Iiob 26:1–14
26 Siis Iiob vastas:
2 „Sinust on küll palju abi jõuetule,sa oled tõesti päästnud rammetu käsivarre!+
3 Kui head nõu oled sa küll andnud rumalale,+kui heldelt oma tarkust jaganud!
4 Kellele sa neid sõnu ometi lausud?Kes pani sind neid mõtteid rääkima?
5 Kes lamavad jõuetuna hauas, värisevad,nad on allpool vett ja selle asukaid.
6 Surmavald on Jumala ees alasti,+hävingupaik lebab paljana.
7 Ta laotab põhjataeva tühjuse üle,+riputab maa eimillegi kohale.
8 Ta mähib veed oma pilvedesse,+aga pilved ei rebene nende raskuse all.
9 Ta varjab oma trooni,laotab pilve selle üle.+
10 Ta tõmbab silmapiiri* vete peale,+teeb piiri valguse ja pimeduse vahele.
11 Taeva sambad rappuvad,need jahmuvad ta hukkamõistust.
12 Oma jõuga paneb ta mere voogama,+oma taibuga murrab ta mereeluka* tükkideks.+
13 Oma hingusega* lööb ta taeva selgeks,tema käsi torkab läbi vingerdava mao.
14 Kuid need on üksnes tema teede ääred,+vaid sosin, mis temast on kuulda.Kes siis veel mõistaks tema võimsat kõuekõminat?”+