Apostlite teod 9:1–43

9  Saulus, kes ikka veel oli Isanda jüngrite peale raevunud ja ähvardas nad tappa,*+ läks ülempreestri juurde 2  ning küsis temalt kirju Damaskuse sünagoogides esitamiseks, et kinni siduda ja tuua Jeruusalemma kõik, kelle ta leiab kuuluvat Isanda tee+ pooldajate hulka, nii mehed kui ka naised. 3  Kui ta oli teel sinna ja oli jõudnud Damaskuse lähedale, lõi äkitselt tema ümber särama valgus taevast.+ 4  Ta kukkus maha ja kuulis, kuidas üks hääl talle ütles: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” 5  Ta küsis: „Kes sa oled, isand?” Tema vastas: „Mina olen Jeesus,+ keda sa taga kiusad.+ 6  Tõuse ja mine linna ning sulle öeldakse, mida sa pead tegema.” 7  Mehed, kes reisisid koos temaga, olid sõnatud. Nad kuulsid küll häält, kuid ei näinud kedagi.+ 8  Siis Saulus tõusis, ja kuigi ta silmad olid lahti, ei näinud ta midagi. Seetõttu talutasid nad ta kättpidi Damaskusse. 9  Kolm päeva ei näinud ta midagi+ ning ta ei söönud ega joonud. 10  Damaskuses oli jünger nimega Hananias+ ja Isand ütles talle nägemuses: „Hananias!” Tema vastas: „Siin ma olen, Isand.” 11  Isand ütles talle: „Mine Sirgele tänavale ja küsi Juuda majas Tarsose mehe järele,+ kelle nimi on Saulus. Ta* palvetab praegu 12  ja on nägemuses näinud, et mees nimega Hananias tuleb sisse ning paneb käed tema peale, et ta nägemise tagasi saaks.”+ 13  Hananias aga vastas: „Isand, ma olen paljudelt selle mehe kohta kuulnud, kui palju halba ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. 14  Peapreestrid on andnud talle õiguse võtta siin kinni kõik, kes hüüavad appi sinu nime.”+ 15  Kuid Isand ütles talle: „Mine, sest ma olen valinud selle mehe,*+ et ta teeks mu nime teatavaks nii mittejuutidele,+ kuningatele+ kui ka Iisraeli poegadele*. 16  Ma näitan talle, kui palju tal tuleb minu nime pärast kannatada.”+ 17  Siis Hananias läks sinna majja, pani käed tema peale ja ütles: „Saulus, mu vend, mind on saatnud isand Jeesus, kes ilmutas end sulle teekonnal, et võiksid saada tagasi nägemise ja täituda püha vaimuga.”+ 18  Sedamaid langesid Sauluse silmilt justkui soomused ja ta sai nägemise tagasi. Ta tõusis ja lasi end ristida. 19  Seejärel ta sõi ja sai jõudu. Saulus jäi mõneks päevaks jüngrite juurde Damaskusse+ 20  ja hakkas kohe sünagoogides kuulutama, et Jeesus on Jumala poeg. 21  Kõik, kes teda kuulsid, ütlesid hämmastunult: „Kas see pole mitte seesama mees, kes kiusas Jeruusalemmas raevukalt taga neid, kes seda nime appi hüüavad?+ Kas ta mitte ei tulnud siia just selleks, et nad kinni võtta ja* peapreestrite juurde viia?”+ 22  Saulus sai aga üha vägevamaks ja tekitas Damaskuse juutides hämmeldust, selgitades loogiliselt, et Jeesus ongi messias.+ 23  Mõne aja pärast* võtsid juudid nõuks Sauluse ära tappa.+ 24  Ent nende salanõu sai talle teatavaks. Nad valvasid hoolega väravaid nii päeval kui ka ööl, et ta ära tappa. 25  Seepärast tulid Sauluse õpilased talle appi ja lasid ta öösel läbi müüriava korviga alla.+ 26  Kui Saulus jõudis Jeruusalemma,+ tahtis ta jüngrite juurde minna,* kuid kõik kartsid teda, sest nad ei uskunud, et temast on saanud Jeesuse jünger. 27  Kuid Barnabas+ tuli talle appi, viis ta apostlite juurde ning jutustas neile üksikasjalikult, kuidas Saulus oli teel Isandat näinud,+ et see oli temaga kõnelnud ning kuidas ta oli Damaskuses julgesti Jeesuse nimel rääkinud.+ 28  Saulus jäi nende juurde, liikus Jeruusalemmas vabalt ringi ja rääkis julgesti Isanda nimel. 29  Ta rääkis ja väitles kreeka keelt kõnelevate juutidega, aga need püüdsid teda tappa.+ 30  Kui vennad sellest teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja saatsid ära Tarsosesse.+ 31  Siis saabus tervele kogudusele Juudamaal*, Galileas ja Samaarias+ rahuaeg, nii et kogudus muutus tugevamaks. See elas Jehoova kartuses, sai püha vaimu kaudu kindlust*+ ja tänu sellele muudkui kasvas. 32  Peetrus aga oli kõiki paiku läbi käimas ning tuli ka pühade juurde, kes elasid Lüddas.+ 33  Seal kohtas ta meest nimega Aineas, kes oli halvatuna kaheksa aastat voodis lamanud. 34  Peetrus ütles talle: „Aineas, Jeesus Kristus teeb su terveks.+ Tõuse ja sea oma voodi korda!”+ Mees tõusiski otsekohe. 35  Kui Lüdda ja Saaroni tasandiku elanikud teda nägid, hakkasid nad Isandasse uskuma. 36  Joppes elas jünger nimega Tabiita, mis kreeka keeles on* Dorkas. See naine tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti armuande*. 37  Neil päevil aga jäi ta haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ühte ülemisse tuppa. 38  Kuna Lüdda oli Joppe lähedal ja jüngrid kuulsid, et Peetrus on seal, saatsid nad kaks meest tema juurde palvega: „Palun tule viivitamata meie juurde.” 39  Peetrus läkski nendega kaasa. Kui ta kohale jõudis, juhatati ta ülemisse tuppa. Kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ning näitasid paljusid riideid ja kuubesid, mis Dorkas oli valmistanud, kui ta veel elus oli. 40  Siis saatis Peetrus kõik välja,+ laskus põlvili ja palvetas. Seejärel pöördus ta surnukeha poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!” Naine avas silmad, nägi Peetrust ja tõusis istuma.+ 41  Peetrus andis talle käe ja aitas ta püsti, kutsus seejärel pühad ja lesknaised ning näitas neile, et ta elab.+ 42  See sai teatavaks üle kogu Joppe ja paljud hakkasid Isandasse uskuma.+ 43  Peetrus jäi Joppesse tükiks ajaks ja peatus nahaparkija Siimoni juures.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Isanda jüngrite vastu”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Ta”.
^ Võib tõlkida ka „sest see mees on mul valitud riist”, sõna-sõnalt „valitud anum”.
^ Võib tõlkida ka „et ta kannaks mu nime nii mittejuutide, kuningate kui ka Iisraeli poegade ette”.
^ Sõna-sõnalt „et nad kinniseotult”.
^ Võib tõlkida ka „Kui hulk päevi oli möödunud”.
^ Võib tõlkida ka „püüdis ta jüngritega liituda”.
^ Võib tõlkida ka „kogudusele tervel Juudamaal”.
^ Võib tõlkida ka „pühalt vaimult saadud julgustuses”, „pühalt vaimult saadud lohutuses”.
^ Sõna-sõnalt „mis tõlkes on”.
^ Sõna-sõnalt „oli tulvil häid tegusid ja armuande”.

Kommentaarid

Saulus. Nimi Saulus tuleb heebrea nimest Saul, mis tähendab „[Jumalalt] küsitu; [Jumalalt] palutu”. Saulus, kes on tuntud eeskätt ladina nime all Paulus, oli „Benjamini suguharust, heebrealastest sündinud heebrealane”. (Flp 3:5.) Ta oli sünnilt Rooma kodanik. (Ap 22:28.) Seepärast on loogiline, et tema juutidest vanemad andsid talle ka ladina nime Paulus („väike; tähtsusetu”). Nime Saul (kr Saúlos) võisid vanemad panna talle mitmel põhjusel. Saul oli Benjamini suguharus populaarne nimi, kuna esimene Iisraeli kuningas oli Saul sellestsamast suguharust. (1Sa 9:2; 10:1; Ap 13:21.) Võimalik ka, et vanemad andsid talle nime Saul selle tähenduse pärast. Samuti on võimalik, et see oli tema isa nimi, sest tol ajal oli kombeks nimetada poeg oma isa järgi. (Lu 1:59.) Tõenäoliselt kasutas Paulus juutidega läbi käies oma heebrea nime Saul, eriti ajal, kui ta oli variser. (Ap 22:3.) Esimesed kümme aastat pärast kristlaseks saamist oli ta peamiselt tuntud Saulusena. (Ap 11:25, 30; 12:25; 13:1, 2, 9.)

Kaifas. Ülempreester, kelle roomlased määrasid ametisse ilmselt aastal 18 ja kes oli ametis kuni aastani 36. Osava diplomaadina suutis ta oma positsiooni hoida kauem kui ükski tema eelkäijatest. Tema oli see, kes küsitles Jeesust ja andis ta üle Pilatusele. (Mt 26:3, 57; Joh 11:49; 18:13, 14, 24, 28.) See salm on Apostlite tegude raamatus ainus koht, kus mainitakse Kaifast nimeliselt. Mujal räägitakse temast kui ülempreestrist. (Ap 5:17, 21, 27; 7:1; 9:1.)

Saulus. Vt Ap 7:58 kommentaari.

ülempreestri. Mõeldakse Kaifast. (Vt Ap 4:6 kommentaari.)

Jehoova teed. Järgmises salmis esineb samatähenduslik väljend „Jumala tee”. Kristlasele on eluteed käies kõige tähtsam olla meelepärane Jumal Jehoovale ja uskuda tema pojasse Jeesus Kristusesse. Apostlite tegude raamatus nimetatakse kristlikku eluviisi ja õpetust ka lihtsalt „teeks” ja „selleks teeks”. (Ap 19:9, 23; 22:4, allm; 24:22, allm; vt Ap 9:2 kommentaari.) Väljend „Jehoova tee” esineb ka kõigis evangeeliumites osana teksti Jes 40:3 tsitaadist. (Vt Mt 3:3, Mr 1:3, Lu 3:4 ja Joh 1:23 kommentaari.) Tolle salmi heebreakeelses algtekstis on tetragramm. Väljend „Jehoova tee” esineb ka tekstides Koh 2:22 ning Jer 5:4, 5. (Vt Ap 19:23 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 18:25.)

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nagu on selgitatud Ap 9:2 kommentaaris, kasutatakse seda väljendit algkristliku koguduse kohta. Tõeline kristlus ei seisne pelgalt välise mulje loomises ega formaalsuste täitmises, vaid see on eluviis. Kristlane laseb end oma eluteel juhtida pühal vaimul ning kogu tema elu keerleb Jumala teenimise ümber. (Joh 4:23, 24.) Süüriakeelses Pešittas esineb siin salmis fraas tähendusega „Jumala tee”, Clemensi redigeeritud Vulgatas „Issanda tee” ja mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 18) „Jehoova tee”.

kirju. Esimesel sajandil oli tavaks tutvustada inimest kirja teel, samuti tõendati kirjaga oma isikut või volitusi. Kiri pidi olema usaldusväärsest allikast. (Ro 16:1; 2Ko 3:1–3.) Seda tava mainisid ka Roomas elavad juudid. (Ap 28:21.) Kirjad, mida Saulus ülempreestrilt nõutas, olid mõeldud Damaskuse sünagoogides esitamiseks ja need andsid talle õiguse selle linna juudikristlased kinni võtta. (Ap 9:1, 2.) Tõenäoliselt kästi neis kirjades teistel Saulusega koostööd teha.

Damaskuse. Damaskus jääb tänapäeval Süüriasse. See on üks vanimaid pidevalt asustatud linnu maailmas. Võimalik, et Aabraham läks teel Kaananisse Damaskusest mööda või läbi. Üks tema sulaseid oli Damaskusest pärit mees Elieser. (1Mo 15:2.) Damaskus ilmub taas piiblilukku ligi tuhat aastat hiljem. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aram; aramealased”.) See oli aeg, kui süürlased (aramealased) iisraellastega sõdisid. Sealtpeale olid need kaks rahvast vaenujalal. (1Ku 11:23–25.) Esimesel sajandil asus Damaskus Rooma riigi Süüria provintsis. Sel ajal elas seal umbes 20 000 juuti ja seal oli mitu sünagoogi. Damaskus oli tähtsate teede ristumiskoht. Võib-olla valis Saulus Damaskuse kristlased oma sihtmärgiks, kuna arvas, et kristlik õpetus levib just sealtkaudu kõige kiiremini. (Vt lisa B13.)

Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nõnda nimetatakse Apostlite tegude raamatus kristlikku eluviisi ja õpetust. See väljend võib olla pärit Jeesuse sõnadest „Mina olen tee”. (Joh 14:6.) Jeesuse järelkäijatest räägitakse kui Isanda tee pooldajatest, mis tähendab, et nad käisid Jeesuse jälgedes. (Ap 19:9.) Jeesus oli pühendunud Jumal Jehoova teenimisele. Kristlastele oli aga tähtis ka usk Jeesus Kristusesse. Pärast 44. aastat hakati Süüria Antiookias Jeesuse jüngreid Jumala juhtimisel nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Kuid ka hiljem räägib Luukas kogudusest kui Isanda teest. (Ap 19:23; 22:4; 24:22; vt Ap 18:25 ja 19:23 kommentaari.)

ei saanud aru, mida hääl mulle ütles. Sõna-sõnalt „ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis”. Tekstis Ap 9:3–9 jutustab Luukas, mis Paulusega teel Damaskusse juhtus. Luuka ja Pauluse öeldu üheskoos annavad juhtunust tervikpildi. Tekstis Ap 22:7 ütleb Paulus, et ta kuulis ja sai ka aru, mida hääl ütles. Ent tema kaaslaste kõrvu kostis see hääl ilmselt summutatult või moonutatult, nii et nad ei saanud öeldavast aru. (Vt Ap 9:7 kommentaari; vrd tekstidega Mr 4:33 ja 1Ko 14:2, kus kreeka sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „kuulma”, on tõlgitud vastega „aru saama”.)

kuulsid ... häält. Tekstis Ap 22:6–11 räägib Paulus ise, mis temaga juhtus teel Damaskusse. Tema jutustus ja see, mida öeldakse salmis Ap 9:7, annavad juhtunust tervikpildi. Mõlemas tekstis esineb kreeka sõna phoné, mis võib tähendada kõnelemisel tekkivat häält või lihtsalt heli. Näib, et mehed, kes olid koos Paulusega, kuulsid küll mingit häält, kuid ei kuulnud sõnu ega saanud seega öeldavast aru. (Ap 26:14; vt Ap 22:9 kommentaari.)

Sirgele tänavale. See on ainus tänav, mille nime piibli kreekakeelses osas mainitakse. Arvatakse, et see oli 1. sajandi Damaskuse tänavavõrgustikus peatänav. See kulges idast läände, oli 1,5 km pikk, koos kõnniteedega 26 m lai ning võimalik, et ääristatud sammastega. Praegugi kulgeb läbi Damaskuse Rooma-aegse vanalinna üks peatänav, mis järgib Via Recta’t ehk Sirget tänavat.

nägemuses. See sõna esineb terves reas vanades käsikirjades.

võtta ... kinni. Võib tõlkida ka „vangistada”. Sõna-sõnalt „siduda”, st vangiahelatesse panna. (Vt ka Kol 4:3.)

Iisraeli poegadele. Võib tõlkida ka „Iisraeli rahvale”, „iisraellastele”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Iisrael”.)

suurt korvitäit. Võib tõlkida ka „moonakorvitäit”. Kreeka sõna sphyrís tähendab ilmselt suuremat korvi kui need, mida kasutati varem, kui Jeesus toitis umbes 5000 meest. (Vt Mt 14:20 kommentaari.) Sama kreeka sõna kasutatakse ka selle korvi kohta, millega Paulus Damaskuses läbi müüriava alla lasti. (Vt Ap 9:25 kommentaari.)

korviga. Kr sphyrís. Seda sõna on kasutatud ka Matteuse ja Markuse evangeeliumis, kus räägitakse, et pärast 4000 mehe ja naiste-laste toitmist korjati kokku seitse suurt korvitäit ülejääke. (Vt Mt 15:37 kommentaari.) Sphyrís tähendab suurt korvi. Kui Paulus rääkis Korintose kristlastele, kuidas ta Damaskusest põgenes, kasutas ta aga sõna sargáne, mis tähendab köiest või vitstest punutud korvi. Mõlemat kreeka sõna võidakse kasutada ühesuguse suure korvi kohta. (2Ko 11:32, 33.)

meie keskel tegutses. Võib tõlkida ka „meie keskel elas”. Sõna-sõnalt „meie juures sisse ja välja käis”. Tegemist on semiidi idioomiga. (Vrd tekstidega 5Mo 28:6, 19; L 121:8, P 1988.)

liikus Jeruusalemmas vabalt ringi. Võib tõlkida ka „elas Jeruusalemmas oma igapäevast elu”. Sõna-sõnalt „käis sisse ja välja”, mis on semiidi idioom takistamatu tegutsemise kohta. (Vrd 5Mo 28:6, 19; L 121:8, P 1988; vt Ap 1:21 kommentaari.)

kreeka keelt kõnelevad juudid. Sõna-sõnalt „hellenistid”. Kreeka sõna hellenistés ei leidu ei kreeka ega hellenistlikus juudi kirjanduses. Kontekst annab aga alust tõlkida seda fraasiga „kreeka keelt kõnelevad juudid”. Sama vaste on ka paljudes sõnaraamatutes. Tol ajal olid kõik Jeruusalemmas elavad kristlased kas juudid või proselüüdid, ka need, kes kõnelesid kreeka keelt. (Ap 10:28, 35, 44–48.) Siin vastandatakse kreeka keelt kõnelevaid juute heebrea keelt kõnelevatele juutidele (kreekakeelses algtekstis sõna-sõnalt „heebrealased”; mitmusevorm sõnast ebraíos „heebrealane”). Hellenistid olid seega juudid, kes suhtlesid omavahel kreeka keeles ja kes olid tulnud Jeruusalemma Rooma impeeriumi eri osadest, võib-olla ka Dekapolisest. Heebrea keelt kõnelevad juudid olid aga tõenäoliselt pärit Juudamaalt ja Galileast. Need kaks rühma juudikristlasi olid mõnevõrra erineva kultuuritaustaga. (Vt Ap 9:29 kommentaari.)

kreeka keelt kõnelevate juutidega. Sõna-sõnalt „hellenistidega”. Tõenäoliselt oli tegu juutidega, kes rääkisid pigem kreeka kui heebrea keelt ja kes olid Jeruusalemma tulnud Rooma impeeriumi eri osadest. Tekstis Ap 6:1 käib see väljend kristlaste kohta, tekstis Ap 9:29 aga, nagu näitab kontekst, kreeka keelt kõnelevate juutide kohta, kes polnud Jeesuse jüngrid. Jeruusalemmast Ofeli künkalt leitud Theodotose raidkivitahvel kinnitab, et Jeruusalemma tuli palju kreeka keelt kõnelevaid juute. (Vt Ap 6:1 kommentaari.)

Jehoova kartuses. Väljend, mis koosneb heebrea vastest sõnale „kartus” ja tetragrammist, esineb piibli heebreakeelse osa algtekstis palju kordi. (Nt 2Aj 19:7, 9; L 19:9; 111:10; Õp 2:5; 8:13; 9:10; 10:27; 19:23; Jes 11:2, 3.) Samas väljendit tähendusega „Issanda kartus” ei esine heebreakeelse osa algtekstis kordagi. Kuigi enamikus kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 9:31 väljend tähendusega „Issanda kartus”, on mõjuvaid põhjusi kasutada siin Jumala nime. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 9:31.)

Tabiita. See on aramea nimi, mis tähendab gaselli. Näib, et see vastab heebrea sõnale tsevijáh, mis tähendab emagaselli. (Ül 4:5; 7:3.) Sama tähendab ka kreeka nimi Dorkas. Sadamalinnas Joppes elas nii juute kui mittejuute ja võib-olla kutsuti Tabiitat mõlema nimega olenevalt räägitavast keelest. Võimalik ka, et Luukas tõlkis selle nime, mõeldes mittejuutidest lugejatele.

kuubesid. Kr himátion. Võib tõlkida ka „pealisrõivaid”. See kreeka sõna võib tähendada avarat pealisriiet, kuid enamasti mõeldi sellega lihtsalt õmblusteta kangast.

Tabiita, tõuse üles! Peetrus tegutses samamoodi, nagu Jeesus oli tegutsenud Jairuse tütre ülesäratamisel. (Mr 5:38–42; Lu 8:51–55.) See on esimene teadaolev juhtum, kus keegi apostlitest inimese surnuist üles äratas. Selle tulemusena hakkasid paljud Joppes Jeesusesse uskuma. (Ap 9:39–42.)

nahaparkija Siimoni. Nahaparkija leotas loomanahku lubjalahuses, et eemaldada karvad ning liha- ja rasvajäänused. Seejärel töötles ta nahka spetsiaalse vedelikuga, et nahast saaks valmistada esemeid. Parkimisel eritus ebameeldivat lõhna ja läks vaja palju vett, mis võib selgitada, miks Siimon elas mere ääres, tõenäoliselt Joppe äärelinnas. Moosese seaduse järgi oli inimene, kes töötas loomakorjustega, rituaalselt ebapuhas. (3Mo 5:2; 11:39.) Seepärast vaatasid paljud juudid nahaparkijatele ülalt alla ega soovinud nende juures ööbida. Talmudis nimetatakse nahaparkija ametit alamaks isegi sõnnikuvedaja omast. Ent Peetrus oli eelarvamustest üle ja ööbis Siimoni juures. Peetruse eelarvamustevaba suhtumine valmistas teed tema järgmiseks ülesandeks: külastada mittejuuti. Osa õpetlaste arvates on kreeka sõna byrseús (nahaparkija) Siimoni lisanimi.

nahaparkija Siimoni. Vt Ap 10:6 kommentaari.

Pildid ja videod

Saulus ja Damaskus
Saulus ja Damaskus

Pildil on kujutatud 1. sajandi Damaskuse võimalikku plaani. Damaskus oli tähtis kaubanduslinn ja tänu lähedal voolavale Baradá jõele (sama mis tekstis 2Ku 5:12 mainitud Abana) oli linna ümbrus otsekui oaas. Damaskuses oli mitu sünagoogi. Saulus tuli Damaskusse eesmärgiga võtta kinni „kõik, kelle ta leiab kuuluvat Isanda tee pooldajate hulka” ehk kõik Jeesuse jüngrid. (Ap 9:2; 19:9, 23; 22:4; 24:22.) Kuid teel sinna ilmutas end talle Jeesus. Pärast seda jäi Saulus mõneks ajaks Juuda-nimelise mehe juurde, kes elas Damaskuses Sirgel tänaval. (Ap 9:11.) Jeesus ütles nägemuses oma jüngrile Hananiasele, et ta läheks Juuda majja ja taastaks Sauluse nägemise. Hananias tegigi nii ja Saulus lasi end ristida. Seega, selle asemel et juudikristlasi kinni võtta, sai Saulusest endast kristlane. Tema elukestev teenistus hea sõnumi kuulutajana sai alguse Damaskuse sünagoogides. Mõne aja pärast läks Saulus Araabiasse ja naasis sealt Damaskusse, misjärel ta pöördus ilmselt aastal 36 tagasi Jeruusalemma. (Ap 9:1–6, 19–22; Ga 1:16, 17.)

A. Damaskus

1. Tee Jeruusalemma

2. Sirge tänav

3. Agoraa

4. Jupiteri tempel

5. Teater

6. Muusikateater (?)

B. Jeruusalemm

Saulus Damaskuse teel
Saulus Damaskuse teel

Saulus on teel Jeruusalemmast 240 km kaugusel asuvasse Damaskusse, et Jeesuse jüngrid kinni siduda ja kohtumõistmiseks Jeruusalemma tuua. Ühtäkki pimestab teda ere valgus taevast ja ta kukub maha. Ta kuuleb, kuidas üks hääl talle ütleb: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” (Ap 9:3, 4; 22:6–8; 26:13, 14.) See on Jeesus, kes pöörab tema plaanid pea peale. Tänu sellele vahejuhtumile saab kristlaste kirglikust tagakiusajast Saulusest üks tulihingelisemaid kristlasi, kes sai hiljem tuntuks oma ladina nimega Paulus. Apostlite tegude raamatus räägitakse Pauluse tegevusest kristlasena üsna detailselt.

Rooma-aegne tee Tarsoses
Rooma-aegne tee Tarsoses

Tarsos oli Sauluse (kellest sai apostel Paulus) sünnilinn. (Ap 9:11; 22:3.) See oli üks tähtsamaid linnu Väike-Aasia kagunurgas asunud Kiliikias ja jääb tänapäeval Türgi aladele. Tarsos oli suur ja õitsev kaubanduslinn ida-läänesuunalisel kaubateel, mis kulges läbi Tauruse mäestiku ja Kiliikia Värava (mäekuru, kuhu oli raiutud vankritee). Tarsosel oli ka sadam Kydnose jõe ääres, mis ühendas linna Vahemerega. Tarsos oli hellenistliku kultuuri keskus ja seal oli suur juudi kogukond. Sel fotol on näha muistsed varemed samanimelises nüüdisaegses asulas, mis paikneb umbes 16 km kaugusel kohast, kus Kydnose jõgi suubub Vahemerre. Tarsost külastas omal ajal mitu silmapaistvat kuju, näiteks Marcus Antonius, Kleopatra ja Julius Caesar, samuti mitu keisrit. Aastatel 51 kuni 50 e.m.a kuulus Tarsos Rooma riigimehe ja kirjaniku Cicero võimu alla. Esimesel sajandil m.a.j oli Tarsos tuntud kui hariduskeskus ning tegi kreeka geograafi Straboni sõnul silmad ette isegi Ateenale ja Aleksandriale. Seega pole üllatav, et Paulus rääkis Tarsosest kui kuulsast Kiliikia linnast. (Ap 21:39.)

Rooma teed
Rooma teed

Rooma impeeriumi ulatuslik teedevõrgustik hõlbustas algkristlaste kuulutustööd. Kahtlemata läbis apostel Paulus neil teedel palju kilomeetreid. (Kol 1:23.) Joonisel on näha tüüpilist kivisillutisega Rooma teed. Sellise tee ehitamisel märgiti kõigepealt ära tee kulg ja piirjooned. Seejärel kaevati süvend, mis täideti kividest, killustikust, mördist ja liivast koosnevate kihtidega. Tee sillutati kiviplaatidega ja ääristati äärekividega, mis hoidsid sillutist paigal. Tänu kasutatud materjalidele ja tee kumerusele sai vihmavesi teelt ära valguda. Tee ääristusse tehti teatud vahemaa tagant avad, kustkaudu vesi voolas tee kõrval olevatesse rennidesse. Ehitajad tegid nii head tööd, et mõned neist teedest on siiani alles. Enamik Rooma impeeriumi teid aga polnud nii keeruka ehitusega. Kõige rohkem oli lihtsaid kruusateid.

Theodotose raidkivitahvel
Theodotose raidkivitahvel

Fotol on lubjakivitahvel mõõtudega 72 × 42 cm, mis on tuntud kui Theodotose raidkivitahvel ja mis leiti 20. sajandi alguses Jeruusalemmast Ofeli künkalt. Sellel on kreekakeelne tekst, mis räägib Theodotosest, preestrist, kes „ehitas sünagoogi toora lugemiseks ja käskude õpetamiseks”. Tahvel on tehtud millalgi enne Jeruusalemma hävitamist aastal 70 ning see kinnitab, et 1. sajandil elas Jeruusalemmas kreeka keelt kõnelevaid juute. (Ap 6:1.) Arvatakse, et sünagoog, millele sellel tahvlil viidatakse, ongi niinimetatud vabakslastute sünagoog, mida on mainitud tekstis Ap 6:9. Tahvlil nimetatakse Theodotost, samuti tema isa ja vanaisa sünagoogi ülemaks (kr archisynágogos). See tiitel esineb piibli kreekakeelses osas mitu korda. (Mr 5:35; Lu 8:49; Ap 13:15; 18:8, 17.) Samuti öeldakse tahvlil, et Theodotos ehitas ruumid võõrsilt tulnud külaliste majutamiseks. Tõenäoliselt peatusid seal ka need juudid, kes tulid eri paigust Jeruusalemma pühi pidama. (Ap 2:5.)

Joppe
Joppe

Selles videos on näha Joppe (Jaffa) sadamat, mis asub Vahemere rannikul, umbes poolel teel Karmeli mäe ja Gaza vahel. Praegune Yafo (ar Jaffa) liideti aastal 1950 kokku Tel Aviviga ning muistne Joppe asub nüüd Tel Aviv-Yafo alal. Joppe paiknes kaljusel künkal umbes 35 m kõrgusel merepinnast. Sealset looduslikku sadamat piiravad madalad kaljurahnud, mis asuvad umbes 100 m kaugusel rannikust. Tüüroslased parvetasid Saalomonile templiehituse tarvis Liibanonist Joppesse seedripalke. (2Aj 2:16.) Joona, kes püüdis põgeneda talle antud ülesande eest, läks Joppes Tarsisesse sõitva laeva peale. (Jn 1:3.) Esimesel sajandil oli Joppes kristlik kogudus, kuhu kuulus ka Dorkas (Tabiita), kelle Peetrus surnuist üles äratas. (Ap 9:36–42.) Samuti elas Joppes nahaparkija Siimon, kelle majas olles sai Peetrus nägemuse, mis valmistas teda ette mittejuudile Korneeliusele kuulutamiseks. (Ap 9:43; 10:6, 9–17.)

Ülemine tuba
Ülemine tuba

Osal iisraellaste kodudel oli ka ülakorrus. Sinna sai minna mööda majas sees olevat redelit või puittreppi või siis väljast mööda redelit või kivitreppi. Ühes suures ülemises toas, mis võis sarnaneda pildil kujutatuga, pidas Jeesus koos jüngritega oma viimase paasapüha ja seadis sisse Isanda õhtusöömaaja pühitsemise. (Lu 22:12, 19, 20.) Kui nädalatepühal aastal 33 valati umbes 120 jüngri peale välja püha vaim, olid nad tõenäoliselt ühe Jeruusalemma maja ülemises toas. (Ap 1:13, 15; 2:1–4.)

Alus- ja pealisrõivad
Alus- ja pealisrõivad

Piibliaegadel olid rõivad inimese kõige olulisema vara hulgas. Dorkas tegi paljudele lesknaistele riideid ja kuubesid. (Ap 9:39.) Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „riie” (chitón), tähendab teatud tüüpi tuunikat, kitooni; seda võib tõlkida ka vastega „alusrõivas” (1). Kreeka ja rooma tava kohaselt kandsid mehed üldiselt lühikest tuunikat, naised aga pikka, kuni pahkluudeni ulatuvat tuunikat. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „kuub” (himátion), võib tõlkida ka „pealisrõivas” (2). Himationi kanti alusrõiva peal.

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Apostlite teod 9
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty