti 5Mo 8:3. Luukas paneb selle tsitaadi kirja lühemalt kui Matteus. Mõnes varases käsikirjas ja tõlkes aga lõpetatakse see tsitaat sõnadega „vaid igast sõnast, mida Jumal ütleb”, et Luuka kirjakoht sarnaneks paralleeltekstiga Mt 4:4. Kuid varasemad käsikirjad toetavad lühemat versiooni. Väärib siiski märkimist, et mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10, 14, 15, 17), kus on kasutatud pikemat versiooni, on seal ka tetragramm. Seda fraasi võiks tõlkida järgmiselt: „vaid kõigest, mis lähtub Jehoova suust”.

loogilises järjekorras. Kr kathexés. Võib tõlkida ka „järgemööda”. See kreeka sõna võib tähendada nii kronoloogilist kui ka temaatilist või loogilist järjestust. Seda, et Luukas ei pannud sündmusi alati kronoloogiliselt kirja, tõendab piiblikoht Lu 3:18–21. Sellepärast on vaja uurida kõiki nelja evangeeliumit, et teha kindlaks, mis järjekorras mingid sündmused toimusid. Luukas kirjutas üldjuhul kronoloogiliselt, kuid vahel mõjutasid ka teised tegurid seda, mis järjekorras ta teatud sündmustest või teemadest rääkis.

näitas talle. Deemonite valitseja näitas Jeesusele ilmselt nägemust, mis tundus reaalne.

kuningriike. Viitab üldises mõttes kõigile inimvalitsustele.

Kurat viis ta ühte kõrgesse paika. Paralleeltekst Mt 4:8 täpsustab, et Kurat viis Jeesuse „erakordselt kõrgele mäele”. Luukas paneb sündmused kirja teises järjekorras kui Matteus, aga paistab, et Matteuse järjekord on õige. (Mt 4:1–11.) Tundub loogiline, et kahel esimesel korral ründas Saatan Jeesust salakavalalt („Kui sa oled Jumala poeg ...”) ning alles seejärel otse, püüdes panna teda rikkuma kümnest käsust esimest. (2Mo 20:2, 3.) Samuti on loogiline järeldada, et Jeesus ütles sõnad „Mine minema, Saatan!” pärast Saatana kolmandat ehk viimast katset teda kiusatusse viia. (Mt 4:10.) Lisaks on õpetlased märkinud, et tekstis Mt 4:5 kasutab Matteus kreeka sõna, mille vasteks on „seejärel”. See võib osutada sellele, et Matteus pani sündmuste ajalisele järjestusele rohkem rõhku. Luukas kirjutas küll loogilises, aga mitte tingimata kronoloogilises järjekorras. (Vt Lu 1:3 kommentaari.)

näitas talle. Vt Mt 4:8 kommentaari.

kuningriike. Vt Mt 4:8 kommentaari.

kui sa ... mind korra kummardad. Kreeka verb, mis on tõlgitud sõnaga „kummardama”, on siin ajavormis, mida nimetatakse aoristiks, ja see viitab hetkelisele tegevusele. Sõnadega „kui sa ... mind korra kummardad” ei mõelnud Saatan, et Jeesus teda teenima hakkaks, vaid et ta kummardaks teda ühe korra.

korra kummardad. Vt Mt 4:9 kommentaari.

Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:13, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

templi katuserinnatisele. Võib tõlkida ka „templi harjale”. Sõna-sõnalt „templi tiivale”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „tempel”, võib käia templi pühamu või kogu templikompleksi kohta. Seega võib väljend „templi katuserinnatis” käia templikompleksi ümbritseva müüri ülaosa kohta.

templi katuserinnatisele. Vt Mt 4:5 kommentaari.

Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:16, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

sünagoogides. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.

kui oli loetud Moosese seadust ja prohvetiraamatuid. Esimesel sajandil loeti sünagoogides pühakirja ette igal hingamispäeval (Ap 15:21) ja korrati juudi usutunnistust šemá’d (5Mo 6:4–9; 11:13–21). Nime on see saanud teksti 5Mo 6:4 esimese sõna järgi. Seal öeldakse: „Kuula [Šemá], Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.” Sünagoogides loeti ette ka toorat (viie Moosese raamatu koondnimetus juutidel); see oli jumalateenistuse tähtsaim osa. Paljudes sünagoogides loeti toora läbi aastaga, osas aga kolme aastaga. Loeti ja selgitati ka prohvetiraamatuid. Lugemise järel peeti jutlus. Pärast seda, kui Pisiidia Antiookia sünagoogis oli pühakirja ette loetud, paluti Paulusel rahvale midagi innustavat öelda. (Vt Lu 4:16 kommentaari.)

nagu tal hingamispäeval tavaks oli. Pole tõendeid selle kohta, et enne Babüloonia vangipõlve oleksid juudid hingamispäeval sünagoogi kogunenud. Ent selline komme kujunes arvatavasti välja Esra ja Nehemja päevil. Ka Jeesus pidas sellest tavast kinni. Juba varajases nooruses käis ta koos perega Naatsareti sünagoogis. Kristlased hakkasid samuti järgima samasugust kommet jumalateenimiseks kokku tulla.

tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. Õpetlased on märkinud, et see on teadaolevalt varaseim kirjeldus sünagoogiteenistusest. Juudi pärimuse järgi algas teenistus tavaliselt sellega, et inimesed sisenesid hoonesse ja esitasid omaette palve. Pärast seda loeti peast ette tekstid 5Mo 6:4–9 ja 11:13–21. Seejärel esitati ühispalveid ja loeti vastavalt kavale ette mõni pentateuhi osa. Tekstis Ap 15:21 öeldakse, et 1. sajandil loeti Moosese raamatuid ette igal hingamispäeval. Järgmine osa teenistusest oli prohvetiraamatute lugemine, samuti toodi loetud osast välja õpetlik iva. Sellest räägib ilmselt ka Lu 4:16. Lugeja seisis tavaliselt püsti ja võib-olla sai ta ise valida, millist prohvetiraamatu osa lugeda. (Vt Ap 13:15 kommentaari.)

prohvet Jesaja rullraamat. Üks Jesaja raamatu Surnumere kirjarull koosneb 17 üksteise külge kinnitatud pärgamendilehest, nii et see on 7,3 m pikk ja sellel on 54 veergu. Naatsareti sünagoogis olev rullraamat võis olla umbes sama pikk. Kuna 1. sajandil polnud peatüki- ega salminumbreid, pidi Jeesus ilma nende abita leidma üles lõigu, mida ta lugeda tahtis. Fakt, et ta otsis välja koha, kus need prohvetlikud sõnad kirjas olid, näitab seda, et ta tundis Jumala sõna väga hästi.

Jehoova. Kirjakohas Jes 61:1, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

ta on võidnud. Luukas tsiteerib siin Jesaja ennustust Septuagintast, kus esineb kreeka väljend tähendusega „ta on võidnud”. Jeesus aga luges seda ennustust heebreakeelsest tekstist (Jes 61:1, 2), kus verbi tähendusega „võidma” on kasutatud koos Jumala nimega, mis esineb nelja heebrea konsonandina (translitereeritult JHVH). Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10, 14, 15) on selles salmis kasutatud Jumala nime ja see tekst kõlab: „Jehoova on võidnud”.

kuulutama vabastust vangistatuile. Jeesus tsiteerib siin Jesaja ennustust, mida mõned juudid võtsid sõna-sõnalt. (Jes 61:1.) Jeesuse teenistuse eesmärgiks aga oli vabastada inimesed patu köidikuist. Jesaja ennustus on ilmselt vihje vabastusaastale, mis toimus iga 50 aasta järel ja mil kuulutati vabastust kogu maal. (3Mo 25:8–12.) Jeesus seostas selle ennustuse oma teenistusega.

Jehoova. Kirjakohas Jes 61:2, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Jehoova soosingu aastat. Võib tõlkida ka „Jehoovale meelepärast aastat”. Jeesus tsiteerib siin teksti Jes 61:1, 2 ja ütleb, et see käib tema kohta. Sellega ta näitab, et tema teenistusega algas „Jehoova soosingu aasta” ehk ajajärk, mil Jehoova osutab inimestele soosingut. Jeesus lõpetas lugemise enne, kui tekstis mainiti „Jumala kättemaksu päeva”, mis on võrdlemisi lühike. Ilmselt tegi ta seda selleks, et pöörata tähelepanu Jumala kättemaksu päevast märksa pikemale ajale, soosinguaastale, mil Jumal teeb head neile, kes temalt päästet otsivad. (Lu 19:9, 10; Joh 12:47.)

istus maha. Juudi õpetajatel oli tavaks istuda, kui nad kedagi õpetasid.

ja võttis istet. Sellega andis Jeesus mõista, et kavatseb rääkima hakata. Tavaliselt ei läinud see, kes oli sünagoogis koguduse ees lugenud, oma kohale tagasi. Ta hoopis istus sinna, kus kõik teda näha võisid, ja asus õpetama. (Vrd Mt 5:1 kommentaariga.)

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

ütlus. Võib tõlkida ka „vanasõna”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. See sõna võib tähendada „vanasõna; mõistujutt; võrdpilt; tähendamissõna; ütlus; näide”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)

oma kodukandis. Sõna-sõnalt „isakodus”, st Naatsaretis, Jeesuse kodulinnas. Selles salmis käib kreeka sõna patrís ilmselt suhteliselt väikese ala (Jeesuse ja tema pere kodulinna) kohta. Kuid sellega võib tähistada ka suuremat ala, nagu näiteks kodumaad või riiki. Tekstis Joh 4:43, 44 käib see sõna arvatavasti kogu Galilea kohta ja on tõlgitud kui „kodumaa”.

kolm aastat ja kuus kuud. Teksti 1Ku 18:1 järgi teatas Eelija põua lõppemisest „kolmandal aastal”. Mõned on seepärast väitnud, et Jeesuse sõnad lähevad vastuollu 1. Kuningate raamatuga. Ent lugu, mis on kirjas piibli heebreakeelses osas, ei näita, et põud kestis alla kolme aasta. „Kolmanda aasta” alguspunkt oli ilmselt see, kui Eelija Ahabile esmalt põuast teatas. (1Ku 17:1.) Tõenäoliselt tegi ta seda siis, kui kuivaperiood oli juba alanud. Harilikult kestis kuivaperiood kuni kuus kuud, kuid seekord võis see olla kestnud tavapärasest kauem. Lisaks ei lõppenud põud otsekohe, kui Eelija „kolmandal aastal” taas Ahabi ette ilmus, vaid alles pärast seda, kui Eelija oli Karmeli mäel Baali prohvetitega silmitsi seisnud. (1Ku 18:18–45.) Järelikult on Jeesuse siinsed sõnad, samuti tema poolvenna samasugused sõnad tekstis Jk 5:17 kooskõlas ajaarvestusega tekstis 1Ku 18:1.

Sareptasse. See Foiniika linn asus Vahemere rannikul Siidoni ja Tüürose vahel, seega mitteiisraellaste aladel. Seda nime mainitakse ka tekstides 1Ku 17:9, 10 ja Ob 20. Tänapäeva Liibanoni territooriumil Siidonist 13 km lõunaedelas asub Sarafandi linn. Muistne Sarepta võis olla selle lähedal. (Vt lisa B10.)

saanud puhtaks. Võib tõlkida ka „saanud terveks”. Siin mõeldakse seda, et Naaman sai pidalitõvest terveks. (2Ku 5:3–10, 14.) Moosese seaduse järgi tegi see haigus inimese rituaalselt ebapuhtaks. (3Mo 13:1–59.) Seepärast on selles salmis oleva kreeka sõnaga sageli tähistatud pidalitõbiste tervendamist. (Mt 8:3; 10:8; Mr 1:40, 41.)

et ta sealt alla tõugata. Hiljem talmudisse kirja pandud juudi pärimuse järgi tõugati süüdimõistetu vahel järsakult alla. Seejärel visati teda kividega, et olla kindel, et ta ikka surnud on. Pole teada, kas see vihane rahvahulk Naatsaretis tahtis just nii toimida, aga igal juhul soovisid inimesed Jeesust tappa.

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”. Kuna Kapernaum asus 200 m allpool merepinda ja Naatsaret 360 m üle merepinna, siis peab paika selles salmis öeldu, et Jeesus läks alla Kapernauma.

kelles oli rüve vaim, deemon. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.

Mis sa meist tahad, ... ? Võib tõlkida ka „Mis on meil sinuga tegemist, ... ?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas. (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8.) Samatähenduslikku kreeka fraasi kasutatakse piibli kreekakeelses osas. (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4.) Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin salmis väljendab see vaenu ja tülgastust ning selle tõlkevasteks on pakutud ka „Ära tüüta meid!” ja „Jäta meid rahule!”. Mõnes teises kontekstis võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel. Samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

Mis sa meist tahad, ... ? Vt Mt 8:29 kommentaari.

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Siimoni ämma. St Peetruse ehk Keefase ämma. (Joh 1:42.) See on kooskõlas Pauluse sõnadega tekstis 1Ko 9:5, kus ta mainib, et Keefas on abielus. Ämm elas ilmselt Peetrusega koos ja nendega elas ka Peetruse vend Andreas. (Mr 1:29–31; vt Mt 10:2 kommentaari, kus selgitatakse apostli erinevaid nimesid.)

vaevas kõrge palavik. Matteus ja Markus ütlevad, et Peetruse ämm oli „pikali maas palavikus”. (Mt 8:14; Mr 1:30.) Ainult Luukas, võib-olla sellepärast, et ta oli arst, paneb kirja, kui tõsine naise seisund oli, öeldes, et teda vaevas kõrge palavik. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)

kuningriigist. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”. Mõeldakse Jumala kuningriiki, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga (vt selle salmi eelmist kommentaari). (Vt Mt 3:2, 4:23 ja Lu 4:43 kommentaari.)

Jumala kuningriik. See väljend esineb Markuse evangeeliumis 14 korda. Matteus kasutab seda vaid neli korda (Mt 12:28; 19:24; 21:31, 43), kuid umbes 30 korda kasutab ta sama tähendusega väljendit „taeva kuningriik”. (Vrd tekste Mr 10:23 ja Mt 19:23, 24.) Jeesuse kuulutustöö põhiteema oli Jumala kuningriik. (Lu 4:43.) Sõna „kuningriik” esineb selles tähenduses evangeeliumites üle 100 korra, enamikul juhtudel Jeesuse ütlustes. (Vt Mt 3:2, 4:17 ja 25:34 kommentaare.)

kuulutama head sõnumit. Kr euangelízomai. See verb esineb piibli kreekakeelses osas 54 korda, ja sageli Luuka kirja pandud tekstides. (Lu 1:19; 2:10; 3:18; 4:18; 8:1; 9:6; 20:1; Ap 5:42; 8:4; 10:36; 11:20; 13:32; 14:15, 21; 15:35; 16:10; 17:18.) On veel teine kreeka sõna kerýsso (jutlustama; kuulutama; teatama), mis on tekstides Mt 3:1; 4:17; 24:14; Lu 4:18, 19; 8:1, 39; 9:2; 24:47; Ap 8:5; 28:31; Ilm 5:2. Sõna kerýsso rõhutab tegevuse viisi: tegemist on ametliku sõnumi avaliku teadaandmisega. Sõna euangelízomai rõhutab sõnumi sisu: tegemist on hea sõnumiga. Nimisõna euangélion (hea sõnum) esineb piibli kreekakeelses osas 76 korda. (Vt Mt 4:23, 24:14 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hea sõnum”.)

Jumala kuningriigist. Võib tõlkida ka „Jumala kuningavalitsusest”. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Kreeka väljend, mille vasteks on „Jumala kuningriik”, esineb Luuka evangeeliumis 32 korda, Markuse evangeeliumis 14 korda ja Matteuse evangeeliumis 4 korda. Matteus kasutab umbes 30 korda ka sünonüümi „taeva kuningriik”. (Vt Mt 3:2, 24:14 ja Mr 1:15 kommentaare.)

Pildid ja videod

Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)
Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)

Viljatu piirkond, kus Ristija Johannes alustas oma teenistust ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia.

Kõrb
Kõrb

Algkeelsed sõnad, mis on piiblis tõlgitud vastega „kõrb” (hbr midbár ja kr éremos), tähendavad üldjuhul hõredalt asustatud metsikut maa-ala, näiteks põõsaste ja rohuga steppi või isegi karjamaad. Samu sõnu kasutatakse ka kuivade piirkondade, st päris kõrbete kohta. Piiblis mõeldakse kõrbe all tavaliselt Juuda kõrbe, kus elas Ristija Johannes ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Mr 1:12.)

Templi katuserinnatis
Templi katuserinnatis

Saatan võis panna Jeesuse sõna otseses mõttes „templi katuserinnatisele” (võib tõlkida ka „templi harjale”) ja öelda talle, et ta alla hüppaks, kuid täpset kohta, kus Jeesus võis seista, pole teada. Kuna siin kasutatud sõna „tempel” võib käia kogu templikompleksi kohta, võis Jeesus seista templiala kagunurgas (1) või mõnes muus templikompleksi nurgas. Allakukkumine ükskõik millisest eelmainitud kohast oleks ilma Jehoova sekkumiseta tähendanud kindlat surma.

Kõige terviklikum Jesaja kirjarull
Kõige terviklikum Jesaja kirjarull

Pildil on osa Surnumere äärest leitud Jesaja kirjarullist (1QIsa), mis on arvatavasti pärit aastatest 125–100 e.m.a. See leiti aastal 1947 Kumranis asuvast koopast. Pildil on esile tõstetud tekst Jesaja 61:1, 2, mida Jeesus Naatsareti sünagoogis luges. See kirjarull koosneb 17-st pärgamendilehest, mis on linase niidiga kokku õmmeldud. Lehtede pikkus on keskmiselt 26,4 cm ja laius 25,2–62,8 cm. Kirjarulli säilinud osa kogupikkus on 7,3 m. Tõenäoliselt just säärase rullraamatu rullis Jeesus lahti ja „otsis välja koha”, kus olid prohvetlikud sõnad messia kohta. (Lu 4:17.) Pildil on ära näidatud ka kolm kohta, kus on tetragramm.

Kapernauma sünagoog
Kapernauma sünagoog

Valged lubjakivist seinad on osa sünagoogist, mis ehitati millalgi vahemikus 2. sajandi lõpp kuni 5. sajandi algus. Lubjakiviseinast allpool olev must basaltmüür arvatakse olevat jäänus 1. sajandi sünagoogist. Juhul kui see on nii, võib see olla üks neist paikadest, kus Jeesus õpetas, ning ilmselt siin tervendas ta deemonist vaevatud mehe, kellest räägitakse tekstides Mr 1:23–27 ja Lu 4:33–36.