Apostlite teod 17:1–34

17  Nad rändasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning jõudsid Tessaloonikasse,+ kus oli juutide sünagoog.  Seal läks Paulus, nagu tal kombeks oli,+ sünagoogi ja arutles sealolijatega kolmel hingamispäeval pühakirja põhjal,+  selgitades ja tõestades selle abil, et messias pidi kannatama+ ja surnuist üles tõusma.+ Ta ütles: „See Jeesus, keda ma teile kuulutan, ongi messias.”  Selle tulemusena said mõned neist Jeesuse jüngriteks* ning liitusid Pauluse ja Siilasega,+ samuti liitus nendega palju jumalakartlikke kreeklasi ja mõjukaid naisi.  Aga juudid muutusid kadedaks,+ võtsid endaga kaasa mõned nurjatud mehed turul logelejate hulgast, kihutasid rahva üles ja korraldasid linnas möllu. Nad tungisid Jaasoni majja, otsides Paulust ja Siilast, et tuua nad rahva ette.+  Kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ja karjusid: „Need mehed, kes on pööranud pea peale kogu maailma,* on nüüd ka siin+  ning Jaason on nad külalislahkelt vastu võtnud. Kõik need mehed hakkavad vastu keisri määrustele ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse.”+  Seda kuuldes sattusid rahvas ja linna ülemad ärevusse.  Võtnud Jaasonilt ja teistelt tagatise*, lasid nad neil minna. 10  Niipea kui saabus öö, saatsid vennad Pauluse ja Siilase Beroiasse. Kohale jõudes läksid nad juutide sünagoogi. 11  Sealsetel juutidel oli parem hoiak kui Tessaloonika juutidel,* sest nad kuulasid Jumala sõna suure huviga ning uurisid hoolega iga päev pühakirja, et veenduda, kas kuuldu on tõsi. 12  Seepärast said paljud neist Jeesuse jüngriteks*, samuti suur hulk lugupeetud kreeka naisi ja mõned lugupeetud kreeka mehed. 13  Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus kuulutab Jumala sõna ka Beroias, tulid nad sinna, et rahvast üles ässitada ja rahutuks teha.+ 14  Vennad saatsid Pauluse kohe ära mere äärde,+ aga nii Siilas kui ka Timoteos jäid sinna. 15  Pauluse saatjad saatsid ta Ateenani ja lahkusid pärast seda, kui Paulus oli öelnud, et Siilas ja Timoteos+ tuleksid tema juurde nii kiiresti kui võimalik. 16  Kui Paulus neid Ateenas ootas, ärritus ta,* nähes, et linn on ebajumalaid täis. 17  Seepärast arutles ta sünagoogis juutide ja teiste jumalakartlike inimestega, samuti iga päev turul nendega, kes seal olid. 18  Kuid mõned epikuurlaste ja stoikute filosoofid hakkasid temaga vaidlema. Ühed ütlesid: „Mida see ninatark tahab öelda?” Teised aga sõnasid: „Paistab, et ta kuulutab võõraid jumalaid.” Nad ütlesid seda sellepärast, et ta kuulutas head sõnumit Jeesusest ja ülestõusmisest.+ 19  Seetõttu haarasid nad temast kinni, viisid Areopaagile ja ütlesid: „Kas me võiksime teada saada, mis uus õpetus see on, millest sa räägid? 20  Sa kõneled asjadest, mis on meie kõrvadele võõrad, ja me tahame teada, mida need tähendavad.” 21  Tegelikult ei kulutanudki ateenlased ja seal viibivad võõramaalased oma vaba aega muule kui uudiste rääkimisele või kuulamisele. 22  Paulus seisis keset Areopaagi+ ja ütles: „Ateena mehed, ma näen, et te olete jumalatele igas mõttes rohkem pühendunud* kui teised.+ 23  Ma olen ringi käies ja teie pühi paiku hoolega vaadeldes leidnud ka altari, millel on kiri „Tundmatule Jumalale”. Keda teie teenite kui tundmatut, teda kuulutan mina teile. 24  Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin on, tema, kes on taeva ja maa isand,+ ei ela kätega tehtud templites.+ 25  Samuti ei hoolitse tema eest inimkäed, nagu oleks tal midagi vaja,+ vaid ta ise annab kõigile inimestele elu, õhu+ ja kõik muu. 26  Ta on teinud ühest inimesest+ kõik rahvad, kes maa peal elavad,+ ning on määranud kindlad ajad ja seadnud piirid inimeste elupaikadele,+ 27  et nad otsiksid Jumalat, otsiksid teda kogu südamest* ja tõesti leiaksid ta,+ sest tegelikult pole ta kaugel mitte ühestki meist. 28  Tänu temale* me elame, liigume ja oleme olemas,+ nagu ka mõned teie poeedid on öelnud: „Sest ka meie oleme tema lapsed*.” 29  Kuna me oleme Jumala lapsed*,+ ei peaks me arvama, et Jumal on kullast, hõbedast või kivist kuju sarnane, mille inimene on välja mõelnud ja valmis teinud.+ 30  Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud,+ aga nüüd annab ta kõigile inimestele igal pool teada, et neil tuleks oma patte kahetseda. 31  Sest ta on seadnud päeva, millal ta mõistab maailma üle õiglast kohut+ enda määratud mehe kaudu. Ja see päev tuleb kindlasti, sest ta on selle mehe surnuist üles äratanud.”+ 32  Kui nad surnute ülesäratamisest kuulsid, hakkasid mõned pilkama,+ kuid teised ütlesid: „Me tahame sind selles asjas veel teinegi kord kuulata.” 33  Siis läks Paulus nende keskelt ära, 34  aga mõned ühinesid temaga ja said Jeesuse jüngriteks*. Nende seas olid Areopaagi kohtunik Dionüüsios, naine nimega Damaris ja veel teisedki.

Allmärkused

Võib tõlkida ka „lasid mõned end veenda”.
Võib tõlkida ka „kes on tekitanud rahutusi kogu asustatud maal”.
Võib tõlkida ka „kautsjoni”.
Võib tõlkida ka „Sealsed juudid olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad”.
Sõna-sõnalt „hakkasid paljud neist uskuma”.
Sõna-sõnalt „ärritus ta vaim temas”.
Võib tõlkida ka „et te olete igas mõttes jumalakartlikumad”.
Võib tõlkida ka „justkui kobaksid tema järele”.
Sõna-sõnalt „Tema sees”.
Võib tõlkida ka „põlvneme temast”.
Võib tõlkida ka „põlvneme Jumalast”.
Sõna-sõnalt „hakkasid uskuma”.

Kommentaarid

arutles. Paulus mitte lihtsalt ei rääkinud head sõnumit, vaid selgitas seda ja tõestas öeldut pühakirja põhjal, st piibli heebreakeelse osa põhjal. Siin salmis esineb kreeka verb dialégomai (arutlema; vestlema; väitlema). See näitab, et Paulus mitte lihtsalt ei lugenud pühakirjast ette, vaid arutles kuulajatega selle üle ning kohandas arutluskäiku kuulajatele. Sama kreeka sõna on ka tekstides Ap 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.

tõestades selle abil. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „kõrvale, juurde panema”. Ilmselt kõrvutas Paulus piibli heebreakeelses osas olevaid messia kohta käivaid ennustusi Jeesuse elu ja teenistusega, näidates, kuidas need olid seoses Jeesusega täide läinud.

linna ülemate. Kr politárches. Klassikalises kreeka kirjanduses seda sõna ei leidu. Ent Tessaloonikast ja mujalt Makedoonia provintsist on välja kaevatud raidkirju, kus see sõna esineb. Mõned neist raidkirjadest on pärit 1. sajandist e.m.a. Need leiud kinnitavad Apostlite tegude raamatu lugu ja seda, et Luukas oli usaldusväärne ajaloolane.

keisrile. Jeesuse ajal valitses Rooma keiser Tiberius. Lisaks keisrile võis see sõna tähendada Rooma tsiviilvõimu või riiki ja selle ametnikke, keda Paulus kutsus võimudeks ning Peetrus kuningaks ja maavalitsejateks. (Ro 13:1–7; Tt 3:1; 1Pe 2:13–17; vt „Sõnaseletusi”.)

keisri. Sel ajal oli Rooma keisriks Claudius, kes valitses aastatel 41–54. (Ap 11:28; 18:2; vt Mt 22:17 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.)

uurisid hoolega. Vastav kreeka sõna on anakríno, mis tähendab „sõeluma; lahkama; eraldama”. Seda on vahel kasutatud ka ülekuulamise tähenduses. (Lu 23:14; Ap 4:9; 28:18; 1Ko 4:3.) Siin salmis annab see edasi mõtte väga hoolikast ja täpsest uurimisest, mis sarnaneb kohtuliku uurimisega. Beroia juudid ei uurinud pühakirja pinnapealselt, vaid süvitsi: et teha kindlaks, kas see, mida Paulus ja Siilas Jeesuse kui messia kohta õpetavad, on tõsi.

turul. Ateena turuväljak ehk agoraa (kr agorá) asus akropolist loodes ja hõlmas umbes 5 ha. Turuväljak oli midagi enamat kui vaid kauplemispaik. See oli linna majandus-, poliitika- ja kultuurielukeskus. Ateenlastele meeldis selles avaliku elu südames teistega kokku saada ja filosoofilistel teemadel arutleda.

epikuurlaste. Epikuurlased olid Vana-Kreeka filosoofi Epikurose (341–270 e.m.a) õpetuse pooldajad. Nad olid seisukohal, et elu ülim eesmärk on naudingute kogemine. Nad küll uskusid jumalate olemasolu, kuid arvasid, et nood pole inimestest huvitatud ega tee neile ei head ega halba. Seepärast olid palvetamine ja ohverdamine nende meelest mõttetud. Epikuurlased ei juhindunud mingitest moraalipõhimõtetest. Nad pidasid aga oluliseks olla kõiges mõõdukad, et vältida liialdamise halbu tagajärgi. Nad uskusid, et teadmisi tuleks omandada vaid selleks, et vabaneda religioossete hirmude ja ebausu kammitsaist. Epikuurlased ja stoikud ei uskunud ülesäratamist. (Vt selle salmi kommentaari stoikute.)

stoikute. Stoikud olid hellenistliku filosoofiakoolkonna stoitsismi pooldajad. Nad uskusid, et õnn tuleneb mõistuspärasest ja loodusega kooskõlas olevast eluviisist. Nad olid seisukohal, et tark inimene ei lase ei valul ega naudingutel end kõigutada. Stoikud samastasid looduse mitteisikulise jumalusega ja arvasid, et ka inimhing pärineb samast allikast. Osa stoikuid uskus, et hing hävib lõpuks ühes universumiga, osa jällegi, et see ühtib viimaks taas selle jumalusega. Stoikud ja epikuurlased ei uskunud ülesäratamist. (Vt selle salmi kommentaari epikuurlaste.)

ninatark. Kr spermológos. Sõna-sõnalt „seemnenokkija”. See kreeka sõna tähendab seemneid nokkivat lindu. Ülekantud tähenduses kasutati seda kellegi kohta, kes kogub kerjates või varastades kokku igasugust träni, või siis harimatu ja asjatundmatu inimese kohta, kes püüab hiilata siit-sealt kokku kogutud rämpsteadmistega. Sisuliselt ütlesid need haritud mehed, et Paulus on võhikust lobasuu.

Areopaagile. Võib tõlkida ka „Arese künkale”. Ares oli Kreeka sõjajumal. Areopaag oli kõrgendik Ateenas akropolist loodes ja seal kogunes Ateena kõrgem kohus. Peale kõrgendiku nimetati Areopaagiks ka kohut ennast. (Ap 17:34.) Seepärast on osa õpetlasi arvamusel, et Paulus viidi usutlemiseks sellele kõrgendikule või selle lähedale, osa aga arvab, et ta viidi samanimelise kohtu ette, mis kogunes kusagil mujal, võib-olla agoraal. Kuna Aresele vastab Rooma sõjajumal Mars, on mõnes piiblitõlkes nimetatud seda kohta Marsi künkaks.

viibivad. Võib tõlkida ka „elavad”. Siin esineb kreeka verb epideméo, mille tähendus on „peatuma; võõrana kusagil elama”.

Tundmatule Jumalale. Kreeka sõnad agnósto theó olid osa ühel Ateena altaril olevast raidkirjast. Ateenlaste jumalakartlikkust oli näha selles, et nad ehitasid jumalatele palju templeid ja altareid. Nad valmistasid altareid ka abstraktsetele jumalustele, nagu Kuulsus, Mõõdukus, Energia, Veenmine ja Halastus. Vahest kartusest, et nad võivad mõne jumala välja jätta ja tõmmata nii endale tema meelepaha, pühendasid nad ühe altari ka Tundmatule Jumalale. Nii tunnustasid ateenlased, et olemas võib olla jumal, kellest nad midagi ei tea. Paulusest oli väga nutikas viidata sellele altarile, tutvustamaks neile tõelist Jumalat.

maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu. Kreeka sõna kósmos (maailm) käib siin inimkonna kohta, nagu selgub salmi lõpuosast, kus öeldakse, et maailm ei tundnud teda ära. Kreeka kirjanduses kasutati seda sõna ka kõiksuse ja loodu kohta ning paistab, et Pauluski kasutas seda selles tähenduses, kui pöördus kreeka kuulajaskonna poole. (Ap 17:24.) Üldiselt aga mõeldakse piiblis selle sõna all inimkonda või inimesi. Kuigi Jeesus osales ka maa ja taeva loomisel, on selles salmis rõhk inimeste loomisel. (1Mo 1:26; Joh 1:3; Kol 1:15–17.)

maailma. Kr kósmos. Kreeka kirjanduses ja eriti just piiblis mõeldakse selle sõnaga inimkonda. (Vt Joh 1:10 kommentaari.) Kreeka kirjanduses kasutati seda ka kõiksuse ja loodu kohta. Võimalik, et selles tähenduses kasutab seda sõna siin ka Paulus, et leida ühist keelt oma kreeklastest kuulajatega.

kätega tehtud templites. Võib tõlkida ka „inimkätega tehtud templites”. Kreeka sõna cheiropoíetos (kätega tehtud) esineb ka tekstides Ap 7:48 ja Heb 9:11, 24. Jumalanna Athena ja teiste Kreeka jumalate au ja hiilgus sõltus inimeste ehitatud templitest ja altaritest. Nii pole see aga kõrgeima valitseja Jehoovaga. Teda kui taeva ja maa loojat ei mahuta ükski maine tempel. (1Ku 8:27.) Ta pole võrreldav ühegi ebajumalakujuga. (Jes 40:18–26.) Paulus lausus need sõnad ilmselt seetõttu, et Ateenas oli palju erinevatele jumalatele pühendatud templeid ja pühi paiku.

elame, liigume ja oleme olemas. Mõne õpetlase arvates kasutab Paulus siin kreeka retoorilist võtet trikoolonit, kolme mõtteliselt riimuvat sõna. Seda võtet kasutasid näiteks filosoofid Platon, Sophokles ja Aristoteles. Teiste arvates viitas ta luuletusele, mille kirjutas 6. sajandil e.m.a Kreeta poeet Epimenides.

mõned teie poeedid. Sõnad „Sest ka meie oleme tema lapsed” on ilmselt tsitaat stoikust poeedi Aratose luuleteosest „Phainomena” („Taevanähtused”). Sarnaseid fraase leidub ka mujal kreeka kirjanduses, näiteks stoikust kirjamehe Kleanthese hümnis Zeusile. Arvatavasti tsiteeris Paulus kreeka luuletajaid sellepärast, et haritud kõnelejatelt oodati, et nad tõendaksid oma väiteid muu hulgas klassikute tsiteerimisega.

maailma. Kr oikuméne (asustatud maa-ala). Siin esineb see sõna laiemas tähenduses ja sellega mõeldakse kogu maailmas elavaid inimesi. (Lu 4:5; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda sõna ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Ap 24:5.)

see päev tuleb kindlasti, sest. Võib tõlkida ka „ta on andnud kõigile tagatise [kr pístis] sellega, et”. Sõnaga pístis, mida on enamasti tõlgitud vastega „usk”, mõeldakse siin tõendit, mille alusel võib mingi tõotuse täitumises täiesti kindel olla.

Areopaagile. Võib tõlkida ka „Arese künkale”. Ares oli Kreeka sõjajumal. Areopaag oli kõrgendik Ateenas akropolist loodes ja seal kogunes Ateena kõrgem kohus. Peale kõrgendiku nimetati Areopaagiks ka kohut ennast. (Ap 17:34.) Seepärast on osa õpetlasi arvamusel, et Paulus viidi usutlemiseks sellele kõrgendikule või selle lähedale, osa aga arvab, et ta viidi samanimelise kohtu ette, mis kogunes kusagil mujal, võib-olla agoraal. Kuna Aresele vastab Rooma sõjajumal Mars, on mõnes piiblitõlkes nimetatud seda kohta Marsi künkaks.

Areopaagi kohtunik. Võib tõlkida ka „Areopaagi liige”. Areopaag oli Ateena kõrgeim kohus. (Vt Ap 17:19 kommentaari.)

Pildid ja videod

Beroia
Beroia

Fotol on Kreeka linn Véroia. Siin asus kunagi Beroia linn, kus käisid Paulus ja Siilas. Beroia oli kuulsast Rooma maanteest Via Egnatia’st 30 km lõunas ja Tessaloonikast 65 km lääneedelas. Nii sealsed juudid kui ka kreeklased võtsid hea sõnumi rõõmuga vastu. Pärast seda, kui Tessaloonikast tulid mõned, kes rahva üles ässitasid, soovitasid kohalikud vennad Paulusel sealt otsekohe lahkuda. Siilas ja Timoteos jäid aga mõneks ajaks sinna, et noort kogudust toetada. (Ap 17:10–14.) Beroia oli viimane koht Makedoonia viljakal, kuid nõudlikul kuulutustööpõllul, kus Paulus oma teise misjonireisi raames käis.

Altarid tundmatutele jumalatele
Altarid tundmatutele jumalatele

Ateena Areopaagil kõneldes mainis Paulus altarit, millel oli kiri „Tundmatule Jumalale”. (Ap 17:23.) Selle kohta, et Rooma impeeriumis oli selliseid altareid, on nii kirjalikke kui ka arheoloogilisi tõendeid. Näiteks kirjutas 2. sajandi geograaf Pausanias tundmatutele jumalatele pühendatud altaritest, mis asuvad Kreekas, ning 2. ja 3. sajandil elanud Philostratos mainib selliseid Ateenas asuvaid altareid. Fotol nr 1 on 2. sajandist pärit altari jäänused Pergamonis (tänapäeva Türgis). Tekst sellel on säilinud vaid osaliselt, kuid tõenäoliselt olid esimeses reas sõnad „Tundmatutele jumalatele”. Fotol nr 2 on altar, mis leiti Roomast Palatiumilt. See on dateeritud umbes aastasse 100 e.m.a ja on pühendatud nimetule jumalusele.