oled lasknud Saatanal panna end. Sõna-sõnalt „on Saatan täitnud su südame”. Vastav kreeka väljend annab edasi mõtte julgusest midagi teha. Samasugune väljend on ka heebrea keeles. Näiteks tekstis Est 7:5 on heebrea fraas, mis tähendab sõna-sõnalt „täitnud oma südame”, tõlgitud vastega „on julgenud” ning tekstis Kog 8:11 on seesama idioom tõlgitud fraasiga „kasvab ... südames julgus”.

Jehoova vaimu. Väljend „Jehoova vaim” esineb piibli heebreakeelses osas palju kordi, näiteks tekstides Koh 3:10; 6:34; 11:29; 13:25; 14:6; 15:14; 1Sa 10:6; 16:13; 2Sa 23:2; 1Ku 18:12; 2Ku 2:16; 2Aj 20:14; Jes 11:2; 40:13; 63:14; Hes 11:5; Mi 2:7; 3:8. See väljend on ka kirjakohas Jes 61:1, mida tsiteeritakse tekstis Lu 4:18. Kõigis neis salmides on heebreakeelses algtekstis tetragramm koos sõnaga „vaim”. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:9 väljend tähendusega „Issanda vaim”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova vaim”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:9.

koguduse. Siin on esimene koht, kus esineb kreeka väljend ekklesía. See tuleb kreeka sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See viitab rühmale inimestele, kes on kindlal eesmärgil või kindlaks tegevuseks kokku kutsutud. (Vt „Sõnaseletusi”.) Siin kontekstis ennustas Jeesus, et moodustatakse kristlik kogudus, mis koosneb võitud kristlastest, kellest kui „elavatest kividest” ehitatakse „vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Selle kreeka väljendiga on Septuagintas tihti tõlgitud heebrea väljend, mille tähendus on „kogudus” ning mis käib sageli kogu Jumala rahva kohta. (5Mo 23:3; 31:30.) Kirjakohas Ap 7:38 viidatakse Egiptusest välja kutsutud iisraellastele kui kogudusele. Samamoodi moodustavad kristlased, kes on „pimedusest välja” kutsutud ning „maailmast välja” valitud, „Jumala koguduse”. (1Pe 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.)

koguduse. Siin nimetatakse kõrbes olevat Iisraeli rahvast koguduseks. Heebrea sõna kahál (kogudus) tuleb juursõnast tähendusega „kokku kutsuma; koguma”. (4Mo 20:8; 5Mo 4:10.) Sõna „kogudus” annab edasi mõtte, et iisraellased olid organiseeritud rahvas. Näiteks on nende kohta kasutatud väljendeid „Iisraeli kogudus” (3Mo 16:17; Jos 8:35; 1Ku 8:14), „Jumala kogudus” (Neh 13:1) ja „Jehoova kogudus” (4Mo 20:4; 5Mo 23:2, 3; 1Aj 28:8; Mi 2:5). Septuagintas on heebrea sõna kahál tõlgitud sageli kreeka sõnaga ekklesía (nt L 22:22 [21:23, LXX]). Sõna ekklesía esineb ka piibli kreekakeelses osas ja on tõlgitud vastega „kogudus”. (Vt Mt 16:18 ja Ap 5:11 kommentaari.)

kogudust. See on Apostlite tegude raamatus esimene koht, kus esineb kreeka sõna ekklesía. Sõna ekklesía on moodustatud sõnadest ek (välja) ning kaléo (kutsuma). See tähendab rühma inimesi, kes on kindlaks eesmärgiks või tegevuseks kokku kutsutud. Seega on see tabav sõna vastloodud kristliku koguduse kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.) Sõna ekklesía esineb ka tekstis Mt 16:18 (vt kommentaari), kus Jeesus ütleb, et ta rajab oma koguduse. See kogudus koosneb võitud kristlastest, kellest „ehitatakse ... kui elavatest kividest vaimne koda”. (1Pe 2:4, 5.) Kuid peale selle, et sõna ekklesía kasutatakse kõigi võitud kristlaste kui koguduse kohta, on sel teisigi tähendusi. See võib käia kõigi teatud piirkonnas elavate kristlaste või üksiku koguduse kohta. Kontekst näitab, et tekstis Ap 5:11 mõeldakse koguduse all Jeruusalemmas elavaid kristlasi. (Vt Ap 7:38 kommentaari.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

imesid. Võib tõlkida ka „endeid”. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Heebreakeelses tekstis on nendes kohtades sõna „ingel” koos tetragrammiga. Ühes varases Septuaginta käsikirjas esineb salmides Sak 3:5, 6 kreeka sõna ángelos (ingel, sõnumitooja) koos heebrea tetragrammiga. See fragment leiti Iisraelist, Juuda kõrbes asuvast Nahal Heverist, ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 5:19 väljend tähendusega „Issanda ingel”, on see „Uue maailma tõlkes” tõlgitud vastega „Jehoova ingel”. Põhjustest räägitakse lähemalt lisas C1 ja lisa C3 sissejuhatuses; Ap 5:19.

rahvavanemate nõukogu. Võib tõlkida ka „vanematekogu”. Kr presbytérion. Samatüveline sõna presbýteros (sõna-sõnalt „vanem mees”) tähendab piiblis eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Rahvavanemate nõukogu all mõeldakse siin ilmselt juudi kõrgeimat kohust sanhedrini, mis tegutses Jeruusalemmas. Sinna kuulusid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad. Neid kolme rühma mainitakse sageli koos. (Mt 16:21; 27:41; Mr 8:31; 11:27; 14:43, 53; 15:1; Lu 9:22; 20:1; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”, ja selle salmi kommentaari sanhedrinisaali.)

kogu ... vanemate nõukogu. Võib tõlkida ka „kogu ... vanematekogu”. Siin kasutatud kreeka sõna gerusía tuleb sõnast géron (vana mees), mis leidub tekstis Joh 3:4. Kumbki sõna esineb piibli kreekakeelses osas vaid ühe korra. Mõned õpetlased arvavad, et selle all mõeldakse sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeimat kohut, kuhu kuulusid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad. (Vt Lu 22:66 kommentaari.) Kuid siin salmis, kus mainitakse nii sanhedrini kui ka Iisraeli rahva vanemate nõukogu, tuleks neid võtta kui kaht eraldiseisvat organit. Osa vanemate nõukogu liikmeid võis kuuluda ka sanhedrini, teised aga võisid olla lihtsalt sanhedrini nõunikud.

Iisraeli rahva. Sõna-sõnalt „Iisraeli poegade”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)

templiülem. Mainitakse ka tekstides Ap 5:24 ja 26. Esimesel sajandil kuulus see ametikoht preestrile, kes oli oma võimu poolest ülempreestrist järgmine. Ta oli templis teenivate preestrite ülevaataja. Peale selle vastutas ta korra eest templis ja selle ümbruses ning selleks olid tema käsutuses leviitidest korravalvurid. Templiülemale allusid alama astme templiülemad, kellele omakorda allusid leviidid, kelle ülesandeks oli templiväravad hommikul avada ja õhtul sulgeda. Need leviidid valvasid templivaramut, hoidsid rahva seas korda ja jälgisid, et keegi ei siseneks piiratud ligipääsuga aladele. Leviidid olid jagatud 24 rühma, kes teenisid templis kordamööda. Iga rühm teenis seal kaks korda aastas nädal aega korraga. Tõenäoliselt oli igal rühmal oma ülem, kel tuli aru anda templiülemale. Templiülemad olid mõjukad mehed. Neid nimetatakse koos peapreestritega, kes sepitsesid vandenõu Jeesuse hukkamiseks. Sel õhtul, kui Jeesus reedeti, tulid nad koos korravalvuritega teda kinni võtma. (Lu 22:4 (vt kommentaari), 52.)

templiülem. Vt Ap 4:1 kommentaari.

postile. Võib tõlkida ka „puu külge”. Kr xýlon (puit, puu, halg). Siin on seda kreeka sõna kasutatud sõna staurós (tõlgitud kui „piinapost”) sünonüümina. Luukas, Paulus ja Peetrus kasutavad sõna xýlon kokku viis korda ja just Jeesuse hukkamisvahendist rääkides. (Ap 5:30; 10:39; 13:29; Ga 3:13; 1Pe 2:24.) Septuagintas esineb sõna xýlon näiteks kirjakohas 5Mo 21:22, 23, kus öeldakse: „Tema surnukeha pannakse posti külge rippuma.” Vastav heebrea sõna on ets (puu, puit, puutükk). Paulus tsiteerib seda kirjakohta tekstis Ga 3:13, öeldes: „Neetud on, kes posti [xýlon] küljes ripub.” Kreeka sõna xýlon esineb Septuagintas ka tekstis Esr 6:11 (Esdras A 6:31, LXX), kus algtekstis on aramea sõna a (mis vastab heebrea sõnale ets). Selles tekstis öeldakse Pärsia kuninga korralduse rikkuja kohta: „Tema majast [kistakse] palk välja ja ta lüüakse selle külge.” Fakt, et piiblikirjutajad kasutasid sõnu xýlon ja staurós sünonüümidena, on lisatõend selle kohta, et Jeesus hukati püstisel, ilma põikpuuta postil, sest just seda xýlon tähendab.

teerajaja. Kr archegós (ülemjuht; teerajaja). Seda kreeka sõna on piiblis kasutatud neli korda, iga kord Jeesuse kohta. (Ap 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.) Jeesust nimetatakse elu teerajajaks, sest ta on vahemees Jumala ja inimeste vahel ning ta rajas inimestele tee igavesse ellu. Nimetust „teerajaja” on kasutatud kui ametinimetust. (Sarnast sõna on tekstides Ap 7:27 ja 35 kasutatud Moosese kohta, kus teda nimetatakse valitsejaks.) Kõnesolev salm näitab, et Jeesus on see, kelle kaudu Jumal viib täide oma eesmärgi. Jeesus andis iseenda vastavaks lunastushinnaks paljude eest. (Mt 20:28; Ap 4:12; 1Ti 2:5, 6.) Pärast ülesäratamist sai ta kui ülempreester ja kohtumõistja hakata oma lunastusohvri alusel inimeste heaks tegutsema. Tänu lunastusohvrile võivad need, kes sellesse usuvad, saada vabaks patu ja surma võimusest. Ka surnud saavad elavaks Jeesuse kaudu. (Joh 5:28, 29; 6:39, 40.) Nõnda avab Jeesus tee igavesse ellu. (Joh 11:25; 14:6; Heb 5:9; 10:19, 20.) Kuigi mõnedes piiblitõlgetes on selle kreeka sõna vasteks „elu alustaja” ja „eluandja”, ei ole see kooskõlas sellega, mida piibel Jeesusest räägib. Jeesus on saanud oma elu ja võimu Jumalalt ning allub talle. (L 36:9; Joh 6:57; Ap 17:26–28; Kol 1:15; Ilm 3:14.)

teerajajaks. Kr archegós (ülemjuht; teerajaja). See kreeka sõna esineb piiblis neli korda ja see käib iga kord Jeesuse kohta. (Ap 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.) Siin kasutatakse seda kõrvuti nimetusega „päästja”. (Vt Ap 3:15 kommentaari.)

said nad maruvihaseks. Võib tõlkida ka „lõikas see neile südamesse”. Vastav kreeka sõna esineb ainult siin ja tekstis Ap 7:54 ning tähendab sõna-sõnalt „läbi saagima”. Mõlemas kohas kasutatakse seda piltlikus tähenduses kirjeldamaks tugevat emotsiooni.

Gamaaliel. Moosese seaduse õpetaja, keda on mainitud Apostlite tegude raamatus kaks korda, siin ja tekstis Ap 22:3. Teda peetakse Gamaaliel Vanemaks, kellest räägivad ka piiblivälised allikad, ja ta oli Hillel Vanema, variseride liberaalse koolkonna rajaja poeg või pojapoeg. Gamaaliel, kellest kogu rahvas lugu pidas, oli väidetavalt esimene, keda hakati kutsuma tiitliga rabán. Tal oli juutide seas suur mõjuvõim, sest ta õpetas paljusid variseride poegi, kaasa arvatud Tarsosest pärit Saulust. (Ap 22:3; 23:6; 26:4, 5; Ga 1:13, 14.) Sellest, kuidas ta Moosese seadust ja pärimusi tõlgendas, on näha, et ta oli võrdlemisi vabameelne. Näiteks olevat ta kehtestanud seadusesätteid, et kaitsta naisi alatu abikaasa ja lesknaisi häbitute laste eest. Samuti olevat ta seisnud selle eest, et vaestel mittejuutidel oleksid samad õigused järelnoppimisele nagu juutidel. Gamaalieli vabameelsus ilmneb ka selles, mida ta ütles sanhedrinile Peetruse ja teiste apostlite kohta. (Ap 5:35–39.) Rabide tekstidest on aga näha, et Gamaaliel pidas rabide pärimusi pühakirjast tähtsamaks. Seetõttu võib öelda, et üldiselt ei erinenud tema õpetused kuigi palju teiste tema aja ega ka varasemate rabide õpetustest. (Mt 15:3–9; 2Ti 3:16, 17; vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Sanhedrin” ja „Variserid”.)

peksta. Ilmselt anti neile 39 kepihoopi, mis oli juutide tavapärane karistus. (5Mo 25:2, 3; 2Ko 11:24.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kuulutasid ... head sõnumit. Siin on kasutatud kreeka verbi euangelízomai, mille nimisõnaline vorm on euangélion (hea sõnum). Piibli kreekakeelses osas on hea sõnum lahutamatult seotud Jumala kuningriigiga (mis oli Jeesuse sõnumi tuum) ja päästega, mis on võimalik tänu usule Jeesus Kristusesse. Apostlite tegude raamatus esineb verb euangelízomai palju kordi ja nõnda rõhutab see raamat kuulutustöö tähtsust. (Ap 8:4, 12, 25, 35, 40; 10:36; 11:20; 13:32; 14:7, 15, 21; 15:35; 16:10; 17:18; vt Mt 4:23 ja 24:14 kommentaari.)

majast majja. Kreeka väljendit kat oíkon (kodu mööda, maja mööda) võib mõista distributiivina (koduti, majati). See annab edasi mõtte, et jüngrid kuulutasid head sõnumit ühes majas teise järel, mitte vaid kodus. Seda arusaama toetavad ka teised eestikeelsed piiblitõlked, kus see väljend on tõlgitud vastega „kodasid mööda”. Samasugune grammatiline konstruktsioon esineb tekstis Lu 8:1, kus öeldakse, et Jeesus rändas linnast linna ja külast külla. See, et hea sõnum viidi otse inimeste koju, andis suurepäraseid tulemusi. (Ap 6:7; vrd Ap 4:16, 17; 5:28.)