Kas sa tead?

Miks olid juudid Jeesuse päevil nõnda laiali pillutatud?

Kui Jeesus lausus rühmale juutidest kuulajatele, et sinna, kuhu tema läheb, nemad tulla ei saa, arutasid need omavahel: „Kuhu see mees kavatseb minna ...? Ega ta ometi kavatse minna kreeklaste hulgas hajali elavate juutide juurde ...?” (Johannese 7:32–36, UM). Varsti pärast seda kuulutasid kristlikud misjonärid head sõnumit hajali elavate juutide hulgas kõikjal Vahemere äärsetes maades (Apostlite teod 2:5–11; 9:2; 13:5, 13, 14; 14:1; 16:1–3; 17:1; 18:12, 19; 28:16, 17).

Rahva hajutatus ehk diasporaa tulenes sellest, et juute olid kodumaalt pagendanud neid vallutanud rahvad – esmalt aastal 740 e.m.a assüürlased, seejärel aastal 607 e.m.a babüloonlased. Iisraeli pöördus tagasi vaid pagendatute jääk (Jesaja 10:21, 22). Ülejäänud jäidki laialipillutatuks.

Sel põhjusel leidus juudi asundusi 5. sajandil e.m.a Pärsia maailmariigi 127 haldusalal (Ester 1:1; 3:8). Juutide püüded inimesi judaismi pöörata tõid kaasa selle, et lõpuks õppis suurel hulgal rahvast samuti tundma Jehoovat ja käsuseadust, mille ta juutidele oli andnud (Matteuse 23:15). 33. aastal m.a.j oli Jeruusalemma nelipühiks kokku tulnud juute paljudest maadest – see oli aeg, mil nad kuulsid head sõnumit Jeesusest. Niisiis, juutide hajutatus üle kogu Rooma impeeriumi soodustas kristluse kiiret levikut.

Kui palju kulda oli kuningas Saalomonil?

Pühakiri räägib, et Tüürose kuningas Hiiram saatis Saalomonile 4 tonni kulda ning sama palju andis talle seda ka Seeba kuninganna, lisaks toimetas Saalomoni laevastik Oofirist kohale üle 15 tonni kulda. „Kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul,” on piibliloos kirjas, „oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda”, mis teeb enam kui 25 tonni (1. Kuningate 9:14, 28; 10:10, 14). Kas see on usutav? Kui suured olid kuninglikud kullavarud muistsel ajal?

Teadlased peavad usutavaks üht iidset raidkirja, kus teatatakse, et Egiptuse vaarao Thutmosis III (teine aastatuhat e.m.a) annetas Karnaki Amon-Ra templile 13,5 tonni kulda. Assüüria kuningas Tiglatpilesar III sai 8. sajandil e.m.a Tüüroselt andamina enam kui 4 tonni kulda, Sargon II aga annetas samas koguses kulda Babüloonia jumalatele. Makedoonia kuningas Philippos II (359–336 e.m.a) teatakse olevat saanud Traakia Pangaioni kaevandustest üle 28 tonni kulda aastas.

Kui Philippose poeg Aleksander Suur (336–323 e.m.a) vallutas Pärsia linna Susa, sai ta andmete järgi sealt 1180 tonni, kogu Pärsiast aga ligikaudu 7000 tonni kulda. Piibli kirjeldus kuningas Saalomoni kulla kohta pole niisiis kõigi nende andmetega võrreldes sugugi liialdatud.