Noored küsivad:

Kas Jumal kuuleb mu palveid?

„Ma palun Jehoovat kõige eest, sest ta on mu sõber ja ma tean, et ta aitab mind, kui mul on mingi mure.” (Andrea)

NOOR Andrea on kindel, et Jumal kuuleb tema palveid. Ometi pole mitte kõik noored selles kindlad. Mõned tunnevad, et Jumal on neist liiga kaugel, et tema poole pöörduda. Nad võivad isegi mõelda, kas Jumal üldse hoolib neist nii palju, et tasuks tema poole palvetada.

Mida on selleks vaja, et Jumal kuuleks meie palveid? Lühidalt öeldes tõelist sõprust Jumalaga. Laulik palvetas: „Sinu peale [loodavad] need, kes tunnevad su nime” (Laul 9:11). Kuidas on sinuga? Kas sina tunned Jumalat nii hästi, et usaldad teda paluda? Enne, kui sa edasi loed, püüa vastata küsimustele kastis „Kui hästi sa tunned Jumalat?”. Kui paljudele küsimustele sa oskad vastata?

KUI HÄSTI SA TUNNED JUMALAT? Vaata vastuseid leheküljelt 27.

1. Mis on Jumala nimi ja mida see tähendab?

2. Mis on Piibli järgi Jumala neli põhilist omadust?

3. Mis on kõige suurem tõend Jumala armastusest inimkonna vastu?

4. Kuidas me võime Jumalaga sõbraks saada?

5. Milline peaks olema meie hoiak, kui palvetame?

Kas sa oskad vastata vähemalt mõnele küsimusele, enne kui loed läbi ülejäänud artikli? Kui oskad, tead juba praegu Jumalast rohkem kui enamik inimesi. Ent sinu vastused võivad näidata, et sul tuleb tema kohta rohkem teadmisi omandada, õppida teda veel lähemalt tundma (Johannese 17:3). Pidades silmas seda eesmärki, vaadelgem nüüd mõningaid fakte, mida Piibel õpetab meile palve Kuuljast (Laul 65:3).

Jumal on reaalne isik

Esiteks aitab Piibel meil mõista, et Jumal pole mingi mitteisikuline jõud. Ta on isik, kellel on nimi – Jehoova (Laul 83:19). Heebrea keeles tähendab see nimi ’tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]’. Ta võib saada ükskõik kelleks vaja, et täita oma eesmärk. Lihtsalt mingi mitteisikuline jõud ei oleks selleks võimeline. Niisiis, võid olla kindel, et kui  sa palvetad, ei kõnele sa mingisuguse abstraktse jõuga ega räägi tuulde. Sa räägid isikuga, kes kuuleb sinu palveid ja ka vastab neile (Efeslastele 3:20).

Noor Diana ütleb: „Ma tean, et ükskõik kus ma ka poleks, kuuleb Jehoova mind.” Et ka sina võiksid nii kindel olla, peab Jumal sulle reaalne olema. „Sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas” (Heebrealastele 11:6).

Tarkuse ja jõu allikas

Jumal võib meid tõesti aidata, kuna tal on tohutult palju jõudu. Seda, et tal on piiritu jõud, tõestab materiaalse universumi suurus ja keerukus. Piibel ütleb, et Jehoova teab iga tähe nime, kuigi tähti on miljardeid. Pealegi on tema kogu tähtedes oleva energia allikas (Jesaja 40:25, 26). Kas pole hämmastav? Ja nii imekspandavad kui need faktid ka pole, ütleb Piibel, et „need on vaid vihjed tema jõust” (Iiob 26:14, Today’s English Version).

Mõtle ka Jumala piiritule tarkusele. Piibel ütleb, et tema mõtted on „väga sügavad” (Laul 92:6). Jehoova on inimesed loonud, seepärast mõistab ta meid paremini kui meie ise (Laul 100:3). Kuna Jehoova eksisteerib „igavesest igavesti”, on tal ka lõputult kogemusi (Laul 90:1, 2). Pole midagi, mida tema ei mõistaks (Jesaja 40:13, 14).

Kuidas Jehoova kogu oma jõudu ja tarkust kasutab? 2. Ajaraamat 16:9 ütleb: „Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.” Pole olemas sellist probleemi, mida Jumal ei suudaks lahendada või millega ta ei suudaks aidata sul toime tulla. Noor Kayla meenutab: „Hiljuti, kui meie perel olid rasked ajad, palvetasin Jehoova poole ja ma arvan, et tema aitas meil toime tulla nende olude, probleemide ja tunnetega, mis oleksid muidu olnud talumatud.” Kui sa räägid Jumalaga, siis pöördud sa tarkuse allika poole. Mitte miski muu ei saaks sind aidata rohkem.

Jumal on õiglane ja armastav

Aga mis näitab, et Jumal tahab sind aidata? Jehoova pole otsustanud teha end tuntuks mitte üksnes oma tohutu jõu või sügava tarkuse ega isegi oma kõigutamatu õigluse poolest. Jehoova on peamiselt tuntud hoopis armastuse poolest. „Jumal on armastus,” ütleb 1. Johannese 4:8 (meie kursiiv). Tema suur armastus tõendabki, et ta vastab palvetele. Suurim tõend Jumala armastusest on see, et ta andis oma Poja lunaks, et meie võiksime saada igavese elu (Johannese 3:16; 1. Johannese 4:9, 10).

Kuna Jumal on armastus, ei pea sa kunagi kartma, et ta sind ignoreeriks või ebaõiglaselt kohtleks. „Kõik tema teed on õiged,” ütleb 5. Moosese 32:4. Jumala armastus kinnitab, et ta kuulab sind. See paneb meid usaldama  Jumalale oma kõige salajasemaid mõtteid ja tundeid (Filiplastele 4:6, 7).

Sõprus Jumalaga

Tegelikult kutsub Jehoova meid endaga rääkima. Ta ei taha jääda meile võõraks. Vastupidi, kogu inimajaloo jooksul on Jehoova tahtnud olla inimeste sõber. Nende hulgas, kes olid Jehoova sõbrad ja tema südamele meelepärased, oli nii mehi kui naisi, noori ja vanu. Nende seas olid Aabraham, kuningas Taavet ja Jeesuse ema Maarja (Jesaja 41:8; Luuka 1:26–38; Apostlite teod 13:22).

Ka sina võid olla Jumala sõber. See ei tähenda muidugi seda, et sa peaksid suhtuma Jumalasse kui mingisugusesse džinni, kes vaid täidab soove või lahendab probleeme. Meie palved ei tohi keskenduda üksnes meie enda vajadustele. Kui me tahame olla Jumala sõbrad, tuleb meil olla huvitatud tema tahtest, mitte üksnes enda omast, ja me peame ka täitma Jumala tahet (Matteuse 7:21). Seepärast õpetas Jeesus oma jüngreid keskenduma palvetes neile asjadele, mis on Jumalale tähtsad. Ta ütles: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10). Meie palved peaksid olema ka täis kiitust ja tänu Jumalale (Laul 56:13; 150:6).

Siiski ei peaks me kunagi arvama, et meie vajadused või mured on liiga tähtsusetud ja tühised, et nende pärast paluda. „Isegi siis, kui ma püüan Jehoovaga avameelne olla, tunnen vahel, et ma ei peaks Jumalat tülitama mingisuguste argiasjadega,” ütleb Steve. Kui sina peaksid kunagi niiviisi tundma, tuleta meelde, mida Jeesus õpetas oma jüngritele: „Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! ... Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!” (Luuka 12:6, 7). Kas pole julgustav?

Seega, mida paremini sa Jehoovat tunned, seda kergem on sul palves tema poole pöörduda ja seda kindlam sa ka oled, et Jehoova tahab sind aidata ja ta ka teeb seda. Milline peaks siis olema sinu hoiak, kui sa Jumala poole palvetad? Sa pead olema lugupidav, alandlik ja omakasupüüdmatu. Kas mõni kõrge ametnik maa peal võtaks sind kuulda, kui sa pöörduks tema poole üleolevalt ja lugupidamatult? Seega ei peaks olema sugugi üllatav, et ka Jehoova ootab, et sa austaksid teda ja tema norme, enne kui ta vastab sinu palvetele (Õpetussõnad 15:29).

Tuhanded jumalakartlikud noored on õppinud oma südame Jumala ette välja valama (Laul 62:9). „Kui Jehoova vastab mu palvetele,” ütleb Brett, „kinnitab see mulle, et ta on ikka mu sõber.” Kuidas on sinuga? Kuidas võiksid sina saada Jumalaga sõbraks? Kaks kristlikku noort tõid järgmisi mõtteid:

Rachel: „Et saada Jehoovaga lähedasemaks, on vaja uurida sügavamalt tema Sõna, ja ma püüan arendada igatsust sellise uurimise järele.” (1. Peetruse 2:2)

Jenny: „Mida rohkem ma teen Jehoova teenistuses, seda lähedamal ma talle olen.” (Jakoobuse 4:8)

Kas sa oled kunagi mõelnud, kui palju kasu palvetamisest tegelikult on? Üks kristlik noor ütles: „Ma tunneksin end Jumalaga lähedasemana, kui ta räägiks minuga või saadaks mulle sõnumeid.” Kuidas palvetamine meid aitab, kui Jehoova ei vasta meie palvetele kuuldavalt? Seda teemat arutame ühes hilisemas väljaandes.

[Kast lk 27]

Vastused küsimustele leheküljel 25

1. Jehoova. See tähendab ’tema, kes põhjustab saamist [kellekski, millekski]’.

2. Armastus, jõud, õiglus ja tarkus.

3. Ta saatis oma ainusündinud Poja Jeesuse meie eest surema.

4. Me ei peaks olema huvitatud üksnes oma vajadustest, vaid tundma huvi ka Jumala tahte vastu ja seda täitma.

5. Me peaksime olema alandlikud, lugupidavad ja omakasupüüdmatud.

[Pildid lk 26]

Me õpime Jumalat paremini tundma Piibli uurimise ja tema loodu kaudu