Kujuta ette isa, kes vestleb oma seitsmeaastase pojaga. Ta ütleb: „Kaua-kaua aega tagasi tegi Jumal maa ja kõik, mis sellel on. Ta tegi päikese, kuu ja tähed.” Poiss mõtleb viivu ja küsib: „Issi, aga kes tegi Jumala?”

„Jumalat ei ole keegi teinud,” vastab isa. „Ta on alati olemas olnud.” Sel hetkel on laps selle lihtsa selgitusega rahul. Vanemaks saades ei anna see küsimus talle aga asu. Tal on raske mõista, kuidas võib keegi olla ilma alguseta. Isegi ju universumil on algus. „Kust on Jumal tulnud?” tahab ta teada.

Kuidas Piibel sellele vastab? Üpris samal moel nagu isa meie näites. Mooses kirjutas: „Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti!” (Laul 90:1, 2). Ka prohvet Jesaja ütles: „Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud? Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste looja” (Jesaja 40:28). Samamoodi viitab Juuda kiri sellele, et Jumal on eksisteerinud „kogu möödunud igaviku” (Juuda 25).

Neist piiblisalmidest on näha, et Jumal on „igaviku Kuningas”, nagu Paulus seda väljendas (1. Timoteosele 1:17). See tähendab, et Jumal on alati olemas olnud, ükspuha kui kaugele me ajas ka tagasi ei vaataks. Samuti on ta tulevikus alati olemas (Ilmutus 1:8). Niisiis on igavene olemasolu midagi, mis iseloomustab kõikvõimast Jumalat.

Miks on inimestel seda raske mõista? Meie eluiga on piiratud, seepärast on meil ajast sootuks teistsugune arusaam kui Jehooval. Kuna Jumal on igavikuline, on tema silmis tuhat aastat nagu üks päev (2. Peetruse 3:8). Toome näite. Kas rohutirts, kelle täiskasvanuiga on umbes 50 päeva, mõistaks, mida tähendab see, et inimesed elavad 70 kuni 80 aastat? Vaevalt küll! Kuid Piibel selgitab, et meie vägeva Looja kõrval oleme meie justkui rohutirtsud. Jumalaga võrreldes on meie arusaamisvõime väga piiratud (Jesaja 40:22; 55:8, 9). Seepärast pole sugugi üllatav, et Jehoova olemuse juures on asjaolusid, millest me inimestena lõpuni aru ei saa.

Isegi kui meil on raske haarata mõtet igavikulisest Jumalast, siis kas pole tõsi, et see mõte on loogiline? Kui keegi teine oleks loonud Jumala, oleks ju tema Looja. Piibel aga annab teada, et Jehoova on „loonud kõik” (Ilmutus 4:11). Peale selle me teame, et kord oli aeg, kui universumit polnud olemas (1. Moosese 1:1, 2). Kust universum tuli? Selle looja pidi enne olemas olema. Ta oli olemas juba enne teisi intelligentseid olevusi, enne oma ainusündinud poega ja ingleid (Iiob 38:4, 7; Koloslastele 1:15). Ilmselgelt oli alguses olemas vaid tema üksi. See lihtsalt pole võimalik, et Jumal on loodud; polnud olemas mitte kedagi teist, kes oleks võinud ta luua.

Meie ise ja kogu universum kinnitavad igavikulise Jumala olemasolu. Isik, kes lõi meie tohutu universumi ja seadused, mis seda juhivad, on alati olemas olnud. Üksnes tema võis anda elu teistele (Iiob 33:4).