Roomlastele 2:1–29
2 Seepärast pole sinul, kes sa kohut mõistad, mingit vabandust, ole sa kes tahes.+ Kui sa mõistad kohut teise üle, mõistad sa hukka ka iseenda, sest sina, kes mõistad kohut, teed ise neidsamu asju.+
2 Me teame, et Jumal mõistab hukka need, kes selliseid asju teevad, ja tema kohtuotsused on õiged.
3 Kas sina, kes sa mõistad kohut nende üle, kes nõnda toimivad, ja teed ise samamoodi, arvad, et pääsed Jumala kohtumõistmise eest?
4 Või kas sa põlgad tema lahkuse,+ sallivuse+ ja kannatlikkuse+ rohkust ega taipa, et Jumal oma lahkuses ärgitab sind patte kahetsema*?+
5 Aga oma kangekaelsuse ja mittekahetseva südamega kogud sa enda peale viha vihapäevaks, kui saavad ilmsiks Jumala õiglased kohtuotsused.+
6 Ta tasub igaühele tema tegude järgi:+
7 igavese eluga neile, kes püsivalt head tehes taotlevad auhiilgust, au ja kadumatust,+
8 ent viha ja raevuga neile, kes on riiakad ega kuuletu tõele, vaid ülekohtule.+
9 Raskused ja kitsikus tabavad igaüht, kes teeb halba, esmalt juuti ja siis kreeklast.
10 Kuid igaühele, kes teeb head, saab osaks auhiilgus, au ja rahu, esmalt juudile+ ja siis kreeklasele.+
11 Jumal pole erapoolik.+
12 Kõik, kes teevad pattu ilma seaduseta, ka surevad ilma seaduseta;+ aga kõigi nende üle, kes teevad pattu seaduse all, mõistetakse ka kohut selle seaduse järgi.+
13 Jumala ees pole ju õiged mitte seaduse kuuljad, vaid õigeks mõistetakse seaduse järgijad.+
14 Kui mittejuudid, kellel pole seadust,+ loomu poolest järgivad seadust, siis on nad, kuigi neil pole seadust, iseendale seaduseks.
15 Nad näitavad, et seaduse olemus on kirjutatud nende südamesse, kuna nende südametunnistus on tunnistajaks koos nendega ning nende oma mõtted kas süüdistavad või õigustavad neid.
16 See kõik saab avalikuks päeval, kui Jumal mõistab Kristus Jeesuse kaudu kohut inimeste salajaste asjade üle.+ Nõnda sünnib selle hea sõnumi järgi, mida ma kuulutan.
17 Kui nüüd sina nimetad end juudiks,+ toetud seadusele, tunned uhkust Jumala üle,
18 tead tema tahet ja oskad ära tunda väärtusliku — kuna sulle on õpetatud Moosese seadust+ —
19 ning oled veendunud, et sa oled pimedate teejuht, pimeduses olijate valgus,
20 mõistmatute juhataja ja laste õpetaja, ning usud, et sa mõistad seaduses leiduvate teadmiste ja tõe põhiolemust,
21 siis kuidas sina, kes sa teist õpetad, iseennast ei õpeta?+ Kuidas sina, kes kuulutad: „Ära varasta”,+ ise varastad?
22 Kuidas sina, kes ütled: „Ära riku abielu”,+ ise rikud abielu? Kuidas sina, kes jälestad ebajumalaid, ise röövid templeid?
23 Kuidas sina, kes tunned uhkust seaduse üle, ise häbistad Jumalat, astudes seadusest üle?
24 Sest kirjutatud on, et teie pärast teotatakse rahvaste seas Jumala nime.+
25 Ümberlõikamisest+ on kasu ainult siis, kui sa järgid seadust,+ aga kui sa seadust rikud, siis oled sa ümberlõigatuna otsekui ümber lõikamata.
26 Kui nüüd see, kes on ümber lõikamata,+ täidab seaduse nõudeid, siis, ehkki ta on ümber lõikamata, arvatakse ta ümberlõigatuks.+
27 Kui see, kes pole ümber lõigatud, täidab seadust, mõistab ta sellega kohut sinu üle, kes sa rikud seadust, olgugi et sul on kirjalik seadus ja sa oled ümber lõigatud.
28 Sest juut pole ju see, kes on seda väliselt,+ ja tõeline ümberlõikamine pole väline, ihulik.+
29 Juut on hoopis see, kes on seda sisemiselt,+ ja tema ümberlõikamine on südame ümberlõikamine,+ mis toimub püha vaimu ja mitte kirjaliku seaduse varal.+ Selline inimene saab kiituse Jumalalt, mitte inimestelt.+
Allmärkused
^ Sõna-sõnalt „mõtteviisi parandama”.
Kommentaarid
Pildid ja videod
Ostia sünagoog
Fotol on Rooma sadamalinna Ostia sünagoogi varemed. Arvatakse, et see on ehitatud 1. sajandi teisel poolel, hiljem on seda aga renoveeritud ja ümber ehitatud. Selle sünagoogi olemasolu tõendab, et juudid elasid Rooma lähedal küllaltki pikka aega. Aastal 49 või 50 käskis keiser Claudius kõigil juutidel Roomast lahkuda, kuid on võimalik, et Rooma lähedusse jäid juudi kogukonnad alles. (Ap 18:1, 2.) Pärast Claudiuse surma aastal 54 pöördusid paljud juudid Rooma tagasi. Aastal 56, kui Paulus kirjutas oma kirja roomlastele, oli Roomas kristlik kogudus, kus oli nii juute kui ka mittejuute. Seepärast käsitleb Paulus teemasid, mis puudutavad kumbagi rühma, ja rõhutab ühtsuse tähtsust. (Ro 1:15, 16.)
1. Rooma
2. Ostia