Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kristofoi Ayarafeemɔi—Bulɛ yɛ He, Afeee lɛ Gbidii, ni Esaa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Kristofoi Ayarafeemɔi—Bulɛ yɛ He, Afeee lɛ Gbidii, ni Esaa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Kristofoi Ayarafeemɔi—Bulɛ yɛ He, Afeee lɛ Gbidii, ni Esaa Nyɔŋmɔ Hiɛ

OBAANU ni mɛi miifó kɛmiiye awerɛho. Ŋkɔmɔyelɔi ni wo atadei diji krɛdɛi miifó ní ehiii kpatamɔ, ni amɛkɛ amɛhe miitswia shi kɛmiitsɔɔ akɛ amɛwerɛ eho amɛhe. Aatswa lalai ni naa wa ni mɛi kɛmiijo. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mɛi komɛi miiye nii, ni amɛmiiŋmɔ waa kɛmiijie amɛhiɛtserɛ. Akɛni tɛŋdãa kɛ beer ebu yɛ jɛmɛ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi fioo etɔ kpɔtɔɔ kɛkãmɔ shikpɔŋ. Mɛni afeɔ? Yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, enɛɛmɛi ji nibii titri ni kadiɔ yarafeemɔi, ni mɛi ohai abɔ buaa amɛhe naa yɛ yarafeemɔi nɛɛ ashishi koni amɛkɛ mɔ ni egbo lɛ aye shɛɛ.

Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi babaoo awekumɛi kɛ amɛkutsoŋbii hiɛ hemɔkɛyelii gbohii, ni amɛsheɔ gbohii lɛ hu agbeyei. Mɛi akpekpei abɔ heɔ amɛyeɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, etsɔɔ mumɔ ni eyafataa blematsɛmɛi lɛ ahe, ni ebaanyɛ eye ebua hiɛkãlɔi loo eye amɛ awui. Hemɔkɛyeli nɛɛ kɛ yarafeemɔ kusumii srɔtoi yɛ tsakpãa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eja gbɛ akɛ mɔ aaaye awerɛho kɛ́ mɔ ko gbo. Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ye amɛsuɔlɔi ni gboi lɛ ahe awerɛho. (Yoh. 11:33-35, 38; Bɔf. 8:2; 9:39) Kɛlɛ, amɛyeee awerɛho kɛtekeee nɔ be ko be ko taakɛ amɛbeaŋ bii lɛ fɔɔ feemɔ lɛ. (Luka 23:27, 28; 1 Tes. 4:13) Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ, amɛle anɔkwale ni kɔɔ gbele he lɛ.

Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ: “Hiɛkãlɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Amɛsuɔmɔ jio, amɛnyɛɛ jio, amɛwuŋayeli jio, fɛɛ eho etee jeeŋmɔ beebe . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.” (Jaj. 9:5, 6, 10) Biblia mli ŋmalɛi ni ajɛ mumɔŋ aŋma nɛɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ, kɛ́ mɔ ko gbo lɛ eleee nɔ ko nɔ ko dɔŋŋ. Enyɛŋ ejwɛŋ, enu nii ahe, ewie, loo enu nii ashishi. Te esa akɛ Biblia mli anɔkwale ni he hiaa nɛɛ shishinumɔ asa bɔ ni afeɔ Kristofoi ayara ahaa lɛ he eha tɛŋŋ?

“Nyɛkataa Muji Nɔ ko He”

Ekɔɔɔ he eko weku mli loo maŋ nɔ ni Yehowa Odasefoi jɛ lɛ, amɛtsiɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ kusumii ni kɛ hemɔkɛyeli ni ahiɛ akɛ gbohii lɛ ahiɛ kãmɔ, ni amɛbaanyɛ amɛná hiɛkãlɔi anɔ hewalɛ lɛ yɔɔ tsakpãa lɛ ahe. Kusumii tamɔ kpeshii, henaabuamɔi kɛha hiɛtserɛjiemɔ ni yaa nɔ yɛ fuu sɛɛ, yarafeemɔ afi kaimɔi, afɔlei ni ashãa ahaa gbohii, kɛ okulafeemɔi fɛɛ ahe tseee ni amɛsaaa Nyɔŋmɔ hiɛ, ejaakɛ amɛkɛ daimonioi atsɔɔmɔ ní damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ, ni ji akɛ susuma lɛ loo mumɔ lɛ gbooo lɛ yɛ tsakpãa. (Ezek. 18:4) Anɔkwa Kristofoi ‘nyɛŋ Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii amɛye shikome,’ no hewɔ lɛ amɛkɛ amɛhe wooo kusumii nɛɛ amli. (1 Kor. 10:21) Amɛboɔ famɔ nɛɛ toi akɛ: “Nyɛtsea nyɛhe, ni nyɛkataa muji nɔ ko he.” (2 Kor. 6:17) Shi jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ aaakɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ.

Yɛ Afrika kɛ hei krokomɛi lɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ kɛ́ afeee kusumii komɛi lɛ, ebaaha amɛblematsɛmɛi ni yɔɔ mumɔi ashihilɛhe lɛ amli afu. Abuɔ kusumii nɛɛ ni afeee lɛ akɛ tɔ̃mɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni baanyɛ ekɛ loomɔ loo amanehulu aba akutso lɛ nɔ. Akɛni Yehowa webii kɛ amɛhe wooo yarafeemɔ kusumii ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ amli hewɔ lɛ, awieɔ ashiɔ amɛteŋ mɛi babaoo, ajɛɔ amɛ, ni amɛkutsoŋbii loo amɛwekumɛi kpooɔ amɛ. Awieɔ ashiɔ amɛteŋ mɛi komɛi po akɛ amɛkɛ maŋbii ebɔɔɔ, ni amɛbɛ bulɛ kɛha gbohii lɛ. Bei komɛi lɛ, mɛi ni heee yeee lɛ kɛ patapaafeemɔ ŋɔɔ Kristofonyo ko ni egbo lɛ yarafeemɔ amɛfɔ̃ɔ amɛ nɔ. No hewɔ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwɛ koni naataamɔ akaba wɔ kɛ mɛi ni maa nɔ mi doo akɛ amɛbaafee kusumii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ateŋ? Ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ kusumii kɛ nifeemɔi ni he tseee ni baanyɛ afite wekukpãa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ ahe?

Ha Ale Oyiŋkpɛi Lɛ

Yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ, efɔɔ kaa akɛ weku nukpai kɛ wekumɛi ni bɛ weku kɔkrɔɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee yara aha. No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo anɔkwafo aha efee faŋŋ akɛ kɛji egbo lɛ, Yehowa Odasefoi ji mɛi ni baato eyara he gbɛjianɔ, ni amɛbaafee enɛ yɛ Biblia shishitoo mlai anaa. (2 Kor. 6:14-16) Esaaa akɛ nifeemɔi ni baaya nɔ yɛ Kristofonyo ko yara nɔ lɛ gbaa enanemɛi héyelilɔi ahenilee naa loo etoɔ mɛi ni le nɔ ni wɔheɔ wɔyeɔ ní wɔtsɔɔ yɛ gbohii ahe lɛ pampi.

Kɛ́ abi ni Kristofonyo ko adamɔ Kristofoi asafo lɛ najiaŋ ni efee yara lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ amɛkɛ ŋaawoi kpakpai aha ni amɛye amɛbua Kristofoi ni nɔ̃ enyɔ amɛhiŋmɛiiaŋ lɛ ni amɛnu Biblia mli shishitoo mlai ni kɔɔ yarafeemɔ he lɛ ashishi, bɔni afee ni yara lɛ he gbɛjianɔtoi fɛɛ kɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔi akpã gbee. Kɛ́ mɛi ni jeee Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi miisumɔ ni amɛkɛ nifeemɔi ni he tseee awo yara lɛ mli lɛ, ehe miihia waa ni wɔfi shi shiŋŋ ni wɔjɛ mlihilɛ kɛ bulɛ mli wɔkɛ ekãa agbála wɔ-Kristofoi ashidaamɔ lɛ mli wɔtsɔɔ amɛ. (1 Pet. 3:15) Ni kɛ́ wekumɛi ni heee yeee lɛ ma nɔ mi doo akɛ amɛbaafee yarafeemɔ kusumii ni he tseee hu? Kɛji ebalɛ nakai lɛ, wekumɛi ni ji héyelilɔi lɛ baanyɛ akpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ yarafeemɔ lɛ mli. (1 Kor. 10:20) Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, abaanyɛ aha yarafeemɔ he wiemɔ pɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo yɛ he kroko ni sa, koni ‘ajɛ Ŋmalɛi lɛ amli ashɛje’ mɛi ni miiye awerɛho yɛ anɔkwale mli yɛ amɛsuɔlɔ ni egbo lɛ hewɔ lɛ ‘amii.’ (Rom. 15:4) Eyɛ mli ákɛ akɛ gbonyo lɛ baŋ jɛmɛ moŋ, shi nakai gbɛjianɔtoo lɛ baafee nɔ ni bulɛ yɔɔ he, ní eja hu. (5 Mose 34:5, 6, 8) Eyɛ mli akɛ mɛi ni jeee héyelilɔi lɛ anifeemɔi ni etsɔɔɔ mlihilɛ lɛ baanyɛ aha wɔnu piŋmɔ kɛ dɔlɛ ni gbele kɛbaa lɛ he waa moŋ, shi akɛni wɔle akɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ aha wɔ “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ,” ni enaa wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaafee nɔ ni ja lɛ hewɔ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔ mli.—2 Kor. 4:7.

Ŋmaa Bɔ ni Obaasumɔ ni Afee Oyara lɛ Aha lɛ Ofɔ̃ Shi

Kɛji mɔ aŋkro ŋma bɔ ni ebaasumɔ ni afee eyara aha lɛ efɔ̃ shi lɛ, efeɔ mlɛo ákɛ akɛ ewekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ aaasusu nii ahe, akɛni bei pii lɛ amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ mɔ ni egbo lɛ shwelɛi lɛ hewɔ. Bɔ ni esa akɛ afee yara lɛ aha, he ni esa akɛ afee yɛ, kɛ mɔ tuuntu ni esa akɛ eto yara lɛ he gbɛjianɔ ní ekwɛ nɔ lɛ ji saji ni he hiaa ni esa akɛ aŋmala ashwie shi. (1 Mose 50:5) Kɛ́ mɔ lɛ kɛ edasefoi lɛ kɛ amɛwaonaa gbɛi wo wolo lɛ shishi lɛ, enyɛɔ etsuɔ nii jogbaŋŋ. Mɛi ni kɛ nilee kɛ hiɛshikamɔ ni damɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ toɔ gbɛjianɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ le akɛ, ehe ehiaaa ni amɛmɛ kɛyashi amɛbaagbɔlɔ kotokoto loo hela ni baagbe amɛ amɔmɔ amɛ dani amɛŋmala bɔ ni amɛbaasumɔ ni afee amɛyara aha lɛ amɛfɔ̃ shi.—Abɛi 22:3; Jaj. 9:12.

Mɛi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛbaaŋmala gbɛtsɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ amɛfɔ̃ shi. Shi kɛ́ mɔ ko ŋmala gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ efɔ̃ shi lɛ, no tsɔɔ akɛ eji Kristofonyo ni eda yɛ mumɔŋ ni eyɛ suɔmɔ kɛha mɛi krokomɛi. (Fil. 2:4) Akɛni weku kɔkrɔɔ ni agbo yɛ amɛ nɔ lɛ baaye awerɛho, ni ekolɛ abaanyɛ̃ amɛ nɔ koni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni he tseee ní kɛ mɔ ni egbo lɛ hemɔkɛyeli kpãaa gbee lɛ amli hewɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ baatsɔɔ bɔ ni ebaasumɔ ni afee eyara lɛ aha fe nɔ ni eeeshi eha eweku kɔkrɔɔ lɛ mli bii koni amɛ amɛtsɔɔ ní amɛkɛ wekumɛi ni heee yeee lɛ ataa saji anaa.

Kaafee Yara lɛ Gbidii

Yɛ Afrika maji pii amli lɛ, mɛi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ esa akɛ aha yara ada ni afee lɛ gbidii hu koni blematsɛmɛi amumɔi lɛ amli akafu. Mɛi krokomɛi buɔ yarafeemɔi akɛ eji hegbɛ ni amɛná ní amɛkɛaajie “shihilɛ lɛ mli hewoo” lɛ kpo koni amɛkɛtsɔɔ amɛgbojee kɛ nii ni amɛyɔɔ. (1 Yoh. 2:16) Mɛi kɛ amɛbe kɛ amɛnibii babaoo shãa afɔle ni amɛgboɔ deŋme hu koni amɛha mɔ ni egbo lɛ aná fuu “kpakpa.” Bɔni afee ni mɛi babaoo aba yara lɛ nɔ lɛ, akɛ mɔ ni egbo lɛ he mfoniri ni afee lɛ agboi yakpɛtɛɔ hei srɔtoi, ni akɛ enɛ tswaa yara lɛ he adafi. Afeɔ T-shirt ní atɛŋ mɔ ni egbo lɛ mfoniri yɛ nɔ, ni akɛhaa ŋkɔmɔyelɔi koni amɛwo. Aheɔ gbonyo adeka haŋtsii ni jara wa koni akɛsa mɛi ahiɛ. Yɛ Afrika maŋ ko nɔ lɛ, mɛi komɛi po haa afeɔ adeka ni tamɔ kar, kɔɔyɔŋ lɛlɛ, lɛlɛ, kɛ nibii krokomɛi koni amɛkɛtsɔɔ nii ni mɔ ni egbo lɛ yɔɔ, egbojee, kɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli ni ehi. Bei komɛi lɛ ajieɔ gbonyo lɛ kɛjɛɔ adeka lɛ mli ni akɛ lɛ fɔ̃ɔ saatso krɛdɛɛ ko ni asaa nɔ jogbaŋŋ nɔ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ mɔ ni egbo lɛ ji yoo lɛ, awoɔ lɛ yookpeemɔ atade yɛŋ, ni akɛ jwinei kɛ ashinaoi babaoo wulaa lɛ, ni akɛ hesaamɔ nibii kpaa ehiɛ. Ani eja gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ webii kɛ amɛhe aaawo nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ amli?

Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ le akɛ nilee yɛ mli akɛ amɛaatsi amɛhe kɛjɛ nibii ni mɛi ni leee Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ loo amɛbuuu nakai mlai lɛ feɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ ahe. Wɔle akɛ, kusumii kɛ nifeemɔi ni yɔɔ gbidii ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ lɛ ‘jɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, shi moŋ ejɛ je ni baaho aya lɛ mli.’ (1 Yoh. 2:15-17) Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ waa koni wɔkaná akaŋshii mumɔ, ní esaaa Kristofoi, ní haa abɔɔ mɔdɛŋ akɛ afee nɔ ko ni efaŋ mɛi krokomɛi anɔ̃ lɛ eko. (Gal. 5:26) Akpa shi ana akɛ, yɛ hei ni gbohii agbeyeishemɔ náa kusum nifeemɔi kɛ mɛi adaa gbi shihilɛ nɔ hewalɛ waa lɛ, bei pii lɛ mɛi babaoo yaa yara nɔ, ni enɛ haa ewaa akɛ aaakwɛ yara lɛ nɔ jogbaŋŋ, ni no baanyɛ aha nibii afee basabasa. Woo ni mɛi ni heee yeee lɛ kɛhaa gbohii lɛ baanyɛ atsirɛ amɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ koni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔ ni he tseee mli. Yɛ yarafeemɔi ni tamɔ nɛkɛ ashishi lɛ, ekolɛ mɛi baafó waa ni ehiii kpatamɔ, amɛbaamɔ gbonyo lɛ mli, amɛkɛ lɛ baawie tɛ̃ɛ oookɛɛ nɔ ni ehiɛ kã, ni amɛkɛ shika kɛ nibii krokomɛi baakpɛtɛ ehe. Kɛ́ afee nibii ni tamɔ nɛkɛ yɛ Kristofonyo ko yara nɔ lɛ, ekɛ heguɔgbee kpele baaba Yehowa gbɛi lɛ kɛ ewebii lɛ anɔ.—1 Pet. 1:14-16.

Akɛni wɔle shihilɛ diɛŋtsɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ no awo wɔ ekãa ni wɔfee wɔyara yɛ gbɛ ni je lɛ sui lɛ eko kwraa ejeŋ kpo yɛ mli lɛ nɔ. (Efe. 4:17-19) Eyɛ mli akɛ Yesu ji gbɔmɔ ni fe fɛɛ kɛ mɔ ni je agbo fe fɛɛ ni ehi shi pɛŋ moŋ, shi afu lɛ yɛ gbɛ ni bɛ hoo kɛ haŋtsii nɔ. (Yoh. 19:40-42) Mɛi ni hiɛ “Kristo jwɛŋmɔ” lɛ naa fuu ni tamɔ nɛkɛ akɛ nɔ ni bulɛ yɔɔ he. (1 Kor. 2:16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛ ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsi he kɛjɛ nifeemɔi ni he tseee yɛ Ŋmalɛ naa lɛ ahe, ní aha yara lɛ afee nɔ ni bulɛ yɔɔ he, ní yɔɔ hiŋmɛi nɔ, ní sa mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ji ni afee Kristofoi ayara yɛ gbɛ ni bɛ haŋtsii kɛ gbidii nɔ.

Ani Esa akɛ Akɛ Hiɛtserɛjiemɔ Afata He?

Kɛ́ afu gbonyo lɛ sɛɛ lɛ, bei pii lɛ wekumɛi, akutsoŋbii, kɛ mɛi krokomɛi buaa amɛhe naa kutuu ni amɛyeɔ nii ni amɛnuɔ nii, ni atswaa lalai ni gbɛɔ waa ni amɛkɛjoɔ. Bei pii lɛ, dãanumɔ babaoo kɛ jeŋba shara nifeemɔi yaa nɔ yɛ hiɛtserɛjiemɔi ni afeɔ yɛ fuu sɛɛ nɛɛ ashishi. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ, hiɛtserɛjiemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ yeɔ ebuaa kɛjieɔ dɔlɛ ni gbele kɛbaa lɛ kɛyaa. Mɛi krokomɛi susumɔ ji akɛ enɛ fata amɛkusum nifeemɔi ahe. Shi mɛi babaoo hu heɔ amɛyeɔ akɛ hiɛtserɛjiemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji kusum nifeemɔ ni he hiaa, ni esa akɛ afee enɛ ni akɛjie gbonyo lɛ yi ni akɛwo ehiɛ nyam koni esusuma anyɛ ayafata blematsɛmɛi lɛ ahe.

Anɔkwa Kristofoi le akɛ nilee yɛ mli akɛ amɛaabo Ŋmalɛ mli ŋaawoo nɛɛ toi: “Awerɛho hi fe ŋmɔlɔ; ejaakɛ awerɛho baahã ohiɛ afee mɔbɔmɔbɔ moŋ nɛ, shi ehaa jwɛŋmɔ mli gbeleɔ.” (Jaj. 7:3, Ga Biblia hee lɛ) Kɛfata he lɛ, amɛle akɛ kɛ́ amɛkɛ dioofeemɔ jwɛŋ bɔ ni wala sɛɛ kɛɛɛ kɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ lɛ, amɛbaaná he sɛɛ babaoo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni wekukpãa kpakpa kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ le akɛ, “gbele gbi hi fe fɔmɔ gbi.” (Jaj. 7:1) No hewɔ lɛ, akɛni wɔle akɛ hiɛtserɛjiemɔi ni afeɔ yɛ fuu sɛɛ lɛ kɛ mumɔi atsɛmɔ kɛ jeŋba shara nifeemɔi yɛ tsakpãa hewɔ lɛ, esaaa kwraa akɛ anɔkwa Kristofoi toɔ eko he gbɛjianɔ loo amɛyaa eko po. Kɛ́ aafee yara lɛ ni wɔyafutu mɛi ni miiye nii ní amɛmiinu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔbɛ bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ wɔnanemɛi Yehowa jálɔi lɛ ahenilee.

Ha Mɛi Ana Srɔtofeemɔ Lɛ

Kwɛ bɔ ni eŋɔɔ wɔnáa waa akɛ wɔye wɔhe kɛjɛ gbohii agbeyeishemɔ ni naa wa waa ni ehe shi waa yɛ mɛi ni yɔɔ mumɔŋ duŋ mli lɛ ateŋ lɛ he! (Yoh. 8:32) Akɛni wɔji “la bii” hewɔ lɛ, wɔyeɔ ŋkɔmɔ kɛ awerɛho yɛ gbɛ ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ anɔkwa nilee nɔ, ni tsɔɔ akɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ ni wɔyɔɔ lɛ náa wɔ nɔ hewalɛ, ni ehaa wɔfeɔ yara yɛ gbɛ ni bɛ gbidii, ni bulɛ yɔɔ he nɔ. (Efe. 5:8; Yoh. 5:28, 29) Hiɛnɔkamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ haaa wɔye awerɛho fe nine tamɔ bɔ ni mɛi ni “bɛ nɔhiɛkamɔ ko lɛ” fɔɔ feemɔ lɛ. (1 Tes. 4:13) Ebaaha wɔná ekãa kɛfi anɔkwa jámɔ sɛɛ, ni wɔhaŋ gbɔmɔ gbeyeishemɔ aye wɔ nɔ.—1 Pet. 3:13, 14.

Kɛ́ wɔkɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai tsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ, ebaaha mɛi ana ‘srɔtofeemɔ ni yɔɔ mɔ ni sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni sɔmɔɔɔ lɛ lɛ teŋ.’ (Mal. 3:18) Be ko baaba ni gbele ehiŋ shi dɔŋŋ. (Kpoj. 21:4) Be mli ni wɔmɛɔ ni nakai shiwoo ni nɔ bɛ nɛɛ aba mli lɛ, eba akɛ Yehowa baana wɔ akɛ mɛi ni muji kɛ kpa ko bɛ wɔhe, ni wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ kɛ emli nifeemɔi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛnyam lɛ ahe.—2 Pet. 3:14.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Nilee yɛ mli akɛ wɔɔŋma bɔ ni wɔbaasumɔ ni afee wɔyara aha lɛ wɔfɔ̃ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Esa akɛ Kristofoi ayarafeemɔi afee nɔ ni bɛ gbidii ni bulɛ yɔɔ he