Go na content

Go na table of contents

Gado e broko en ede nanga den owrusma

Gado e broko en ede nanga den owrusma

Gado e broko en ede nanga den owrusma

NA INI a ten disi a no e fruwondru wi taki sma na heri grontapu e du ogri nanga owrusma. Langa ten pasa, Bijbel ben taki na fesi dati na a ten fu „den lasti dei” fu a sistema disi di no abi frede gi Gado, sma ben o ’lobi densrefi nomo, èn den no ben o lobi trawan’ (2 Timoteyus 3:1-3). A Griki wortu di vertaal leki „lobi trawan” kan abi fu du nanga a lobi di famiriman gwenti fu abi gi makandra. Soleki fa Bijbel profeititori taki, dan a de krin fu si taki sma na ini a ten disi no abi a lobi dati.

Heri tra fasi leki den wan di e du ogri nanga owrusma, Yehovah Gado abi bigi warderi gi den owrusma disi, èn a e broko en ede nanga den. Luku fa Bijbel e sori dati.

„Wan krutuman gi uma di lasi den masra na ini dede”

Den Hebrew Buku fu Bijbel e sori krin taki Yehovah Gado e broko en ede nanga owrusma. Fu eksempre, na ini Psalm 68:5, David e kari Gado „wan krutuman gi uma di lasi den masra na ini dede”, èn nofo tron den uma disi na owrusma. * Na ini tra Bijbel a wortu „krutuman” vertaal leki „afkati”, ’wan sma di e kibri trawan’, èn „winiman”. Disi e sori krin taki Yehovah e broko en ede nanga uma di lasi den masra na ini dede. Fu taki en leti, Bijbel e taki dati a o kisi bigi atibron te sma e du ogri nanga den uma disi (Exodus 22:22-24). Gado nanga den futuboi fu en abi bigi warderi gi uma di lasi den masra na ini dede, èn sosrefi gi ala owrusma di de getrow. Odo 16:31 e sori fa Yehovah Gado nanga a pipel fu en e denki fu owrusma. Drape skrifi: „Weti wiwiri na wan tumusi moi kownu-ati, te den feni en na tapu a pasi fu regtfardikifasi.”

A no e fruwondru wi taki a Wet di Yehovah ben gi den Israelsma ben sori taki a de tumusi prenspari fu lespeki owrusma. Den Israelsma ben kisi a komando disi: „Un musu abi lespeki gi den graniwan, un musu hori wan owru sma na prakseri, èn un musu frede un Gado. Mi na Yehovah” (Lefitikus 19:32). Fu dati ede, den Israelsma ben musu lespeki den owrusma, efu den ben wani abi wan bun banti nanga Yehovah Gado. Wan sma di ben e meshandri owrusma, no ben kan taki dati a lobi Gado.

Kresten no abi fu hori densrefi na a Wet di Gado ben gi Moses, ma den musu hori densrefi na „a wet fu Krestes”. A wet disi e sori krin fa den musu tyari densrefi èn fa den musu denki, èn a e sori sosrefi taki den musu lobi den papa, den mama, nanga den owrusma, èn taki den musu broko den ede nanga den (Galasiasma 6:2; Efeisesma 6:1-3; 1 Timoteyus 5:1-3). Kresten no e sori lobi soso fu di den kisi a komando fu du dati, ma den e sori lobi fu di den wani du dati trutru. Na apostel Petrus ben gi Kresten a rai disi: „Un musu lobi makandra komoto fu a dipi fu un ati.”—1 Petrus 1:22.

A disipel Yakobus e sori moro fara fu san ede wi musu broko wi ede nanga den owrusma. A ben skrifi: „Na anbegi di krin èn di de sondro flaka, soleki fa wi Gado nanga Tata e si dati, na disi: fu sorgu gi sma di de na nowtu, namku gi pikin di no abi papa nanga mama moro èn gi uma di lasi den masra na ini dede, èn un no musu meki grontapu flaka unu” (Yakobus 1:27). Yakobus e taki wan sani di e naki wi ati. A sani di a taki e sori wi krin taki den lobiwan disi de prenspari trutru gi Yehovah.

Sobun, te wi no e du ogri nanga owrusma, dan dati a no ala ete. Na presi fu dati, wi musu du bun sani gi den fu sori taki wi e broko wi ede trutru nanga den (Luku a faki „Yehovah Kotoigi e sori lobi gi owrusma”, na tapu bladzijde 6, 7.). Yakobus ben skrifi: „Bribi sondro wroko dede.”—Yakobus 2:26.

Trowstu den owrusma „di de na nowtu”

Wi e leri wan tra sani fu den wortu fu Yakobus. Luku taki Yakobus ben taigi Kresten fu sorgu gi uma di lasi den masra na ini dede èn „di de na nowtu”. A Griki wortu di vertaal leki „nowtu” wani taki trutru ’a pina di wan sma e pina leki bakapisi fu den muilek situwâsi na ini a libi’. A no de fu taki dati furu owrusma e pina. Sonwan fu den e firi leki den de den wawan. Trawan e firi brokosaka fu di den no man du son sani moro, now di den kon owru. Kande srefi den wan di e du furu na ini a diniwroko fu Gado, lasi-ati. Luku John * fu eksempre. A dini getrow leki preikiman fu Gado Kownukondre moro leki 40 yari langa, èn 30 yari fu den yari dati a dini na ini a spesrutu furuten diniwroko. Now John abi moro leki 80 yari, èn a e taki dati a e lasi-ati son leisi. A e taki: „Furu tron mi e prakseri den fowtu di mi ben meki na ini a ten di pasa, iya mi meki bun furu fowtu. Ibri leisi mi e denki taki mi no ben abi fu meki den fowtu dati.”

Den owrusma di lasi-ati kan feni trowstu te den sabi taki aladi Yehovah de volmaakti, toku a no e fruwakti taki wi e du sani sondro fu meki fowtu. Aladi Yehovah sabi sortu fowtu wi meki, toku Bijbel e taki disi fu en: „Efu na fowtu yu ben musu luku, o Yah, o Yehovah, dan suma ben kan tan tanapu?” (Psalm 130:3) Iya, Yehovah no e tan poti prakseri nomo na den fowtu di wi meki, ma a e luku san de na ini wan sma en ati. Fa wi du sabi dati?

Aladi Kownu David srefi ben sondu èn ben meki furu fowtu, toku Gado meki a skrifi den wortu di de fu feni na ini Psalm 139:1-3: „O Yehovah, yu ondrosuku mi finifini, èn yu sabi mi. Yusrefi kon sabi te mi e sidon èn te mi e opo. Yu si fu farawe kaba san mi e prakseri. Yu e marki a waka di mi e waka èn yu e marki a didon di mi e didon langalanga, èn yu kon sabi srefi ala den pasi fu mi.” Dyaso a wortu „marki” trutru wani taki „puru”, neleki fa wan gronman e wai a buba puru fu na aleisi, so taki na aleisi wawan e tan abra. Ondro a krakti fu a santa yeye, David gi wi a dyaranti taki aladi wi e meki fowtu, toku Yehovah sabi fa fu poti prakseri soso na den bun wroko fu wi.

Wi lobi-ati hemel Tata e memre èn e warderi den bun wroko fu wi, solanga wi e tan getrow na en. Iya, Bijbel e taki dati a ben o si en leki wan onregtfardiki sani efu a ben o frigiti den wroko fu wi èn a lobi di wi sori gi a nen fu en.—Hebrewsma 6:10.

„Den fositen sani pasa gowe”

Bijbel e sori taki Gado no ben wani taki libisma e kisi den problema di e kon leki bakapisi fu na owrudei fu den. Na fu di wi fosi papa nanga mama, a fosi man nanga uma, opo densrefi teige a Mekiman fu den, meki libisma kon ondrofeni den takru bakapisi fu owrudei (Genesis 3:17-19; Romesma 5:12). Wi no sa ondrofeni den sani disi fu têgo.

Soleki fa wi si kaba, dan furu fu den takru sani di wi e ondrofeni na ini a ten disi, sosrefi na ogri di sma e du nanga owrusma, e sori taki wi e libi na ini „den lasti dei” fu a sistema disi (2 Timoteyus 3:1). Gado abi na prakseri fu puru den bakapisi fu sondu, èn sosrefi den takru bakapisi fu owrudei nanga dede. Bijbel e taki: „[Gado] o figi ala watra puru na den ai, èn dede no sa de moro; nowan sari, noso krei, noso pen no sa de moro. Den fositen sani pasa gowe.”—Openbaring 21:4.

Na ini a nyun grontapu fu Gado, sma no sa pina moro fu di den kon owru. Sma no sa du ogri tu nanga owrusma (Mika 4:4). Srefi den sma di dede èn di de na ini Gado en prakseri sa kisi libi baka, so taki srefi den kan kisi na okasi fu libi fu têgo na ini wan paradijs na grontapu (Yohanes 5:28, 29). Na a ten dati, a sa de krin moro leki oiti bifo taki Yehovah no e broko en ede nanga den owrusma wawan, ma sosrefi nanga ala sma di e gi yesi na en.

[Futuwortu]

^ paragraaf 5 A no de fu taki dati son uma di lasi den masra na ini dede, a no owrusma. Wi kan si fu eksempre na Lefitikus 22:13, taki Gado e broko en ede sosrefi nanga den yongu uma di lasi den masra na ini dede.

^ paragraaf 11 Disi a no en trutru nen.

[Faki/Prenki na tapu bladzijde 6, 7]

Yehovah Kotoigi e sori lobi gi owrusma

Owruman na ini den gemeente fu Yehovah Kotoigi, de wan eksempre gi trawan fu di den e broko den ede nanga owrusma. Den e si en leki wan tumusi prenspari sani fu gi yesi na a rai di na apostel Petrus ben gi den. Petrus ben taki: „Luku den skapu fu Gado di a gi unu fu sorgu” (1 Petrus 5:2). Den wan di musu sorgu gi den skapu fu Gado, musu sorgu gi owrusma tu. Ma san disi wani taki?

Fu kon sabi san den owrusma abi fanowdu trutru, den owruman musu abi pasensi, èn kande den sa musu go luku den sma disi wan tu leisi, èn taki tori nanga den fu sori den taki den e broko den ede nanga den. Kande den owrusma abi wan sma fanowdu fu bai sani gi den, fu krin oso gi den, fu tyari den go na den Kresten konmakandra, fu leisi Bijbel nanga tra Kresten publikâsi gi den, èn fu du wan lo tra sani gi den. Awansi sortu yepi den owrusma abi fanowdu, den owruman musu seti sani fu yepi den, èn den musu sorgu taki den owrusma e kisi a yepi dati trutru. *

Ma fa a de te wan owru brada noso sisa na ini a gemeente kon de na ini wan bigi nowtu, èn kande a abi moni fanowdu? A ben o bun te den owruman luku fosi efu na owrusma abi pikin noso tra famiriman di kan yepi en. A sani disi e kruderi nanga san skrifi na ini 1 Timoteyus 5:4: „Efu wan uma en masra dede kaba èn a abi pikin noso granpikin, dan meki den pikin disi leri fosi fu dini Gado na wan getrow fasi na ini den eigi osofamiri, èn fu gi den papa nanga mama èn den granpapa nanga granmama san den abi reti na tapu, bika na dati Gado feni bun.”

Kande wan sma sa musu yepi na owrusma fu kon sabi efu a kan kisi yepi fu lanti. Kande son sma na ini a gemeente man yepi na owrusma dati. Efu den sortu yepi dati no de, dan den owruman kan luku efu na owrusma disi kan kisi yepi fu a gemeente. Na a sani disi ben e pasa son leisi na ini a gemeente fu a fosi yarihondro. Wi kan si dati te wi e leisi den wortu di na apostel Paulus ben skrifi gi Timoteyus di ben e wroko makandra nanga en: „Meki den skrifi a nen fu wan uma di lasi en masra na ini dede, so taki a kan kisi yepi; ma na uma no musu yongu moro leki siksitenti yari, a musu de a wefi fu wán masra nomo, a musu abi a nen na sma taki a du bun sani, namku taki a ben kweki pikin, taki a ben lobi fu teki freimdesma na ini oso, taki a ben wasi den futu fu den santa sma, taki a ben yepi sma di ben de na nowtu, èn taki a ben du furu muiti fu du ala sortu bun wroko.”—1 Timoteyus 5:9, 10.

[Futuwortu]

^ paragraaf 25 Fu kon sabi moro fu a tori disi, yu kan luku na artikel „In de behoeften van onze ouderen voorzien — een christelijke uitdaging”, na ini De Wachttoren fu 15 yuli 1988.

[Prenki na tapu bladzijde 5]

Dorkas ben e du bun gi uma di lasi den masra na ini dede èn di de na nowtu.—Tori fu den Apostel 9:36-39