Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 PIIBLI SEISUKOHT

Rist

Rist

Paljud inimesed peavad risti kristluse sümboliks. Ent mitte kõik ei arva, et risti tuleks kanda või et see tuleks oma kodus või kirikus välja panna.

Kas Jeesus suri ristil?

MIDA ARVATAKSE

 

Roomlased hukkasid Jeesuse nõnda, et lõid ta ristile, mis oli valmistatud kahest palgist.

MIDA ÜTLEB PIIBEL

 

Jeesuse hukkamise kohta ütleb pühakiri, et ta löödi „puu külge”. (Apostlite teod 5:30, P 1938–40.) Mõlemad sõnad, mida piiblikirjutajad Jeesuse hukkamisvahendi kohta kasutasid, tähendavad ühte puutükki, mitte kahte. Kreeka sõna staurós on raamatu „Crucifixion in Antiquity” järgi „post kõige laiemas mõttes. Selle vasteks ei ole „rist””. Tekstis Apostlite teod 5:30 kasutatud sõna xýlon „on lihtsalt püstine teivas või post, millel roomlased inimesi hukkasid”. *

Piibel seostab Jeesuse hukkamismeetodi muistsete iisraellaste seadusega. See seadus ütles: „Kui keegi teeb pattu, mis väärib surma, ning ta hukatakse ja tema surnukeha pannakse posti külge rippuma, siis ... posti külge riputatu on Jumal ära neednud.” (5. Moosese 21:22, 23.) Apostel Paulus kirjutas sellele seadusele viidates, et Jeesus sai „neetuks meie asemel (sest on kirjutatud: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub”)”. (Galaatlastele 3:13.) Paulus osutas sellele, et Jeesus suri postil – ühelainsal puupalgil.

„Nemad aga tapsid ta, lüües ta postile”. (Apostlite teod 10:39.)

 Kas Jeesuse jüngrid kasutasid jumalateenimisel või kristliku sümbolina risti?

MIDA ÜTLEB PIIBEL

 

Piiblis pole kuskil mingit vihjet selle kohta, et algkristlased oleksid kasutanud risti religioosse sümbolina. Hoopis tolleaegsed roomlased kasutasid risti oma jumalate sümbolina. Seejärel, umbes 300 aastat pärast Jeesuse surma, võttis Rooma keiser Constantinus risti sümboli kasutusele oma armees, ning pärast seda hakati seda seostama niinimetatud kristliku kirikuga.

Kuna paganad kasutasid risti oma jumalate kummardamisel, kas siis Jeesuse jüngrid oleksid kasutanud seda tõelise Jumala teenimisel? Kindlasti mitte. Nad teadsid, et Jumalale pole kunagi meeldinud jumalakujude austamine ning et kristlased peaksid põgenema ebajumalakummardamise eest. (5. Moosese 4:15–19; 1. Korintlastele 10:14.) „Jumal on vaim”, inimsilmale nähtamatu. Seepärast ei kasutanud algkristlased nähtavaid vahendeid ega sümboleid, mis aitaksid neil tunda end Jumalale lähemal. Pigem teenisid nad teda vaimus, lastes tema nähtamatul pühal vaimul end juhtida, ning tões, elades kooskõlas pühakirjas sisalduva Jumala tahtega. (Johannese 4:24.)

„Õiged jumalateenijad kummardavad Isa vaimus ja tões.” (Johannese 4:23.)

Kuidas peaksid kristlased väljendama oma austust Jeesus Kristuse vastu?

MIDA ARVATAKSE

 

„On üsna loomulik ja loogiline, et lunastuse toomise vahendist sai erilise austuse objekt. ... See, kes austab hardalt mõnd kuju, austab hardalt isikut, keda see sümboliseerib.” („New Catholic Encyclopedia”.)

MIDA ÜTLEB PIIBEL

 

Kristlastel on Jeesuse ees tänuvõlg, sest tema surma kaudu on neil võimalik oma patud andeks saada, ligineda Jumalale ja saada igavene elu. (Johannese 3:16; Heebrealastele 10:19–22.) Neile pole öeldud, et neil tuleks selle kingi vastu austuse väljendamiseks kasutada mõnd Jeesuse sümbolit või lihtsalt tunnistada usku temasse. On ju „usk ilma tegudeta surnud”. (Jaakobuse 2:17.) Kristlased peaksid tegutsema kooskõlas oma usuga Jeesusesse. Mismoodi?

Piibel ütleb: „Meid sunnib tagant Kristuse armastus, kuna me mõistame, et üks suri kõikide eest ..., et need, kes elavad, ei elaks enam endale, vaid temale, kes nende eest suri ja üles äratati.” (2. Korintlastele 5:14, 15.) Kristuse erakordne armastusetegu sunnib kristlasi tagant, nii et nad kohandavad oma elu tema eeskuju järgi. Sellisel viisil Jeesuse austamine on palju mõttekam kui teha seda mõne ususümboli abil.

„Mu isa tahe on, et igaüks, kes on tundnud ära poja ja temasse usub, saaks igavese elu.” (Johannese 6:40.)

^ lõik 8 Ethelbert W. Bullingeri „A Critical Lexicon and Concordance to the English and Greek New Testament”, 11. väljaanne, lk 818–819.