Õige ja vale – mille järgi otsustada?

KELLEL on õigus kehtestada õige ja vale mõõdupuud? See küsimus kerkis üles päris inimajaloo alguses. 1. Moosese raamat Piiblis annab teada, et Jumal nimetas ühe puu Eedeni aias „hea ja kurja tundmise puuks” (1. Moosese 2:9). Jumal teatas esimesele inimpaarile, et nad ei tohi süüa selle puu vilja. Jumala vaenlane Kurat-Saatan aga andis mõista, et kui nad söövad sellest puust, lähevad nende „silmad lahti” ja nad saavad „Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1. Moosese 2:16, 17; 3:1, 5; Ilmutuse 12:9).

Aadam ja Eeva seisid valiku ees – kas järgida Jumala seatud hea ja halva norme või enda omi? (1. Moosese 3:6.) Nad otsustasid, et nad ei kuula Jumala sõna ja söövad puust. Mida see lihtne tegu  tähendas? Oma lugupidamatusega Jumala seatud kitsenduse vastu kinnitasid nad, et oleks hoopis parem, kui nemad ja nende järeltulijad saaksid ise kehtestada õige ja vale mõõdupuud. Kui tulemuslikult on inimkond suutnud Jumala sarnaselt ise mõõdupuid seada?

Vastakad seisukohad

Teinud ülevaate kuulsate mõttetarkade õpetustest läbi sajandite, kirjutab „Encyclopædia Britannica”, et Kreeka filosoofi Sokratese ajast kuni 20. sajandini on „korduvalt väideldud selle üle, mis õigupoolest on headus ning õige ja vale mõõdupuu”.

Näiteks 5. sajandil e.m.a moodustasid sofistid ühe väljapaistva kreeka õpetlastest koosneva rühmituse. Nad õpetasid, et õige ja vale normid määrab üldsuse arvamus. Üks õpetlane lausus: „Mis iganes näib olevat õige ja hea mingile linnale, ongi õige ja hea seni, kuni linn seda arvab.” Selle põhimõtte järgi peaks eelmises artiklis mainitud Jodie raha endale jätma, sest enamik tema kodukohas ehk „linnas” tõenäoliselt teeks seda.

Kuulus 18. sajandi filosoof Immanuel Kant oli jällegi teisel arvamusel. Ajakiri „Issues in Ethics” kirjutab: „Immanuel Kant ja teised tema sarnased ... keskendusid indiviidi õigusele ise otsustada.” Kanti filosoofia järgi oleks Jodie enda otsustada, mida ta teeb, niikaua kui ta ei riku kellegi õigusi. Ta ei tohiks lasta enamiku arvamusel endale mõõdupuid dikteerida.

Millise valiku siis Jodie tegi? Ta valis kolmanda võimaluse. Jodie rakendas Jeesuse õpetust, kelle moraalimõõdupuid on ühtviisi kiitnud nii kristlased kui mittekristlased. Jeesus õpetas: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Kliendi suureks imestuseks ulatas Jodie talle need 82 000 dollarit. Kui Jodielt küsiti, miks ta raha endale ei võtnud, ütles ta, et on Jehoova tunnistaja, ning lisas: „See polnud minu raha.” Jodie suhtus tõsiselt Jeesuse sõnadesse, mis on kirja pandud Piiblisse Matteuse 19:18: „Sa ei tohi varastada.”

Kas võib usaldada üldsuse arvamust?

On inimesi, kelle meelest Jodie aus käitumine oli rumal. Üldsuse arvamust ei saa aga pidada usaldusväärseks. Näiteks, kui sa elaksid ühiskonnas, kus enamik inimesi peab lapsohvrite toomist sobivaks, nagu on olnud mitmes varasemas ühiskonnas, siis kas sel juhul oleks see tava õige? (2. Kuningate 16:3.) Või kas inimliha söömine oleks igati sünnis, kui sa oleksid kasvanud üles ühiskonnas, kus kannibalismile vaadatakse kui vooruslikule teole? Levinud tava ei ole tingimata veel õige. Kaua aega tagasi andis Piibel sellekohase hoiatuse, öeldes:  „Ära järgne jõugule kurja tegema” (2. Moosese 23:2).

Jeesus Kristus tõi välja veel ühe põhjuse, miks me peaksime olema ettevaatlikud, et me ei laseks üldsuse arvamusel määrata õige ja vale mõõdupuud. Ta paljastas, et Saatan on „selle maailma vürst” (Johannese 14:30; Luuka 4:6). Saatan kasutab oma positsiooni, et eksitada „kogu maailma” (Ilmutuse 12:9). Sellepärast, kui rajad oma õige ja vale mõõdupuud puhtalt populaarsele seisukohale, võid võtta omaks Saatana suhtumise moraali ja see ei tooks endaga kaasa midagi head.

Kas võib usaldada enda otsustusvõimet?

Kas siis igal inimesel tuleks ise otsustada, mis on õige ja vale? Piibel ütleb: „Ära toetu omaenese mõistusele!” (Õpetussõnad 3:5). Miks mitte? Sest kõik inimesed on pärinud ühe olulise puuduse, mis võib nende otsustusvõimet moonutada. Kui Aadam ja Eeva Jumala vastu mässu tõstsid, hakkasid nad järgima iseka reeturi Saatana mõõdupuid ja valisid ta endale vaimseks isaks. Nad andsid oma järeltulijatele edasi perekondliku tunnusjoone – petliku südame, mis saab küll aru, mis on õige, aga millel on kalduvus teha seda, mis on vale (1. Moosese 6:5; Roomlastele 5:12; 7:21–24).

„Encyclopædia Britannica” märgib eetika kohta: „On täiesti tavaline, et inimesed küll teavad, mida nad moraalselt peaksid tegema, aga ikkagi toimivad nad enda huvidest lähtuvalt. Läänemaailma eetika üks tõsiseid probleeme on, kuidas veenda neid õigesti käituma.” Piibel ütleb õigesti: „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?” (Jeremija 17:9, P 1997). Kas sa usaldaksid kedagi, kes on petlik ja äärmiselt rikutud?

On tõsi, et isegi need inimesed, kes Jumalat ei usu, võivad käituda moraalselt laitmatult ning järgida praktilist ja auväärt eetikakoodeksit. Tihtilugu peegeldavad selliste koodeksite ülevad põhimõtted aga just Piibli moraalimõõdupuid. Kuigi need inimesed ei pruugi uskuda Jumala olemasolusse, näitavad nende ideaalid, et nad on pärinud võime peegeldada Jumala isiksust. See tõestab Piibli väidet, et inimkond on loodud „Jumala näo järgi” (1. Moosese 1:27; Apostlite teod 17:26–28). Apostel Pauluse sõnul nad „näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse” (Roomlastele 2:15).

Loomulikult on üks asi teada, mis on õige, kuid teine asi on omada moraalset jõudu, et ka teha, mis on õige. Kust võib saada vajalikku moraalset jõudu? Kuna teod lähtuvad südamest, on abi sellest, kui kasvatada armastust Piibli Autori Jehoova Jumala vastu (Laul 25:4, 5).

Kust leida jõudu, et teha head

Selleks et õppida Jumalat armastama, on esimese sammuna vaja aru saada sellest, et tema käsud on mõistlikud ja praktilised. „See on Jumala armastus,” kirjutas apostel Johannes, „et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Näiteks sisaldab Piibel praktilisi soovitusi, mis aitavad noortel eristada õiget valest ja otsustada, kas juua alkohoolseid jooke, kasutada narkootikume või olla enne abielu seksuaalsuhetes. Abielupaaridel aitab Piibel mõista, kuidas tuleks lahendada erimeelsusi,  ning vanematele pakub see juhatust seoses laste kasvatamisega. * Piibli moraalimõõdupuude järgimine tuleb kasuks nii noortele kui vanadele ja pole tähtsust, milline on inimese ühiskondlik positsioon, haridus või kultuuritaust.

Nii nagu toitainerikka toidu söömine annab töö tegemiseks jõudu, saab Jumala Sõna lugemisest jõudu, et tema mõõdupuude järgi elada. Jeesus võrdles Jumala ütlusi eluks vajaliku leivaga (Matteuse 4:4). Ta sõnas ka: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud” (Johannese 4:34). Jumala Sõnast toitumine aitas Jeesusel seista vastu kiusatustele ja teha tarku otsuseid (Luuka 4:1–13).

Alguses võib sulle ehk tunduda raske toita oma meelt Jumala Sõnaga ja võtta omaks selle mõõdupuud. Ent meenuta seda aega, mil olid väike. Vahest ei maitsenud sulle see toit, mis oli kasulik. Selleks et sirguda tugevaks, pidid õppima sööma sellist tervislikku toitu. Sama moodi võid alles ajapikku harjuda Jumala mõõdupuude „maitsega”. Kui oled püsiv, siis sinu armastus nende vastu kasvab ja sa saad vaimselt tugevamaks (Laul 34:9; 2. Timoteosele 3:15–17). Sa õpid ka Jehoovale lootma ja tahad teha head (Laul 37:3).

Võib-olla ei satu sa kunagi samasugusesse situatsiooni nagu Jodie, aga sul tuleb iga päev langetada nii väikseid kui suuri eetilisi otsuseid. Sellepärast innustab Piibel sind: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Lisaks sellele, et Jehoova peale lootmine tuleb sulle kasuks juba praegu, avab see ka võimaluse elada igavesti, sest Jehoova Jumalale kuuletumise tee viib ellu (Matteuse 7:13, 14).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 6]

Üldsuse arvamust võivad olla mõjutanud nähtamatud jõud

[Pildid lk 5]

Mõttetargad on läbi ajastute väidelnud õige ja vale teemal

SOKRATES

KANT

KONFUTSIUS

[Allikaviited]

Kant: raamatust „The Historian’s History of the World”; Sokrates: raamatust „A General History for Colleges and High Schools”; Konfutsius: Sung Kyun Kwan University, Seoul, Korea

[Pildid lk 7]

Piibel mitte ainult ei aita eristada õiget valest, vaid ajendab ka tegema seda, mis on õige