Te faatiaraa a Mareko 14:1-72
-
Opua te mau tahuˈa e haapohe ia Iesu (1, 2)
-
Niniihia te monoˈi noˈanoˈa i nia ia Iesu (3-9)
-
Tuu Iuda ia Iesu i to ˈna mau enemi (10, 11)
-
Pasa hopea (12-21)
-
Haamauhia te Amuraa maa a te Fatu (22-26)
-
Tohuhia e haavare Petero e aita oia i ite ia Iesu (27-31)
-
Pure Iesu i Getesemane (32-42)
-
Tapeahia Iesu (43-52)
-
Haavahia i mua i te Sunederi (53-65)
-
Haavare Petero e aita oia i ite ia Iesu (66-72)
14 I roto e piti mahana+ e tupu ai te Pasa+ e te Oroa pane hopue ore.+ Te imi ra te mau tahuˈa tiaau e te mau papai parau e haru ia Iesu na roto i te hoê ravea haavarevare e e haapohe ia ˈna.+
2 Te parau noa ra hoi ratou: “Eiaha tatou e haru ia ˈna i te oroa aˈunei te taata e faahuehue ai.”
3 Tei Betania Iesu, te tamaa ra* i te fare o Simona e lepera na mua ˈˈe. Haere maira te hoê vahine e mohina alabata ta ˈna e monoˈi noˈanoˈa to roto, e naradi mau moni rahi. Tatara ihora oia i te oroi o te mohina e ninii ihora i te monoˈi i nia i to Iesu upoo.+
4 Aita vetahi i mauruuru, a na ô ai te tahi i te tahi: “Eaha i haamâuˈahia ˈi teie monoˈi noˈanoˈa?
5 E nehenehe hoi e hoo i teie monoˈi noˈanoˈa e 300 tiahapa denari,* a horoa ˈtu ai i te moni na te feia veve!” Riri roa ihora* ratou i taua vahine ra.
6 Na ô atura râ Iesu: “A vaiiho na ia ˈna. Eaha outou e haapeapea ˈi ia ˈna? E ohipa maitai ta ˈna i rave no ˈu.+
7 E faaea noa mai hoi te feia veve ia outou ra+ e e nehenehe outou e tauturu ia ratou i te mau taime atoa e hinaaro ai outou. O vau nei râ, eita ïa e faaea noa mai ia outou ra.+
8 Ua rave oia i tei tia ia ˈna. Ua ninii oia i te monoˈi noˈanoˈa i nia i to ˈu tino no te faaineine ia ˈu no to ˈu hunaraa.+
9 Oia mau ta ˈu e parau atu: I te mau vahi atoa e porohia ˈi te parau apî oaoa e ati aˈe te ao nei,+ e faatia-atoa-hia ta teie vahine i rave ei manaˈoraa ia ˈna.”+
10 Haere atura Iuda Isakariota, hoê o na 12, i te mau tahuˈa tiaau ra no te tuu ia Iesu i to ratou rima.+
11 I to ratou faarooraa i ta Iuda parau, au roa ihora ratou, e fafau ihora e horoa i te moni ario na ˈna.+ Haamata ˈtura Iuda i te imi i te taime tano no te tuu ia Iesu i to ratou rima.
12 I te mahana matamua o te Oroa pane hopue ore,+ e peu matauhia hoi ia pûpû i te animara ei tusia no te Pasa,+ na ô maira te mau pǐpǐ a Iesu: “Ihea oe e hinaaro ai ia haere matou e faaineine i te Pasa ia amu oe i te reira?”+
13 Tono atura oia e piti o ta ˈna mau pǐpǐ e na ô atura: “A haere i te oire, e farerei mai orua i te hoê taata e amo ra i te hoê farii araea î i te pape. A pee ia ˈna,+
14 e i te vahi e tomo ai oia, a parau atu i te fatu fare: ‘Te na ô mai ra te Orometua: “Teihea te piha no te mau manihini e nehenehe ai au e amu i te Pasa e ta ˈu mau pǐpǐ?”’
15 E faaite mai oia i te hoê piha rahi i nia, mea naho maitai. A faaineine i te Pasa no tatou i reira.”
16 Haere atura na pǐpǐ, tomo atura i roto i te oire, tupu aˈera te mau mea atoa mai ta Iesu i parau e faaineine atura raua i te Pasa.
17 E ahiahi ihora, haere maira Iesu e na 12 i reira.+
18 A tarava noa ˈi ratou i te amuraa maa e a tamaa noa ˈi, na ô atura Iesu: “Oia mau ta ˈu e parau atu: Te vai ra te hoê o outou e tamaa nei e o vau o te tuu ia ˈu i to ˈu mau enemi.”+
19 Peapea ihora ratou e na ô maira ratou paatoa: “O vau anei?”
20 Parau atura oia: “O te hoê o na 12 te tuu i to ˈna rima i roto i te auˈa hoê â tuuraa e o vau atoa.+
21 Te reva nei hoi te Tamaiti a te taata nei, mai tei papaihia no ˈna, ua ati râ te taata na ˈna e tuu i te Tamaiti a te taata nei i to ˈna mau enemi!+ Mea maitai aˈe no tera taata ahani aita oia i fanauhia.”+
22 A tamaa noa ˈi ratou, rave ihora Iesu i te hoê pane, haamaitai aˈera i te Atua, ofati ihora i te pane, horoa ˈtura i te mau pǐpǐ e na ô atura: “A rave, o to ˈu tino teie.”+
23 Rave atura oia i te hoê auˈa uaina, haamauruuru aˈera i te Atua, horoa ˈtura ia ratou e inu atura ratou paatoa.+
24 Na ô atura oia: “O to ˈu ‘toto+ o te faufaa’+ teie o te haamaniihia no te taata e rave rahi.+
25 Oia mau ta ˈu e parau atu: E ore roa vau e inu faahou i te uaina e tae roa ˈtu i te mahana e inu ai au i te uaina apî i roto i te Faatereraa arii a* te Atua.”
26 E i muri aˈe i to ratou himeneraa no te arue i te Atua,* haere atura ratou i te mouˈa Oliveta.+
27 Parau atura Iesu ia ratou: “E faarue outou paatoa ia ˈu, ua papaihia hoi: ‘E tairi au i te tiai mamoe+ e e purara ê te mau mamoe.’+
28 I muri aˈe râ i to ˈu tia-faahou-raa mai, e na mua ˈtu vau ia outou i te haere i Galilea.”+
29 Parau maira râ Petero: “Noa ˈtu e faarue ratou paatoa ia oe, eita vau e na reira.”+
30 Na ô atura Iesu: “Oia mau ta ˈu e parau atu: I teie mahana, i teie iho â po, hou te hoê moa e totereo ai e piti taime, e haavare oe e toru taime e aita oe i ite ia ˈu.”+
31 Parau onoono maira râ oia: “Noa ˈtu e pohe au e oe atoa, eita roa vau e haavare e aita vau i ite ia oe.” Na reira atoa maira pauroa te tahi atu mau pǐpǐ i te parau.+
32 Haere atura ratou i te hoê vahi, o Getesemane te iˈoa, e na ô ihora Iesu i ta ˈna mau pǐpǐ: “A parahi na outou i ǒ nei, e haere au e pure.”+
33 Rave atura oia ia Petero, Iakobo e Ioane na muri ia ˈna+ e haamata ihora i te ahoaho e te horuhoru roa.
34 Na ô atura oia: “E oto iti rahi to ˈu.*+ A parahi i ǒ nei e a ara.”+
35 Faaatea rii atura oia, topa turi ihora e pure atura i te Atua ia ore oia ia roohia i taua tupuraa ra mai te peu e nehenehe.
36 Na ô atura oia: “Aba,* to ˈu Metua,+ e tia ia oe te mau mea atoa, a hopoi ê atu na i teie auˈa. Teie râ, ia tupu to oe hinaaro eiaha to ˈu.”+
37 Hoˈi maira oia, ite ihora e te taoto ra ratou e na ô maira ia Petero: “Simona, te taoto ra oe! Aita i haere ia oe ia ara hoê noa ˈˈe hora?+
38 A vai ara e a tamau i te pure ia ore outou ia hema.+ E hinaaro iho â te aau,* te tino râ, mea paruparu ïa.”+
39 Haere faahou atura oia e pure ma te faahiti i taua noa parau ra.+
40 Hoˈi faahou maira oia e ite ihora e te taoto ra ratou, e varea taoto iti rahi hoi to ratou. Aita ˈtura ratou i ite eaha te parau atu.
41 Hoˈi faahou maira oia i te toru o te taime e na ô maira: “I te hoê taime mai teie outou e taoto ai e e haamâha ˈi i to outou rohirohi! Atira! Ua tae i te hora!+ Inaha, te tuuhia nei te Tamaiti a te taata nei i te rima o te feia rave hara.
42 A tia, mai, haere anaˈe. A hiˈo, te fatata mai ra te taata e tuu ia ˈu i to ˈu mau enemi.”+
43 I reira iho, a paraparau noa ˈi Iesu, tae maira Iuda, hoê o na 12, e te nahoa atoa ma te ˈoˈe e te raau. No ǒ mai taua nahoa ra i te mau tahuˈa tiaau, te mau papai parau e te mau aratai ati Iuda.+
44 I horoa na hoi Iuda i te hoê tapao ia ratou, a parau ai: “Te taata ta ˈu e apa, o ˈna ïa, a haru ia ˈna e a afai atu eiaha ia ora.”
45 Haere tia maira oia ia Iesu ra, tapiri maira, na ô maira: “Rabi!” e apa ihora ia ˈna.
46 Haru aˈera ratou ia Iesu.
47 Rave maira râ hoê o te feia e tia ra na reira i ta ˈna ˈoˈe, tairi ihora i te tavini a te tahuˈa rahi e mutu ê atura to ˈna tariˈa.+
48 Na ô atura râ Iesu: “Ua haere mai outou e tapea ia ˈu ma te ˈoˈe e te raau mai te mea ra e e eiâ vau?+
49 I tia na hoi au e o outou i te hiero i te mau mahana atoa a haapii ai au i te taata,+ aita râ outou i tuu ia ˈu i te fare tapearaa. Ua na reirahia râ ia tupu te mau Papai.”+
50 Faarue aˈera te mau pǐpǐ atoa ia Iesu e horo atura.+
51 Peehia maira râ Iesu e te hoê taata apî e ahu lino maitai to ˈna, tamata aˈera te taata i te haru ia ˈna,
52 faarue ihora râ oia i to ˈna ahu lino e horo atura ma te ahu ore.*
53 Aratai atura ratou ia Iesu i te tahuˈa rahi ra,+ e putuputu maira pauroa te tahuˈa tiaau, te mau aratai ati Iuda e te mau papai parau.+
54 Pee maira râ Petero ia ˈna na te atea ê e tae roa ˈtu i roto i te aua o te tahuˈa rahi, e parahi ihora e te mau tavini a haamahanahana ˈi ia ˈna i pihai iho i te auahi.+
55 Te imi ra hoi te mau tahuˈa tiaau e te Sunederi taatoa i te pari haavare ia Iesu i te tahi mea e haapohehia ˈi oia, aita râ i itehia mai.+
56 Mea rahi hoi te pari haavare ra ia ˈna,+ aita râ ta ratou parau e tuea ra.
57 Tia atoa aˈera vetahi e pari haavare maira ia ˈna a na ô ai:
58 “Ua faaroo matou ia ˈna i te parauraa: ‘E vavahi au i teie hiero hamanihia e te rima taata e e patu vau e toru mahana i te tahi atu e ere na te rima taata i hamani.’”+
59 No nia atoa râ i teie parau, aita ta ratou pariraa e tuea ra.
60 Tia aˈera te tahuˈa rahi i rotopu ia ratou e ui ihora ia Iesu: “Eita oe e pahono? Aita oe e faaroo ra i ta teie mau taata e pari nei ia oe?”+
61 Mamû noa ihora râ Iesu e aita roa i pahono.+ Ui faahou maira te tahuˈa rahi ia ˈna e parau maira: “O te Mesia anei oe te Tamaiti a te Atua Moˈa?”
62 Na ô atura Iesu: “E, o vau, e ite outou i te Tamaiti a te taata nei+ i te parahiraa i te rima atau+ o te Atua Manahope e te haereraa mai na nia i te mau ata o te raˈi.”+
63 Hahae ihora te tahuˈa rahi i to ˈna ahu e na ô maira: “Eaha ïa te faufaa ia imi â i te ite?+
64 Ua faaroo outou ia ˈna i te faainoraa i te Atua. Eaha ta outou e faaoti?”* Faautua aˈera ratou pauroa ia ˈna i te utua pohe.+
65 Tutuha aˈera vetahi i nia ia ˈna,+ tapoˈi maira i to ˈna mata, moto aˈera ia ˈna e na ô maira: “E peropheta oe, faaite mai ïa na vai i tupai ia oe!” Poara maira te mau tiai ia ˈna e afai atura ia ˈna.+
66 To raro Petero i roto i te aua i haere mai ai hoê o te mau tavini vahine a te tahuˈa rahi.+
67 I to ˈna iteraa mai ia Petero i pihai iho i te auahi, hiˈo ihora oia ia ˈna e na ô maira: “Na muri atoa oe i tera taata o Iesu no Nazareta.”
68 Haavare atura râ Petero e aita oia i ite ia Iesu a na ô ai: “Aita vau i ite ia ˈna e aita atoa vau e taa ra eaha ta oe e parau ra.” Haere atura oia i te uputa.
69 A ite ai te tavini vahine ia ˈna i reira, na ô faahou ihora oia i te feia e tia ra na reira: “E pǐpǐ atoa oia na ˈna.”
70 Haavare faahou atura Petero e aita oia i ite ia ˈna. I muri iho, na ô faahou maira te feia e tia noa ra na reira ia Petero: “E pǐpǐ iho â oe na ˈna, e taata Galilea hoi oe.”
71 Horeo ihora râ oia: “Ia faautua te Atua ia ˈu ia haavare au. Aita vau i ite i tena taata ta outou e parau ra!”
72 Totereo ihora te hoê moa no te piti o te taime.+ Haamanaˈo ihora Petero i ta Iesu i parau ia ˈna: “Hou te hoê moa e totereo ai e piti taime, e haavare oe e toru taime e aita oe i ite ia ˈu.”+ Peapea roa ihora oia e taˈi atura.
Nota i raro i te api
^ Aore ra “te tarava ra i te amuraa maa.”
^ Hiˈo i te tuhaa hau B14.
^ Aore ra “Parau iria ˈtura,” “Tamaˈi atura.”
^ Aore ra “Basileia o.”
^ Aore ra “himeneraa i te mau Salamo.”
^ E taˈo Hebera e Arama teie, “Papa e!” te auraa.
^ Aore ra “e to ˈna noa tihere.”
^ Aore ra “Eaha to outou manaˈo?”