Johannese 6:1–71

6  Pärast seda läks Jeesus Galilea ehk Tiberiase mere teisele kaldale.+  Talle järgnes hulk rahvast,+ kes oli näinud, milliseid imetähti ta haigeid tervendades teeb.+  Seepärast läks Jeesus mäele ja istus koos jüngritega sinna maha.  Juutide paasapüha+ oli lähedal.  Kui Jeesus nägi, et tema juurde tuleb suur hulk rahvast, küsis ta Filippuselt: „Kust me ostame leiba, et rahvas süüa saaks?”+  Ent seda ta küsis tema proovilepanemiseks, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.  Filippus vastas talle: „Isegi 200 denaari* eest ostetud leibadest ei jätkuks, et igaüks natukenegi saaks.”  Üks tema jüngritest, Siimon Peetruse vend Andreas, ütles talle:  „Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?”+ 10  Jeesus ütles: „Las inimesed istuvad maha!” Selles paigas kasvas lopsakas rohi ja inimesed istusidki maha, umbes 5000 meest.+ 11  Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas need maas istujatele laiali. Sama tegi ta kaladega, ja inimesed said neid niipalju, kui tahtsid. 12  Kui nad olid söönuks saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: „Korjake ülejäänud palukesed kokku, et midagi raisku ei läheks!” 13  Nad tegidki seda ning said kaksteist korvitäit palukesi, mis olid sööjatel viiest odraleivast järele jäänud. 14  Kui inimesed nägid seda tunnustähte, ütlesid nad: „See on tõesti see prohvet, kes pidi maailma tulema.”+ 15  Jeesus aga, teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et tõsta ta kuningaks, läks jälle mäele,+ ihuüksi.+ 16  Õhtu saabudes läksid Jeesuse jüngrid alla mere äärde,+ 17  astusid paati ja hakkasid sõitma üle mere Kapernauma poole. Oli juba pime, aga Jeesus polnud ikka veel nende juurde tulnud.+ 18  Puhus tugev tuul ja merel kiskus tormiks.+ 19  Kui nad olid sõudnud viis-kuus kilomeetrit*, nägid nad Jeesust mere peal kõndimas ja paadile lähenemas ning lõid kartma. 20  Jeesus aga ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!”+ 21  Siis võtsid nad ta paati ja jõudsid varsti sihtkohta.+ 22  Järgmisel päeval sai mere teisele kaldale jäänud rahvahulk teada, et Jeesus polnud läinud koos jüngritega ainsasse paati, mis seal oli olnud, vaid jüngrid olid lahkunud üksi. 23  Aga Tiberiasest tuli paate sinna kanti, kus nad olid söönud leiba, mille eest Isand oli Jumalat tänanud. 24  Kui inimesed nägid, et Jeesust ja ta jüngreid pole, läksid nad paatidesse ja sõitsid Kapernauma Jeesust otsima. 25  Leidnud Jeesuse mere teiselt kaldalt, küsisid nad temalt: „Rabi,+ millal sa siia tulid?” 26  Jeesus vastas neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te ei otsi mind mitte sellepärast, et nägite tunnustähti, vaid sellepärast, et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.+ 27  Ärge nähke vaeva toidu nimel, mis rikneb, vaid nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu.+ Seda annab teile Inimesepoeg, sest tema peale on Isa, Jumal ise, pannud oma heameele pitseri.”+ 28  Seepeale küsisid nad temalt: „Mida me peaksime tegema, et olla Jumalale meelepärased?” 29  Jeesus vastas neile: „Jumalale on meelepärane see, et te usute temasse, kelle Jumal on läkitanud.”+ 30  Siis nad küsisid: „Mis tunnustähe sa teed,+ et me näeksime seda ja usuksime sind? Millise teo sa teed? 31  Meie esiisad sõid kõrbes mannat,+ nagu on kirjutatud: „Ta andis neile leiba taevast.””+ 32  Siis ütles Jeesus neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: Mooses ei andnud teile tõelist leiba taevast, kuid minu isa annab teile tõelise leiva taevast. 33  Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” 34  Seepeale ütlesid nad talle: „Isand, anna meile alati seda leiba.” 35  Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga, ja kes minusse usub, ei tunne iial janu.+ 36  Ent nagu ma teile ütlesin, te olete mind näinud, kuid ei usu siiski.+ 37  Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja kes tuleb minu juurde, seda ei aja ma kunagi ära,+ 38  sest ma ei ole tulnud taevast alla,+ et teha enda tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+ 39  Minu läkitaja tahe on, et ma ei kaotaks ainsatki neist kõigist, kelle ta mulle on andnud, vaid et ma nad viimsel päeval üles ärataksin.+ 40  Sest mu isa tahe on, et igaüks, kes on tundnud ära poja ja temasse usub, saaks igavese elu,+ ning ma äratan ta üles+ viimsel päeval.” 41  Siis tõusis juutide seas nurin Jeesuse üle, sest ta oli öelnud: „Mina olen taevast alla tulnud leib.”+ 42  Nad ütlesid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme?+ Kuidas ta siis nüüd ütleb: „Ma olen tulnud taevast alla”?” 43  Jeesus vastas neile: „Jätke see nurin. 44  Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa,+ kes on mind läkitanud, ja ma äratan ta üles viimsel päeval.+ 45  Prohvetiraamatutes on kirjutatud: „Siis õpetab Jehoova neid kõiki.”+ Igaüks, kes on Isa kuulanud ja temalt õppinud, tuleb minu juurde. 46  Ükski inimene pole Isa näinud.+ Ainult see, kes on tulnud Jumala juurest, on Isa näinud.+ 47  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes usub, see saab igavese elu.+ 48  Mina olen eluleib.+ 49  Teie esiisad sõid kõrbes mannat ja surid siiski.+ 50  Kuid igaüks, kes sööb leiba, mis on taevast alla tulnud, ei sure. 51  Mina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud. Kes seda leiba sööb, elab igavesti. Ja leib, mille ma annan, et maailm võiks elada, on minu liha.”+ 52  Siis läksid juudid omavahel ägedalt vaidlema ja küsisid: „Kuidas saab see mees anda meile oma liha süüa?” 53  Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kui te ei söö Inimesepoja liha ega joo tema verd, ei saa te elu*.+ 54  Kes sööb minu liha ja joob minu verd, see saab igavese elu ja ma äratan ta üles+ viimsel päeval; 55  sest minu liha on tõeline toit ja minu veri on tõeline jook. 56  Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb ühte minuga ja mina temaga.+ 57  Nii nagu mind on läkitanud elav Isa ja mina elan tänu Isale, nii saab ka see, kes toidab end minust, elu tänu minule.+ 58  Niisugune on leib, mis on taevast alla tulnud. See ei ole selline, mida teie esiisad sõid ja siiski surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti.”+ 59  Nõnda rääkis Jeesus, kui ta õpetas Kapernauma sünagoogis*. 60  Seda kuulnud, ütlesid paljud Jeesuse jüngrid: „Kui võigas jutt! Kes suudab seda kuulata!” 61  Jeesus teadis, et ta jüngrid selle üle nurisevad, ning ütles neile: „Kas see saab teile komistuskiviks? 62  Mis te veel siis teete, kui näete Inimesepoega minemas üles sinna, kus ta enne oli?+ 63  Vaim annab elu,+ inimeste püüetest pole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.+ 64  Kuid teie seas on neid, kes ei usu.” Jeesus teadis ju algusest peale, kes on need, kes ei usu, ja kes on see, kes ta ära annab.+ 65  Ta lausus veel: „Sellepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde muidu kui Isa heakskiidul.”+ 66  Seepeale pöördusid paljud tema jüngrid oma endise elu juurde tagasi+ ega käinud enam koos temaga. 67  Siis küsis Jeesus neilt kaheteistkümnelt: „Kas ka teie tahate ära minna?” 68  Siimon Peetrus vastas talle: „Isand, kelle juurde on meil minna?+ Sinul on igavese elu sõnad.+ 69  Me usume ja teame, et sina oled Jumala Püha.”+ 70  Jeesus vastas neile: „Ma ise valisin teid kahtteist,+ ometi on üks teie seast laimaja*.”+ 71  Seda ütles ta Juuda, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see reetis ta hiljem, olgugi et ta oli üks kaheteistkümnest.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „umbes 25 kuni 30 staadionit”.
Sõna-sõnalt „ei ole teie sees elu”.
Teine võimalik tähendus: „rahvakogunemisel Kapernaumas”.
Võib tõlkida ka „kurat”.

Kommentaarid

Pildid ja videod

Korvid
Korvid

Piibli algkeeltes kasutatakse mitut sõna, kirjeldamaks erinevaid korve. Näiteks kreeka sõna, mis käib 12 korvi kohta, millesse koguti ülejäägid, pärast seda kui Jeesus oli ime läbi toitnud 5000 meest, märgib suhteliselt väikest vitskorvi. Kuid loos, kus räägitakse, kuidas Jeesus toitis 4000 meest ja ülejäägid koguti seitsmesse korvi, on teine sõna, mis tähendab suurt korvi. (Mr 8:8, 9.) Sama sõna on kasutud korvi kohta, milles Paulus lasti Damaskuses müüriavast alla. (Ap 9:25.)